Dýisenbi, 26 Qyrkýiek 2022
Janalyqtar 3593 0 pikir 28 Tamyz, 2013 saghat 07:48

MEMLEKETTIK TILDING MÚNLY HALI

(«Memlekettik til» qoghamdyq qozghalysynyn

arnayy mәlimdemesi)

 

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti

N.Nazarbaevqa,

Qazaqstan Respublikasynyng Premier-ministri

S.Ahmetovke,

Qazaqstan Respublikasy Parlamenti deputattaryna,

jәne býkil Qazaqstan halqyna

 

Qashan da «Últ – anasy til» ekendigin jәne «Til joq jerde – últ joq» bolatynyn oi-sanamyzdyng eleginen taghy bir ret ótkizsek, onda elimizdegi Memlekettik tilding mýshkil haline, onyng qoldanys ayasynyng kýn sanap tarylyp bara jatqanyna tolghanbaugha, alandamaugha, әri osy iske jauapty adamdargha renjimeuge haqymyz joq.

(«Memlekettik til» qoghamdyq qozghalysynyn

arnayy mәlimdemesi)

 

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti

N.Nazarbaevqa,

Qazaqstan Respublikasynyng Premier-ministri

S.Ahmetovke,

Qazaqstan Respublikasy Parlamenti deputattaryna,

jәne býkil Qazaqstan halqyna

 

Qashan da «Últ – anasy til» ekendigin jәne «Til joq jerde – últ joq» bolatynyn oi-sanamyzdyng eleginen taghy bir ret ótkizsek, onda elimizdegi Memlekettik tilding mýshkil haline, onyng qoldanys ayasynyng kýn sanap tarylyp bara jatqanyna tolghanbaugha, alandamaugha, әri osy iske jauapty adamdargha renjimeuge haqymyz joq.

Respublikamyzda qazaq halqynyng sany 2009 jylghy sanaq boyynsha 67 payyzdy qúrap, artynsha 63,1 payyzgha týsirilse, 2013 jylghy qorytyndy saraptau boyynsha respublika etnoqúramy tómendegidey boldy: qazaqtar – 65,2 payyz, orystar – 21,8 payyz, ózbekter – 3 payyz, ukraindar – 1,8 payyz, úighyrlar – 1,4 payyz, tatarlar – 1,2 payyz, nemister – 1,1 payyz, kәrister – 0,6 payyz, týrikter – 0,6 payyz. Yaghni, Qazaqstandaghy 100-den astam últ ókilderining sany 1 payyzgha da jetpeydi.

Búl arada tipti últtyq namysymyzgha kólenke týsiretin bir mәselege toqtala ketpeske bolmaydy. Osydan eki jyl búryn qolgha týsken mәlimetke jýginsek, elimizding bas qalasy sanalatyn Astana qalasynda qazaq balalarynyng 47 payyzy tek orys mektepterinde oqyp, bilim alady eken. Masqara emes pe? Onda nesine memlekettik tilding abyroyyn asqaqtatyp jatyrmyz dep keude soghamyz? Basqa qalalarda búdan da soraqy boluy mýmkin ghoy. Biraq Bilim jәne Ghylym ministrligindegiler men qala әkimshiliginde qyzmet isteytinder búl súraqtan at-tonyn ala qashady. Olargha múnday mәlimetti jariyalamaugha jogharydan arnayy tapsyrma berilgenine kózimiz jetti. Mәselen, biz bilim jәne ghylym salasynda isteytin keybir tanystarymyzdan «Almaty qalasynda 40 payyzday qazaq balalary orys tildi mektepterde oqyp jýr» degen jasyryn mәlimet alyp osy súraqty Almaty qalasynyng Bilim basqarmasyna arnayy hatpen joldaghanymyzda olar «orys mektepterinde oqityn qazaqtar 16 payyz ghana» dep jauap qaytardy.

Endi elimizdegi eki iri qaladaghy mektepterding statistikasyna nazar audaralyq:

Astana qalasynda 91 kýndizgi jalpy bilim beretin mektepting 77-si, nemese  84,6 payyzy memlekettik, 14-i nemese 15,4 payyzy memlekettik emes mektepter. 77 memlekettik mektepting 24-i qazaq, 15-i orys, 37-i aralas, 1 ukrain mektebi bar. Etnikalyq qúramy  jaghynan oqushylar sany: 77,9 payyz  – qazaqtar,  orystar – 12,9 payyz, ukraindar – 1,5 payyz, nemister – 1,2 payyz, tatarlar – 1,1 payyz, kәrister – 0,9 payyz ýleste eken.

Almaty qalasy boyynsha 2012-2013 oqu jylynda memlekettik jalpy bilim beretin 185 mektepte 160 myn, 40 memlekettik emes mektepte 8590 oqushy bilim aldy. Onyng ishinde: qazaq tilinde 59 mektep; orys tilinde 62 mektep; úighyr tilinde 3 mektep; 56 aralas – orys-qazaq, 2 orys-nemis, 2 orys-úighyr, 1 qazaq-orys-úighyr mektebi júmys isteydi. Eger Kenester Odaghynyng dәuirlep túrghan kezinde 1 million 200 myng halqy bar Almatyda jalghyz ghana qazaq mektebi bolghanyn eskersek, býgingi tanda, egemendigimizding 22-shi jylynda, yaghni, sany 2 milliongha juyqtaghan qalada 59 qazaq mektebining boluy ýlken jetistikke balanbasa kerek.

Elimizdegi qazaq mektepterining kóp ýlesin kileng auyldyq jerdegi sany bar da sapasy azdau qazaq mektepteri toltyryp túr. Alayda auyldaghy bilim ordalarynda bala sanynyng azdyghy, key jerlerde 40-50 oqushydan ghana túratyn shaghyn mektepterding edәuir mol ekendigi kóp jaghdayda  eskerilmey keledi.

