Sәrsenbi, 25 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 127580. Jazylghandar — 114347. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 3262 0 pikir 6 Qantar, 2014 saghat 06:21

Auyt Múqiybek: ««Naghashyma hat» naghashymnyng qolyna tiyipti»

Abai.kz aqparattyq portalynyng túraqty taqyrybynyng biri kóshi-qon mәselesi bolsa, sol taqyrypty kýn tәrtibinen týsirmey qalam terbeytin túraqty avtorlarynyng biri aqyn Auyt Múqiybek myrza.  IYegining astyndaghy qyl-qybyrdan ózgeni oilamaytyn , «qazaq» dep sóilegende isip-keuip, biraq qazaqtyng qabyrghasyn qayystyratyn jayttardan basyn ala qashatyn «jany ayauly jaqsylardyn» da mazasyn jii alatyn Auyt Múqiybek byltyrghy jyldy baspasóz ókilderining tilimen aitsaq, ýlken sensasiyamen ayaqtap, naghashysyna – Preziydent Nazarbaevqa ýshbu hat jazyp qortyndylaghan edi. Qayratker aqynnyng haty arnap jazghan adamyna jetti me, joq pa, bizdi osy súraq qyzyqtyryp әngime-dýken qúrghandy jón kórdik. Auyt myrza bizge hattyng mәn-jayy men kóshi-qongha qatysty keleli oilaryn aqtaryla aityp berdi.

 

-  «Naghashyma hat» jariyalanghaly da eki-ýsh aptanyng jýzi bolyp qalypty. Jalpy júrt hatty qalay qabyldady dep oilaysyz?

Abai.kz aqparattyq portalynyng túraqty taqyrybynyng biri kóshi-qon mәselesi bolsa, sol taqyrypty kýn tәrtibinen týsirmey qalam terbeytin túraqty avtorlarynyng biri aqyn Auyt Múqiybek myrza.  IYegining astyndaghy qyl-qybyrdan ózgeni oilamaytyn , «qazaq» dep sóilegende isip-keuip, biraq qazaqtyng qabyrghasyn qayystyratyn jayttardan basyn ala qashatyn «jany ayauly jaqsylardyn» da mazasyn jii alatyn Auyt Múqiybek byltyrghy jyldy baspasóz ókilderining tilimen aitsaq, ýlken sensasiyamen ayaqtap, naghashysyna – Preziydent Nazarbaevqa ýshbu hat jazyp qortyndylaghan edi. Qayratker aqynnyng haty arnap jazghan adamyna jetti me, joq pa, bizdi osy súraq qyzyqtyryp әngime-dýken qúrghandy jón kórdik. Auyt myrza bizge hattyng mәn-jayy men kóshi-qongha qatysty keleli oilaryn aqtaryla aityp berdi.

 

-  «Naghashyma hat» jariyalanghaly da eki-ýsh aptanyng jýzi bolyp qalypty. Jalpy júrt hatty qalay qabyldady dep oilaysyz?

