Beysenbi, 23 Mamyr 2024
Kýbirtke 1411 12 pikir 29 Nauryz, 2024 saghat 17:08

Qazaqstangha tóner qauip legi qanday? (jalghasy)

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Birinshi bólim: Qazaqstangha tónui mýmkin qauip qaterler legi qanday?

(jalghasy: tórtinshi qauip)

Búl maqalada qauipti dep sanaghan eki qúbylysty bir arnagha biriktirip, ony «tórtinshi qauip» dep atadyq. Óitkeni, búl eki mәsele bir emeshekti talasyp emip jatqan egiz qozyday problemalar qataryna jatady... 

4. IYdeologiyalyq‑әleumettik sipattaghy tórtinshi qauipke qoghamdaghy kedeyshilikting shekten shyghuyn jәne últtyq dýniyetanymgha jat diny aghymdardyng qarqyndy enuin jatqyzugha bolady.

Býgingi jaghdayda onday qauipting oryn aluynyng ózindik qomaqty sebepteri bar: ol – memleketting úzaq jyldar boyy qoghamnyng әleumettik damuyna jetkilikti investisiya qúimauynan tuyndaghan. Onyng eng basty belgileri – tegin oqu men tegin medisinanyng shektelui, әleumettik kómekting inflyasiya dengeyinen tómen boluy siyaqty qúbylystarda qatty bayqaldy. Qate jýrgizilgen «aldymen ekonomika, sayasat odan keyin» sayasaty qazaq qoghamyn jappay pauperizasiyalanuyna alyp keldi. Yaghni, adamdardyng kedeylenui artyp, qoghamnyng ózin‑ózi investisiyalau mýmkindikteri tómendedi. Ol funksiyany bankter atqara almady. Bank tek óz paydasyn oilap, óte qymbat payyzben kreditter berdi. Nәtiyjesinde – kedeylengen odan әri kedeylendi, kredit alghandar moraldik‑etikalyq kýizelisterge týsti. Olar halyqtyng eleuli bóligin qúrap, memlekettik qauipsizdik túrghysynan kýizelisti shekke jetti. Elde shaghyn jәne orta kәsipkerlikti qoldaytyn baghdarlamalar dúrys júmys istemedi. Keybir isker azamattardyng ozyq jobalaryn aqshasy kóp klandyq jýie iyemdenip ketip otyrdy. Biraq, kәsipting osy týrin oilap tapqan adamda «kedeylikten qútylam» degen motivasiya (qúlshynys) bar bolsa, onyng biznesin tartyp alghan oligarhta ol joq edi. Óitkeni, oligarhiyanyng mýddesi memleketilikpen baylanysty emes edi. Onyng motvasiyasy – el ekonomikasyn meylinshe monopolizasiyalau boldy. Sondyqtan, bolashaghy bar, elge paydaly nebir jaqsy jobalar jórgeginde túnshyghyp, sonynan joyyldy. Qazaqstanda ekonomikany naryqqa beyimdeu oryn alghanymen, memleketti algha sýireytin «burjuaziyalyq óndiristik‑industriyalyq lokomotiyv» so kýii payda bolmady. Barlyq mәsele qarjylyq‑ekonomikalyq salagha auysyp ketti. Ol qúnardan «oligapoliya» dep atalatyn parazittik qúbyjyq ósip‑óndi.

