Júma, 4 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 133887. Jazylghandar — 118004. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 6267 0 pikir 3 Nauryz, 2014 saghat 05:19

Abay Qúnanbayúly. Qazaqtyng ras sózi az bolatúghynynyng sebebi ne?

ÝShINShI SÓZ

 

Qazaqtyng birining birine qaskýnem bolmaghynyn, birining tileuin biri tilespeytúghynynyn, ras sózi az bolatúghynynyn, qyzmetke talasqysh bolatúghynynyn, ózderining jalqau bolatúghynynyng sebebi ne? Hәmma ghalamgha belgili danyshpandar әldeqashan bayqaghan: әrbir jalqau kisi qorqaq, qayratsyz tartady; әrbir qayratsyz qorqaq, maqtanshaq keledi; әrbir maqtanshaq qorqaq, aqylsyz, nadan keledi; әrbir aqylsyz nadan, arsyz keledi; әrbir arsyz jalqaudan súramsaq, ózi toyymsyz, ónersiz, eshkimge  dostyghy  joq jandar  shyghady.

Múnyng bәri tórt ayaqty maldy kóbeyteminnen basqa oiynyng joqtyghynan, ózge egin, sauda, óner, ghylym - solar sekildi nәrselerge salynsa, búlay bolmas edi. Árbir mal izdegen malym kóp bolsa, ózimdiki de, balalarym da maldy bolsa eken deydi. Ol mal kóbeyse, malshylargha baqtyrmaq, ózderi etke, qymyzgha toyyp, súludy jaylap, jýirikti baylap otyrmaq. Qystauy tarlyq qylsa, aryzy jetkendik, syiy ótkendik, baylyq qyzmetinen bireuding qystauyn satyp almaq, eptep almaq, tartyp almaq. Ol qystauynan aiyrylghan jәne bireuge tiyispek, ya bolmasa orynsyzdyghynan elden  ketpek - әr qazaqtyng oiy osy.

ÝShINShI SÓZ

 

Qazaqtyng birining birine qaskýnem bolmaghynyn, birining tileuin biri tilespeytúghynynyn, ras sózi az bolatúghynynyn, qyzmetke talasqysh bolatúghynynyn, ózderining jalqau bolatúghynynyng sebebi ne? Hәmma ghalamgha belgili danyshpandar әldeqashan bayqaghan: әrbir jalqau kisi qorqaq, qayratsyz tartady; әrbir qayratsyz qorqaq, maqtanshaq keledi; әrbir maqtanshaq qorqaq, aqylsyz, nadan keledi; әrbir aqylsyz nadan, arsyz keledi; әrbir arsyz jalqaudan súramsaq, ózi toyymsyz, ónersiz, eshkimge  dostyghy  joq jandar  shyghady.

Múnyng bәri tórt ayaqty maldy kóbeyteminnen basqa oiynyng joqtyghynan, ózge egin, sauda, óner, ghylym - solar sekildi nәrselerge salynsa, búlay bolmas edi. Árbir mal izdegen malym kóp bolsa, ózimdiki de, balalarym da maldy bolsa eken deydi. Ol mal kóbeyse, malshylargha baqtyrmaq, ózderi etke, qymyzgha toyyp, súludy jaylap, jýirikti baylap otyrmaq. Qystauy tarlyq qylsa, aryzy jetkendik, syiy ótkendik, baylyq qyzmetinen bireuding qystauyn satyp almaq, eptep almaq, tartyp almaq. Ol qystauynan aiyrylghan jәne bireuge tiyispek, ya bolmasa orynsyzdyghynan elden  ketpek - әr qazaqtyng oiy osy.

Osylar birine biri dostyq oilay ala ma? Kedey kóp bolsa, aqysy kem bolar edi, maldan aiyrylghandar kóbeyse, qystauy bosar edi dep, men anany kedey bolsa eken dep, ol meni kedey bolsa eken dep, әuelde ishimizben qas saghyndyq. Ári-beriden song syrtymyzgha shyqty, jaulastyq, daulastyq, partiyalastyq. Osynday qastargha sózim ótimdi bolsyn jәne de eptep mal jiigha kýshim jetimdi bolsyn dep, qyzmetke  bolystyq,  biylikke  talastyq.

Sonan song ne momynnyng balasy bóten jaqqa shyghyp, enbek qylyp, mal izdemeydi, egin, saudanyng keregi joq bolady. Óz basyn ózi osynday talaspenen kisi kóbeytemiz dep partiya jighandardyng býgin bireuine, erteng bireuine kezekpen satady da jýredi. Úrylar tyiylmaydy. El tynysh bolsa, onyng úrlyghyn eshkim sýiemes edi. El eki jar bolghan son, kim ant iship aqtap, aramdyghyn jaqtap, sýieymin dese, soghan jaq bolyp sýienip, búrynghydan úrlyghyn әldeneshe ese asyrady.