- «Naghashyma hat» ótken jyldyng 19 - jeltoqsan kýni 3050  danamen taralatynyn «Dat» gazetining tórt betinde jariyalandy. Ile - shala «abai.kz», «ult.kz», «maidan.kz», "tanym.tv" portaldary qatarynan kóshirip basty. Qytaydaghy qandastarymyzdyng «Sen - Qazaq», «Elarys» sayttarynda da qatarynan jaryq kórdi. Taghdyry qyl ýstinde túrghandyghynan bolu kerek, arghy bettegi qandastarymyz «Jauhar taqyrypqa» shygharyp qoyyp, bas almay oqydy. Mysaly, «Sen - Qazaqqa» qazirge deyin 4060 adam kiripti. Jýzge tarta kisi pikir qaldyrypty(http://www.senkazakh.com/bbs/forum.php?mod=viewthread&tid=164425). «Elarys» ta soghan jeteghabyl oqyrman jinapty.  oqyrman qauym jazghan pikirlerding  týiini: «Hat  Elbasygha jetse ekenge» sayady.  Tarazdan 83 jastaghy Saghat Aryn aqsaqal, Qúlsarydan Halen Kidibasov kәriya, Ayakózden Aqash Kóksegenov, Qytaydan Jaqyp Myrzahanov, Qasymhan Uәthanúly, Balapan Rabatov, Ydyrys Ádilhanov, Bilisbek Ábdirazaq, Almaty men Astanadan Qabdesh Júmәdilov, Serik Qapshyqbaev, Smaghúl Elubay, Tólen Ábdik, Álimghazy Dәulethanúly, Júmash Somjýrek, Serik Túrghynbekúly, Janat Elshibekov, Didahmet Áshimhanov, Sәule Meshitbayqyzy, Nәbijan Múhamethanúly, Túrlybek Mәmeseyit, Esenghaly Raushonov, Ghalym Jaylybay, Bauyrjan Jaqyp, Sәdibek Týgel, Duman Ramazan, Tólemyrza Temirbekúly, Talghat Kenesbaev, Talghat Aytbayúly, Rahym Ayypúly, Omarәli Ádilbek, Bazarәli Árip, Aydos Sarym, Aqberen Elgezek, Janarbek Áshimjan, Beken Qayrat, Naghashybay Qabylbek, Azamat Esenjol, Júmash Kókbóri qatarly tanymal túlghalardyng kóbi habarlasty. Birazyna ózim qonyrau shaldym. Birli jarym deputattarmen de sóilestim. Núrlan Orazaliyn, Svetlana Jalmaghambetova, Omarhan Óksikbaev, Álibek Asqarov, Túrsyn Júrtbay agha - apaylaryma gazetti ózim aparyp berdim. Sondaghy tildesken kisilerding kóbining әngimesining týiini bireu – shetten keletin qandastarymyzgha Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn  tórt jyl boyy kýttirip baryp beru dúrys emes! Sóz joq, búl joly biylik ýlken sayasy qatelikke úryndy. Qolyma týsken basylymdardy aqtaryp kórdim, olardyng da aitatyny – sol. Mysaly, «Jebe» gazeti «Jylan jylynyng taghy bir qaraly «janalyghy» – qazaqty qara shanyraghynan qyzghanghan qasiyetsiz zannyng qabyldanghandyghy» (№42. 26 - jeltoqsan, 2013 - jyl) – dese, «Dat» aptalyghy «... biylikting basynda 99 payyz qazaq otyryp, óz qazaghyn keudeden qaqqany nesi?» – dep tang qalypty. Al, «Ayqyn» gazetining «Keler jyldan ne kýtesiz?» – degen saualyna qogham qayratkeri Dos Kóshim aghamyz birinshi tilding mәselesin aita kelip, «Ekinshi bir mәsele – oralmandar. Nege ekenin qaydam, biz bolashaqty oilamay, olardyng jolyn bógeytin zang qabyldap jiberdik. Syrtta qalghan bes million qazaqtyng qamyn biz – Otany oilamaghanda kim oilaydy? Aldaghy jyly osy zangha qayta ainalyp soghyp, keri qaytarghan jón bolar edi. Sonday-aq kóshti toqtatqan moratoriydyng kýshin joyyp, bayaghyday qandastarymyzdyng elge erkin keluine jol ashugha tiyispiz. Keler jyldan osynday últ ýshin asa qajet iygi qadamdar kýtemin» (http://www.aikyn.kz//) – depti. Óte dúrys sóz, quanyp qaldym.

- Al, janartylghan zangha qol qoyyldy. Onyng qanday tiyimdi tústary bar eken?