Óz kezeginde, qoghamnyng iydeologiyalyq órisinde oligapaliya maqsattaryna qaltqysyz qyzmet etetin ruhany platforma qajet boldy. Ol funksiyany osy kezde asa qarqyndy damyghan din atqara bastady. Biraq, ghasyrlar boyy qazaq halqynyng tabighatymen, dýniyetanymymen jalghasa damyghan dinning ornyna, endi oghan say kelmeytin mýlde basqa baghyttaghy diny nanym‑senim payda boldy. «Jana din» diny fundamentalizmdi algha tarta otyryp, Qazaqstandy islam әlemining «jana ortalyghyna» ainaldyrudy kózdedi. Diny ortada «neohalifat» iydeyalary aityla bastady. Búl onsyz da pauperlengen halyqqa óte auyr soqqy boldy. Osylaysha, toqtausyz jýrgen diny ekspnsiya óz degenine jetti. Osy oraza aiyndaghy súraqtar elimizdegi enbekke jaramdy jәne oghan oqushylardy qosyp eseptegende oraza ústaushylardyng sany 63%‑gha jetkenin kórsetti. Búl  últtyq sanadaghy qúndylyqtar jýiesindegi prioriytet dinde ekenin bildiretin san. Biraq, geografiyalyq jәne jer qoynauy mýmkindikterine (qazba baylyghyna) say qazirgi konstitusiyalyq zayyrly Qazaqstanda әldeqashan «bilim qúndylyqtary» prioriytetke ie boluy tiyis edi. Ol jýzege aspady. Kedeylengen halyq dinge bet búrdy. Dinge senip, qúdaydan súrap  otyrghanda – kәsipkerlik pen tabysty ekonomikalyq kózderding iygiligi ózgening qolyna ótu mýmkindigi eselep artty, ótip te jatyr...  Qoghamgha qúiyluy tiyis investisiya syrtqa qashty, әli de «toqtady» dey almaymyz. Al, qoghamnyng ózi osynday jan‑jaqty totaldy «shabuyldardan» son, «paternalizm» dep atalatyn dertke shaldyghatyny – tarihta qalypty jaghday sanalady...

Qazir búl qauip әli tolyq seyilgen joq. Ony onaltu ýshin memleket te qúryltaylar ótkizip, kenes qúryp, bar kýshin saluda. Degenmen, bolashaqta jemisin beretindey baghdarlar endi ghana qolgha alynyp jatyr. Endeshe, sonymen birge qogham da týrlenip, óz últtyq bolmysyna oraluy kerek. Ol – últtyq qúndylyqtar jýiesining ghylym‑men bilimge, qoghamnyng – azamattyq qoghamgha, moraldik bolmystyng – últtyq tәrbiyege bet búruyn talap etedi. Tek sol arqyly bizde zayyrly qoghamnyng nyshany payda bolady, bilim‑ghylym qúndylyghy algha shyghady, memleket te, halyq ta ózindik mәdeniy‑ruhany kelbetine ie bolady. Al, ol, óz kezeginde elimizge ýilesimdi ekonomikalyq jobalardy qarqyndy ómirge keltirip, halyqty pauperlik jaghdaydan aryltady, el ensesin týzey bastaydy. Búl prosesti memleket «Din turaly» jәne «Til turaly» jana zamangha sәikestendirilgen zandardy qabyldaudan bastap berse, oghan halyqtyng senimi arta týsedi. IYgilikting kózi osynda.

Áriyne, osynday shiyelenisti jaghdayda osy jaghdaydan qútqaratyn Últtyq iydeologiya ómirge keledi dep ýmittene almaymyz. Óitkeni, zayyrly qúndylyqtardyn, yaghni, últtyq iydeologiyanyng ornyghuy ýshin, onyng baziysi tolyq qalyptasuy tiyis.  Yaghni, halyq kedeylikten birshama qútylyp, ony men solyn tanyp, ózining zandy qúqyn qorghap, oryn alyp otyrghan әdiletsizdikterge qarsy yqpaldy kýreskerlikke qol jetkizip, onymen birge qúqyqtyq sanasyn ósirui tiyis. Ázirge onyng epizodttyq sipattary kórinis berip qalady. Sonyng ózi halyq tarapynan «kezekti jenis» dep quanyshty baghalanuda. Al, múnday «jenisti jaghday» memlekette «túraqty qalypqa» ainaluy tiyis. Sonda ghana elimizde jýzdegen jyldargha baghyttalghan myqty Últtyq iydeologiya payda bolmaq. Qazir memleket osynday «ólara» kezde halyqqa «kómek qolyn» sozuy kerek. Bolmasa ‑ «memlekettik túghyrdyn» irgetasy berik qalanbaydy.

Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz

12 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2276
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2626
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2658
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1719