Dýisenbi, 15 Sәuir 2024
Álipby 1997 15 pikir 1 Aqpan, 2024 saghat 14:01

Latyn jayy

Suret: Google izdeu jýiesinen alyndy

Latyn qarpine kóshuding manyzy qazaq ýshin zor ekenin úqsa kerek, jogharydan sayasy sheshimder qarsha boray bastady:

Birinshi núsqa 11.09.2017 jyly parlamentke tanystyryldy.

Ekinshi «Apostrof» degen joba 26.10.2017 jyly Preziydentting №569 jarlyghymen bekitildi.

Ýshinshi «Akut» jobasyn 19.11.2018 jyly  bekitti. Akut jobasyn Til komiytetine qarasty «Til-Qazyna» ortalyghy jәne Ahmet Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty  úzaq әspettedi.Ýkimet otyrysynda bekitip, «Egemen Qazaqstan» gazetine («Emle erejelerining jobasyn») jariyalady. Osy «tilbúzar» әlipbiymen kitap shygharyp, gazet basty. Elden jappay diktant alyp, jarnama sharalaryn úiymdastyryp, auqymdy nasihat jýrgizip, el qarjysyn dalagha shashty. Sol jyldary latyn jobalaryn nasihattau ýshin ghana qazynadan jyl sayyn 180 mln qarjy bólinip otyrdy. Biraq ayaq astynan osy «Akut jobasyn» kýresinge tastap, әlemdegi bar noqatty taghynghan (makron, sedili, umlaut, breviys), «jetildirilgen» degen atauy bar tórtinshi jobany shygharyp, sony jetektey bastady. Búl әlipbiyding aldynda bekitip, kýresinge tastaghan  әlipbiylerden bir mysqal da artyqtyghy joq. Bir jaqsysy,  jogharghy jaq ony búrynghyday bas salyp bekitpedi. Búghan bir quandyq, ózeuregen orpotoptyng júmysyna toqtau salghanyna quandyq. Álipby mәselesin endi Preziydent janynan qúrylghan akademiya qolyna alatyn boldy. Búghan taghy quandyq. Akademiya - ghylymy orta, yaghny búl mәselemen ghylymy orta ainalysatyn bolghandyghyna tipti quandyq. Biraq ol úiym da birdi-ekili jiyn jasady da toqtady. Dúrysyn jasaytyn boldy degen ýmitimiz beker boldy. Býgin latyn jyry mýldem tynyp túr. Qyryq eki tanbadan túratyn tilbúzar orys әlipbiyin ketirmeu tilding bolashaghyn  oilau emes, jaulyq. Jogharghy jaqtyng sozyp otyrghany  jóndelsin degen janashyrlyq  emes, mýldem toqtatyp tastaudyng retin tappay  jýrgeni eken.

Ótken ghasyrda biz ózge týrki júrtynyng aldynda edik. Orys túrmaq, tipti damyghan elderden de ozyq últtyq әlipbiyimiz bar edi. Býgin búl mәselede, tipti jalpy til sayasatyn jýrgizude, ózgeni qoyyp bar týrkining sonynda qaldyq.

Til sayasaty men әlipby mәselesi búlay kenjelep túra berui mýmkin emes. Týbi jóndeledi. Óitkeni biz egemen, tәuelsiz elmiz. Tilimizding memlekettik degen mәrtebesi bar. Al býgin tildik ahualdyng dúrystaluyna  ne kedergi, dúrystalmauyna kim kinәli? Múny shynayy әleumettik lingvistikalyq zertteuler ghana tap basyp aitady. Ózimizdegi kóptegen zertteuler shynayy emes. Óitkeni sheteldegi zertteulerding biri - qazaq tilin memlekettik til emes, qazaq etnosynyng eldegi túrmystyq qatynas tili ghana dese [ Til әlemi saytynda. Kim ne dese, o desin: Qazaqstannyng bolashaghy — qazaq tilinde (tilalemi.kz) ], endi biri - qazaq tili memlekettik til  retinde júmsalu auqymy  Reseyding qúramyndaghy tatar tilining dengeyinde degen qorytyndy jasaydy [Azattyq radiosy portalynda Reseydegi «tatar problemasy» «tatar tilin saqtap qalu problemasyna» ainaldy (azattyq.org)].  Búl – úyat,bolashaqtan úyat. Til sayasatyn  ýkimet jýrgizip otyr. Memlekettik til sayasaty boyynsha Baltyq jaghalau elderin ýlgi tútyp, әlipby mәselesi boyynsha ózge týrki júrtyn ýlgi tútyp, memlekettik tilding ahualyn kóteruimiz kerek edi. Biz qazir jabylyp, tilimizdi sorlatyp otyrmyz.

Latyn әrpine kóshsek, ózge týrkilerge jaqyndaymyz, tipti olarmen týsinisip ketemiz, әlemdegi jana tehnologiyalardy jyldam iygere bastaymyz, aghylshyn tilin ýirenuimiz jenildeydi jәne t/b. sol siyaqty artyqshylyqtardy iyelenemiz degenge kóbimiz ilanamyz. Búlardyng barlyghy jay gәp. Týrkilermen bir әlipbiydemiz degenning ózi jәy kózge ghana iydeologiya ýshin ghoy. Latyn qarpine kóshu arqyly biz tilimizding damuyn ózining últtyq tabighy qalpyna týsiremiz. Búl qaripke orystyng zorlap engizgen 42 tanbadan túratyn til jýiesin búzatyn әlipbiyin tastau ýshin ótemiz. Latyn әlipbiyine kóshudi qoghamgha nasihattau kezinde, latyn qarpimen qazaq әlipbiyin týzu kezinde jogharydaghy atalghandardy ysyra túryp, osy prioriytetti basty kriyteriy etip úsynu kerek. Sonda adaspaymyz.Týrkilermen bir әlipbiyde bolghanymyz dúrys. Biraq  bir әlipbiyde bolsaq, tilimiz jaqyndap ketpeydi. Ár el bútaqtanyp, tilderi bólektenip ketti. Al bar týrki ortaq tili – qazaq tili bolsyn dese, qarsy emespiz. Aqang aitqanday, týrki tilin azdyrmay, taza kýiinde saqtaghan búl – qazaq tili. Jazugha baylanbay, erkin damyghan, grammatikalyq jýiesi de jetik búl – bizding til. Ótken ghasyrdyng onynshy jyldary ózge týrkiler ortaq jazu qoldanyp jýrgende, Aqannyng bastamasymen arab tanbalarymen-aq dybys jýieli últtyq jazu jasap alghanbyz. Býgin bizdi ne qara basyp otyrghanyn bilmedik?!

Bijomart Qapalbek

Abai.kz

15 pikir