Senbi, 28 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 130039. Jazylghandar — 115384. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 1986 0 pikir 2 Mamyr, 2013 saghat 06:58

Júmash Kókbóri. 1990-1991 jyldary aqyn Nesipbek kimdi jendi?..

Nesipbek dep otyrghanym, qazaqtyng daryndy aqyndarynyng biri - Nesipbek Aytúly. Búl Nesipbekting darynynyng kemeline kelgeni sonshalyq, anau-mynaulardyng batyly bara bermeytin: «Bәiterek», «Shapyrashty Nauryzbay», t.b. siyaqty sýiekti dýniyeler jazghany der edim. Jәne búl azamattyng jýni qyzyl. Birden kózge týsip qalyp jýrgeni, qara basyp...

Sebebi, ne jazsa da, ne istese de, birden kózge týsip, birden qyzyl sózge ilinip jýre beredi-au, mening qayran dosym! Osy Nesipbekti kóre almaytyn júrt Kenes Odaghy túsynda ony sol kezdegi KSRO kósemi L.IY.Brejnev turaly «sala qúlash dastan jazyp, bәige alghan» dep, ózderinshe sóz etedi. «Ondaylardyng ishi kýisin!» deymin men!Eng aldymen aqyn ne jazsa da, ony ózi biledi. Onda bylayghy júrttyng ne sharuasy bar ekenin ózim týsinbeymin.

Men osy Nesipbekti bes sausaghymday biletin janmyn. Sonau Semeyding Shúbartauy men Ayagózining «Aqshatau» kensharynyng IYgilik, Tazqyzyl, Jeltúmsyq atty jaylaularynyng týiiser jerinde bala Nesipbekting laq tartyp jýrgeninen bilushi edim.

Nesipbek dep otyrghanym, qazaqtyng daryndy aqyndarynyng biri - Nesipbek Aytúly. Búl Nesipbekting darynynyng kemeline kelgeni sonshalyq, anau-mynaulardyng batyly bara bermeytin: «Bәiterek», «Shapyrashty Nauryzbay», t.b. siyaqty sýiekti dýniyeler jazghany der edim. Jәne búl azamattyng jýni qyzyl. Birden kózge týsip qalyp jýrgeni, qara basyp...

Sebebi, ne jazsa da, ne istese de, birden kózge týsip, birden qyzyl sózge ilinip jýre beredi-au, mening qayran dosym! Osy Nesipbekti kóre almaytyn júrt Kenes Odaghy túsynda ony sol kezdegi KSRO kósemi L.IY.Brejnev turaly «sala qúlash dastan jazyp, bәige alghan» dep, ózderinshe sóz etedi. «Ondaylardyng ishi kýisin!» deymin men!Eng aldymen aqyn ne jazsa da, ony ózi biledi. Onda bylayghy júrttyng ne sharuasy bar ekenin ózim týsinbeymin.

Men osy Nesipbekti bes sausaghymday biletin janmyn. Sonau Semeyding Shúbartauy men Ayagózining «Aqshatau» kensharynyng IYgilik, Tazqyzyl, Jeltúmsyq atty jaylaularynyng týiiser jerinde bala Nesipbekting laq tartyp jýrgeninen bilushi edim.

1969 jyly Nesipbek, Túrsyndar sol kezdegi S.M.Kirov atyndaghy memlekettik uniyversiytetting (qazirgi әl-Faraby atyndaghy) jurfagine oqugha týsip ketip, men emithannan omaqasa qúlap, elge qaytqanmyn. Sodan әskerge ketip, odan 1972 jyly elge oralyp, jurfakke oqugha týsuge emtihan tapsyryp jatqan kezimde, ol tústa bildey student, tanymal aqyn Nesipbekpen, onyng QazGU-de júmys isteytin әieli Maynanmen tanysyp, eski dostar qaytadan qauyshqan edik. Aytpaqshy, Nesipbek student bolyp jýrip, Múzafar Álimbaev basqaratyn balalar jurnaly «Baldyrghanda» júmys isteydi eken.

Men ýilengende osy Nesipbek kýieu joldas boldy. Keyin, mening әielim Sholpan, onyng әieli Maynan, aqyn, ghalym, býginde marqúm Asqar Egeubaev әielimen, Aytughan Shәiimov boydaq (ol da marqúm), bәrimiz, «Tauly qyrat»(bir kezdegi Gornyy Gigant) degen jerde pәter jaldap túryp jattyq. Olardyng ishinde maghan әkem birinshi ýy satyp әperip, Nesipbek bizden keyin pәterli bolghany bar. Olardy «Qazaqfilimdegi» jana pәterine Sholpan ekeumiz kóshirip aparyp, shashu shashqanbyz. Nesipbek tez arada kitaptary shyghyp, bәigeler alyp, tanymal aqyn boldy. Men odan kósh boyy artta jýrdim. Áli kýnge deyin solay.

Sóz joq, Nesipbek daryndy qazaq aqyny. Bayaghy da osy dosym maghan:

-         Sen, jaqsy, daryndy aqynsyn, biraq, kýshindi aidalagha jiberip jýrsin, bos aramter bolyp, - dep aitushy edi.