- IYә, Zangha qol qoyyldy. Endi oralmandardy qabyldau osy tәrtippen jýrgiziledi. Kesheli beri estip jatyrmyn, túraqty túrugha qabyldaudyng ózi búrynghydan ary qiyndap ketken. Qazir shetten kelgen qandastarymyz Elimizding Kóshi - qon polisiyasyna baryp, qújatyn ótkizip, túraqty tirkeuge túrayyn dese, olar ózing kelgen elinning azamattyghynan shyqqanyn jәne sol elde qylmys  jasamaghanyng turaly anyqtama әkel deytin  bolypty. Siz qaranyz, QHR Býkil memlekettik 10-kezekti Halyq qúryltayy Túraqty komiytetining 2007-jyl, 29-kókektegi 21-joralar mәjilisinde maqúldaghan, QHR tóraghasynyng qoly qoyylghan, 2007-jylghy qantar aiynyng 1-kýninen bastap atqarylghan №50 búiryqta bylay dep ashyq jazylghan: «13-tarmaq: Shetelge shyghugha ótinish bildirgen azamatta tómendegi jaghdaylardyng bireui jýz bergen jaghdayda, pasport ýsteli Tólqújat rәsimdemeydi: 1. QHR-nyng azamaty emes bolsa; 2. Ózining kim ekendigin dәleldey almasa; 3. Qújat alu barysynda jalghan dәukimet jasap, alayaqtyq istese; 4. Sottalyp, jazasyn óteude bolsa; 5. Sottyng tolyq sheshimi shyqpaghan isti adamdar bolsa; 6. Qylmystyq iske qatysy bar dep jauaqa tartylghan kýmәndi adamdar bolsa; 7). Memlekttik qúzyrly mekemelerde qyzmet atqarghan, shetelge shyqqan song memleket qauipsizdigine qater tóndiredi, zor zalal keltiredi dep eseptelse.

Demek,  múnda kelip jatqandar osy jeti sýzgiden ótkender, qylmysqa qatysy joq, sudan taza, sýtten aq  qazaqtar.

Al, 10.09.1980 - jyly 10 - qyrkýiekte  QHR býkil memlekettik 5-kezekti Halyq qúryltayynyng 3-jalpy mәjilisinde qabyldanghan QHR-dyng Azamattyq turaly zanynyng 9-tarmaghynda: «Shetelge qonystanghan QHR azamaty óz erkimen shetel azamattyghyn qabyldasa, sol kýnnen bastap, QHR azamattyghynan avtomatty týrde shyqqan bolyp esepteledi» - dep taghy ashyq kórsetilgen. Siz «Qazaqstangha kóshpekshi edim, meni otbasy mýshelerimmen qosyp azamattyqtan shyghar, qylmys ótkizbegenim (jasamaghanym) turaly anyqtama ber!» - deseniz Qytaydyng qúzyrly oryndary óz zanynyng osy eki tarmaghan aldynyzgha jayyp salyp, kózinizge shúqidy. Qazaq biyligining sauatsyzdyghyn betine basady. Mazaq qylady… Ol azday, osy eki anyqtamagha Astanadaghy Qytay elshiligining peshetin bastyru kerek eken. Búl endi aqylgha syimaytyn basy artyq talap. Sonda arghy betten kelgen qazaqtardyng Qazaqstan Respublikasynda túraqty túru - túrmauyn Qytay memleketi belgiley me?.. Qazaqstannyng tәuelsizdigi qayda qaldy?!

- Sonymen, bayaghy hatqa oralayyq. Hatynyz arnap jazghan adamynyzdyn, yaghny naghashynyzdyng qolyna tiyip pe eken? Ol jóninde habar joq pa?

- Jana jylgha bir kýn qalghanda – 31-jeltoqsan kýni týste maghan osy hatqa baylanysty Aqordadan qonyrau shalyndy. Habarlasqan – Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Kensesining mengerushisi Mahmút Qasymbekovting tapsyruymen Ábdimýtal Álibekov aghamyz eken. Mahmút Bazarqúlúly mening hatymdy Elbasygha tanystyrypty. Qysqasy,  «Naghashyma hat» naghashymnyng qolyna tiyipti.

- Demek, hattyng iyesine tiygenine senimdisiz. Elbasy Núrsúltan Nazarbaev oqyghan boldy ghoy?

