Jeksenbi, 1 Tamyz 2021
Janalyqtar 4535 0 pikir 9 Mamyr, 2009 saghat 09:40

Adamnyng keybir júmbaghy

Raushan Jәkeshbaeva

Zerdeli, týisigi myqty, qúimaqúlaq adam týpting týbinde ózi kóksegen kókjiyekten kórine biledi. Zerdelining baghy, zerdesizding sory bar. Dúrys maqsatqa júmsay bilgenge zerde – qazyna, midyng jemisi. Zerdeli jan shyghar biyigine kózi túnghanday seskene, jýreksine qaramauy kerek. Tua bitken qabilet toqmeyilsudi qalamaydy. Enbekqorlyq kerek. Tórt dóngelegi týgel emes arbany elestetiniz, saqyrlap, mejeli jerine mezgilinde jetpeydi. Sol sekildi, kóp biluge qúmarlyqsyz zerde damymaydy, tanym keneymeydi. Al daryndylyq, talant –óz aldyna bir dastan.

Pushkin – búl joghary matematika

Raushan Jәkeshbaeva

Zerdeli, týisigi myqty, qúimaqúlaq adam týpting týbinde ózi kóksegen kókjiyekten kórine biledi. Zerdelining baghy, zerdesizding sory bar. Dúrys maqsatqa júmsay bilgenge zerde – qazyna, midyng jemisi. Zerdeli jan shyghar biyigine kózi túnghanday seskene, jýreksine qaramauy kerek. Tua bitken qabilet toqmeyilsudi qalamaydy. Enbekqorlyq kerek. Tórt dóngelegi týgel emes arbany elestetiniz, saqyrlap, mejeli jerine mezgilinde jetpeydi. Sol sekildi, kóp biluge qúmarlyqsyz zerde damymaydy, tanym keneymeydi. Al daryndylyq, talant –óz aldyna bir dastan.

Pushkin – búl joghary matematika

Talant turaly pikir o bastan-aq ekige jarylghan. Biri tuma, ekinshisi jýre kele jetiletin bolyp. Asqar Sýleymenov: «Ólenge әrkimnin-aq bar talasy. Aytaryng bolsa ait. Ol ýshin eng aldymen bir-aq nәrse kerek. Onyng aty – daryn, talant, sýiekke sýtpen singen, joq bolsa, kandidattyq, doktorlyq diplomdar tauyp bere almaytyn tabighy qasiyet», – degen. Toqeterin aitqanda, ónerge talasy bardyn talanty joq bolsa, onyng barynan joghy. Talanttyng qay-qaysysy da, meyli, ol tuma bolsyn, ne jattyqqan bolsyn, ekeui de kerek, ekeui de, últtyng baylyghy, qoghamnyng qozghaushy kýshi. Desek te, әr nәrse óz atymen atalghany dúrys. Pәlenshe, týgenshelerdi maqtaghanda «Oybay, ne deysin. Teneu joq, tendessiz talant!» – dep atyn aspandaghy aigha ilip qoyamyz. Ol eki toptyng qaysysyna jatady, tabighy ma, әlde jattyqqan ba, osyny tilge tiyek ete jýreyik te. Ara jigin ajyrata bilmeuimiz de mýmkin. Týk te qiyny joq. Tekserip kóriniz. Qalay deysiz ghoy. Mine, bylay. Shygharmashyl túlgha shabyttanghan shaqta sanany әldebir tosyn kýsh jaulap alady da, kórkemdik beynening nemese iydeyanyng úryghy miyna sebiledi. Mosart ózining shygharmashylyq qúdireti qalay payda bolatynyn týsindire almay, «qaydan jәne qalay shyghatynyn ózim de bilmeymin» dep jauap bergen eken. Fet bylay deydi: «Qanday әn salatynymdy bilmey túrghanymda bir әuen kómekeydi býlkildetip kele qalady». Turgenev «ózimnen tysqary birdene әbden biylep alady da, birden ilgeri sýirey jóneledi» dep týsindiredi. Jattyqqan talanttar osynday kýy kesherinen kýmәnim bar.

