Senbi, 2 Nauryz 2024
Ayqay 1851 19 pikir 4 Jeltoqsan, 2023 saghat 13:44

Biz – toqaevshyldarmyz!

Biz – toqaevshyldarmyz!

Biz dep otyrghanym – deputat Ermúrat Bapy agham ekeumiz.

Ermúrat Seytqazyúlyna qaraghanda, mening toqaevshyldyq stajym úzaghyraq. Sonau eki mynynshy jyldardan bastalady. Mening Qasym-Jomart Kemelúlyn jaqsy kóruime, Ol kisining alys-jaqyn shetelderde túratyn qandastarymyzdyng Atajúrtyna oraluyna jasaghan jaqsylyghy basty sebep boldy. Qasekeng Syrtqy ister ministri bolyp túrghan kezinde Qazaqstangha kelgisi keletin etnikalyq qazaqtardy  konsuldyq alymdardan bostyp, tegin viza beretin tәrtip ornatty.

Janylmasam, shettegi qazaqtargha tegin viza beru tәrtibi 2004 jyldan bastap jolgha qoyyldy.

Qasym-Jomart Kemelúlynyng búl qamqorlyghy shekara syrtynda qalghan qandastarymyzdyng Atajúrtyna aghylghan Úly kóshine keng jol ashyp qana qoymastan, últqa degen janashyrlyqtyng jarqyn ýlgisin kórsetken tarihy oqigha retinde bizding jýregimizde mәngi saqtalyp qaldy.

Odan bergi jerde, Qasym-Jomart Kemelúlynyng «Belasu», «Áke turaly tolghanys» kitaptary arqyly mening eng sýiikti sayasatkerime ainalghanyn ainalama ýnemi aityp jýremin.

Qasym-Jomart Kemelúly Preziydent bolyp kelgende, mening esime «Belasu» jәne Qasekenning ondaghy Ly Kuan Yu, Den Syaopiyn, Nelison Mandela sekildi әlemdik dengeydegi reformatorlar turaly tolghanystary birden oraldy. Otyz jylgha juyq preziydenttik basqaru jýiesinde bolyp, bir adamnyng qolyna qaraghan avtoritarlyq jýiedegi Qazaqstan endi  parlamenttik basqaru jýiesine, eng qúryghanda preziydenttik-parlamenttik basqaru jýiesine kóshedi dep sendim.

Qasym-Jomart Kemelúlynyng Preziydent retinde 2019 jylghy 02 sәuirde bergen «Barymyz da, baghymyz da – Tәuelsizdik» atty súhbatynda shettegi qazaqtar turaly aitqan «Sheteldegi qandastarymyzdy elge qaytaru isi eshqashan nazardan tys qalghan emes, qalmaydy da. Dýniyejýzindegi qandastarymyzdyng basyn tughan jerde biriktiru – bizding qasiyetti paryzymyz!» degen sózi mening Qasekene degen qúrmetimdi odan ary eseley týsti.

Preziydentting búl sózin men Qazaq kóshining Toqaev dәuirindegi Úly múraty dep baghaladym.

Sóitip, 2019 jyly Preziydent saylauy qarsanynda, men Qasym-Jomart Toqaevtyng kandidaturasyn barymdy salyp qoldadym.

Ókinishke oray, atqarushy biylik búl Úly múratty óz dengeyinde jalghastyryp jatqan joq. Kerisinshe, qandastarymyzdyng qújattanu prosess barynsha qiyndatyp, shetten keletin Úly kóshti toqtugha baryn saluda. Búl endi óz aldyna bólek bir әngime!

Áuelgi taqyrybymyzgha oralsaq, ókinishke oray, qasyretti «Qantar kóterilisine» deyin Qasym-Jomart Kemelúly kósilip reforma jasay alghan joq. Tek, sayasatqa belgili dәrejede yqpal etetin sheshimder shygharumen ghana shekteldi. Men oghan týsinistikpen qaradym.

Qasym-Jomart Toqaevtyng shyndap «Sayasy reforma» jasauyna qasyretti «Qantar kóterilisi» danghyl jol ashty.

2022 jylghy Preziydent saylauynda da Qasekendi qoldap, dauys berdim.

Qazir «Jana Qazaqstannyn» qoldaushysymyn.

Al, maghan qaraghanda, Ermúrat Bapy aghamyzdyng toqaevshyldyq stajy tym qysqa - qasyretti «Qantar kóterilisinen» keyin bastalghanyn Ózi әr súhbatynda aityp keledi.

Tәuelsiz Qazaqstannyng tarihynda Ermúrat Bapidyng aty men onyng «DAT» gazeti altyn әrippen jazylugha tiyis.

Eragham Nazarbaev dәuirinde bet qaratpaghan  oppozisiya boldy. Basyna qanday qiyn kýn tughanda da, birge jýrgen múattas agha-inileri ólim qúshyp jatqanda da, Ermúrat Bapy aghyngha qarsy jýzuin toqtatqan emes. Nazarbaev komandasyn ayausyz synap otyrdy. Onyng ishinde Qasym-Jomart Toqaev ta boldy. Qasym-Jomart Toqaev Preziydent bolghan son, qos preziydentti qosaqtap soqqan kezderi de az bolghan joq.