- Oqydy dep oilaymyn. Aqordadan telefon kelgen son, biraz adamdargha habarlasyp, shýiinshi súradym. Solardyng ishinde bir agham: «Men senbeymin, Auyt, eldi shulatpau ýshin saghan tiydi dep aita salady. Kәzir Elbasygha tek jaghymdy janalyqtardy ghana jetkizedi, kónil - kýiin búzatyn aqpardy ólese jolatpaydy. Hatyng jetse, men myna múrnymdy kesip berem!» dedi. Ózdering bilesin, Núrsúltan Ábishúly halyqtyng aryz - armanynyng ózine tolyq jetpeytinin aityp, ótkende  Preziydent әkimshiligin qatty syngha aldy. Jaqynda – Jana jyl qarsanynda aimaqtarmen telekópirde osynday kelensizdikterdi BAQ- ta ashyq jazyp, әshkereleudi anyqtap túryp  tapsyrdy. «Naghashyma hat» jariyalanghan son, men de eski kýdikpen jetpey qala ma dep, Mahmút Qasymbekov aghamyzdyng atyna arnayy hat jazyp, «Dattyn» «Hat» basylghan sanyn Aqordagha pochta qyzmeti arqyly salyp jibergenmin. Onyng ýstine, Mahmút Qasymbekov – senuge әbden túratyn túlgha, qazaqqa da, Elbasygha da jany shyn ashityn ýlken azamat. Men Túmanbay aghagha qalay bala bolyp ketsem, ol kisi Núrekene solay tughan ini bolyp kele jatyr. Núrsúltan Ábishúly Mahmútty qatty jaqsy kóredi, syilaydy. Inisi syrqattanyp, emhanada otagha týskende, aghasy telefon shalyp, kónilin súraghanyn men jaqsy bilem. Demek, Mahmút Qasymbekov búl hattyng manyzyn ózi tereng týsinedi. Meni, býkil qazaqty Mahang aldasa, ne boldy onda?! Amanatymdy Elbasygha egjey - tegjeyli jetkizgenine men tolyq senem.

- Hatynyzda aitylatyn ýsh aghanyzdan ne habar?

- Myrzekenderdi aitasyng ba? Habar da, qayyr da joq! Jana jyl merekesinde teledidargha kóp qaradym, Sauytbek aqsaqal Últtyq arnadan halqyn jylqy jylymen qúttyqtap jatqan kórindi. Al, ana eki kәriya búl joly qara kórsetken joq. «Naghashyma hatty» oqyghan qauymnyng ishinde: «Ashy - aq aitypsyn, dúrys bolghan! Biraq, ana ýsheuding ishinde bandit ústaytyndary da bar, bireulerge kýsh kórsetkenin de bilemiz, bayqa!» - degenderi de boldy. Bayqaghanda, ne isteymin?! Jalpy bylay, Tәuelsizdik alghan son, jas memleketti býgingi dengeyge jetkizu onaygha soqqan joq. Núrsúltan Nazarbaevty Kóshbasshy ete otyryp, búrynnan at ýstinde kele jatqan Sauytbek kәriyagha deyingi agha, orta buyn kóp ter tókti. Halyq ta, tarih ta olardyng esimin, enbegin eshqashan qaghys qaldyrmay, baghalaydy, úlyqtaydy. Elbasy merekelik jinalystarda olardyng enbegin әrdayym atap aitumen keledi. Qosqan ýlesterine say olar Preziydenting qolynan ataqtar, marapattar, syilyqtar aldy. Qysqasy, óziniz kórip otyrsyz, býgin de sol buynnyng jaghdaylary jaman emes. Qam - qayghysyz, ýrip iship, shayqap tógip otyr. Ras qoy?! Qazir qarap otyrsanyz, Myrzatay Joldasbekov: «Jalpy, Konstitusiyany qabyldaghanda iydeologiya turaly sóz kirgizuge barynsha tyrysyp baqtym. Biraq, onym jýzege aspady. Qazir endi bizding Ata zanymyzda da iydeologiya turaly sóz joq. Biz iydeologiyasy joq elmiz. IYdeologiyasyz Konstitusiyamen ómir sýrip otyrmyz» (http://news.nur.kz/255984.html) – dep ózin aqtay bastaghan sekildi. Ol búl sózdi jaqynda «Jas Qazaq» gazetine bergen súhbatynda «...biz iydeologiyasyz memleketpiz! Konstitusiyamyzda iydeologiya joq» (http://old.abai.kz/content/myrzatai-zholdasbekov-tarikhka-esesi-ketken-elmiz) – dep taghy qaytalapty.

