Seysenbi, 27 Aqpan 2024
Aqmyltyq 1756 12 pikir 4 Jeltoqsan, 2023 saghat 13:04

Qater solqyldaq sayasattan tónedi

Resey Federasiyasy Dumasynda Qazaqstan Respublikasy boyynsha arnayy «mamandanghan» birneshe deputattar bar. Olar Qazaqstandaghy jaghdaydy jitik baqylay otyryp, ózderi «mәngilik dos» dep sanaghan tәuelsiz kórshi memlekettting biyligining әr qadamyna bagha berip, «mәnigilik dostyn» qalay otyryp‑túruyn, qalay jýruin eshqashan nazardan tys qaldyrghan emes. Sondyqtan da olar Qazaqstannyng unitarly memlekettiligi men ishki últaralyq qatynasyna ózderining «úlyorystyq imperiyalyq shovinistik» pighyldary túrghysynan shabuyldauyn toqtatqan emes. Býginde, dәl osy «imperiyalyq mýdde» Resey Federasiyasyn tәuelsiz Ukrainamen aradaghy soghys operasiyasyna alyp keldi. BÚÚ mýshe memleketterding barlyghy derlik ony «Halyqaralyq qatynas zandaryn óreskel búzu» dep baghalap, Reseyge búryn‑sondy adamzat tarihynda bolmaghan sanksiyalardy salyp tastady...

RF Dumasy deputattary arasynda ózining tarihy bilimi azdyghynan, tarihy logikadan mýldem beyhabarlyghynan úyalmaytyn, arsyzdyghyn әlemge pash etuden esh namystanbaytyn Evgeniy Fedorov degen bir deputat bar. Ol RF armiyasynyng zapastaghy ofiyser­‑polkovniygi bola túra, әruaqytta әskeriyler arasynda keng taraghan praporshikter turaly anekdottargha say ózining «praporlyq sanasymen» býkil Orta Aziya jәne Evraziya tarihyn qayta qarap, ózinshe ózgerister jasaghysy keledi. Tipten, orys halqynyng kóptegen tarihshylarynyng «Orta ghasyrlarda Evraziyada payda bolghan Altyn Orda imperiyasynyng negizgi arqa sýiegen halqy – týrkilik halyqtar, sonyng ishinde onyng tikeley múrageri ‑ qazirgi qazaq halqy. Olar  Resey memlekettiligining payda boluynyng qozghaushy kýshi boldy» degen naqty ghylymy dәlelderine de qúlaq aspay, Evgeniy Fedortegining elirgen sanasy Úly dalada ótken Úly oqighalardyng tizbegin «orys batpaghyna» batyryp jibergisi bar... Alayda, qazir óz qúramynda bolghan halyqtardyng barlyghyn  «orys batpaghyna» batyrudy ghana oilaghan «úlyorystyq imperiyalyq sayasattyn»  uaqyty ótip ketken synayly. Qazir ol batpaq múz qúrsaqqa oranyp, qatyp jatyr...

Biraq, qazaqtyng «Jylandy ýsh kesseng de, kesirtkelik әli qalady» dep aitqanynday, Qazaqstangha býginda jaybaraqattyq tanytugha bolmaydy. Nege? Óitkeni, bizding «túnghysh preziydent» otyz jyl boyy Reseymen «myshyq‑tyshqan» oinap keldi. Onyng obektivti sebepteri «ekonomikalyq baylanystardyng kýireui», «derbes memleketterge  bólinui» deu jetkiliksiz. Óitkeni, dәl osy «shekpennen» shyqqan Pribaltika memleketteri KSROdan keyin Reseymen arada óz sayasatyn ashyq jariyalady. Ony halqynan jasyrmay, birden «europalyq baghytqa» búrylatynyn mәlimdedi. Eshkimge jaltaqtaghan joq. Resey qanshama qoqan‑loqy jasasa da, pribalttar yqpady. Nәtiyjesinde,  әskeri kýirep jatqan Resey Pribaltikany «óz erkine» qoya beruge mәjbýr boldy...  Kóp úzamay ondaghy ýsh memleket NATO qarauyna alyndy.