Eragham qasyretti «Qantar kóterilisinen» keyin Qasym-jomart Kemelúlyna bolghan kesek synyn toqtatyp, onyng «Jana Qazaqstan» qúru bastamasyn qoldaytynyn ashyq bildirdi. Songhy Mәjilis saylauynda deputat bolyp saylandy. Biraq, búrynghy ústanymynan tayghan joq, óz pikirin bayaghyday ashyq aityp keledi.

Qysqasy, Ermúrat Bapy – keshe qazaq oppozisiyasynyng arystany bolsa, býgin Qazaq Parlamentining kókjaly. Onyng betin eshkim qaytar alghan joq! Armany – Qasym-Jomart Kemelúlynyng bir jaghynan shyghysyp, «Eski Qazaqstannan» qútylyp, «Jana Qazaqstan» qúrysu.

Eragham ekeuimiz dәl osy jerden odan ary jaqyndasa týsemiz. Men de osy joldamyn.

Men ghoy toqaevshyl bolyp qala berem, al Eraghamnyng qashangha deyin bararyn bilmeymin.

Jaqynda «Abay Live» kanalyna bergen súhbatyda Eragham: «Men songhy kezde ózimning әriptesterime de aityp jýrmin, qoghamdaghy belsendi azamattargha da aityp jýrmin, osy joly Almatydan bir top keldi, men aitam olargha, biz birinshi «Eski Qazaqstannan» qútylyp alayyqshy, sizderding qazir alay-dýley biylikke qarsy, әsirese Toqaevqa qarsy pikirleriniz, qazirgi aitylghan pikirleriniz ertengi «Eski Qazaqstangha» qyzmet etedi. Olar alaqandaryn ysqylap otyr...», - depti.

Men Eraghanyng búl sózimen jýz payyz kelisem!

Endeshe, «Eski Qazaqstannan» qalay qútylamyz?! «Jana Qazaqstandy» qalay qúramyz?!

Dәl osy mәselege kelgende, kóp júrt, әsirese Eraghannyng bir bólim әriptesteri men saptastary Nazarbaevtyng ózinen bastap, barlyq jaqyn tuystary men jaqyn adamdaryn qamaudy, býkil mýlkin memleket iyeligine ótkizudi, sóitip baryp «Jana Qazaqstan» qúrudy qalaydy. Jәne ony Qasym-Jomart Toqaevtyng qolymen istetkileri keledi. Bayqaymyn, Ermúrat Bapy agham da osy kózqarasta sekildi.

Al, mening oiym olay emes.

Biz Qasym-Jomart Toqaevtyng qolymen «Eski Qazaqstandy» emes, eski basqaru jýiesin qiratqyzuymyz kerek!

Shynymdy aitsam, Erlan Qarin bas bolyp jobasyn jasaghan 2022 jylghy «Sayasy reformany» júrt reforma dep atap jýrgen joq.

Óz basym Qasym-Jomart Toqaevtyng konstitusiyalyq ózgeristen keyin jasaghan iygilikti júmystaryn da eshqashan joqqa shygharmaymyn.

Áriyne, Qasekeng biraz jana jәne kerek sheshimder qabyldady.

«Sayasy reformadan» keyingi bir jyl ishindegi jetistikterdi Memlekettik Kenesshi Erlan Qarin tәpsirley kele, basty kórsetkish retinde «Últtyq qor – balalargha» jobasy, «Auyl amanaty» baghdarlamasy, zansyz jolmen alynghan jәne shetelge shygharylghan aktivterdi elge qaytaru siyaqty bastamalardy atap ótipti.

IYә, qay-qaysysy da maqtanyshpen aitugha tatityn jilikti-jilikti jetistikter.

Sonday-aq, Erlan Tynymbayúly taghy da auyl, audan әkimderining saylauyn da «Sayasy reformadan» keyingi jetistikterding tizbesine engizipti.

Oghan da aitar dauymyz joq. IYә, jana bastama ekeni ras.

Biraq, osy bastamalardyng toqsan toghyz payyzyn búrynghy Konstitusiyamen-aq jasay beruge bolatynyn Ermúrat agham da, Erlan inim de joqqa shyghara almasy anyq.

Mysaly, shetelge shygharylghan aktivterdi elge qaytarugha Preziydentting eshbir partiyagha tóragha bolmauynyn, Preziydentting jaqyn tuystarynyng sayasy memlekettik qyzmetshi bolmauymen, kvaziymemlekettik sektorda basshylyq qyzmetter atqarmauymen ne qatysy bar?!

«Últtyq qor – balalargha» jobasyn jolgha qoiy ýshin janadan ýsh oblys qúrudyng nemese «Auyl amanaty» baghdarlamasy ýshin Preziydentting jeti jylgha bir kezek saylanuynyng da qajeti joq ekeni taghy belgili.

Jәne búl bastamalardyng «Eski Qazaqstandy» ynq etkizip qúlata almaghanyn kórip otyrmyz...