Endi shabytqa toqtalayyq. Shabyt qúshaghynda otyrghanda ýiin bireu astan-kestenin shyghara tónkerip, tonap, kóshirip әketse de, bayqamay, jaybaraqat otyra berui mýmkin. Búl olardyng kinәsi emes. Shabyt ýstinde ýy týgili ózderining bar-joghyn úmytyp, ózge әlemge sharq úrady. Bethoven shabyt ýstinde otyrghanda eshkim oghan kedergi keltirmeydi eken. Dastarhan basyna shaqyrsa «men toqpyn» dep jauap beredi. Niuton júmysqa qúshtarlana kirisip ketkende tanghy, týski, keshki asty ishudi úmyt qaldyrady. Djoys birde shabyty tasyghan shaghynda qaghaz tappay abdyrap, shygharmasynyng tútastay bir tarauyn jazu stolynyng betine qyrnap jazyp tastaghan desedi. Mariny «Adoneni» jazyp jýrgende ayaghyn ystyqqa ondyrmay kýidirip alghany shybyn shaqqan qúrly әser etpegen. Grek oishyly Arhiymedting mynaday qyzyq hikayasy bar. Ol birde monshada shomylyp otyryp, su betinde jýzgen tasty kórgen. Quanghanynan jýregi jaryla jazdap, dalagha jýgirip shyghyp «Evrika! Evrika!» dep aiqay salypty. Arhiymed sudyng kóteru kýshin osylay ashty. Pushkin «Boris Godunov» tragediyasyn bitirgesin dauystap oqyp shyghady da, shapalaqtap «Jaraysyn, Pushkiyn! Jaraysyn!» dep aiqay salghan. Múnday adamdardyng miy tipti týsinde de tynbay júmys istey beredi. Sózimiz dәleldi boluy ýshin mynaday qyzyqty derekter keltirelik. Voliter ólenderin týsinde shygharatynyn bireu biler, bireu bilmes. Al Niuton matematikalyq esepterining jauabyn týsinde oilap tapqan. Úiyqtar aldynda kereuetining janyna qalam men qaghaz qoyady eken. Týsindegisin dereu týsirip qalu ýshin. Alibert Eynshteyn ózining salystyrym teoriyasynyng «sujetin» týsinde ashqan. Mendeleev ýsh kýn, ýsh týn keste jasau mashaqatymen otyrady. Biraq týk shyghara almaghan. Sosyn úiyqtap ketken. Týsinde elementteri oryn-ornyna qoyylghan keste kórgen. Týregelip bir japyraq qaghazgha týsirip alghan. «Tekserip kórdim, bir de bir qatesi joq, dúp-dúrys» deydi. Periodtyq jýiening kestesi osylay dýniyege keldi.

Myqty talant iyeleri tuyndylaryn 30 jasqa jetpey tudyryp tastaydy. Áriyne, «qolyn mezgilinen kesh sermeytinder» de bar. Negizi tuma talanttar ýstel ýstinde birneshe saghattar boyy omalyp, terin sorghalatyp, sarghayyp-sazaryp, qaghazdy birneshe auystyra shimaylap jazbaytyn boluy kerek. Shabyty shalqyghanda búrq etkizip tógiltedi, boldy, bitti. Kimning qansha jasynda qalay kemeline kelgeni jayly mynaday-mynaday derekter keltireyik. Jalyqpay oqyp shyghynyz.