Sol siyaqty KSRO ydyraghannan keyin Kavkaz memleketteri de birshama tәuelsiz sayasat jýrgizip, ózderining «tәuelsizdik statusyn» nyghayta aldy. Tek qana «pravoslavie dinimen» birikken Armeniya‑Resey aliyansy ghana Kavkazdaghy Resey rólin kýsheytuge yqpal etip otyrdy... Al, AQSh‑qa bet búrghan Gruziya memleketi kóp úzamay Resey shabuylyna úshyrady – nәtiyjesi býginde belgili.

Al, Dnepr boyyndaghy ekonomikalyq potensiyaly jaghynan Reseymen parapar Ukraina birde olay, birde búlay sayasat jýrgizip, aqyr sonynda ózi de «Úlyreseylik imperiyalyq mýdde» dep atalatyn «soghys qaqpanyna» týsti ‑ Ukrainanyng odaqtan bas tartuynyng sony soghysqa úlasty... Moldoviya bolsa әli de ekige bólinip túr...

Al, Ortalyq Aziyagha keler bolsaq, múnda bir últty monolitti halqy bar Ózbekstan ózining tolyq tәuelsiz baghytyn әuel bastan ústana bastady. Tiline, dinine, últtyq mәdeniyetine, derbes ekonomikasyna basymdyq berdi. Halqy kýizelisten qanshama qinalyp, júrty Reseyge, Qazaqstangha, alys shet elderge ketip jatsa da, ózbekter últtyq memlekettigi prinsipterin bәrinen joghary qoya bildi. (Áriyne, búl jerde Qazaqstannyn, әdettegidey Ózbekstannyng Resey men Qytay arasyndaghy forpost retinde «qosalqy qyzmet» atqarghanyn aita ketu kerek. Ózbek tuystar osy obiektivti jaghdaydy dúrys qoldana aldy).

Endi, óz Qazaqstanymyzgha keleyik... Bizdegi jaghday kýrdeli boldy. «Últtar laboratoriyasy» atanghan Qazaqstanda últaralyq qatynas shiyelenisken jaghdayda jýrdi. Kóptegen separatistik qozghalystar payda boldy. Sondyqtan Qazaq Eline «aqyryn jýrip, anyq basugha» tura keldi. Alayda, biz Qazaqstan‑Resey qatynasyndaghy búl shiyelenisti mәselening týpki sebepteri men  qazirgi «fedortegilerdin» tәuelsizdigimizge qarsy shyghu sebepterin tek osy mәselege aparyp tirep qoya almaymyz...  Biz olardyng bizge qarsy sózderi Qazaqstannyng o bastan tәuelsizdike qatysty «solqyldaq sayasat» jýrgizgendiginde desek – qatty qatelespeymiz. Mәselen, bizding biylik әuel bastan Qazaqstan mýddesin joghary qoyatyn, halyqaralyq qatynastar zannamalaryna negizdelgen, әri, tarihy әdilettilikti negizge alghan  ashyq sayasat jýrgizuding ornyna, eki arada biylik dengeyindegi «әmpey‑jәmpey, kóz qysty» sayasatyn jýrgizdi.  Múny orys tilinde «panibratstvo» dep aitady. Biz osyghan jol berip qoydyq... Nәtiyjesinde, eki elding dostyghy preziydentterding «ózara dostyghy», «ózara baylanysy», «staqan soghystyruy», «monshagha baruy», «saparlap barghanda qarsy aluy» jәne t.t. subektivtik faktorlargha tәueldi bolyp qaldy. Múnda Resey jaghy «ýnemi aqyl aitushy agha», «jol kórsetushi dana» rólinde bolsa, qazaq biyligi «mәseleni aitqyzbay týsinemiz» degen yqylas tanytumen boldy. Sóitip, Qazaqstannyng tәuelsizdik statusy osynday subektivizm jeteginde ketti. Endi, el tәuelsizdigining kepili retinde zandar, halyqaralyq normalar emes, biylik túlghalarynyng kónil‑kýii algha shyqty... Ol Elisin zamanyn bastalyp, Putin zamanyna úlasty... Al, osynyng bәrining basy‑qasynda Qazaqstannyng túnghysh preziydenti túrdy: Ol «SNG qúramyz» dedi – qúrdy, «TMD bolsyn» dedi – boldy, «Euraziyalyq odaqqa  birigeyik» dedi – Elisin nazar audarmap edi, Putin kelip osyny ilip alyp ‑ qúrdy, «Kedendik odaq» dedi – ol da payda boldy...

