Sәrsenbi, 28 Aqpan 2024
Anyq-qanyghy 2989 0 pikir 24 Qantar, 2023 saghat 13:37

Reseydi el etken - nemister!

Europa órkeniyeti orys halqy, jalpy orys memleketining qalyptasuy ýshin kóp enbek sinirdi. Men "orysty orys qylghan Europa, batys órkeniyeti" dep senimdi týrde aita alamyn.

Eger tarihta búryn Europa ukraiyngha nemese qazaqqa sonday jәrdem qylsa, búl ekeui de tap Resey sekildi imperiya qúryp alatyn edi.

1420 jyly Qyrym hany Múqammet Kerey moskovitter eline joryqqa shyqsa kerek. Ony estigen Mәskeu knyazi Vasiliy qorqyp qaladan qashyp shyghyp, bir auyldaghy maya shópting astyna tyghylyp jan saqtapty. Múqammet Kerey orys qalalaryn shetinen qyryp, 800 myng orysty qúldyqqa aidap әketipti.

Sol joryqta Ryazani týbindegi orystyng bir qala júrty qamalgha bekinip túryp alypty. Múqammet Kereyding kóshpendiler әskeri qalagha jaqyndap kelgende qaladaghy bir Iogann degen nemis shyghyp "ya óldik, ya qaldyq, basqa amal joq" dep olargha qarsy zenbirekten oqty gýrs etkizgende, kóshpendilerding aty ýrkip basyn ala qashyp, han әskeri tarqap ketipti. Qalalyqtardyng sóitip jany qalypty.

Ony keyin estigen knyaz Vasiliy shópting astynan shyghyp әlgi nemisti maqtap, oghan baqyr tiyn ústatyp, marapattapty. Búl oqighany mәngi esinde saqtap qalghan moskovitter keyin kóshpendilerding jandy jerin tauyp alyp, sol zenbirekti bizge kezenip otyryp bәrimizdi jaulap alghanday boldy. Búl oqighadan song moskovit knyazderi Europadan nebir nemis zenbirekterin attay qalap aldyryp, dauysy jer jaratyn zenbirekter jasatatyn kórinedi.

Jalpy orys tarihyn qarap otyrsam, óte kóp nemis kóremin. Asty-ýsti tolghan baylyq Sibirdi orysqa alyp bergen de qaptaghan nemis. Zerttegen de nemis.
Orys tarihynyng atasy — Gerhard Fridrih Miller deydi. Ol tarih pen geografiya akademiyasyn orysqa qalap bergen adam. Sibirde qanday ósimdik ósedi, metaly bar, qanday halyqtar túrady, tili, dini, bәrin hattap bergen.
Jәne jazghanda búl pysyq nemister bәrin tәptishtep adamzat balasy ýshin kóp maghlúmat tastap ketti.

Gmeliyn, Messershmidt, Strallenberg, Pallas, Bering osy qaptaghan nemis jata jastana zerttep Sibirdi orysqa iygerip berdi dese bolady. Shahtasyn da salyp berdi, baylyghyn da odan tonnalap shyghardy. Bizdegi Ridder qalasy da sodan qalghan bir iz. Ol da Fillip Ridder degen nemis kelimsekterining biri.
Nemister әskerin de qúryp berdi. Orys patshalarynyng әskerbasy, general gubernatorlary da tolghan kil nemis — fon Kaufman, fon Miniyh, Shvaber. Tipti orysqa bizding Mahambetti de talqandap bergen Gekke degen polkovnik nemis eken.

Ekaterina, Elizaveta degen orystyng nemis patshayymdary túsynda Resey әskery kanselyariyasy, akademiya, jalpy ghylymy oryndardyng bәrinde nemister otyrghan eken, orys qoghamy ol kezde qatty nemistengen kórinedi. O zaman orys qalalarynda tútas nemis slobodalary ornalasyp, patsha shaqyrtuymen Europadan myndaghan europalyqtar kóship keledi eken.
Anau orystyng úly ghúlamasy delinetin Lomonosovtar ol kezde tek osy Millerding balaghyna jarmasqan kóp kýndesting biri ghana bopty. Orystyng ana bergi Leninderin de kezinde nemis barlau qyzmeti qaltasyna qarajatyn basyp, qarulandyryp ber jaqqa jibergen bolatyn. Soghan orekeng jetpis jyl siyndy.

IYә, kezinde osy orysqa imperiya qúryp bergen Europa bolatyn. Sol esikti Putin tars etkizip japqanday boldy. Endi batys elderi qazir Ukrainany qolgha aluda. Osy uaqytqa sheyin kólenkede jýrgen bayghús Ukrainagha sýieu boluda.

Ne kórmegen Ukraina edi búl...Kezinde Lermantov, Tolstoy syndy orys klassikterine deyin ukrain tilin "malorosskiy govor, narechiye" dep mensinbey jogharydan tómen qaray otyryp jazghan edi kitaptaryn. Tútas últ pen onyng tilin solay joqqa shyghara salatyn.

Shyn mәnisinde Ukrain tili eski kiyevtik slavyan tilderining biri, taza slavyan movasy edi. Kezinde osy Ukrain tiline tiym salmaghan orys patshasy bolmaghan eken. Orys biyligi ghasyrlar boyy ukrain tilimen kýresip kelipti, bergi Sovet zamanyna sheyin kýresti. Biraq búl movasyn jany siri ukrain halqy oryspen jaghalasa otyryp saqtap qaldy, býginde sonyng arqasynda últ bop ta saqtalyp otyr.

Endi býgin osy Ukrainanyng baghy janyp Europanyng qoldauyna tolyq ie bop otyr. Orystyng basynan baghy taydy, zaman ózgerude. Endigi shyghys Europanyng manyzdy, bedeldi ortalyghy Kiyev qalasy boluy mýmkin.

Oljas Ábil

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1620
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1696
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1389