Sәrsenbi, 21 Aqpan 2024
Didar-ghayyp 1652 0 pikir 27 Qarasha, 2023 saghat 12:46

Án әlemining jaryq júldyzy edi!..

Qarashanyng 25-i kýni 74 jasqa qaraghan shaghynda belgili әnshi, «Dos-Múqasan» ansamblining soliysi Aqjol Meyirbekov dýniyeden ótti. Elin әnmen terbetken birtuma ónerpazdyng artynda qalghan otbasyna, jaqyndaryna, barsha әnsýier qauymgha qayghyra kónil aitamyz. Ónerge ghashyq әr jannyng jýreginde mәngi jasaytyn Aqjol Meyirbekov turaly jazbalardy nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

Baqúl bol, Aqjolym! 

Alghausyz peyildi, aq jýrek, altynday dosymyz Aqjoldy da ayausyz ajal qaytpas sapargha ala ketipti. Alty mýshelinen endi ghana asyp edi. Bir jas kishiligi bolatyn. Kórgen jerde "Mәke!" dep búrylyp kelip qúshaghyn jayatyn. Menmendigi joq, kishipeyil minezine tang qalushy edik.  Tipti otbasylyq merekelerimizge kelip, izgi tilegin arnap ketetini de endi saghynyshymyzdy eseley týsetin shyghar. Ol shyrqaghan «Nazqonyr», «Súlu qyz», «Ahau biykem», «Auylyng sening irgeli» siyaqty әnderi mәngilik qúlaghymyzda.

Qimaymyz! Ónerge qúshtar qalpynda ýnemi jadymyzdasyn. Qazaq estradasynyng «Qúlageri» Aqjol bauyrymyzdyng aldynan Alla jarylqasyn! Óner sýigen barsha qauymgha, otbasyna qayghylaryn bólisip kónil aitamyn. Imany salamat bolsyn!

Marat BAYDILDAÚLY,

jazushy-publisist.

Ol kýnder de saghynyshqa ainaldy...

Aqjol aghamyz da kelmesting kemesine minip mәngilik ghúmyryna attanyp barady eken. Dýniye-ay desenshi, búl jalghanda jarqyrap jýrgen jandardy kóp kórdim. Sonday jarqyn, jany jaysan, meyirimdi jannyng biri Aqjol Meyirbekov aghamyz edi.

70-shi jyldardyng ayaghy, auylda jýrgen bizding bala kezimiz, mine sol kezde «Aygóilek-au, Aygóilek», «Dolana-dolana» dep әn aityp, jarq etip shyqqan kýninen biletin edik aghamyzdy. Bәlkim aghamyzdyng osy әnderi, ózining túlghasy bizding de ónerge degen qúlshynysymyzdy oyatyp, eliktirgen de bolar. Al endi keyingi 20-30 jylda bir sahnada, birge óner keshteri men óner saparlarda aghamyzdyng qasynda jýremiz dep oilappyz ba ol kezde. Aghamyzdyng qasynda jýrgende, sonshalyqty bauyrmaldyghyn, meyirimge toly jýregin sezinushi edik. Endi mine ol kýnderding de saghynyshqa ainalaryna amalymyz joq. Baqyl bol, asyl agha! Aqyrettik jayynyz júmaqtan bolyn! Alla aldynyzdan jarylqasyn!

Aghamyzdyng ónerin baghalap, qadirley bilgen qara orman halqynyn, otbasy, tuys-tughandary men Sharipa jengemizding qayghysyna ortaqpyn, auyr qazanyng artynyng qayryn bersin dep tileymin.

Núrlan ÓNERBAEV,

Ánshi.

Án әlemining jaryq júldyzy edi!..

Qazaq әn ónerining jaryq júldyzy Aqjol Meyirbekov te ómirden ótipti! Aghamyz sap-sau jýrgen sekildi edi… Sondyqtan suyq habar tóbemizden jay týskendey әser etti…

Aqjol el ishindegi tanymaldyghy men abyroy-bedeli aspandap túrsa da, óte qarapayym, aqkónil, abzal aghamyz edi.

