Senbi, 28 Qantar 2023
Soghysta jýrgen súlular 1004 0 pikir 7 Qarasha, 2022 saghat 14:52

Qaru ústaghan ukrain «Qarlyghashynyn» әngimesi

Basy: Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Jalghasy: Maydandaghy Ukraina arulary: Oksana Rubanyak

Jalghasy: Maydandaghy Ukraina arulary: Aleksandra

Ukrainadaghy soghysta jeri ýshin jan berip jýrgen býgingi nәzik keyipkerimiz «Qarlyghash» esimdi paramedik qyz. Ol maydangha attanghangha deyin kitap jazyp, suret salyp, shygharmashylyqpen ainalysqan.

Ózi 24 jasta, Kishi serjant degen sheni bar.


– 24 aqpanda tanerteng kózinizdi ashqanda eng birinshi ne oiladynyz, ne istediniz?

– Shynymdy aitsam, qatty qoryqtym. Soghystyng bastalghanyna sengim kelmedi. Bastalghan kýni ayaqtalady degen oigha sengim keldi.

– Soghysqa baru turaly sheshimdi qalay qabyldadynyz?

– 24 aqpannyng keshinde búl soghystyng birneshe saghatqa, ne birneshe kýnge, tipti birneshe aigha ghana sozylmaytynyn týsindim. Sol kezde Ukraina Qaruly Kýshterining qataryna qosylyp, Otanymyzdy qorghaugha óz ýlesimdi qosuym kerek dep sheshtim. Osy oimen keyin Ukraina Qaruly Kýshterining әskery bólimine ainalghan shekarany qorghau kýshterine baryp qosyldym.

– Búl jerdegi qyzmetiniz qanday, kýniniz qalay ótedi?

– Múnda men soghys dalasynda medisinalyq kómek kórsetumen ainalysamyn. Alghy sheptegi әskeriylerding qasynda jýremin, eshqayda ketpeymin. Men jaralanghandardy evakuasiyalau brigadasyna jetkizetin adammyn. Mening oiymsha, mening missiyam óte manyzdy. Men jaraly jannyng tiri qaluy ýshin bәrin isteymin. Onyng jaqyndary men dostaryn qayta qúshaghyna alyp, armany men maqsatyn iske asyruy ýshin aman qalghanyn qalaymyn, sondyqtan qolymnan kelgen kómekti ayamaymyn.

Mening júmysym әdette tek qana medisinalyq kómek kórsetu ghana emes, býkil bólimshening em-domyn jýrgizu. Bir bólimshe – 30 er adam. Kýnde auyryp kelip jatady. Keybirining tamaghy auyrady, keybiri jóteledi.

Býgin kýnim tynysh ótip jatyr. Sebebi biz kontuziya alghan adamdardy emdep jatyrmyz. Men qazir olargha tabletkalar taratamyn, jaralanghandardyng jaghdayyn baqylaymyn, qújattamany toltyramyn.

– Sizding bólimshenizde genderlik kemsitushilik bar ma?

– Mening bólimshem turaly onday eshtene aita almaymyn. Barlyghy óz ornymen. Keyde bir-birimizben әzildesemiz. Biraq kónilge tiyetin sózder aitylmaydy. Mysaly, jigitter maghan auyr zattardy kótertpeuge tyrysady, kómektesedi, osylaysha mening múndaghy ómirimdi jenildetedi. Biraq okopty erlermen birdey qazamyn. Ol jerde maghan kómektespeydi (kýldi). Áriyne, fizikalyq túrghydan alghanda, onay júmys emes.

– Qanday qiyndyqtardy bastan keshtiniz?

– Maghan fizikalyq túrghydan qiyn boldy. Shamamen 20 kg-nan astam jýkti kóterip jýremin. Onyng ishinde bronejiylet, kaska, avtomat, әskery jabdyq, joldorba, medbiyke dorbasy kiredi. Óz salmaghymnyng jartysynday jýkti ýnemi kóterip jýruge, keyde jýgiruge tura keledi.

– Tolyqqandy soghys kezinde sizdi ne tanghaldyrdy?

– Meni taghghaldyrghan nәrse kóp. Ásirese, reseylikterding ukraindargha degen qanpezer qarym-qatynasy. Olar basyp alghan jerlerding túrghyndaryna malgha qaraghanday qaraydy. Búl óte súmdyq jaghday.

– Qazir sizding ruhynyzdy týsirmey túrghan ne?

– Ruhymdy syndyrmay túrghan nәrse – osy isimning beker emestigi. Mening otbasym bar. Jarym ekeumiz bir bólimshedemiz. Mening bolashaqqa qúrghan josparlarym bar. Birneshe kitap basyp shygharghym keledi. Basyp alynghan Melitopolide әjem ómir sýredi. Sol ýshin ómir sýruge qúlshynamyn, kýresemin.

– Ukrainanyng bolashaghynan qanday perspektivalardy kóresiz?

– Men búl súraqqa qalay jauap bererimdi bilmeymin, óitkeni búghan deyin kóptegen saladan alys boldym. Kitap jazyp, suret salatynmyn. Men beybitshilik ornaghanyn qalaymyn, soghystan keyin bәrimiz Ukrainany qalpyna keltirip, ekonomikasyn kóteremiz. Turizmning damyghanyn qalaymyn. Mening oiymsha, kóptegen sheteldikter soghystan keyin Ukrainagha kóp saparlaydy.

– Soghystan keyin ómirinizdegi ne nәrseni mәngilikke ózgertesiz?

– Shyn mәninde, soghys meni әldeqashan ózgertti. Tanktyng nysanasynda túrghanynda, ýstine snaryad qúlap kele jatqanda, eki sekundta býkil ómiring kóz aldynnan ótedi. Múndayda men ózgermedim dep aita almaysyn. Óte qorqynyshty sәt. Deming tartylyp, deneng býrise bastaydy. Eki sekund sayyn býkil ghúmyryndy sarapqa salyp shyghasyn. Mening túiyq minezim tank oghynyng astynda qalghanymda úshty-kýili joghaldy. Soghystan keyin ashyq-jarqyn minezdi bolatyn shygharmyn. Biz qorshaudan shyqqan kez – mening ómirimdegi eng quanyshty sәt boldy. Eki saghattan keyin biz jaqqa jaudyng tanki atqylay bastady. Múndayda ózgermedim deu mýmkin emes.

– Ukrainalyqtar men әlemge ne aitasyz?

– Men ukrainalyqtargha búl ómirde mýmkin emes nәrse joq degim keledi. Medisinalyq kólik alu ýshin 100 myng griyvendi jinau mýmkin emes dep oilaytyn edim. Biraq biz súraghanymyzdan da eki ese kóp jinadyq. Búl shynymen keremet jaghday. Men ony kýtken joqpyn.

Ukrainalyqtardyng kýshi – birlikte. Ukrainalyqtardyng kýshi – alapat. Biz bir-birimizdi qoldauymyz kerek. Ózimizge senuimiz kerek, jenetinimizge senuimiz kerek.

Dayyndaghan Ayjan Temirhan

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3140
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2098
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1914