Siz qaranyz, «Mao Qytaydy 27 jyl basqaryp, 1976 jyly qaytys boldy. Maonyng biyligi túsynda Qytayda onyng týrli nauqandary men reformalarynan, onyng ishinde Ýlken sekiris sayasaty men Mәdeny tónkerisinen 40 milliongha tarta adam qúrban bolghan» (http://www.azattyq.org/content/news/25212563.html). Sony Den Syaopiyn: «Bәrin Maogha arta beruge kelmes, onda mening de ýlesim bar» – dep Jana Qytay memleketin qúrushy retinde Maony qorghap qaldy (http://old.abai.kz/node/21462).  Qysqasy, danyshpan Den atay 40 million adamdy qyrghan jauyzdy qorghap qaldy.  Bizding qazirgi jaghdaymyzda BES MILLION QAZAQ qyrylyp qalmaghanmen, Tәuelsiz memleketi, onyng en baylyghy, baytaq dalasy, әlem tanyghan kemenger Núrsúltany túryp, shetelde qalyp, qúryp ketuding az - aq aldynda túr! Osyny kóre túryp, qalay ashy aitpaysyn?! Atqyzyp tastasa da shyndyqty aitugha tura keledi búl jerde!!! Erteng osy agha buyn jasaghan tarih jana buynnyng kózimen, ólshemimen qayta tarazygha tartylady. Sol kezde bizding aghalarymyzdyng memleket qúru jolynda  jiberip alghan qatelikterining bәrin sypyryp - syiyryp Núrsúltan Nazarbaevqa qaray iytere salsaq obal emes pe? Demek, Núrekenning ainalasynda bolghan, jauapty qyzmet atqarghan túlghalar tughan últynyng mýddesin qorghay almaghan kemshilikterin, tabansyzdyghyn, tabanynyng býri joqtyghyn  moyyndap, «sybaghalaryn» alugha tiyis! «Men ómir boyy óz halqymdy jaqsy kórip, onyng qal-qaderimshe tileuin tilep kele jatqan adammyn» (http://old.abai.kz/node/41137) – degen qúrghaq sóz olardy qútqara almaydy. Esesine, býgingidey BES MILLION QAZAQ dalada qalyp, últ basyna kýn tughan tústa, belsenip algha shyghulary, qandastarynyng sózin sóileuleri, tughan últynyng ketip bara jatqan úpayyn týgendeuleri, sol arqyly búryn jibergen qatelikterin juyp - shayyp ketuleri kerek aghalar!

- Siz Elbasynyng qabyldauyn súradynyz. Zang ózgermegen jaghdayda, tórt jylgha azamattyqtan bas tartamyn dep te qaldynyz. Sol tebininizden qaytqan joqsyz ba ? Ýlken kisi qabyldamaghan jaghdayda ne isteysiz?

- Joq, qaytqam joq! Eger mening hatym Núrekene dúrys jetse, ol kisi sózsiz oilanady. Núrsúltan Nazarbaev atymen ózining bes million tuysyn dalagha tastamaydy. Qalay degenmen mening boyymda Ataqty Bәidibek pen qasiyetti Domalaq ananyng qany túr. Onyng ýstine, qazaqta «Jiyenning silesine qalugha bolmaydy!» -degen qatang yrym bar. Núrsúltan Ábishúly auyldyng balasy, arghy atalary Qarasay, Súranshy, Nazarbaylar batyr, by bolghan qasiyeti bólek kisiler. Naghashym óz qolyn ózi kespeydi, elding joghyn joqtaghan, shyndyqty aitqan mendey jiyenining barlyghyna quanady qayta. Sóitip, Qazaq kóshi qayta qarqyn alady! Men solay oilaymyn! Al, qabyldamasa, Elbasynyng atyna aryzymdy jazyp, Tólqújatym men Jeke bas kuәligimdi pochta arqyly managhy Preziydent kensesining basshysy Mahmút Qasymbekovtyng atyna jiberem. Sosyn pochta bergen týbirtekti BAQ - ta jariyalaymyn!

- Oghan barghyzbay - aq, mәsele ong sheshilsin deyik. Bizding tilek – sol! Degenmen, «jaman aitpay, jaqsy joq» degen, alda-jalda túl azamattyq berilgen jaghdayda ne isteysiz? Qalay jan bagham dep oilaysyz?

