Seysenbi, 23 Sәuir 2024
Ádebiyet 2932 9 pikir 25 Qarasha, 2023 saghat 13:43

«Jauyzdyng eshbiri joq jaza kórgen, qashanda qiyanattan qazaq ólgen...»

2010 jyly qyrkýiek aiynda, Memlekettik syilyqtyng iyegeri, әigili aqyn Nesipbek Aytúly 60 jasqa tolar qarsanda  ýiine baryp, asyqpay әngimelesip edim. Syr-súhbat kompiuterge terilip, dayyn bolghan song Nesaghang oqyp shyqty da: «Tolymbek, bylay isteyik. Myna mereytoy aldynda mening shygharmashylyghym jayly jazylghan maqalalar tym kóbeyip ketti. Birtýrli ynghaysyzdanyp jýrmin...  

Búl súhbat sening arhiyvinde jata túrsyn. Alla qalasa, alda 70, 75 jyldyq toylarym bar ghoy. Sol kezde jariyalarsyn» - dep edi.     

         «Men ózi Shúbartauda ósip-óndim,
         Búiyrghan dәnin terip nesibemnin.
         Tóleu men Uәiisterding izin quyp,
         Ólenning úlan-asyr kóshine erdim...» - dep ayaqtalmaghan «Shúbartau» dastanynda ózi jazghanday, ómiri ólen, taghdyry tereng edi-au Nes-aghannyn...

Beu, kelte ghúmyr-ay!..

Fәny jalghannan ozghan aqynnyng qyrqy qarsanynda sol súhbatty, qaz-qalpynda, úsynyp otyrmyn.

Tolymbek Ábdirayym.

***       

– Ólenge qashan, qalay keldiniz?

– 13-14 jasymnan óleng shyghara bastadym. Alghashqy ólenim «Balalyq» degen atpen 1965 jyly Shúbartau audandyq «Jana ómir» gazetinde shyqty.

– Ne jaghday sebep boldy?

– Ol kezde sovhoz ortalyqtarynda segiz jyldyq mektep, al audan ortalyghynda on jyldyq ýlken mektep-internat bar. Sol internatqa auyldyng balalary kele bastaydy ghoy. «Ayghyz» degen auyldan (búryn Kalinin atyndaghy sovhoz dep atalushy edi) Orazghaly Múhiyev degen bala keldi. Sol balanyng «Qazaqstan pioneri» gazetine «Teniz» degen bir shumaq óleni shyghypty. «Orazghaly degen aqyn jigit kelipti» dep el shu ete qaldy. Men әlgi ólendi oqydym da, Orazghaliymen ishtey bәsekege týstim. «Áy, onday ólendi men de shygharamyn» dedim. Bólmede birge jatatyn bes-alty bala «shyghara almaysyn» dedi. Sol kýnnen bastap qatarynan tyrp etpey jeti kýn otyrdym. Audandyq gazetke jazghanymdy alyp, jýgirip baramyn. Ólenimdi jaratpay qaytaryp beredi. Jetinshi kýni ólenim shyqty. Tóleughaly Esimjanov degen aghamyz ýstinen sәl óndep, «Balalyq» degen ólenimdi audandyq gazetke jariyalapty. (T.Esimjanov keyin «Ara» jurnalynda júmys istep jýrgen kezinde 37 jasynda qaytys boldy. Óte talantty jazushy edi. T.Á.). Sodan bastap jazyp kettim. Maghan týrtki bolghan Orazghalidyng «Qazaqstan pioneri» gazetine shyqqan bir auyz óleni. Bir-eki aidan song oblystyq «Semey tany» gazetine ýsh-tórt ólenim jariyalandy. «Semey tanynda» maghan qamqor bolghan daryndy aqyn, marqúm Aqylbek Manabaev edi.

Sodan keyin men dәndep, Almatygha, «Leninshil jas» gazetine ólenderimdi jibere bastadym. Áli esimde, sol kezde «Leninshil jas» gazetinen, jazushy Orazbek Sәrsenbaevtan hat keldi. «Talaptana týs. Myna ólenderindi jariyalay almadyq» depti aghamyz. Sol hatty balalargha kórsetip, maqtanghanym bar...

– Aqyndyq Allanyng bergen qasiyeti ghoy!.. Dese de, bastau-búlaghy tekten desedi...

– Mening әkem de aqyn. Atam da qara jayau emes, ólenderi bar.

– Ákeyding esimi kim?

– Ákemning aty Túrysbek. Ayt atamnan jalghyz Túrysbek, odan men. Men Ayt atamdy kórgem joq. Men tughannan keyin kóp úzamay dýniyeden ozdy. Ayt atam 49 jasynda qaytys bolghan eken. Aqyn, anshy, mergen, qúsbegi, atbegi adam bolypty. Tarbaghatay ónirinde Aytty biletin shaldar әli bar. Atamnyng elge jaqsylyghy kóp ótken. Ákem Túrysbek atamnyng jalghyz balasy. Búl kisi dombyra shertedi. Keshke jaqyn qara dombyrasyn kóldeneng salyp alyp, tekemetting ýstinde qara ólenderdi aityp otyratyn.