Respublikamyzda býgingi tanda 2161 orys-qazaq mektebining bar ekendigi kónilge erekshe týitkil úyalatady. Tәuelsizdik jyldary sany qaulap ósken aralas mektepterdi orys mektebi dep sanay beriniz, óitkeni ol mektepterde bastyghynan bastap eden juushygha deyin oryssha sóileytinin eshkim joqqa shyghara almasa kerek.

Qazir elimizde HIH ghasyrdaghy orys missioneri N.I.Iliminskiyding osy salada sinirgen enbegine oray «Iliminskiy oqytu jýiesi» degen atqa ie bolghan aralas mektepterge qatysty kóptegen mәsele sheshimin kýtude. Mysaly, qazaq-orys aralas mektebi bolyp sanalatyn bilim ordasynda tym bolmasa, eki tilde bilim beretin synyptar sany birdey boluy qajet. Al respublika aumaghynda kóp jaghdayda aralas mekteptegi 2 nemese 3 synyp qana qazaq tilinde bilim beredi jәne ol synyptardaghy qazaq balalarynyng sany 30-50 oqushyny әreng qúraydy. Elimizdegi aralas mektepterding kópshiligi orys mektepterining sanyn azaytyp kórsetuding bir tәsili ispetti.

HIH ghasyrdaghy orys tarihshysy M.IY.Sherbatov aralas mektep turaly «…búratana halyqtar ýshin ashylghan missionerlik mektepter osy halyqtardy qúldandyrudyng birden-bir jauyz tәsili» dep bagha bergen edi. Búrynghy odaqtas respublikalardyng bәrinde derlik aralas mektepter jabylyp, onyng ornyna jappay bir ghana tildik mektepter ashylyp jatyr. Búl mәselening bizde mýlde kerisinshe kórinis tapqany qalay?

«Qazaq mektebining bilimi tómen» degen úghym Kenes dәuirinde әdeyi qalyptastyrylghany belgili jayt. Búl ýrdis әli de jalghasuda. Sol sebepten qoghamdyq is-sharalar, pikirtalastar, ghylymy jarystar, býkil ghylymy jarystardyng tili kóbine orys nemese aghylshyn tilderinde ótedi. Soghan oray qazaq mektebining bilim dengeyi tómen degen pikir qalyptasqan. Osy aldamshy pikirdi negizge alghan Bilim jәne ghylym ministrligi oqu baghdarlamalary men oqulyqtardy ministr auysqan sayyn ózgertumen keledi. Múnyng bәri qazaq mektepterin túqyrtu ýshin әdeyi úiymdastyrylyp jatqanday әser qaldyrady. Bolmasa, biyl «Altyn belgi» alghan týlekterding 69,7 payyzy qazaq mektepterin tamamdaghan. Halyqaralyq olimpiadalarda jýldeli oryn alghandardyng 73 payyzy – qazaq mektebining oqushylary. Biylghy testileu nәtiyjesi boyynsha ortasha ball – 86,68. Qazaq tilinde bilim alghandardyng ortasha baly 87,02 bolsa, orys tilinde bilim alghandardyng ortasha baly 85,99.

Búryn eki tildi bolyp kelgen Qazaqstan endi jahandanudyng arqasynda ýsh tildi elge ainalyp bara jatyr. Qazir elimizde «ýsh túghyrly til» sayasaty jýzege asyryluda. Bizding qarsylyghymyz – últtyq memleket Qazaqstanda ýsh tildin, yaghny qazaq, orys, aghylshyn tilderinin  qatar qoyyluy, is jýzinde ýsheuining birdey qoldanyluy. 2013-2014 oqu jylynan bastap, aghylshyn tili  mektepterde birinshi synyptan bastap oqytylatyn boldy. Aghylshyn tiline eshkimning qarsylyghy joq. Bar bәle osy «ýsh túghyrly»  til sayasatyn jýzege asyrudyng joldarynda bolyp otyr.  Memlekettik tildi ýsh tilding biri etu – búl qazaq tilin әlsiretu jәne orys tilin memlekettik til retinde zandastyrugha baghyttalghan biylikting qiytúrqy sayasaty dep bilemiz. Áli ony men solyn aiqyn aiyra almaytyn balabaqshadaghy eki jasar sәbiyge birden ýsh til ýiretuge bet búru –  pedagogikanyng zanyna týgeldey qayshy, qylmysqa barabar is. Tipti búrynghy Kenester Odaghynyng ózinde balagha shet tildi bastauysh synyptan keyin ýiretetin. Al Japoniyada býldirshin 12 jasqa jetkennen keyin ghana shet tilderdi ýirenuge baghyt alady. Oghan deyin jas qanat óz ana tilining súlulyghyn, qúdiretin boyyna tolyq sinirui, tughan ana quatyn moyyndauy qajet eken. Sodan keyin ghana on til, tipti jýz til mengeresing be, óz erkin. Osy jayttardy eskere kele pedagogikanyng zanyna kereghar «ýsh túghyrly til» sayasatyn tolyghymen toqtatudy talap etemiz.

Mәdeniyet jәne Aqparat ministrligining resmy saytyndaghy 2013 jyldyng 15 nauryzyndaghy mәlimet boyynsha memlekettik tirkeuden ótken 2111basylymnyng 344-i ghana memlekettik tilde jaryq kóredi eken. Yaghni, memlekettik til baspa tilinde de  túsauly kýide túr. Búghan qosa Resey Federativtik Respublikasynan Qazaqstangha jyl sayyn 5 myngha juyq gazet-jurnaldyng kelip taraluy «Osy biz Qazaqstanda túramyz ba, joq әlde Resey qúramyna enip kettik pe?» degen oy tudyrady.