- Qalay jan baghu jaghyn oilap jýrgem joq. Ana ghasyrdaghy ashtyq jyldar emes qoy, tamaq tabylar. Tórt jylgha túl azamattyq alyp jatsam, eng aldymen Qazaqstannan eshqayda ketpeymin!  Ózing bilesin, men qyryp túrghan sayasatker emespin, ólenshimin. Sayasatpen tipten  ainalyspaymyn. Tiyisti zangerlerden kenes alyp,  belgilengen tәrtippen Allanyng bergen ómirin sýrem. Biraq, qalamymymdy tastamaymyn! Kelesi jyly Túmanbay aghamnyng 80 jyldyghy. Úly aqynnyng artynda úshan - teniz dýnie qaldy. Ony menen basqa eshkim rettey almaydy. Kәzir Kýltay tәte barlyq kitaptyrynyng elektrondy núsqasyn jasattyryp jatyr. Ár tomyn 35 baspa tabaq desek, mólshermen 20 tom enbek shyghady. Sony retke keltirip, qúrastyram. Ózim «Túmash, Túmagha, Túmeke» degen estelik kitap bastadym. Osy jaqynnan beri «Ábish ata» degen poema jazghym kep, mazam ketip jýr. Kәdimgi Elbasymyz Núrekenning әkesi Ábish atanyng ómirinen. Jatqan jering jaryq bolghyr Ábish ata sonau qiyn jyldarda, óz otbasyndaghy túrmystyng qontorghaylyghyna qaramastan, Stalindik qughyn - sýrginge úshyrap, jer audaryp kelgen  malqarlardy ýiine panalatyp, asyraghan eken. Sóitip, olardy bala - shaghasymen alapat jyldardyng apatynan aman alyp qalypty. Atanyng osynau adamgershiligin, kendigin, qayyrymdylyghyn, kemengerligin, bir sózben aitqanda, tektiligin býgingi kýnning talabymen asqaqtata jyrlaghym, úly beynesin somdaghym keledi. Soghan kirisem... Aman bolsaq, osylaysha, tórt jyl da zu etip óte shyghady... Aytpaqshy, mening Alla bergen, ata - babamnan qalghan, qazaq barda joghalmaytyn «Assalaumaghalaykum!» degen erekshe «Tólqújatym» bar. Al, onyng vizasy – «Uaghalaykýmsalam!». Sonymen-aq baytaq Qazaqstandy aralap jýre beruge bolady!

 

Bizding qazaq emes edi tym qatal,

Qabyrghasy qayysatyn synsa tal!

Atajúrtqa kelip alghan qandastar,

Shetel bergen «TÓLQÚJATTY» jyrta sal!

 

Saghan pana tozghan auyl, kәri ýiler,

Jigerindi múqaltpastan jany ber!

Sening qazaq ekenindi kósh jerden,

Jýreginning lýpilinen tanidy el.

 

 

Eshkimge de jaltaqtamay jýre ber,

Aq ordandy Saryarqagha tige ber.

Sening qazaq ekenindi kósh jerden,

Jautandaghan janarynnan biledi el.

 

Shygham degen shynyna da shygha ber,

Seni kýtip jatyr anau qúba bel!

Sening qazaq ekenindi kósh jerden,

Bergen anau sәleminnen úghady el.

 

Ósem desen, osy jerde ósip-ón,

Qazaq barda toqtamaydy Kóshi-qon!

«Assalau..!» dep bergen anau sәlemnin,

Qazaq ýshin TÓLQÚJATTAN nesi kem!?

 

Seni syrtqa tebe qoymas Patsha anau,

Ólimmen teng – óz qandasyn jat sanau!

«Azamattyq» degening de dalbasa,

Anqyldaghan túrghan kezde «Assalau..!».

 

Sol sәlemmen sýredi ómir shyn qazaq,

Sol sәlemde qasiyet bar bir ghajap.

Qújatyndy kórset dese bireu kep,

Assalaudy bere sal da, dep túr qarap!

 

Tip-tik ústa beshpetinning jaghasyn,

Týsirme anau Assalaudyng baghasyn!

Qol alysqan týzu bolsa sәlemder,

Izdegenning birin qoymay tabasyn.

 

Mynau elde ÚLY QAZAQ aty bar,

Sol at bizdi mәngi kel dep shaqyrar.

Bireu seni qusa eger shynymen,

Bәiterekti tas qúshaqtap jatyp al!!!

 

Súhbattasqan - Dauren Quat

Abai.kz

0 pikir