Beysenbi, 18 Sәuir 2024
Kórshining kólenkesi 1403 3 pikir 22 Qantar, 2024 saghat 14:42

«Kýmis ekonomika». Qytaydyng halqy qartayyp barady

Suret: Áleumettik jeliden alyndy

Qytay qart halyqqa beyimdelu ýshin «Kýmis ekonomikanyn» auqymdy josparyn jariyalady.

China kompaniyasy jyldam bozaryp keledi jәne bala tuu kórsetkishin kóteruding sәtsiz әreketteri kezinde el ózining orasan zor ekonomikasynyng edәuir bóligin qartayghan halyqqa baghyttau josparyn jariyalady.

Qytay Memlekettik kenesi dýisenbi kýni «kýmis ekonomikany» ilgeriletu boyynsha birqatar sharalardy jariyalap, memlekettik jәne jeke kәsiporyndardy qarttargha jaqsy qyzmet kórsetuge shaqyrdy jәne 10 industriyalyq parkti damytu jәne qarttargha arnalghan tauarlar men qyzmetterge memlekettik jәne jeke investisiyalar men innovasiyalardy úlghaytu jónindegi josparlaryn jariyalady.

Qazirgi uaqytta kýmis ekonomikasy shamamen 7 trln yuani (982 mlrd AQSh dollary) qúraydy, búl Qytaydyng jalpy JIÓ-ning shamamen 6% -yn qúraydy, biraq boljam boyynsha 2035 jylgha qaray ol 30 trln yuanigha (4,2 trln AQSh dollary) deyin nemese sol uaqytta jalpy JIÓ-ning shamamen 10% -yn qúraydy, dep habarlaydy Qytay Últtyq radiosy.

Osy aptada jariyalanghan songhy < a > ýkimettik statistika 2023 jyly Qytaydyng 60 jәne odan joghary jastaghy halqy 297 milliongha juyq adamdy nemese jalpy halyqtyng 21,1% -yn qúraghanyn kórsetedi, búl eldi Dýniyejýzilik bankting < a > standarttary boyynsha «asa óskeleng qoghamgha» ainaldyrady. 2050 jylgha qaray búl demografiyalyq toptyng sany jarty milliard adamnan asady dep kýtilude.

Memlekettik kenes ózining songhy sayasy qújatynda aqylgha qonymdy densaulyq saqtau men qarjylyq josparlaudan bastap, «geriatriyalyq aurularmen» kýresu ýshin medisina men kosmetika salasyndaghy «qartagha qarsy» әzirlemelerge deyingi qartayghan halyqtyng barlyq payda bolatyn qajettilikterin qanaghattandyrudy qamtamasyz etuge baghyttalghan tórt negizgi sala boyynsha 26 basshylyq qaghidat shyghardy.

Búl últtyq dengeyde ósip kele jatqan demografiyalyq toptyng bolashaq qajettilikterin qanaghattandyru ýshin arnayy úsynylghan alghashqy baghdarlamalyq qújat, dep habarlaydy Global Times memlekettik janalyqtar basylymy. Kýmis ekonomikany yntalandyru jónindegi osynday josparlar turaly alghash ret 2022 jyly, Memlekettik kenes «tútastay alghanda halyqtyng qartangyna belsendi den qong ýshin qoghamdy júmyldyru jónindegi» maqsattar men baghdarlardy belgilegen kezde sóz qozghaldy.

Qytay ýkimeti búghan deyin zeynetaqy jasyn birte-birte kóterudi úsynghan bolatyn, sebebi qazirgi uaqytta ol әlemdegi eng tómengi jastaghy erlerding biri bolyp tabylady - er adamdar ýshin 60 jas, aq jaghalar ýshin 55 jas jәne fabrikalarda júmys isteytin әielder ýshin 50 jas.

Sarapshylardyng aituynsha, Qytaydyng demografiyalyq tengerimsizdigi, eger ony dúrys joymasa, jastar arasynda búryn-sondy bolmaghan júmyssyzdyq pen sheshilmeytin jyljymaytyn mýlik daghdarysyna tap bolyp otyrghan әlemdegi ekinshi iri ekonomika ýshin apatqa ainalady.

Abai.kz

3 pikir