Tehnikalyq damu zamanynda internetting qoghamdyq ómirde alatyn orny kýn sayyn arta týsude. Qazaq tilindegileri bir payyzgha da jetpey, 0,8 payyzdy qúraydy. Yaghni, internet paydalanushylar tolyqtay orys tiline baghynyshty.

Kezinde 10-25 myng danamen shyghatyn qazaq kitaptarynyng taralymy qazir 2 mynnan aspaydy. Jergilikti kәsipodaqtar qarauyndaghylardy eseptegende, 500-ge juyq kitap dýkenining 43-i, Almatydaghy 37 dýkenning 5-ui ghana qalghan. Olardyng satylymyndaghy 90 payyz kitap tek  Resey baspalarynyng ónimderi. Dýkenderding barlyghynda orys tilinde ghana kitap satylghandyqtan, qazir qazaq oqyrmandary kitap dýkenderine mýlde barmaytyn da bolghan. Búl sayasatty kim qalyptastyrdy? Ol az deseniz, reseylik baspa ónimderin saudalaushylar sómkelerin arqalap, әr ýi, әr mekemege bas súghatyn minez qalyptastyrdy. Auyldardaghy  kitap dýkenderi, týgelge juyq jabylghan. Respublika boyynsha búryn 20 mynday kitaphana bolsa, 2013 jyldyng basyndaghy derek boyynsha 4192 kitaphana ghana júmys isteydi. Halyqty ruhsyzdyqqa bastaytyn múnday kelensizdikting oryn aluyna jauapker kim?

«Qazaqstan», «Habar», «El arna»,  «Bilim», «Astana», «KTK», «NTK», «7 arna», «31 arna», «STV», «Mәdeniyet», «Balapan», «Kazakh TV», «24 KZ» jәne jaqynda ashylghan «KAZsport» elimizdegi basty telearnalar bolyp tabylady.

Búrynghy Baylanys jәne aqparat ministri Asqar Júmaghaliyev byltyr 2012 jyldyng 22 aqpanynda «Teleradio turaly» jana zang jobasyn talqylau barysynda mynaday derekti mәlimdedi: «Elimizdegi telearnalar qazaq tilinde 10, ózge tilderde 8, al orys tilinde 82 payyz habar taratady». Osyghan oray 2013 jyldyng basynda «Teleradio habarlaryn taratu turaly» Zang qabyldandy. Teleradio habaryn taratushylar búl zannan keyin efirlik uaqyttaryn zangha sәikestendirui tiyis edi. Parlament deputattary qabyldaghan Zang boyynsha, elimizdegi kez kelgen telearna memlekettik tilde 50 payyzdan tómen habar taratpauy tiyis. Yaghny praym-taym uaqyty artyq bolmasa, kem bólinbeui kerek. Odan son, «Telearnalardy taratu kezinde subtitr týrindegi telebaghdarlamalar men filimderding audarmasy qazaq tilindegi telebaghdarlamalardyng jalpy kólemine eseptelmeydi» dep taygha tanba basqanday kórsetildi.

Al, basylymdarda «Qazaqstanda habar taratatyn telearnalarda beriletin habarlardyng 10-aq payyzy, al filimderding 3-aq payyzy  ghana qazaqsha»,  «Astana telearnasynyng 19 saghattyq bir kýndik baghdarlamasynyng 3 saghaty ghana qazaq tilinde  berilgen»  (T.Beyisqúlov, «Jas qazaq ýni») degen siyaqty syny enbekter ýzdiksiz jariyalanyp keledi. Osy rette «Memlekettik til» qoghamdyq qozghalysy aitylyp jatqan pikirlerding qanshalyqty dúrys-búrysyna kóz jetkizu ýshin tәuelsiz baqylau jasady. Onyng qorytyndysy tómendegidey:

Memlekettik mindetti arnalardyng ishinde 50-de 50 zanyna «Habar», «Elarna» ghana betbúrys jasady degenimizben, qazaq tilindegi baghdarlamalardyng kópshiligi kóshirme, audarma, uaqyt jaghynan adam balasy teledidar kórmeytin kezge belgilengen. Al «Astana» arnasynyng júmys kýnderdegi habar taratuy 50-de 50 mólsherlemesine jaqyndaghanmen, halyq teledidardy kóp qaraytyn demalys kýngi efir uaqytynyng 30 payyzy ghana qazaq tilinde. «STV» 44-45 payyz, «KTK» 23-25 payyz, «NTK» júmys kýnderi 19 payyz, demalys kýnderi 11 payyz, «7 arna» júmys kýnderi 24 payyz, demalys kýnderi 15 payyz, «31 arna» júmys kýnderi 21 payyz, demalys kýnderi 10 payyz qazaq tilinde habar taratady. Al, «Tan» telearnasyna tang qalmaugha tipti bolmas: onyng júmys-demalys kýngi qazaq tilindegi efir uaqyty 6-7 payyzdy ghana qúraydy. Mine, zang qabyldaghannan song 1,5 jyldan keyingi jetken jetistigimizding siqy osynday.

Al, qazaq jerining shet auyldaryna deyin taralatyn Reseyding «1-shi Euraziya» arnasy 14-15 payyz, sol siyaqty memleketaralyq «Miyr» arnasy júmys kýnderi 14 payyz, demalys kýnderi 1 payyz qazaq tilinde efirge shyghady.