Qaz edik qatar úshyp qanqyldaghan,
Sahara, kólge qonyp sanqyldaghan.
Ne qaldy tәnimizde sharpylmaghan,
Bir órtke boldyq dushar, qaulap janghan, - dep soghyp jatatyn. Kóbin úmytyp qalyppyn.

Osy kýni bayqasam, әkemning sondaghy aitqandary – Súlubay aqynnyn, Ahmet Baytúrsynúlynyn, Mirjaqyptyn, Áset Naymanbayúlynyng ólenderi eken. Mine, osynday orta maghan әser etken boluy kerek. Ásili, balanyng qúlaghyna әuendi bolsyn, jyrdy bolsyn sәby kezinen sinirgen paydaly ghoy. Sonda balanyng kókiregi, jan dýniyesi erte ashylady.

Býgingi balalarymyz besik jyryn tyndamaydy. Halyqtyq jyrlardy, ólenderdi aityp otyratyn әje de, әke de joq. Qazir zaman damyghan, basqa әuenmen, basqa muzykanyng yrghaghymen ósken bala, ashylmay qala ma dep oilaymyn. Osynyng bәri ananyng aq sýtine, uyzgha jarymaghannan! Qalada tәrbiyelengen, ana tilinen ajyrap qalghan adamdardyng úrpaqtaryna men asa ayanyshpen qaraymyn. Olar búl jaghdaydy ózderi sezinbeuleri de mýmkin, basqa tilde sóilep, tamaghy toq, kóilegi kók bolghany ýshin riza shyghar... Bәlkim men olardy týsinbeytin de shygharmyn... Olardyng óz әlemi bar...

Bir jaghynan olardy kinalaugha da bolmaydy. Onday jaghdaygha zaman, qogham, taghdyr alyp keldi. Babalarymyzdyng basyna týsken keshegi bodandyqtyn, qyspaqtyng nәtiyjesi! Bir otbasynyng ishinde ekige bólinip otyrmyz. Ákesi balasyn týsinbeydi, balasy nemeresin týsinbeydi. Búryn orys tilinen kórip edik, endi basqa tilder kelip jatyr. Tilderdi kóp bilgen jaqsy-au, biraq osynyng bәri bizding ANA tilimizding damuyna bóget jasap otyr. Ana tilinde tili shyqpaghan bala, qazaqtyng ónerine de, әdebiyetine de, tarihyna da orasholaq keledi. Óz jórgeginde, óz besiginde ósip-óngen balanyng jóni bólek! Qúdaygha tәuba, mening auylda, qaymaghy búzylmaghan qazaq arasynda óskendigime shýkirshilik aitamyn! Ana tilimdi bir kisidey bilem! Biraq, qazaqtyng keremet qúnarly, bay tilin týgelimen mengerdim dep aita almaymyn.

– Ásili aqynnyng jan dýniyesi múngha jaqyn túrady-au deymin... Óitkeni, óleng degenimiz – ómir...

         Jyldar ótti nәzik sәule izdeumen,
         Kýle qarap, yzghar shashqan jýzderden.
         Múz taulardyng qoynauynday siresip,
         Qaldy mening qyrau shalghan múz-keudem.
         Maghan ghana túrghanday-aq kýn qyzbay,
         Qaltyraydy baqshamdaghy gýl múzday.
         Kirpigime qatyp qaldy baylanyp,
         Múz tamshylar kip-kishkentay júldyzday... («Jyldar ótti») – dep jabyrqasanyz, taghy bir óleninizde:

         ...Qosymdy artyp kóshkenshe búl ómirden,
         Janbyr әni tógiler jýregimnen.
         Týsinersing týbinde bilemin men,
         Jylay bilgen janymdy, kýle bilgen... («Janbyr әni»)

         nemese:

         Shuaq izdep shyghyp em,
         Qúrsandy kýn.
         Búlttar kóship barady myng san býgin.
         Jeter me ekem,
         Entelep qusam birin?
         Keter me eken,
         Kónilding jusam kirin?
         Kóz aldymda kólbendep túryp aldy,
         Kógildir tau,
         Kerbez el,
         Jusan qyrym.
         Kimge baryp aqtarsam syr sandyghyn?!. – («Búlttar kóship barady») deydi alasúrghan, aptyqqan, aqiqatty ansaghan, tenizdeyin tolqyghan aqyn Nesipbek Aytúlynyng jan dýniyesi...

Shygharmashylyq júmbaghyn, kiltin, qúpiyasyn ashyp kórinizshi? Óleng jazghanda qanday kýide otyrasyz?