Úly Abay 15 jasynda el isine aralasty. 20 jasynda dilmar sheshen atandy. «Soqtyqpaly, soqpaqsyz jerde óstim», «Qazaqta qara ólenge des bermedim» dep ótken ghúlama Abaydyng bolmysyn, filosofiyasyn birneshe ghasyrdy artqa tastasaq ta, týbegeyli asha almay kelemiz. Aqyndarymyz Abaydy qaytalap oqyghan sayyn tang qaldyrarlyq jana oi-úghymdargha kezigetinin aitady. Sol sekildi Pushkinning de tuma daryndyghyna әdebiyetshiler әli kýnge sheyin tang qalumen keledi. Zertteushiler Pushkinning kompozisiya qúrudaghy sheberligin anyqtau ýshin poemalaryn taldaghan. Belgili bir oqighaly sujet bitimi men óleng joldarynyng sanyn shygharyp, arifmetikalyq esep-qisap jýrgizgen. Sóitse, qay jaghynan alsa da, algebranyng zandylyghyna say, túp-tura birdey bolyp keledi eken. Múny Pushkinning keremet sezimtaldyghy deydi.

«Shirigen maqta mata bolmaydy...»

Tuma daryn Blez Paskali túnghysh enbegin on jeti jasynda tudyrghan. Valis koroli, ataqty kompozitor Shtraus әlemge әigili keybir shygharmalaryn otyzgha jetpey jaryqqa shygharghan. 600 әnning avtory, belgili kompozitor Frans Shubert ózining eng ozyq operalarynyng biri «Alifranso men Estrellasyn» 25 jasynda jazyp ýlgergen. Italiyanyng úly kompozitory Rossiny «Sevili shashtarazshysy» operasyn shygharghanda jasy 26-da edi. Opera tudyru óleng shumaqtaryn búrqyratyp tóguden on ese qiyn bolsa kerek. Keyinirek Rossiniyding 39 jyldyq ómiri shygharma tudyra almaumen ótken desedi. Filosof Martin Haydegger 25 jasynda «Psihologizmdegi pikir turaly ilim» atty dissertasiyalyq enbek jazghan. Óz zamanynda nemis filosofy Artur Shopengauer «Dýnie degenimiz erik pen týsinik» atty enbegin nebәri 29 jasynda jazyp tastaghan. Jalpy, filosofiyagha sizding qúrghaq sózben quyrdaq pisirip, kóbikten qaymaq shygharmaq shala «traktatynyz» bir tiyn. Múnday enbek tudyrugha tuma daryndyghy men izdenimpazdyghyn ýilestire bilgen myqtynyng myqtysynyng ghana batyly jetedi. Filosofiya naqtylyqqa sýienedi jәne ózindik kózqarasy joqtargha onda oryn joq. Nemis dramaturgi Iogann Shiller alghashqy dramasy «Qaraqshylardy» 22 jasynda baspadan shygharyp, oqyrmanyna oqytyp ýlgergen. Atyn býkil әlemge pash etken «Zúlymdyq pen mahabbat» dramasyn 25 jasynda dýniyege әkelgen. Anatomiya reformatory Vezaliy óz janalyghyn 28 jasynda ashqan. Niuton 25 jasynda tartylys kýshin tapqan. Mayer, Djouli, Gelimgolister 28 jasqa kelgenshe energiyanyng saqtalu zanyn ashyp bitken. Jiyrma bes jasynda atom problemasy salasynda úly janalyq ashqan asa iri ghalym, professor, kórnekti fizik Enriko Fermy óte erte kemeldengen. Frederik Kury 28 jasynda radioaktivtilik turaly janalyghynyng negizin qalaghan. Kiybernetikanyng «atasy» Norberg Viyner bala kýninen-aq ghylymmen ainalysqan. Óte erte oyanghan ghalymnyng biri Landau bolghan desedi. Ol 24 jasynda teoriyalyq fizika kafedrasyn basqarghan. Aviokonstruktor Yakovlev te otyzgha tolmay kózge týsken. obiyavleniya elista

Jýre kele jetiletin talant bayau damidy desedi. Keyde kóshten qalyp qoyady. Qabiletten, sezimnen júrday, kóldeneng kezikken әldebireulerden talant jasap shyghara almaysyz. Shirigen maqtadan mata jasap shyghara almaysyz, sol siyaqty qabiletsizden eshtene ónbeui mýmkin. Ghalymdar múnday adamdardyng syryn ashugha әrqashan qúmar. Biraq aqyl-oy, intuisiyalyq koeffisiyentterin myng jerden olay-búlay tekserse de, adam qabiletining júmbaghyn ashyp bitken emes. Negizi olardy sol dengeyge jetkizgen jankeshti enbek, qajymay-talmay izdenu, jalyqpay oqy beru, janalyq ashugha talpynu. Biraq janalyq ta ekining birining basyna «úya» salmasa kerek. Ol da iyesin tandaydy. Temirhan Medetbekting «Ayanyshty taghdyr» degen óleninen bir-eki shumaq keltireyk:

Tabamyn dep janalyq

Izdedi adam, izdedi.