Úlybritaniya, Resey, Fransiya, Izrail siyaqty elderding telearnalary  bir ghana – memlekettik tilde. Yaghny Qazaqstandaghyday kórermen auditoriyasy «qazaqtildi» jәne «orystildi» dep bólinbeydi. Keshegi Odaqtan bizding elmen birge bólingen Ózbekstan, Ázirbayjan, Tәjikstan, Týrikmenstan, Armeniya, Gruziya, Estoniya, Latviya, Litva elderinde Resey aqparat qúraldaryn emin-erkin taratugha qatang tyiym salynghan. Qazir osy elderding qay-qaysysynda da telearnalar tәuligine әri ketkende jarty, ne bir saghattan artyq oryssha sóilemeydi. Ukrainada 30 telearna tek qana últtyq tilde; Ózbekstanda 63 telearna habar taratsa, aqparattyng 85 payyzy tek ózbek tilinde. Ózbekter sputnik arqyly taraytyn Reseyding birneshe telearnasyna tosqauyl qoyghan. Óz memlekettik tilderine ghana basymdyq beretin elder reseylik telearnalar men basylymdar qalay bolsa da tek orys tilin úlyqtaytynyn, Reseyding saya­satyn jýrgizetinin jaqsy biledi. Al qazaq biyligi sony bile túrsa da, әli batyl qimyldaugha kelgende búghyp otyr.

«Qazaqstan» últtyq arnasy men balalargha arnalyp ashylghan «Balapan» arnalarynyng tek memlekettik tilde habar taratuy «Tәuelsizdikti qorghau» jәne «Memlekettik til» qoghamdyq qozghalysy qayratkerlerining memleket biyligine qoyghan talaptarynan keyin ghana jýzege asty. Biylik dýiim júrtty dýrliktirgen «El birligi» doktrinasyn qabyldaudy toqtatqan kezde sol kezdegi Preziydent әkimshiligining basshysynyng orynbasary M.Áshimbaev 2009 jyldyng 15 jeltoqsanynda «Memlekettik til» respublikalyq qoghamdyq qozghalysynyng tóraghasy M.Shahanovtyng atyna jazylghan hatta: «Memlekettik til» qoghamdyq qozghalysy atynan joldaghan hatynyzdy alyp, múqiyat tanysyp shyqtyq. Endigi kezekte  sizderding hattarynyzda kóterilgen naqty mәseleler boyynsha jauap bereyik:

...Qazaqstanda sifrlyq televiydeniyege kóshu ayasynda memlekettik tilde habar taratatyn 3 telearnanyng tújyrymdamasy әzirlenude. Olar aqparattyq-tanymdyq, әleumettik-mәdeni, tarihiy-pedagogtyq telearnalar bolady dep otyrmyz. Arnalardyng bireuin – «Mәdeniyet», kelesisin – oqu-aghartushylyq baghyttaghy – «Zerde», al býldirshinderge arnalghanyn «Balausa» dep ataghan jón shyghar...» – dep jauap bergen edi.

Telearnalarda Memlekettik til mәrtebesining qúldyrauyna otandyq shou-biznes ókilderi de ýles qosuda. Mәselen, Bayan Esentaeva KTK telearnasynan jýrip jatqan «Mama miya» jobasynda qazaq tilinde oryndalghan әnderge orys tilinde taldau jasap, bagha berip, «býirekten siraq shygharyp» keledi. Bayybyna barsaq, búl memlekettik tildi basynu, qorlau bolyp tabylady. Jalpy, osy ýrdis bizding telearnalarda qalypty jaghdaygha ainala bastady. Búl túrghyda «Eki júldyz», «Spoy» degen baghdarlamalardy ataugha bolady. Eki júptyng bireuine mindetti týrde memlekettik tildi bilmeytinder tandalghan «Eki júldyz» baghdarlamasynyng jýrgizushileri Gýlnәr Dosmatova men Farida Niyazova osyghan belsene júmys jasady. Keyin «Habar» arnasynan «Spoy» degen baghdarlama jýrdi. Kileng qazaqtyng qyz-jigitteri maqtanyp túryp, oryssha әn salady. Jýrgizushisi – Qymbat Hangeldina qazaq halqyn memlekettik tilge mensinbey qaraugha ózinshe ýles qosty. Memlekettik tildi moyyndamaytyn búl baghdarlamagha kórermender tarapynan birneshe ret qarsylyq oryn alyp, ózgeshe últsyzdyq tanytqan Dosmatova men Hangeldina әreketterine yzasy kelgen bir aqynnyng últ janayqayy bolatyn óleni de jariyalanghan edi. Aqyn óz óleninde búl kelensizdikke tosqauyl qoyyluy qajettigin aita kelip bylay deydi:

...Telearnada «Eki júldyz» jәne «Spoy» siyaqty,

Memlekettik tildi qorlap, belden basqan úyatty,

Dosmatova, Hangeldina degen shala qazaqtar,

Qútqarudyng orynyna ana tilin mazaqtan,

Tastaghanday otqa masaq,

Eki tilden botqa jasap

Memlekettik tilge telip mensinbestik baghytty,

Jýz telearna úly tilde ýn qatsa da toqtalmay,

Orys tili, orys әni zorlyq kórip jatqanday

Búl qos aru elden-erek últsyzdyq tanytty.

Óz ynghayy jeteginde ana tilin shetke úryp,

Erkinsidi «kosmopolit әnshilerden» top qúryp.

Búl әriyne Memlekettik tildi ayaqqa basqandyq.

Kimge qajet últtan qashqan múnday mәngýrt bostandyq?..

 

 Odan beride әnshi-júldyzdardyng qanshalyqty batyr ekendikterin qúrt-qúmyrsqamen synaytyn «Fobiya» jobasy, memlekettik til mәrtebesine kólenke týsiretin «Ázil studio»,  «Shirkin, layf», «Qúrdastar», «Beshbarmaq shou»  degen kórsetilimder payda boldy.  