Eldegi jaqsy adamdardyng bәrining ýstinen beker, ótirik «shapty, talady» degen әrtýrli ugolovnyy is kórsetip, aryz beredi. Oghan doznanie - tergeu shygharady. Ótirik kórmegenin kórdim deushi kuәlar da әldeqashan dayyndap qoyylghan, baghanaghy jaqsy adam saylaugha jaramasy ýshin. Ol adam basyn qútqarmaq ýshin jamandargha jalynsa, onyng da adamdyghynyng ketkeni, eger jalynbasa, tergeuli, sotty adam bolyp, eshbir qyzmetke jaramay, basy qaterge týsip ótkeni. Ol bolys bolghandar ózi  qulyq, aramdyqpenen bolystyqqa jetken son, momyndy qadirlemeydi, ózindey aram, qulardy qadirleydi, ózime dos bolyp, jәrdemi tiyedi dep, eger qas bolsa, bir týrli ózime de zalal jasaugha qolynan  keledi dep.

Osy kýnde qazaq ishinde «isi bilmes, kisi biler» degen maqal shyqty. Onyng mәnisi: «isinning týzuliginen jetpessin, kisinning amalshy, ailalylyghynan jetersin» degen sóz. Ýsh jylgha bolys saylanady. Áuelgi jyly «Seni biz saylamadyq pa?» dep elding búldanghandyghymen kýni ótedi. Ekinshi jyly kandidatpenen andysyp kýni ótedi. Ýshinshi jyly saylaugha jaqyndap qalyp, taghy bolys bolyp qalugha bolar ma eken dep kýni ótedi. Endi nesi qaldy? Osy qazaq halqynyng osynday búzyqshylyqqa tartyp, jyldan jylgha tómendep bara jatqanyn kórgen son, mening oiyma keledi: Halyqtyng bolystyqqa saylaymyn degen kisisi pәlen qadәrli oryssha obrazovanie alghan kisi bolsyn. Eger de ortalarynda onday kisisi joq bolsa, yaky bar bolsa da saylamasa, ueznyy nachalinik penen voennyy gubernatordyng naznacheniyesimen bolady dese, búl halyqqa bek paydaly bolar edi. Onyng sebebi: әueli - qyzmetqúmar qazaq balalaryna obrazovanie beruge ol da - paydaly is, ekinshi - naznacheniyemen bolghan bolystar halyqqa mindetti bolmas edi, úlyqtargha mindetti bolar edi.

Uә jәne naznachenie qylghanda tergeui, súrauy barlyghyna qaramasa, ótirik aryz berushiler azayar edi, bәlky joghalar edi. Uә jәne әrbir bolys elde starshina basy bir by saylanghandyq, búl halyqqa kóp zalal bolghandyghy kórinip, synalyp bilindi. Búl biylik degen bizding qazaq ishinde әrbir saylanghan kisining qolynan kelmeydi. Búghan búrynghy «Qasym hannyng qasqa jolyn, Esim hannyng eski jolyn», Áz Tәuke hannyng Kýltóbening basyndaghy kýnde kenes bolghanda «Jeti jarghysyn» bilmek kerek. Ám, ol eski sózderding qaysysy zaman ózgergendikpenen eskirip, búl jana zamangha kelispeytúghyn bolsa, onyng ornyna tatymdy tolyq biylik shygharyp, tóleu salargha jararlyq kisi bolsa kerek edi, onday kisi az, yaky tipti joq.

Búrynghy qazaq jayyn jaqsy bilgen adamdar aitypty: «By ekeu bolsa, dau tórteu bolady» dep. Onyng mәnisi - taq bolmasa, júp biyler talasyp, dau kóbeyte beredi degenmen aitylghan sóz. Óitip by kóbeytkenshe, әrbir bolys elden tolymdy-bilimdi ýsh-aq kisi biylikke jyl kesilmey saylansa, olar týsse, jamanshylyghy әshkere bilingendikpenen týsse, әitpese týspese.

Ol biylerge dauger adamdar qalmay, ekeui eki kisini biylikke tandap alyp, ýstine bireudi posrednikke saylap alyp, bite berse; eger oghan da yntymaqtasa almasa, baghanaghy ýsh biyding bireuin alyp, yaky jerebemen saylap alyp jýginse, sonda dau úzamay, bitim bolar edi.

0 pikir