Izdedi adam – qamalyp!

Ýmitin bir ýzbedi.

Ómir sýrdi ýn qatpay,

Sóz aitpady, jaq ashyp,

Izdep-izdep týk tappay

Ketti aqyry adasyp!.

 

Múnday baqytsyz taghdyr shynynda da ayanyshty. Alayda beynetqorlyq jemissiz qaldyrmaq emes. Mysaly, Demosfendi úly sheshen etken onyng enbekqorlyghy, namysqoylyghy, kýreskerligi desedi. Lomonosov ózining sauatsyzdyghyn jasy asqannan keyin jenip shyqqan. Sol siyaqty kýni-týni kitaptan bas almay oqy bergen, jankeshtiligimen әlemge tanylghan ataqty jazushy Djek Londondy jatqyzamyz. Kýnine 200 sózden kem jazbaytyn onyng enbekqorlyghyna talas joq. Nota jazudy tek jiyrma jastan asqanda әreng iygergen yzaqor Vagner de osylardyng sapynda.

Ataqtylardyng birazy bala kezinde jәne jastyq shaghynda «sauatsyz» degen jaghymsyz atty iyelengen. Mәselen, D.Uatt, Svift, Gauss darynsyz, aqpaqúlaqtar dep sanalghan. Niutongha mektep fizikasy men matematikasyn iygeru qiyngha soqqan. Karl Linneyding qolynan etikshilik keledi delingen. Gelimgolis oqushy kezinde ekiden kóz ashpaghan. Chehov mekteptegi shygharmalaryn «ýshke» jazghan. Voliter Skott turaly uniyversiytet professorlary «ol aqylsyz, sol aqylsyz kýiinde qalady» degendi kesip aitypty. Ol ol ma, Charliz Darvinge әkesi «sening tek myltyq atyp, it jetektep, egeuqúiryq ústaumen әurelenuge ghana yntang bar. Sen ózinning jәne otbasynnyng sorysyn» degen. Alayda әkesi qatelesedi. Darvinning egeuqúiryq aulap, it jetekteuge qúmarlyghy evolusiya teoriyasyn ashugha septigin tiygizbeui mýmkin emes qoy.

Úlylar ýiirimen jýre me?

Jýre kele jetilgen daryndardyng eng zor qasiyeti – qúmarlyq, temirdey tegeurin, tauday talap, tabandy talpynys. Olar istegende baryn salady. Olar ózderining tәn syrqaty men jan azabyn ýnemi jattyqtyru arqyly jenip otyrady, aldanysh qylady. Jýre kele jetiletin daryndarda tua bitken daryndargha tәn darqandyq, anghaldyq, olpy-solpylyq bolmaydy. Ózine-ózi búljymas qatang talap qongy men ishki kýsh-quat pen qúshtarlyq olardy biyik dәrejege kóteredi» deydi ghúlama psihologtar.