«KTK» arnasynan jýretin «Nasha kazasha» degen sayqymazaq baghdarlama memlekettik tildi qorlaudyng medialyq ozyq ýlgisi. «Salemetsiz be, detiyler! Itak, biz nachinati etemiyz urok shala-kazahskogo yazyka» – dep bastap, mektep oqushylaryna mәngýrttikti nasihattaytyn baghdarlama kezinde tipti joghary reytingke ie boldy. Jartylay qazaqsha, jartylay oryssha týsirilgen «Janym» siyaqty teleserialdardy tipti kóre almaysyn. Janalyqtar bolsa, qazan-oshaqtyng manyndaghy әngimeden arygha asa almay túr әzirge. Osy tektes dýniyelerdi saraptaghan syrt kóz qazaqty sayqymazaq, últtyq qúndylyqtargha bas qatyrmaytyn, tek ýime tabaq etti aldyna qoyyp, arzan kýlkige qaryq bop otyra beretin tobyr dep oy týieri sózsiz.

Sonday-aq memlekettik tilde jýrip jatqan baghdarlama qonaghy qazaq bola túryp, óz pikirin orys tilinde bildiru ýrdisi de qalypty jaghdaygha ainala bastady. Ózgeler onyng pikirin talqylay jóneledi. Tym qúrysa, jýrgizushi, ne otyrghandar birauyz «Memlekettik tilge degen qúrmetiniz qayda? Nege tildi mengeruge tyryspaysyz?» dep aitpaydy. Múnday jayt barlyq telearnalargha tәn.

Qoryta aitqanda, qazaq telearnalarynda qazaq últynyng býgingi tildik, әleumettik, dildik, dәstýrlik, últtyq mәdeniyeti, últtyq tәrbiyesi qanday kýide ekeni turaly ashy shyndyq aitylmaydy. Daraqy kýlki, arzan әjuagha toly jenil dýniyeler,  oryssha aralastyryp sóileu – orystanghan basshylar biyligindegi telearna jurnalisterining pikirinshe ozyq ýlgidegi tok-shou, top-shou, realitiy-shou, biznes-shou yaghni, «tyng iydeyalar» bolyp tabylady eken.

Narazylyq tudyrushy taghy bir faktor – latyn jazuyna 2025 jylgha deyin tek qazaq tilining ghana kóshetindigi. Bizdegi biylikting 2025 jylgha qaray qazaqstandyqtardyng 95 payyzy qazaq tilinde sóileytin bolady,  «qazaq tili kez kelgen ortada kýndelikti qatynas tiline ainalady» degen boljamy eriksiz kýlki shaqyrady.

Eger respublikamyzdaghy barlyq basylymdar, barlyq últ ókilderi birlesip latyngha kóshetin bolsa, onda mәsele basqasha sipat alar edi. Biraq biylikting halyqqa joldauynda latyn jazuyna tek qana qazaq tili ghana kóshetini aidan anyq jazylghan.

Elimizdegi memlekettik biylik orystildilerding qolynda ekeni jasyryn emes. Jalpy ýlken biylik tóniregindegi  basshylarymyzdyng 70-75 payyzy qazaq bolsa, olardyng 70 payyzgha juyghy orystildi qazaqtar.  Sol shala qazaqtardan órbigen úl-qyzdardyn  ýlken bóligi shet elderde bilim alghan, al  nemerelerining 90-95 payyzgha juyghy qazaq tilin bilmeydi. Sondyqtan qazaq tili qoghamnyng barlyq salasyna enip, memlekettik til dengeyinde mәrtebeli biyikke kóterilui, olardyng ózderi ýshin,  qala berdi úrpaghy ýshin qauip tudyratyny zandy qúbylys. Biylik maqsat tútqanday, latyn әlipbiyine tek qazaq tili, qazaq basylymdary ghana kósher bolsa, óz ana tilinde oqy almaytyn, jaza almaytyn qazaq halqynyng 60 payyzgha juyghy oghan pysqyryp ta qaramaydy, búrynnan ýirenshikti jazuynda qala beredi.

Onyng syrtynda qazaqtyng kóp bóligi auyldan qalagha kelip, bazarda arba sýiretip, mashinasymen әri-beri adam tasyp, kýzetshi bolyp kýn kórip jýr. Sonda latyn әlipbiyine kóshkende olar bala-shaghalaryn asyray ma, joq latyn әlipbiyin ýirene me? Joq, әriyne. Últsyzdanu prosesi búrynghydan da ýlken dengeyde kýsh alady.  Qazirgi tanda ýkimet qarjy tapshylyghynan әielderding zeynetke shyghu jasyn úlghaytugha mәjbýr bolyp otyrghan kezende, kirillisada jaryq kórgen milliondaghan kitaptardy latyn әlipbiyine kim audaryp, basyp bermek?

Latyn jazuyn qabyldaghan búrynghy odaqtas Ózbekstan men Ázirbayjan elderinde memlekettik tapsyryspen 400-500 myng danamen shyghyp kelgen  gazet-jurnaldardyng tirajy 5-10 myng danagha deyin qúldyrap, jas buyn men ýlken buynnyng arasyndaghy baylanys әlsiregen. Ázirbay­jan­dyqtar men ózbekter ana tilderin tolyq men­gergen últtar bola túra, әlipby auystyrghannyng zardabyn әli tartyp keledi... Búl mәsele tóniregindegi bizding kózqarasymyz qalyng qauymgha belgili.

