Seysenbi, 23 Sәuir 2024
Mәdeniyet 730 0 pikir 13 Aqpan, 2024 saghat 17:14

«Abay» operasy: Sahna syrtynda kimder jýr?

Abay atyndaghy qazaq memlekettik akademiyalyq opera jәne balet teatry. Qoyylymnyng bastaluyna birneshe minut bar. Kórermen bastaluyn asygha kýtip otyr, sybyrlasyp sóilesip erekshe әser kýtedi. Sonynda jaryq sónip, perde bayau ashylady. Qoyylym bastalady.

Teatrlyq әreketting artynda kózge kórinbeytin enbek jatyr. Qoyylym minsiz ótui ýshin ondaghan adam sahna syrtynda enbek etedi. Onyng ishinde rejisserding kómekshisi airyqsha ról atqarady. Áliya Jabaeva pen Galina Bulgarseva – Abay atyndaghy qazaq memlekettik akademiyalyq opera jәne balet teatrynda jyldar boyy qoyylym jasap kele jatqan jandar.

Qoyylym basynda esimderi jazylghanymen, olardy tanityn jandar kemde-kem. Áliya atalghan óner ordasynda 28 jyl boyy júmys istep kele jatsa, Galinanyng 40 jylgha juyq júmys ótili bar.

«Abaydaghy» operalardyng biri qalay dayyndalyp jatqanyn kózben kórdik. Galina orkestr oiynynyng notalaryn múqiyat baqylasa, Áliya Abay partiyasyn oryndap jatqan әrtis Talghat Kýzembaevpen qosyla shyrqap túr.

– Partiyany jatqa bilesiz be? – dep súradyq qyzygha.

– Álbette, joq! – deydi Áliya. – Eng sýiikti degen tústarymdy ghana bilemin. Onyng ýstine «Abay» operasynda Abaydyng melodiyasy kóp.

Rejisserding kómekshisine opera saqtaushysy Diana Ákimbaeva jaqyndady:

– Akter ýshin dóngelek kórpe súranyzshy! Viydeo boyynsha sahnada kilemde otyru kerek.

Áliya rasiyamen rekvizit qosu kerektigin jetkizedi. Búl – repitisiyada bolatyn jaghdaylardyn  biri ghana. Osynyng bәrin rejisserding kómekshileri múqiyat qadaghalaydy. Olar әrtis pen qoyshy rejisser arasyndaghy kópir syndy. Galina men Áliyanyng naqty qanday ról atqaratynyn súraghanymyzda, mynaday jauap aldyq:

– Dekorasiya ornynda ma, әrtister dayyn ba, sony qadaghalaymyz. Jogharydaghylargha qay uaqytta perdeni týsirip-kóteru kerektigin aitamyz. Maestro men solisterdi shaqyramyz, kim qay jerden shyghatynyn kórsetip túramyz. Rejisser qoyylymdy bastaghan kezde biz rejisserding oiy iske asuy ýshin prosesti baqylaymyz, - dep týsindirdi Galina.

– IYә, biz qoyylymdy qadaghalap, qay notada jaryqty qosyp, dekorasiya auysqanda qay solist shyghatynyn baqylaymyz, - deydi Áliya.

– Basqasha aitqanda, biz – qoyylym jetekshilerimiz, býkil qyzmetting júmysyn baqylaymyz, - deydi Galina. – Mysaly, mashinister júmys isteytin «Aiyd», «Spartak», «Korsar», «Sevili shashtarazy» siyaqty qoyylymdar bar.

– Rasiya arqyly búiryq beremiz: «Jogharydaghylar, auysymgha dayyndalamyz. Mashinister, shyghamyz, qozghalamyz. Jaryq berushiler, jaryq beremiz, otyzynshy әreket. Viydeo, qosylamyz!» Qoyylym tek bizding búiryghymyzben qoyylady, - deydi Áliya. – Qazir barlyq qoyylym tehnikalyq túrghyda óte kýrdeli. Búryn dekorasiyalardan tek artyndaghy zattar ghana bolatyn. Qazir viydeo, alyp stanoktar, biyik dekorasiyalar payda boldy.

Áliya Jabaeva men Galina Bulgarseva shygharmashylyq túrghyda birge ekenderin sezinedi. Olar tehnikalyq túrghyda sehtarmen tyghyz qarym-qatynasta júmys istese de, mamandyq muzykalyq bilimning boluyn talap etedi, óitkeni teatrdyng býkil departamentin birtútas dýniyege ainaldyru kerek.

Qoyylym men repitisiya arasynda qanshama jyl ter tógip jýrse de, olar mamandyqtarynan jalyqpaytyndaryn aitady. Óitkeni jauyzdyq men meyirim, ómirding maghynasy men adam bolmysynyng mәni, ruhany dýnie men Qúdaygha degen senim ýnemi ózek bolatyn klassika kim-kimdi de jalyqtyrmaytyny sózsiz. Qoyylymdy әr kórgen sayyn tuyndydan janasha mәn tabady.

– Birinshi qonyrau, perde jabyldy, kórermen zalgha shyqty. Bitti, búl uaqyttan bastap bizden basqa eshkim komandir emes! Ár qoyylym sayyn osylay! – deydi Galina men Áliya.

Avtor: Polina Chihichina

Audarghan: Meyirgýl Ongharova

Suret: KJA

Abai.kz

0 pikir