Songhy ret biyl Halyq Qaharmany Múhtar Áliyevting 90 jyldyghyna arnalghan asta kórip edim. Ádettegidey jarqyn jýzdi, jarqyrap jýrgen edi. Áueletip әn saldy. Elding bәrimen emen-jarqyn qauyshyp, әngimelesip jýrdi. Aghamyz әrqashan auyly Arysty auzynan tastamaytyn. Arysta ótetin sharalardan qalmaugha tyrysatyn.

Aqjol aghamyzdyng ónerining jarqyn betteri Ózbekstannan elge kelgesin, әigili «Dos-Múqasan» ansambline әnshi bolyp qosylghannan bastaldy. Aqjol «Dos-Múqasangha» tyng serpin berdi, al anyzgha ainalghan ansambli Aqjoldyng aldynan Aq jol ashty!

Ol halyq әnderi men halyq kompozitorlary әnderin estradada әsem naqyshyna keltirip, әdemi shyrqady. «Aygólek», «Nazqonyr», «Ahau, biykem», «Súlu qyz», «Auylyng sening Irgeli», «On alty qyz», t.b. әnder estadalyq әuende jana qyrynan jarqyrady. Halyq kompozitorlary Estay, Aqan seri, Mәriyam Jagorqyzy, t.b.әnderi jәne qazirgi qazaq kompozitorlarynyng әnderin oryndady. Qazaq halyq әnderin Kenes Odaghy kezinde býkil odaqqa tanytty. 1972 jyly Mәskeude ótken Býkilodaqtyq «Allo, biz talanttardy izdeymiz» atty әn bayqauynda halyq әni «Aygólek» әnimen Gran-pry jýldesin jenip aldy.

Ol shetelder men Qazaqstannyng barlyq qalasy men audandarynda, әr auylynda gastrolidik saparlarmen boldy.

Keshe qaraly habardy estigesin, Aqjol aghasy turaly jazghan belgili aqyn bauyrymyz Amanghazy Kәripjan: «Jaqynda «Dos-Múqasan» ansamblining 55 jyldyq toyynda jәne Respublika kýnine arnalyp, N.Sas atyndaghy teatrda ótken konsertte kórgen edim. Songhy konsertte el bir-bir әn aitqanda, aghamyz eki-ýsh әn aityp, sonyng ózinde sahnadan ketpey, elge qarap túryp qaldy. Beyne bir halqyn da, sahnasyn da qimaghanday úzaq kidirdi. Áytse de qatal taghdyr qimasyna qoya ma? Jany jәnnatta bolsyn!» – dep, kónil tolqynyn jetkizipti.

IYә, Aqjol aghamyz jarty ghasyrdan astam sahnadan týspegen kýii ómirden ótti. Ol «Qazaqstannyng enbek sinirgen әnshisi», «Qúrmet» ordeni, «Eren enbegi ýshin» medalynyng iyegeri.

Eng bastysy, Aqjol el yqylasyna bólengen naghyz halyq әnshisi edi!

Aqjol aghamyzdyng otbasyna, tughan-tuystaryna, qalyng qazaqqa kónil aitamyz.

Halyq jýregin әsem әnderimen jaulaghan Aqjol Meyirbekovti  halyq mәngi úmytpaydy. Peyishte ruhy shalqy bergey!

Qazybek ISA,

QR Mәjilis deputaty.

***

Aqjol Meyirbekov 1950 jyly 7 shildede Ontýstik Qazaqstan oblysyna qarasty Arys qalasynda tughan.

Aqjol Núsqabekúly 1978 jyly «Dos-Múqasan» ansambline qabyldanady. 1985-1994 jyldary Almaty oblystyq filarmoniyasynyng «Arqas», «Sazgen», «Adyrna» ansambliderinde qyzmet etip, 1994-1996 jyldary «Gýlder» ansamblining kórkemdik jetekshisi әri diyrektory boldy. 2001 jyly «Aqjol» әn-teatryn qúrghan.

Belgili әnshi 2010 jyly qaytadan «Dos-Múqasan» tobyna oralyp, osy kýnge deyin ansambliding әnshisi boldy.

Aqjol Meyirbekov – «Qúrmet» ordeni jәne «Eren enbegi ýshin» medalining iyegeri, Qazaqstannyng enbek sinirgen әrtisi.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1511
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1556
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1269