         Songhy uaqytta Qazaqstanda sayasat ynghayyna qaray «qazaqstandyq» degen aitylym qalyptasty. 2009 jyly biylik Qazaqstan Halqy Assambleyasy úsynghan «El birligi» doktrinasy arqyly elimizdi «Qazaqstandyq últqa» engizudi josparlady. «Qazaqstandyq últ» ózining negizin «amerikandyq últtan», yaghny kóp últtan bir últ jasau iydeyasynan alatyny belgili. «Qazaqstandyq últqa» ensek, býkil últtyq mýddeden maqúrym qalamyz. Ziyaly qauym ókilderi búl últsyzdandyru sharasyna týbegeyli qarsy túryp, ashtyq jariyalamaqshy boldy. Respublika boyynsha 4 mynnan astam adam búl aksiyagha belsendi týrde qatysatyndyqtaryn bildirdi. Býkil el oyanysqa týskendikten, respublika biyligi amalsyzdan bizding talap-tilegimizge qúlaq asty. Qazaqstan Halqy Assambleyasy úsynghan «El birligi» doktrinasynan «Qazaqstandyq últ» týbegeyli alynyp tastalyndy jәne oghan «Qazaqstannyng әrbir azamaty memlekettik tildi biluge mindetti» degen sóilem endirildi. Biylikti rayynan qaytarghan búl birlesken shara ziyaly qauym ókilderining demokratiya salasyndaghy eleuli jenisi edi. «Qazaqstandyq últ» sayasatyn endirmey toqtatqanymyzben, ol әli zalalsyzdandyrylmaghan bomba ispetti kómuli jatyr. Sondyqtan da onyng uaqytyn jaqyndatu ýshin joghary basshylar men tele-radio: «qazaq halqy, Qazaqstandy mekendeytin orys últy, bolmasa tatar, ne kәris últy» dep aitudyng ornyna – «qazaqstandyq, qazaqstandyqtar» degen sózdi jii qoldana bastady. Bolashaqta «qazaqstandyq últqa» kóshetinimizdi eskertip otyrghan Qazaqstan biyligi bastapqy rayynan qaytar emes. Sonda qalay, búrynghy teketires qaytadan bastalmaq pa?          

Taghy bir manyzdy mәsele – Qazaqstan Respublikasynyng Parlamenti orystildi bolghandyqtan kez-kelgen zang aldymen orys tilinde qabyldanyp, qazaq tiline audarylady. Qazaq Parlamentarizmi tarihynda qazaqsha dayyndalghan  jalghyz ghana zang bar. Ol – 1997 jyldyng  13 jeltoqsanynda qabyldanghan «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zang jobasy bolatyn. Tәuelsizdik alghan 23 jyldyng ishinde negizinen qazaq deputattar otyrghan Qazaqstan parlamenti bir ghana zandy qazaq tilinde qabyldauy Qazaqstandaghy sayasy biylikting «Memlekettik tilge» degen qúrmetining siqyn anghartady. Audarma zandardyng qazaq tilindegi núsqasyn qazaqtildilerding ózi әreng týsinedi.

        Joghary biylik joldaular men mәlimdemelerde ghana Memlekettik til mәrtebesin kóterip jatqanday әser qaldyryp, eldi aldarqatyp qoyady. Al shyndyq oghan mýlde kereghar. Mysalgha juyrda, 24-shi shildede Memleket basshysy N.Nazarbaev elimizding birinshi jartyjyldyqtaghy әleumettik-ekonomikalyq damuynyng qorytyndylary turaly jәne tayau kezendegi josparlar jóninde bayandama jasaghan Premier-Ministr S.Ahmetovti qabyldady. Memlekettik tilde esep-bayandamasyn jasaghan Premier ministrge Elbasynyng jauaby tolyqtay orys tilinde boldy. Álde Elbasy ózi bas bolyp «qazaq tili respublikamyzdaghy basqa tilderdi basyp ketpeui kerek» degen qaghidagha say orys tiline jýgine me? Basqa tilderden qúzyry da, mindeti de myqty bolmasa ol til nesine Memlekettik til bolyp tabylady?

Soghan oray, memlekettik tilding taghdyryna alandaghan Respublikalyq «Memlekettik til» qoghamdyq qozghalysy, til janashyrlary men últ ziyalylary memlekettik tilding mәrtebesin saraptay kele, biylik basyndaghylargha mynanday talaptar qoyady:

1. Biz 2012 jyldyng 14 jeltoqsany kýni jariya bolghan «Qazaqstan-2050» Strategiyasy qalyptasqan memleketting jana sayasy baghyty» atty Preziydent joldauynda «2025 jylgha qaray qazaqstandyqtardyng 95 payyzy qazaq tilin biluge tiyis» dep josparlanghan talabyn qúptaymyz. Biraq júrtty tynyshtandyru baghytynda tek sóz jýzinde saltanat qúratyn múnday pikirler arnayy zang qabyldanbaghandyqtan tek qaghaz betinde ghana qalyp qoyady. Sondyqtan Qazaqstan Parlamenti «Memlekettik til turaly» arnayy zang qabyldap, zang negizinde memlekettik tilding týbegeyli negizderin kýsheytip, zang talaptary oryndalmaghan jaghdaygha qatysty jauapkershilikti naqty belgileui qajet;

2. Mәdeniyet jәne aqparat ministirligining bir bólimshesi retinde ghana Til komiyteti qyzmet etip keledi. Turasyn aitsaq, ministrlik ayasyndaghy komiytetting qúzyry qordalanyp qalghan Memlekettik til problemalaryn sheshuge mýlde dәrmensiz. Sondyqtan Memlekettik Til agenttigin qúrudy úsynamyz;