– Jas kezimde onsha angharmadym. Kýndiz-týni jazu, talpynu, izdenu, oqu. Shamam kelmey jatady... Men ózi negizinde qyryq jastan asa ashyldym. Sol kezdegi qogham, sovet odaghynyng psihologiyalyq qyspaghy... barlyghy... shygharmashylyq erkindik bermedi ghoy. Shenberden shygha almadyq. Ishki jan dýniyendi qopara almay, últtyq dýniyelerdi qozghap otarshyldyq imperiyagha qarsylyghyndy aita almaytynsyn... Ishinnen emirenbegen song shynshyl shygharma tumaydy! Tәuelsizdik kelgennen song ishki zar-zapyrandy aqtarugha tura keldi. Qazir biz әbden sheberlenip aldyq, kez-kelgen sәtte, kez-kelgen taqyrypty aitsanyz, men óleng jazyp bere alam. Biraq ol ólenderding bәri, naghyz óner tuyndysy emes! Ol – mashyqtan, sheberlikting jetilgeninen tughan ólender! Tabighy tuatyn ólender bolady. Tolghatyp, kózine jas alyp, keudeng qúlazyp, balalyqqa, auylgha, ótkenge degen saghynysh terbep, adamdy belgisiz bir sezim buady.

Sarghaya sartap bolghan sýiekstan,
Men de bir dombyra edim, tiyegi úshqan.
Búghauda qyzyl tilim búlqynghanda,
Baqsyday alasúrdym ie qysqan, - dep jazghanym bar.

Aqyndyq degenmiz, baqsylyq siyaqty. Óleng jazar kezde ózinmen-ózing onashalanyp, arqang ústap, eshkimdi qabyldamay, eshkimmen aralasqyng da kelmey, dastarhan basynda otyrsang qasyndaghy adamdar bir jaqta, sen bir jaqta otyrasyn. Júrt oilaydy, «myna adam jyndy ma, әlde bizdi mensinbey otyr ma?» dep... Biraq sen basqa әlemde jýresin. Ana jerde otyrghanmen, sening miyn, býkil qiyalyng aspanda jýredi. Óleng osylay tuady! Kókireginnen toqtausyz, irkilissiz mún-shering tógiledi. Óleng degeniniz, men myna taqyrypty jazam degen dayyndyqtan song kelmeydi. Bylaysha aitqanda, Alla auzyna sóz salady.

– Shabyt dep jýr ghoy ol sәtti...

– IYә, aqyndar shabyt dep jýr. Kezinde shabyt shaqyru әdetke ainaldy. Bireuler «oybay, shabyt shaqyramyz» dep araq ishetin boldy. Ol dúrys emes! Áriyne, araq-sharap adamdy az uaqytqa jelpindirui mýmkin. Sharap iship jazghan óleng – óleng bolmaydy! Talay aqyndarymyz, sol sharaptyn, ishkilikting qúrbany bolyp ketti.

– Aqyndyq Jaratushynyng syiy ghoy!

– Ádbette!.. Alla jaratqan adam tabighatynyng bir syry! Ómirding ózi de aqyn qyla ma dep oilaymyn. Adam taghdyry... Aqyn taghdyry... Mәselen, Abaydy alayyq. Agha súltan, ataqty Qúnanbaydyng balasy! Túrmysynda eshqanday kendelik joq! Abaydyng qasireti – elding qamy! Qazaqtyng qasireti! Abaydyng óz qasireti emes! Áuliyelik dәrejede erekshe jaralghan jandar últtyng qamyn, el qamyn oilaydy!  Múqaghalidyng qasireti de sol, elding qasireti! Múqaghalidyng ólenderinde tәuelsizdikti, elding bostandyghyn ansau ar jaghynda buyrqanyp jatyr ghoy.

Óleng – taza sezimning jemisi! Aqynnyng kónil kýii! Múndanghan kezde múndy ólen, shattanghan kezde shattyqty ólen, saghynghan kezde saghynyshty óleng tuady! Bireuge ghashyq bolyp qalsan, yntyzarlyq óleng tuady! Ashulanyp otyrsang ashy óleng tuady!

Aqyn degeniniz – dombyra! Qúlaq kýii kelse, tógip-tógip jiberedi.

– Nes-agha, Múqaghaly aqynmen aralarynyzdaghy tanystyq turaly aitasyz ba?

– Búl jóninde kóbirek jazylyp jýr, qayyra-qayyra aita bergen ynghaysyz siyaqty. Bireu qabyldaydy, bireu qabyldamaydy...

Múqaghalidy jaqsy kórem. Men bala kezimde Qasym Amanjolovpen auyzdanghan adammyn. Múqaghaly bertinde, 1967 jyly shyqty. Múqaghalidyng alghashqy ólenin auylda jýrgenimde «Júldyz» jurnalynan oqydym. «Jer ýstinen reportaj» degen toptama ólenderi shyqty. Sodan bastap Múqaghalidy tany bastadym. 1969 jyly Almatygha keldik. Ol kezde Múqannyng naghyz dýrkirep túrghan kezi!

Jýrsin Ermanov, Túrsyn Júrtbaev, Aytughan Shәiimov, Asqar Egeubaev bәrimiz Múqaghalidyng qasynda erip jýrdik, eliktedik.  Múqang Jazushylar odaghyna jii keledi, al biz QazMU-ning eski ghimaratyndamyz. Ýkimet Ýiining aldynda jýretinbiz, bolmasa «Aqqu» kafesine baratynbyz. Múqang týnimen óleng jazyp, týske taqau kóshege shyghady. Ol kisining ólenin tyndap, óz ólenderimizdi oqyp jýretinbiz.