Endi qabiletimen dýniyeni dýr silkindirgender turaly aitsaq. Qabilet – negizi boygha tua bitetin qasiyet. Ýlken ister tyndyruda myqty qabilet manyzdy ról atqarady. Qabiletimen adamdardy tang qaldyrghan patshalar az emes. Tarihshylardyng aituyna qaraghanda, Yuliy Sezari, Aleksandr Makedonskiy, parsy patshasy Kir 25000- 30000 soldatynyng atyn atap, týsin tanyghan. Shampolion on alty jasynda poliglot (kóp til biletin maman) ataghyna ie bolghan desedi. Ol jiyrma jyldan song Egiypet iyeroglifterin sudyratyp oqy alatyn dengeyge jetken. Paskali, Leybniys, Gauss bala kezinen matematikalyq qabilettiligimen júrtty tang qaldyrghan. Atyshuly Femistokl grek astanasynyng 20 000 túrghynyn týgel tanyghan. Al Seneka bir-birine baylanysy joq, bir ret qana estigen 2000 sózdi qaytalap aityp bere alghan eken. Daryndy matematik Leonard Eyler esepti saqtauda júrttyng bәrin tang qaldyrghan. Preziydent Linkolindi Niu-Djersy shtatynda túratyn belgisizdeu bir suretshi syrttay qúrmetteydi eken. Yntyq jan preziydentti bir-aq ret kórgen. Ol Linkolindi bireuler óltirgenin estigende qasiret shegip, onyng suretin oimen salyp, ózin-ózi júbatqan eken. Qabiletining myqtylyghy sonshalyq, muzykant Mosart bir estigen ýlken de kýrdeli piesasyn qaz-qalpynda ainytpay notagha týsire alghan. Kompozitor A.Glazunov muzykalyq tuyndylardyng úmyt bolghan әuenderin op-onay tauyp alatyn-dy.

Daryndylyq túqym qualaydy desedi. Mysaly, IY.S.Bahtyng ýrim-bútaghynan elu alty muzykant shyqqan, sonyng on altysy asqan ónerpaz. Shveysar matematiygi Bernilliyding túqymynan eki ghasyr boyy 14 iri ghalym shyghypty. Tisiandar, Darvinder, Shtraustar, Kuriyler әuletinen daryndar kóp shyqqan desedi. Búl fakti jetkiliksiz deydi psiholog ghalymdar. Mysaly, qarapayymdardan da danalar shyghady. Danalyq payda bolu ýshin, әsirese psihikanyng ózgeriske týsui qajetti dep sanaydy. Múny kezinde Aristoteli de rastap ketken. «Danqty aqyndar, ghúlamalar, suretshiler Bellerefont sekildi eptep aqylynan adasqan melanholikter, mizantroptar bolyp keletini mәlim. Sokrat, Platon, Empodokl taghy basqalar turaly da sony aitugha bolady» deydi oishyl. Múny Demokrit te qostay otyryp: «Aqyl-esi dúrys adamnan ne aqyn, ne danyshpan shyqpaydy», – degendi ashyq aitqan. Al Platon: «Birde-bir aqyn aqylynan adaspay otyra almaydy. Jәne ótkinshi nәrseden mәngilik iydeya izdegenderding qay-qaysysynyng da deni sau emes», – depti. Mýmkin kýlersiz, mýmkin kijinersiz. Qalay desek te әngimemizding barysy osy.

Daryndylyq tәninde kemistigi barlardan kóbirek shyghady. Sebebi, Qúday bir kemistikke bir artyqshylyqty qosyp beredi. Galler, Svift, J.J.Russo, Lenau mizantropiyamen auyrghan. Filosof, ekzistensiyalistter A.Kamu men Kierkegor tuberkulez, Nisshe jýike auruynyng azabyn tartqan. A.Kamu shygharmalarynyng túlaboyynan avtordyng óz syrqatynyng «iyisi» shyghady. Al Nisshe ózining nevrotik ekenin enbekterinde «menmúndalatyp» kórsetip qoyady. Ásirese psihologiyalyq mәselelerde emosiyasy, janayqayy basym. Luis Borhes ómirining ekinshi kezeninde kórsoqyr bolyp qalghan. Akutagava Runoskening ústamaly auruy bolghan. Miykelandjelo Sikstin kapellasynyng dualdaryna suretter salyp, úzaq uaqyt sarghaya enbek etken eken. Sonyng saldarynan suretshinin moyny qisayyp, jarymjan bop qalady. Biraq osyghan bola ol únjyrghasyn týsirgen joq. Túla boyyndaghy kemistikti tipti elemegen. Úly múrat jolynda ayanbay ter tóge berdi. Jantalasyp júmys istey berdi. Aqyrynda asqan ýlgidegi tuyndy qaldyrdy. Qaysar, erjýrek túlgha Bauyrjan Momyshúlyna aq qar, kók múzda operasiya jasalghanynan habardarsyzdar. Dәriger denesin pyshaqpen kesip jatqanda qynq etip, dybys shygharmaghan ghoy. Netken batyrlyq! Keybir ataqtylar jeke basynyng qayghysyn elemeydi, al shygharmashylyghyna bireulerding taqqan synyn estise shoq bolyp kýiedi. Mysaly, Luchio de Lanjevaliding ayaghyn dәrigerler «jaramsyz» dep tauyp, kesip jatqanda kәdimgidey týk bolmaghanday kýlip-yrjiyp, saltanat sarayynda otyrghanday jaybaraqat synay tanytypty. Al bir synshynyng qatty synyn estigende kótere almay qalyp, túla boyy titirkenip, qatty qayghyrghan eken. Sol sekildi Dalamber bolmashy syndy estigende kóz jasqa erik bergen.