3. Respublikamyzdaghy sany jaghynan óte kóp aralas balabaqshalar men aralas mektepterding bәri derlik qazaq-orys aralas balabaqshasy, nemese qazaq-orys aralas mektebi bolyp tabylady. Búdan qútyludyng tóte joly – qazaghyn qazaq, orysyn orys balabaqshasy men mektebine ainaldyru. Eshkim búghan dau aita almasa kerek;

4. Balabaqshalar men mektepter sany, bilim alu tili men oqushylardyng etnikalyq qúramyna qatysty derekterding bәri ashyq әri naqty boluy shart;

5. Reseylik basylymdar tasqynyna shekteu qoyyp, otandyq, memlekettik tildegi kitaptardy satatyn kitap dýkenderi men kitaphanalardy ashu isin memlekettik dengeyde kóteru qajet;

7. Qazaqstandaghy telearnalardyng barlyghynda memlekettik tildi jetik mengergen basshy otyruy tiyis.

8. Telearnalardaghy jartylay qazaqsha, jartylay oryssha dýbәralyqty nasihattaytyn dýniyelerdi taratudy toqtatyp, barlyq telearna­lardyng «praym-taym» uaqytyn, «reytingi tómen» degen jeleumen jabylghan talay qazaqsha bagh­dar­lamalardyng ornyn jaulap alghan reseylik dayyn ónimderden telearnalardy tazartu kerek. Múny zang negizinde mindetteu qajet.

9. Memlekettik Til agenttigi janynan memlekettik telearnalardaghy baghdarlamalar men shou-dumandardy tekserip, saraptap otyratyn bólim ashylu kerek;

10. 2012 jyldyng 22 aqpanynda qabyldanghan «Teleradio habarlaryn taratu turaly» zanda kórsetilgen 50-de 50 mólsherine baghynbaghan telearnalar jauapqa tartylsyn;

11. Parlamentte kez kelgen zannyng týpnúsqasy memlekettik tilde qabyldansyn;

12. Respublikamyzdaghy әrbir sauatty, bilimdi adam latyn jazuyn tanuy, mengerui qajet. Búl iste memleket tarapynan әr adamgha mýmkindik jasalatyn bolsyn.  Elimizde qazaq halqynyng 60 payyzgha juyghy óz ana tilinde oqyp, jaza almaytynyn eskersek jәne respublikamyzdaghy basqa tilderdi emes, tek qazaq tilin ghana latyn jazuyna kóshiru, qazaq halqyn tikeley ekige bóletindikten, әri ózge de kýrdeli problemalar tudyratyndyqtan, әlipby auystyru turaly iydeyany toqtatudy talap etemiz;

13. Negizin «amerikandyq últtan» alatyn «Qazaqstandyq últ» sayasaty Qazaqstan halqy Assambleyasy  doktrinasynan alynyp tastalynghanmen, qoghamgha synalay endirilip jatyr. «Qazaqstandyq últ» sayasaty qoghamdyq úiymdar men ziyaly qauymnyng jiti nazarynda bolghandyqtan, búl iske qayta bet búru,  halyqtyng zor qarsylyghyn tudyratynyn biylikting esine salamyz.

14. Elbasynyng ózinen bastap memlekettik lauazymdy qyzmet iyeleri barlyq otandyq, sheteldik resmy kezdesulerde, negizinen, memlekettik tilde sóileuge mindettelip, respublika kólemindegi manyzdy is-sharalar memlekettik tilde jýrgizilsin. Respublika ministrlikteri, memlekettik organdar, departament, basqarmalardyng is-qaghazdary tolyqtay memlekettik tilge kóshirilui kerek. Memlekettik tildi bilmeytinder ilespe audarma qyzmetin paydalanatyn bolsyn. Memlekettik tildi moyyndamaytyndar, ony oqyp, ýirenuge tyryspaytyndar – memlekettik qyzmetke alynbasyn;

 

Joghary biylik arnasynda búl mәseleler qayta  qaralghannan keyin, naqty zang jobalarymen mindetteletin әdiletti sheshim shyghady degen senimdemiz.

 