Múqaghaligha óz qolymyzben topyraq saldyq. 1976 jyly nauryz aiynda qaytys boldy. Múqaghaly – iri aqyn! Sol kisilerding kózin kórdik, ólenderin jattap óstik. Sonyng bәri әser etedi.

– Jas kezinizde kimderdi oqydynyz?

– Eng birinshi әkemning auzynan ólender tyndaghannan keyingi adam, bizding auylda Ydyrysh degen shal boldy. Aqsuattyng qazaghy. Ol kisi eski diny qissalardy da kóp biletin. Ózi әnshi, әn aityp otyratyn. Sol aqsaqaldy tyndadym. Mening eng birinshi qolyma alyp, auyzdanghan kitәbim, poezidan – Jambyl. Jambyldyng qalyng qyzyl kitәbi boldy. Jambyldyng aitystaryn, Aykýmispen aitysyn, Balghalynyng qyzymen aitysyn jatqa bilem.

At terletip, әdeyilep keldim toygha,
Aykýmis әuelden-aq, boldyng oida, - dep bastalady da:

Auylym jaylap otyr Aqsengirdi,
Qol sozyp sizding jaqqa ensem qúrdy.
Qolyma bir ústatsang týsinersin,
Tompayghan tósindegi órtengirdi...

Búl – Aykýmiske aitatyn jerleri ghoy. Odan keyin Abaydyng kitaptaryn oqydym, biraq jas kezimde Abaygha shamam jetken joq. Abaydy, keyin 17-18 jasymyzdan týsinip oqy bastadyq.

Eng kóp oqyp, boyyma sinirgen aqynym – Qasym Amanjolov. Men Shúbartauda óstim. Soghystan song Qasym Shúbartaugha kelgen eken. Qasym ghashyq bolghan qyzdar bizge, auylda sabaq berdi. Qazir ol kisilierding bәri dýnie saldy. Ol kezde bizding el ýshin Qasymy - anyz adam bolatyn.

– Qasym aghanyng eli jaqyn bolghany ma?

– Qarqaraly men Shúbartau japsarlas jatqan audan. Qasymnyng әpke-jezdeleri bizding audanda túrypty. Sodan ba eken, men Qasymnyng ólenderin kóp oqydym, kóbin jatqa bilem. Ary qaray oqy bastadyq qoy, Maghjan ólenderimen de sol kezde tanystym. Mektepte Kýlәn Áubәkirov degen múghalim boldy. Ol kisi Qaz-PIY-de student kezinde, Maghjandy ústap әketkende, 1937 jyly aqyndardyng kitaptaryn tәrkilep, kitaphanadan kitap tasytqan eken. Sonda Kýlәn Maghjannyng jinaghyn, Mirjaqyptyng «Oyan, qazaghyn» tyghyp, alyp qalypty.

– Erekshe әser etkeni Qasym Amanjolov qana ma?

– Qasymmen qosa Túmanbay aghany da oqydym. Lirik qoy... Túmaghandy jastardyng bәri sýiip oqityn. Ásirese qyz-jigitter. Al últtyq sanany qozghaghan aqyn, meninshe Qadyr Myrzaliyev edi. Qadekenning «Oy ormany» degen jinaghyn basymyzgha jastap oqydyq.

Qadyr aqyngha eliktegenim joq. Kezinde kóptegen aqyndar Qadyrgha eliktep, óleng jazdy. Solardyng arasynda qatty eliktegen aqyn, marqúm Dәuitәli Stambekov.

Qadyr Myrzaliyev, qazaq poeziyasyna betbúrys jasady. Odan keyin Múqaghaly dәuirlep shyqty. Fariza Ongharsynova keldi. Men saghan bir qyzyq aitayyn, Múqannyng tiri kezinde, Tólegen erte ketip qaldy ghoy, biz 1-2 kursta jýrgende qasymdaghylar Tólegendi keremet oqityn. Al keyin Múqaghaly dýniyeden ozghan son, Múqaghalidy oqityn boldy. Ásili, bizding qazaq, kózi tirisinde talanttaryna nazar audarmaytyn siyaqty.

Saghy Jiyenbaevty jaqsy kórem. Hamit Erghaliyevting «Qúrmanghazy» poemasyn jattap óstik. Ghafu Qayyrbekovty oqydyq. Men dastandardy boyyma kóp sinirdim. Núrhan Ahmetbekov, Isa Bayzaqovty oqydyq. Júmaghaly Sainnyng «Kýlәnda» degen ghajap poemasy bar. Mahabbat, el arsyndaghy ru tartysy, dau-janjal turaly.

Kýlәnda qolang shashty, alma betti,
Búralyp, on jetige biyl jetti.
Torghynday ýlbiregen aq tamaghy,
Kýnmenen shaghylysyp, jarq-júrq etti, - dep bastalady.

– Sonda, neshedesiz?