Daryndylyq topyraghyna tartyp tuady. Egiypette ghylym men ónerding qalay payda bolghany jayly pikirler tasqyny tolassyz. Egiypettikter óz-ózimen túiyqtalyp kýn keshken, bylaysha aitqanda, qaranghy halyq bolghan. Soghan qaramastan, eshbir elding mәdeniyetinde joq, qaytalanbas ýlgimen hram, ýngir, piramidalarymen jasap keledi. Bir ghajaby, grekterding otanynda emes, Europa men AQSh-tyng qúnarly topyraghynda emes, múhittyng jaghasynda emes, qúm-shóleyt pen jartastardyng qaq ortasynda damydy. Ózgeler jer óndeydi, egin-egip, bau-baqshasyn kýtip-baptaydy, mal baghyp ómir ótkizedi, al egiypettikter býkil ómirin óner men ghylym ashugha júmsady. Bar qyzyghushylyghy – eskertkishter túrghyzu. Oy men qol enbegin әdemi úshtastyra bildi. Áriyne, qoly bostyqtyng da paydasy tiydi. Aqyrynda jer-jahandy dýrildetti. Olardyng ónertapqyshtyghy sol, topyraghyna bermegen qazyna-baylyqty Qúday olardyng miyna syilaghan. Býginde alyp piramidalarynyng arqasynda óz kýnderin ózderi kórip otyr. Ontýstikting Sozaq óniri «kishkentay Egiypet», ónertapqyshtar ordasy deuge layyq. Sary dalanyng tabighatyna tartyp tughandyqtan ba, әlde dalanyng jalanash topyraghynyng siqyry bar ma, әiteuir, Sozaqtan shyqqan ekining biri – talant, daryn. Ekining biri – boyyna birneshe ónerdi syidyrghan besaspap. Átten, dúrys tәrbiyeley almay jýrmiz. Áytpese, әrqaysysynyng basynda bir-bir «piramida» pisip jatyr desem artyq aitqanym emes.

P.S. Ghalymdar aitady, jalpy adamnyng qolynan kelmeytin nәrse joq. Talpynsang vunderkind bolu da, poliglot bolu da óz qolynda. Daryndylyqty qalyptastyrugha bolady. Oy enbegimen jii shúghyldansan, danyshpandyqtyng da auyly alys emes. Kanadalyq patofiziolog G.Selie: «Atom yadrosynda qansha fizikalyq energiya bolsa, adam miynda da sonsha oy energiya bar», – deydi. Adam miynyng qyzmeti sheksiz-shetsiz. Eger midyng mýmkindikterin eng bolmaghanda jarym-jartylay jýzege asyrsa, adam Últtyq kitaphanadaghy bar kitapty oqyp tauysyp, bәrin este saqtay alady eken.

 

(«Jas qazaq», №30, 2008)

 

0 pikir

Ýzdik materialdar