Múhtar ShAHANOV, Respublikalyq «Tәuelsizdikti qorghau»jәne «Memlekettik til» qoghamdyq qozghalystarynyng tóraghasy, Qazaqstannyng Halyq jazushysy; QOZGhALYS QAYRATKERLERI: Mekemtas MYRZAHMETOV, akademiyk, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty, filologiya ghylymdarynyng doktory;Amangeldi AYTALY, Qogham jәne memleket qayratkeri,filologiya ghylymdarynyng doktory, professor; Túrsynbek KÁKIShEV, akademiyk, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor; Qabdesh JÚMADILOV, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty, Qazaqstannyng halyq jazushysy; Dulat ISABEKOV, «Mәdeniyet» jurnalynyng bas redaktory, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty;Orazaly SÁBDEN,  Qazaqstan Ghalymdar Odaghynyng Preziydenti, QR ÚIA Akademiygi, e.gh.d., professor, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty; Sofy SMATAEV, jazushy, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty; Temirhan MEDETBEK, aqyn, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty; Smaghúl ELUBAY, jazushy, Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng hatshysy,Qazaq PEN-kluby syilyghynyng laureaty; Ghabbas QABYShÚLY, jazushy, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty, Núrghaly NÝSIPJANOV, QR halyq әrtisi, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty; Hayrolla GhABJALILOV, «Alash» tarihiy-zertteu ortalyghynyng preziydenti; Serik  TÚRGhYNBEKÚLY, QR enbek sinirgen qayratkeri,Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty; Rysbek SÁRSENBAY, «Jas Alash» gazetining bas redaktory;Beybit QOYShYBAEV, «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamynyng preziydenti; Ernest TÓREHANOV, Almaty qalalyq «Qazaq tili» qoghamynyng tóraghasy; Isa OMAR, jurnalist-jazushy, «Zamana» Baspa ýiining bas diyrektory; Jangeldi ShYMShYQOV, QR GhK Ekonomika institutynyng Astana qalasy boyynsha filialynyng diyrektory;Mәdy MANATBEK,telejurnalist;Ázimbay GhALI, sayasattanushy, tarih ghylymdarynyng doktory; Sovet-Han GhABBASOV, jazushy, Medisina jәne pedagogika ghylymdarynyng doktory, Mahambet syilyghynyng laureaty, KSRO densaulyq saqtau isining ýzdigi; Maqsút QALYBAY, Qazaqstan Respublikasyna erekshe enbegi sinirgen zeynetker; Janúzaq ÁKIM, sayasattanushy, biologiya ghylymdarynyng kandidaty; Myrzan KENJEBAY, aqyn, QR mәdeniyet qayratkeri; Qúdiyar BILÁL, jazushy,QR Mәdeniyet qayratkeri; Dәuren BABAMÚRATOV, «Bolashaq» respublikalyq jastar qozghalysynyng liyderi; Erkin RAQYShEV, «Jas Úlan» kinostudiyasynyng diyrektory; Asyly OSMAN, Qazaqstan halqy Assambleyasynyng mýshesi, Ázirbayjan mәdeni-ortalyghynyng tórayymy;Mereke QÚLKENOV, jazushy, «Ólke»baspasynyng diydektory;Tileuberdi BINAShEV,mýsinshi, Qazaqstan enbek sinirgen qayratkeri; Nazarbek QANAFIYa, filologiya ghylymdarynyng kandidaty; Qarlyghash QOJAMÚRATOVA, «Alash amanaty» qoghamdyq birlestigining tóraghasy; Dәuren QUAT, «Abay.kz» aqparattyq portalynyng bas redaktory;Ertay AYGhALIYÚLY, «Qazaqstan-Zaman» gazetining bas redaktory; Jarylqap QALYBAY, «Júldyzdar otbasy», «Anyz adam» jurnaldarynyng bas redaktory;Ermúrat BAPI, «Tasjarghan» gazetining bas oqyrmany;Qajymúqan GhABDOLLA, «Qazaq eli» gazetining bas redaktory;Tólemyrza TEMIRBEKÚLY, «Tórtinshi biylik» gazetining bas redaktory; Marat TOQAShBAEV, «Preziydent jәne halyq» gazetining bas redaktory;Qazybek ISA, aqyn, halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty, QR Mәdeniyet qayratkeri;

Talghat BALTABAEV,  «Uaqyt» gazetining bas redaktory; Ardabek SOLDATBAY, «Shyn» internet portalynyng bas redaktory; Múhtar MÚHAMBETJAN, «El birligi» qoghamdyq qozghalysynyng tóraghasy; Dos NÚR-AHMET, «Últ patriottary» qoghamdyq birlestigining tóraghasy; Janbolat MAMAY, «Ruh pen Til» klubynyng jetekshisi;Toghaybay RYSBEK, jurnalist, Halyqaralyq jazushylar Odaghynyng mýshesi; Múhambet-Shәrip KENJEBAY, Qazaq últtyq agrarlyq uniyversiytetining dosenti, Auylsharuashylyghy ghylymdarynyng kandidaty; Klara HAN, Qazaqstan halqy Assambleyasynyng mýshesi, Bolat TÓLEPBERGENOV, «Tәuelsizdikti qorghau» qoghamdyq qozghalysy Astana qalalyq bólimshesi tóraghasynyng orynbasary; Geroyhan QYSTAUBAEV, qogham qayratkeri; Beysenghazy SÁDUÚLY, «Jeltoqsan aqiqaty» qoghamdyq birlestigining tóraghasy;Rahym AYYPÚLY, «Jebeu» RQB ortalyq atqaru kenesining diyrektory; Eralhan ÁBISh, «Múrager» produserlik ortalyghynyng diyrektory; Baqytjan MERGENBAEV, «Amanat» qoghamdyq qorynyng tóraghasy; Marat BÓTEEV, «Allajar-qoldau» qoghamdyq qorynyng tóraghasy;Kenesary QAPTAGhAY, «Halyq dabyly» qozghalysynyng tóraghasy;Múhtarhan ABAGhAN, «Kenesary han» qoghamdyq qory tóraghasy; Jarylqasyn DÁULET, sazger, QR Mәdeniyet qayratkeri; Berik AGhYBAEV, «Bolashaq» qozghalysy jastar qanatynyng jetekshisi;Júmash Kenebay, «Tanym» pikirsayys klubynyng jetekshisi; Júmabek AShUÚLY, Qazaqstan sayasy qughyn-sýrginge úshyraghandar qauymdastyghynyng tóraghasy;Núrjan OShANBEKOV, qogham qayratkeri; Janna IMANQÚLOVA, jurnalist, Gh.Mýsirepov atyndaghy syilyqtyng laureaty; Shәkizada SÝLEYMENOVA, QR Mәdeniyet qayratkeri; Núrghaly JÝSIPBAY, www.erkineurasia.com media portaly redaktorlar kenesining tóraghasy; Erkinbek SERIKBAY, jazushy, «Tәuelsizdik tolghauy» bayqauynyng laureaty; Amanghazy KÁRIPJAN, aqyn Ermek MÚQANGhALIYEV, Zeynetker, qogham belsendisi;Auyt MÚQIYBEK, aqyn; t.b. Mәlimdemege 125 adam qol qoydy.

Abai.kz

0 pikir