– On jeti – on segiz jastamyn.

– Qazir qay aqyndardy oqisyz?

– Qazaq aqyndargha bay ghoy. Mening tústastarym arasynda myqty aqyndar kóp. Keshegi Jarasqan, Tynyshbay, Kenshilik, Júmatay. Bizding aldy-artymyzdaghy aqyndar shoghyry myqty boldy ma dep oilaymyn. Iranbek, Israyyl, Temirhan,  Núrlan Orazaliyn, Kýlash Ahmetova kýshti aqyndar. Bizden keyin dýrildep Esenghali, Úlyqbekter keldi. Dýnie salghan jastardan: Artyghaly Ybyraev, Tanabay. Odan keyin qansha aqyn keldi. Marqúm Núrlan Mәukenúly, býgingi Ghalym Jaylybay, Bauyrjan Jaqypovtyng ózi jatqan bir әlem... Ózing bilesin, mening qúrdasym Serik Aqsúnqarúly da keremet aqyn.

Úlyqbek pen Esenghalidy kóbirek oqydym. Keyingi kezde kitap qolgha týspeytin boldy. Gazet-jurnaldargha anda-sanda shyghatyn ólenderdi ghana oqityn halge jettik. Aqyndardyng kitaptary shyghyp jatady, biraq bir-birimizding kitәbimizdi oqymaymyz. Bar joghy 2 myng dana! Jetpeydi! Shyqqanyn ghana estiysin. Boldy! Songhy 15-20 jylda aqyndar bir-birinen aiyrylyp qaldy. Kitap oqymaymyz! Sovet ýkimeti kezinde 2 jylda, keminde 5-10 myng danamen bir kitәbi shyghatyn. Aqyndar bir-birin qadaghalap, pikir aityp, ishtey bәsekege týsetinbiz. Qazir kim ne jazyp jatyr, habarsyzbyz. Árkim ózimen-ózi. Memlekettik tapsyryspen shyqqan 2 myng dana kitap dýkenderine týspeydi. Kitaphanalargha ketedi. Árkim óz kitәbin ózi oqyp otyratyn zamangha tap keldik.

– Oqyrmandar tipti de oqy almaydy...

– Aqyndar bir-birin oqy almay otyrghanda, ana-a-au aidalada, týkpirdegi auylda jatqan oqyrman qaytip oqidy? Qaydan alady? Ádebiyetti nasihattau, kitap tirajyn kóbeytip, ony qalayda oqyrmangha jetkizu,  ýlken mәselege ainalyp bara jatyr.

Telearnalardy alayyq. Sovet kezining jaqsy jaqtary da boldy. Dәl býgingidey qaptaghan arnalar joq edi. Jalghyz telearna bәrine ýlgeretin. Aqyn-jazushylargha sóz berip jatatyn. Ol kezde jaspyz. Ayyna bir  ret efirge shyghatynbyz. Halyq bizdi kórse tanyp, ólenderimizdi oqyp jatushy edi. Osynyng bәri – nasihat! Býgingi telearnalar shetelding kóp seriyaly kinolaryn beredi. Kitapqa kelgende qaghaz joq, aqsha joq deydi. Qazaq әnderin el úiqyda jatqanda, týnde beredi. Biz óz elimizde, óz jerimizde otyryp ruhany mýgedekke ainaldyq. Ayta bersen, jamanatty bolasyn. Aytudayyn, aityp, jazyp jatyrmyz. Nәtiyje shamaly bolyp túr...

– Qazaq muzykasy, qazaqtyng últtyq diline qabyspaydy...

– Búdan 30 jyl búryn tәuir edik. Últtyq namysy, jigeri bar ýlkender bar edi auylda. Qazir auyldyng ózi del-sal, shayqalyp qaldy emes pe?!

– Býgingi ýlkender, keshegi orys mektebinde oqyghan kisiler ghoy.

– Dóp týstin. Odan beri úrpaq almasyp, dýbәra úrpaqtyng zamanynda ómir sýrip jatyrmyz. Dýbara degende, ózining týp tamyrynan ajyrap qalghan úrpaqty aityp otyrmyn. Búghan keng auqymda, memleket dengeyinde is-shara kerek siyaqty. Keyde osylardy oilaghanda, basyng qatady. Biz ghana uayym shegip otyrghan joqpyz, últjandy, namysty, arda azamattardyng bәri uayymdaydy ghoy.

Memlekettik tildi biludi, qajettilik jaghdayyna jetkizu kerek. Qazaq tili qalpyna kelse, mәdeniyet te, әdebiyet te, óner de, tarih ta, salt-dәstýr de, bәri qalpyna keledi.

– Nes-agha, siz keyingi jyldary óndirip jazyp jýrsiz. Ásirese, tarihy taqyryptardy qamtyghan, tereng tolghaghan poema, dastandarynyzdyng ózi jeke taldaudy, jeke әngime etudi qajet etedi...