IYә, sóitip, qyzy‑qyza biz ózimiz «Qazaqstan territoriyasynda búryn sondy osynday memleket bolmaghan» degendi qúlaqqaghys etip, olardyng «imperiyalyq diyirmenine» jel berip otyrdyq...  Nege deseniz, biz jeke basqa tabyna bastadyq ta, «Qazaq memlekettiligi», «Qazaq halqy», «Tәuelsiz Qazaqstan memleketi» degen tәuelsizdik bastaularymyzdy onyng kólenkesinde qaldyrdyq... Sodan bolar, biz bir kezderi Abylayhannyng ýsh jýz jyldyghy, Qazaq Handyghynyng qúryluy siyaqty datalardy «mereke» dep batyl aitugha  bata almadyq. Tek, reseylikter tarapynyn «memleketi bolmaghan» dep namysqa tiyger sózden keyin ghana, oghan jauap retinde búl datalardy toylaghanday boldyq...

Al, shyndyq olay bolmauy kerek edi. Bizde memlekettik «solqyldaq sayasatty» әuel bastan ysyryp, Reseymen tolyq tәuelsiz sayasat jýrgizuge mýmkindigimiz boldy. Biraq ony tek óz halqyna arqa sýiegen memleket qana jýrgize alady. Bizde ol bolmady ‑ bizding jaltaq biylik korrupsiyagha baylanyp, ózimen ózi bolyp ketti... Beynelep aitsaq «Qazaq teatrynda teatrdyng ózi emes, onyng kiyim sheshetin garderoby manyzdy bolyp, al spektaklide spektakliding ózi emes, onyng dekorasiyasy basym bop ketti» der edik,,,

Endi, mine, osynyng zardabyn әli kýnge deyin keshudemiz – jóni týzu sózi joq, ne bilimi joq, oiy tayaz qaydaghy «fedortegi» degen teksiz bireu  qarap otyrudan jalyqqanda  «Qazaqstan anday‑mynday» dep auzyna kelgendi aitatyn boldy:  Nege aitpasqa ‑ eger Qazaqstan Petropavlovskide bas kótergen bir top separatisterdi jazalap, týrmege otyrghyzyp jatsa...  Nege aitpasqa ‑ eger Qazaqstan basqynshy vagner әskerinde soghysqan Qazaqstan azamatyn sotqa tartyp, jaza kesip jatsa. Nege aitpasqa – eger Qazaqstan barlyq týrki әlemimen birigu joldaryn izdey bastasa... Ortaaziyalyq Respublikalar ózara birge damu joldaryn qarastyra bastasa...  Al, Reseyding Ukrainamen soghysynda Ukrainagha «býiregi búryp» túrsa, ony jasyrmay ashyq aityp otyrsa...  Mine, osynyng bәri «úlyreseylik iymeriyalyq sanamen» auyratyn  Evgeniy Fedorovke únaydy deymisin? Áriyne, únamaydy. Ol, jalpy, qazirgi Resey biyligine de únamaydy...

IYә, aitylar sóz aityldy. Biz endi «kimning kim ekenin» anyq bilemiz. Endeshe, bizge de soltýstik qala attaryn auystyrudyn, «Soltýstikke qonystandyru» baghdarlamasyn kýsheytuding kezi kelgen synayly... Al, sóz sonynda,  osy mәsele boyynsha Reseyge arnayy nota jiberudi Qazaqstan biyligi úmytpaydy dep senemiz degim keledi...

Ábdirashit Bәkirúly,

filosof‑publisist

Abai.kz

12 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1598
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1678
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1367