Mening de Nesipbek dosyma ózine úqsap, tura solay dep aitqym keledi. Biraq, batylym barmay jýr. Búl ekeumizding basymyzdan ne ótpedi? Jastyq shaqtyng nebir dumandy, esten ketpes ystyq shaqtaryn birge ótkizgen edik. Ol jóninde әngime bólek. Qazir mening aitayyn dep otyrghanym, mýldem basqa әngime.

Sonymen, mening Nesipbek dosym kommunist boldy ma, joq pa? Soghan jauap izdep kóreyik...

Toq eterin aitsam, ol Kommunist bolghan!

Biraq, úzaq emes. Nege deysiz ghoy? Aytayyn.

Kommunistik partiya ghana emes, tútastay bir Kenes Odaghy atty alyp imperiyanyng irgesi sógilip, qabyrghasy shatynap túrghan 1990 jyldyng basy bolatyn. Men onda «Azat» qozghalysynyng «Azat» gazetinde osy imperiyany qalay da omaqastyra qúlatsaq dep ala-shapqyn bolyp, shapqylap jýrgenmin. Basqasha aitqanda, ana Nesipbek pen Túrsynnyng qarsy jaghyndaghy maydanda túrghan kezim. Búl ekeuining mynanday qiyn-qystau kezende atyng óshkir, kommunistik partiyagha ótkeli jatqandary turaly úzyn qúlaqtan estigenminmin. Bir kórgenimde Nesipbekke aittym:

- Myna aqymaqtyqty toqtat! - dep. Biraq, sóz úghatyn Nesipbek pe? Bizding búl dosymyz eshqashan da ózgening aqylyn tyndaghan jan emes edi.

- Men qaytsem de tuysqan Kompartiyama mýshe bolyp ótemin! Búl mening tughaly bergi asyl armanym bolatyn. Eger, ana tap jaulary kedergi bolyp, ayaghymnan shalyp degendey, alda-jalda ótpey qalsam, onda, ólem! Endi mende basqa jol qalghan joq. Kompartiya jolynda qúrban bolugha barmyn! - dep, qasqayyp túryp alghany esil erdin...

«Anketasyn ótirik jazdy» degen siyaqty syltaumen olarTúrsyndy ótkizbey, tipti, buroda mәselesin de qarattyrmay, orta joldan qaghyp tastaydy. Al, bizding Nesipbek burogha shalqayyp kiredi. Ardager kommunister, jas kandidatqa:

-Jas jigit, bizding Kompartiyagha sonshalyqty nege qúmar bolyp qaldynyz? Onsyz da bizding tuysqan Kompartiyanyng irgesi shayqalyp túrghany anau. Bayaghyda-aq qúrtyp jiberetin tap jaulary qayta bas kóterip jatyr. Erteng «qatelesippin, jaza basyp, janylyppyn!» dep qoryqpaysyz ba? Búl ózi sizding shyn sóziniz be? - degen kezde, bizding Nesipbek tap kýresi jolynda qúrban bolghan qaharman bolishevik babalaryna úqsap ketip,  ainalasyna asqaq qarap qoyyp:

- Úly babam Leninning atynan ant eteyin! Jәne maghan Áljappar Ábishev, Áubәkir Nilibaev siyaqty adal kommunister senim artyp otyr. Búl mening Proletariattyq shynym! Maghan seninizder, tap jaularyn qúrt desenizder, osy qazir qúrtyp bere alamyn, enbekterinizdi aqtaymyn! Úly Lenin babam irgesin qalaghan Kommunistik Partiyanyng adal úly bolayyn! Nege qorqam! Búl mening besigimnen bastalghan asyl armanym bolatyn. Men tap jaularyna qarsy túryp, tughan partiyamdy qorghap qalamyn! - deydi aghynan jarylyp jәne ózi ornynan túryp, bir týrli oily kózderimen alysqa qarap, qasqayyp túrady.

Partburonyng kileng aqsaqaldary men kók saqaldary Nesipbekting búl aitqandaryna senip qalyp, ony Kompartiyanyng mýshesi etip qabyldap jiberedi. Auzy anqayyp jýrip, ana Túrsyn Júrtbay dalada qalady.

Arada jyl ótpey jatyp, әlgi Nesipbek mýshesi bolghan Kommunistik partiya endi qaytyp ornynan túrmastay bolyp, gýrs etip qúlap qalady. Sol kezderi men ózim qyzmet isteytin «Azat» gazetining betinde, ishinde Nesipbek bar, biraz Kompartiya serkelerine «kónil» aitqanym bar.

Sol kýnderi kóshede jolyghyp qalghan osy Nesipbek:

-Áy, Kókbóri, adamnan azghan sen  hayuan, «ymdy bilmegen, dymdy bilmeydi» degendey, sony da týsinbeding be, ói, maqúlyq, men olardyng ishine shpion bolyp kirip alyp, jauyz partiyany ishten shalyp qúlatqanmyn! - dep qarap túr.

Búghan ne deysin? Jylaysyng ba, kýlesing be?..

Aytpaqshy, Qazaqstan tәuelsizdigin alghannan keyin, Nesipbekte taghy bir arman payda bolghan. Ol ól, tiril, qalayda QR Memlekettik syilyghyna qol jetkizu! Nesipbekting ol armany da ótken jyly oryndaldy! Kóre almaytyn bylayghy júrt, ne dese, o desin, Nesipbek shynynda da búl syilyqqa layyq jan!..

Júmash KÓKBÓRI, aqyn,

02.05.2013 jyl.

Abai.kz

0 pikir