Juyqta ghana «Qazaq әdebiyeti» aptalyghynda talantty aqyn qyzymyz, ghalym, әdebiyettanushy Janat Áskerbekqyzy, «Astana aqshasy» gazetinde jazushy Talasbek Ásemqúlov, sizding shygharmashylyghynyz haqynda maqala jazyp, «Tu», «Aqmola shayqasy» poemalarynyzgha toqtap ótti. 

Tәuelsizdik taqyrybyna jazylghan «Bәiterek», «Múqaghaliy-Jeltoqsan», «Kókala ýirek», «Bógenbay», «Shaqantay», «Berdiqoja» t.b. poemalarynyz turaly da óz oilaryn ortagha saldy.

Memlektting syilyqtyng laureaty, Halyq jazushysy, aqyn Fariza Ongharsynova «Egemen Qazaqstan» gazetinde (28.08.2010) sizding «Erlikke eskertkish» atty poemalar jinaghynyz turaly tolghana kelip, «Tu» poemasyndaghy:

         ...Jauyzdyng eshbiri joq jaza kórgen,
         Qashanda qiyanattan qazaq ólgen!
         Kók tudyng qasiyetti kiyesi atar,
         Sabynan ústamasaq taza qolmen! – degen joldardy, «Tauyp aitylghan sóz! Memlekettik tudyng sabyn taza qolmen ústau degen oy qazaq ólenining tarihynda búryn-sondy aitylyp kórgen emes» dep óte joghary bagha berdi!..

Ol maqalalardy oqyghan shygharsyz? Qalay qabyldadynyz?

– -«Erlikke eskertkish» degen kitap eki bólimnen túrady. Jaqynda, Astanadaghy «Foliant» baspasynan shyqty. Memlekettik syilyqqa úsynyp jatyr ghoy...

Jasyratyny joq, keyde kitap mәrtebeli syilyqqa úsynylyp jatqan kezde, aghayynnyng aq tilegi bolady. Sәl kóterip aitqandary shyghar. Qalay degenmen, jylt etken jaqsy jaghy boluy mýmkin. Joq jerden eshkim eshnәrse aitpaydy. Azyn-aulaq enbegim bar bolar... Jaqsy niyetten tughan maqalalar ghoy. Bәlkim meni, aq tilekting ýstinde otyryp, artyq maqtap ta jibergen shyghar. Bәrining pikirine alghys aitam. Búl qúrmetti – enbegime berilgen avans dep qabyldaymyn. Kisining aralas-qúralastyghy da әser etui mýmkin. Oghan masattanyp, dandaysudan  aulaqpyn. Asyra aitqan pikirlerin aqtap, aldaghy uaqytta joghary dengeyden kórinuge tyrysam.

– «Oqymasa oy toqyraydy» degen sózding jany bar. Jaqsy ólen, jaqsy shygharma izdengennen, erinbey enbektenuden tuady. Shaldyqpay shabu, әr shygharma sayyn óse týsu talantqa baylanysty. Aytynyzshy, әli de jazarynyz bar shyghar...

– Allagha tәuba, jazatym dýniyem kóp. Ayaqtalmay jatqan tuyndylarym da mol. Keyingi jyldary poema men dastandargha kóp kónil bólip kettim de, jeke ólenderim qalyp jatyr.

– Qansha poema jazdynyz?

– Jiyrmadan asa poemalarym jaryq kórgen eken. Soghan qarap, meni epik aqyn dep jýr. Qysqa ólenderim de barshylyq. Bәrine ýlgere almay jatyrmyn. Qazaq batyrlarynyng bәrin bolmasa da, songhy ýsh ghasyrdaghylarynyng birazyn jazsam, eldi-jerdi sýngge, tәuelsizdikting qadir-qasiyetin biluge, otanshyldyqqa tәrbiyeleuge úrpaqqa paydasy tie me dep oilaymyn. Talantym tasyghandyqtan, bolmasa atymdy shygharayyn dep otyrgham joq. Keshegi Sovet kezinde Qabanbay, Bógembay babalarymyzdy, Qyzylordadaghy Janqoja batyrdy, Kenesary Qasymúlyn auyzgha aldyq pa?

– Bastaghan poemalarynyz bar ma?

Bes-alty poemanyng basy kórinip túr. Bireuining basy jazylghan, endi bireui tolyghymen ayaqtalmaghan, keybiri ortasyna kelip toqtap qalghan.

Songhy 7-8 jylda jazylghan ólenderimning kóbi eshqayda jariyalanghan joq. Keyde qalyng qaghazdyng arasynan tauyp alyp, quanyp jýrem. Jazamyn da tastay salam. Áneu kýni biraz ólenimdi tauyp aldym. Sóitsem, jazgham da úmytyp ketkem. Týnimen jazyp-jazyp, bir jerge qoya salgham, solay qalghan. Solardyng bәrin jinasam bir kitap shyghatyn týri bar. Men kitap shygharu jaghyna kelgende salaq adammyn.

– Qoljazbalarynyzdy úqyptap jinap, kitap etkennen góri óleng jaza beresiz-au, sirә...

– El kóp  tomdyqtaryn shygharyp jatady. Men bolsam, qolymda baryn jinaqtaugha, basyn biriktiruge joqpyn...