Sondyqtan, Eragham aitqan «Eski Qazaqstannan» týbegeyli qútyludyn, shyt jana «Jana Qazaqstan» qúrudyng jalghyz joly – taghy bir mәrte konstitusiyalyq reforma jasap, memlekettik basqaru jýiesin týbegeyli ózgertu – Memleketti Parlamenttik basqaru jýiesine kóshiru.

Oghan ýlgini qúrlyqtyng arghy beti – AQSh-tan izdeuding qajeti joq, qasymyzda túr.

Mysaly, Kenes odaghy qúlaghan kýnning ertesi-aq, Mongholiya sәbettik basqaru jýiesin laqtyryp tastap, birden Parlamenttik basqaru jýiesine kóshti.

Qazaqpen basyp ótken joly ortaq, taghdyry bir, salt-dәstýri úp-úqsas monghol halqy qazir parlamentarizmdi ornyqtyryp ýlgirdi. Últtyq sayasaty etek-jenin jiyp alghan Shynghyshan úrpaghy, Resey men Qytaydy attap ótip, Japoniyamen,  Ontýstik Koreyamen barys-kelis pen alys-beristing temir qazyghyn myzghymastay etip bayaghyda qaghyp tastaghan. Qytay men orys shekarasyn ailap emes, jyldap jauyp tastasa da bylq etpeydi.

Al, kórshi Qyrghyz tughandarymyz da parlamettik basqarudyng tәtti dәmin bizden búryn tatyp ýlgirgen halyq. 2010 jylghy sayasy tónkeristen keyin Roza Otunbaeva, Ómýrbek Tekebaev bastaghan parlamentarimshilder Qyrghyz memleketin parlamettik basqaru jýiesine kóshiruding ýlken qadamyn jasady. Tolyq parlamettik basqaru jýiesin ornatyp jibermegenimen, kәdimgidey jaqynday týskeni belgili. Almazbek Atambaev búzyp ketpegende, Qyrghyz Respublikasy búl kýnde naghyz Parlamenttik basqaru dýiesindegi elge ainalary dausyz edi...

Qorqatyn týgi joq, manghol men qyrghyz basqan joldy qazaq ta basyp kórui kerek!

Toqaevshyl azamat retinde, men  memlekettik basqaru jýiesin týbegeyli ózgertu kerektigin aityp, Qasym-Jomart Kemelúlyna hat jazyp ýlgirdim. Ol hatym Memlekettik Kenesshi Erlan Qarinning qolyna tiydi. Al, Qasekene jetti me, joq pa, bilmeymin, keyin Ádilet ministrligine syrghyghanyn kórdim.

Keshe sol hatymdy Ermúrat Bapy agham «DAT» gazetine jarqyratyp túryp basyp shyghardy.

Demek, Qasekene ózimning «Jana Qazaqstannyn» naghyz qoldaushysy, Toqaevshyl ekenimdi dәleldep, paryzymdy adaldyqpen ótedim.

Al, otyz jyl boyy demokratiya, әdildik ýshin kýresip kelgen Eragham – Ermúrat Bapy Qazaqstannyng Parlamenttik basqaru jýiesine kóshkenin qalay ma, qalamay ma; ol jóninde Qasym-Jomart Kemelúlyna úsynys jasay ma, joq pa, ony ózi biledi. Álde, osy basqaru jýiesimen «Jana Qazaqstannyn» qoldaushysy bolyp jýre bere me, ol da Eraghamnyng óz erkindegi sharua.

Eger, Ermúrat Bapy bas bolyp, yqpaldy deputattar úsynys jasap jatsa, Qasym-Jomart Kemelúly ol úsynysty keri qaqpauy da mýmkin...

Men Ermúrat Seytqazyúlynyng búrynghy «rayynan qaytyp», memleketke, qoghamgha ózgeris jasau  ýshin  Mәjiliske kelgenin jaqsy bilemin jәne oghan ýlken qúrmetpen qaraymyn.

«Tipti men keyde qorqam, qoryqqannan búryn oilaymyn, egerde osy ayaq astynan elde bir  tónkeris bolatyn bolsa, biylikte, mysaly ýshin, býgin tónkeris bolsa, erteng eski Qazaqstan keledi, eski Qazaqstannyng ókili keledi...», - depti Eragham sol súhbatynda taghy.

Búrynghy «Kitaphana» qazir Meshitke kóshti.

Eraghamnyng qorqatyn jóni bar, Meshit Parlamentten aibatty kórindi maghan...

Auyt Múqiybek

Eskertu: Maqala avtorynyng pikiri redaksiya ústanymyn bildirmeydi. Maqalada esim-soylary atalatyn jekelegen azamattar redaksiyamyzgha pikir bildiruge niyetti bolsa, olardyng da jauaptaryn portalymyzda jariyalaymyz.

Abai.kz

19 pikir

Ýzdik materialdar

Alghys aitu kýni

Alghys aitu kýni jәne onyng shyghu tarihy

Jomartbek Núrman 402
Alashorda

Qojanov mejeleu nauqanynda

Beybit Qoyshybaev 233
Ghibyrat

Qaysar ruhty ghaziz jan

Múhtar Qúl-Múhammed 583