– Jengemiz sizding shygharmashylyghynyzgha qalay qaraydy?

– Jengenning kýieui aqyn bolsa, kitaptary shyghyp jatsa, әriyne dúrys qaraydy. Ol kisini óleng jazyp jýrip aldyq qoy.

– Jengeyge óleninizdi oqisyz ba?

Oqimyn. Aqynnyng әieli aqyn bolmasa da, aqyndyqqa jaqyn bolady. Kýnde óleng oqy berse, kelmey, qiyspay túrghan jerin bilip alady. Áriyne, óleng jazghan son, eng әueli әieline oqisyn, qabyrghagha oqymaysyng ghoy... Men ózi 18 jasymda, 1968 jyly ýilengem...

– 42 jyl bolghan eken.

– Endeshe sol 42 jyl boyy qúlaghyna yzyndap, óleng oqumen kelem. Búryn «myna jering bylay» dep aitatyn. «Sen nemene?» dep úrsyp tastaymyn ghoy. Keyinnen aitpaytyn boldy. «Oy, nege pikir aitpaysyn?» desem, «Oybay nem bar, bәlege qalamyn» deydi...

– Sheksizdik, mәngilik turaly tolghanyp kórdiniz be?

– O-o! Búl mening eng jaqsy kóretin taqyrybym. Maqtanghanym emes, men filosofiyany quatyn bolsam, filosof bolar edim. Aqynnyng bәri filosof qoy. Filosofiyasy joq aqyn – aqyn emes! Men keyde tereng oilargha berilem. Jas kezimde antropolog bolghym keldi. «Bas sýiekter» poemasyn jazyp jýrgenim sodan. Matematikany jaqsy kórushi edim. Sodan song әlemdi aralaghym keledi. Kezbeler turaly shygharmalardy qyzyghyp, kóp oqimyn. Óitkeni, ana ómirdi... basqa el, basqa jer... kitap oqyp otyrghanda solardy kóz aldyma elestetem...

– Jaqsy kitaptan alar әser ghajap qoy?

– Ghajap! Kitap – qazyna! Baylyq! Adal dosyn! Jan serigin!..

Al sheksizdikke keletin bolsaq, búl mening birazdan beri miymdy qatyryp jýrgen dýniye. «Sheksizdik» degen poemany jiyrma bes jasymda bastaghan edim, biraz jerine keldim. Sodan «Sheksizdikti» tastadym, shamam jetpedi. Sheksizdik turaly oilay bersen, adamdy jyndy qylady... Mәselen, kenistik... Úshyp kele jatyrsyng – kele jatyrsyn... Bir jerge tirelding delik. Ar jaghynda ne bar? Ar jaghynda taghy birdene bar. Onyng ar jaghynda ne bar? Tausylmaydy ghoy. Sodan sheksizdikti qualay-qualay kelesing de, ózinning osy jerde otyrghanyna ózing kýmәndanasyn. Osy men barmyn ba, joqpyn ba? Búl tylsym...

– Júmbaq... Ol júmbaq – bir Allagha mәlim...

– Dúrys aitasyn... Oilay bersen, adamnyng miy jetpeydi... Sodan da «Sheksizdik» atty poemamdy jaza almadym, auyryp qalatyn boldym da, toqtattym... Ary qaray «Bas sýiekter» degen poemamdy jazyp kettim...

– «Altyn tamyr» jurnalyn shygharugha ne týrtki boldy? Habarlasyp, hat jazyp qoldau bildirgen oqyrmandar bar ma? Taralymy qansha?

– «Altyn tamyrdyn» tirajy 2 myn. Negizi 1700-ding manayynda. Qalghan danalaryn avtorlarymyzgha, súraghan adamdargha beremiz.

Búl jurnaldyng shyghuyna iydeya bergen, QR Aqparat jәne mәdeniyet ministri Múhtar Qúl-Múhammed bauyrym.

– Sodan...

– Jurnaldy tirkettim... Anau sovet kezeninen, odan arghy uaqyttardan beri jaryq kórmey, jatyp qalghan qanshama qoljazbalar bar. Men sonday dýniyelerding arasyndaghy tatymdylaryn shygharghym keldi. «Altyn tamyrdy» oqyrmannyng qalay qabyldap jatqanyn bilmeymin. Ázirshe «jaman» degen sóz estigenim joq. Qolymyz qysqa. «Eskirmeytin esimder», «Ata tarihynyng bayany» t.b. aidarlar ashtyq. Qazaqtyng tarihy asa bay, auyzsha tarihymyz әli jazylyp bitken joq. Kóptegen adamdardy sóiletip jatyrmyz. Myna Arqadaghy Qanay bi, Tanay myrza. Juyqta ghana Sәduaqas qajy Ghylmanidyng bir top ólenderin jariyaladyq. Ol ólenderdi belgili ghalym, f.gh.d, Dihan Qamzabek alyp keldi.

– Belgili diny ghúlama, teolog, kezinde Qazaqstan diny Basqarmasynyng qaziy bolghan, 1949 jyly sovet biyligining neshe týrli kedergilerine qaramastan Mekkege baryp qajylyq paryzyn ótegen adam ghoy.

– IYә, sol kisi. Odan ózge qanshama túlghalarymyz bar. Tarbaghatayda atylyp ketken Kәribay Tanatarov, Kókshetauda túrghan Nauan haziret, Shynghystauda ótken Er Tәuke – Tәuke batyr. El ishindegi eski sózder... Búlardy biz bilgenmen, halyq әli bilmeydi. Osynday túlghalardyng ómirin zerttep, jýielep beru oiymyzda bar. Jaryq kórmegen romandar... «Jas órken» degen aidarmen jastardy da jariyalap jatyrmyz. Materialdar kóp. Jogharyda aittym ghoy, jurnal qalyptasqanymen, qarjymyz qalyptaspay jatyr... Qarajat izdeuge, jurnal tirajyn molaytu maqsatynda jaqsy jurnalister, isker menedjerler alayyq desek, jalaqymyz tómen. Eshkim kelmeydi.

«Altyn tamyr» jurnalynyng jaryq kóruine múryndyq bolghan, qol úshyn bergen, alghashqy sanyn shygharyp bergen Múhtar Qúl-Múhammed inime alghys aitamyn. Kóp rahmet!

– Nes-agha, ózinizge mәlim, biyl Shyghys Qazaqstan oblysynda tabighy apattar kóp boldy. El qinaldy, kýizeldi... Estip-bilip, jýreginiz auyrghan shyghar...

– Múnday tabighy apattar dýnie jýzinde molayyp túr. Alla sonynyng qayyryn bersin!.. Qyzylaghash oqighasyn bilesin. Qabyrghamyz qayysty... Eldigimizdi kórsettik... Ýkimet te ayanyp qalghan joq. Sonyng nәtiyjesi qanday! Qaza bolghan adamdardyng topyraqtary torqa bolsyn!.. Sonynda Qyzylaghash qayta gýldedi! Qyzylaghash qayta kóktedi! Osynyng bәri Tәuelsizdikiting arqasy!

Shyghys Qazaqstan oblysynda da tabighy apat súmdyq boldy. Telearnadan kórip otyrdyq. Oblys әkimi Berdibek Saparbaev bayaghy batyrlarsha kýn demey – týn demey enbek etti. Eldi júmyldyrdy, úiymdastyrdy, qadaghalady! Ózi basy-qasynda jýrdi.

Biz de qarap jatpadyq. Apatty esty sala, Astanadaghy shyghystyng jigitteri jinaldyq. Múhtarbek Ámirhanov, Erlan Serghaziyev, Bolat Sadyqov, taghy basqa da kóptegen azamattar jinalyp, «Aqsuatty qorghau» qoryn qúrdyq. Aqsha jinadyq, 3-4 «KamAZ» azyq-týlik, kiyim-keshek jiberdik. Ony Baqytbek Qapezov degen jigit aparyp tapsyrdy. «Foliant» baspasynyng basshysy Núrlan Isabekov jýk kólikterin berdi. Qolymyzdan kelgenshe ayanyp qalghan joqpyz. Óz basym birneshe ret teledidardan sóiledim. Men enbek etetin Astanadaghy Preziydenttik mәdeniyet ortalyghyndaghy adamdardyng aldy 5, sony 2-3 kýndik jalaqymyzdy «Aqsuatty qorghau» qoryna audardyq. Ol qarjyny men óz qolymmen aparyp tapsyrdym.

– Otbasynyz, balalarynyz turaly biluge bola ma?

– Ákem qazir 84 jasta, sheshem 80-ge tayady. Men ýiding ýlkenimin. Ákem shópshegin, men shóberemdi kórip otyrmyn. Bes balam bar. Nemerelerim bar, shóberemdi aittym. Bәri de Allanyng bergeni! Qazaq balalarynyng sanyn aitpaydy ghoy... Tәube, Qúdaygha! Balalarym da, nemerelerim de, shóberem de qazaqsha sóileydi. Shóbere kelinim, Kókshetaudyng qyzy, qazaq tilin bilmeydi eken... ýirenip jýr... Bir-eki kýieu balam da aralastyryp sóileytin, qazir qazaqshagha aghyp túr...

Ásili, kóp aiqaylay bermey, ana tili mәselesin әrkim óz otbasynda sheshui kerek!..

– Adamnyng qay minezin únatasyz? Qay minezinen jiyirkenesiz?

– Men bala kezimnen ýsh qaghidamen ómir sýrem.

Birinshi  - úrlyq jasama, bireuding ala jibin attama!

Ekinshi – satqyn bolma! Elindi, jerindi, dosyndy satpa!

Ýshinshi – ótirik aitpa!

Pende bolghan son, adam boyynda kemshilik-qatelikter kezdesedi. Biraq osy ýsheuine bekemdik tanytsan, bәri dúrys  bolady.

Ángimelesken Tolymbek Ábdirayym.

Astana.

09.09.2010.

Abai.kz

9 pikir