Sәrsenbi, 7 Jeltoqsan 2022
Biylik 1076 4 pikir 26 Qyrkýiek, 2022 saghat 19:14

Týrki akademiyasy «Orhonnan Orhan Ghaziyge deyin» atty arheologiyalyq-mәdeny ekspedisiya úiymdastyrdy

Býgin, 25 qyrkýiek kýni Halyqaralyq Týrki akademiyasynyng úiymdastyruymen «Orhonnan Orhan Ghaziyge deyin» dep atalatyn IV halyqaralyq arheologiyalyq-mәdeny ekspedisiya júmysyn bastady. Tórtinshi ret ótkizilip otyrghan biylghy ekspedisiya týrki әlemining 2022 jylghy mәdeny astanasy – Bursa qalasyna úiymdastyrylyp otyr.

Osyghan oray Týrkiyagha saparmen kelgen Týrki akademiyasy preziydenti mindetin atqarushy Fuzuly Mәjidly ekspedisiya júmysyna qatysushylarmen kezdesip, manyzdy is-shara turaly keninen mәlimet berdi.

F. Mәjidliyding aituynsha, Bursa qalasynyng týrki әlemi kiyeli jerlerining biri retindegi tarihy manyzy zor. Sol sebepti Týrki akademiyasy IV dәstýrli arheologiyalyq-mәdeny ekspedisiyasyn “Orhonnan Orhan Ghaziyge deyin” degen taqyryp ayasynda osy ónirge arnap otyr.

“Halyqaralyq Týrki akademiyasy “Týrki әlemining kiyeli jerleri” jobasy ayasynda osynday dәstýrli halyqaralyq arheologiyalyq-mәdeny ekspedisiyalar ótkizip keledi. Ekspedisiya týrki әlemining tarihy men mәdeniyetinde manyzy zor kiyeli jerlerdi zertteu men nasihattaugha jәne týrki dýniyesining ózekti mәselelerine arnalghan ghylymy is-sharalar ótkizu arqyly týrkologiyalyq zertteulerge ýles qosudy maqsat etedi. Osy orayda bizding alghashqy saparymyz 2015 jyly Shyghys Qazaqstanda “Altyn besik Altay” atauymen úiymdastyrylghan bolatyn. Ekinshi ekspedisiya 2016 jyly Mongholiya aumaghyna “Tәnirtaudan Ótýkenge deyin” degen atpen jalghasyn tapty. Ýshinshi ekspedisiyany 2017 jyly Qazaqstan Respublikasynda “Kentaydan Úlytaugha deyin: tarihy jadynyng janaruy” taqyrybynda ótkizdik. Orhon angharynda irgesin bekemdegen týrki memlekettiligi Osman memleketining qúryluymen shyrqau shynyna jetti. Sondyqtan Bursagha úiymdastyrylghan búl ekspedisiyanyng simvolikalyq mәni zor”, dep atap ótti Akademiyasy preziydenti mindetin atqarushy.

Baghdarlama boyynsha ekspedisiyagha qatysushylar atalghan ónirdegi tarihy oryndardy aralap kóredi. Atap aitqanda, Segut manyndaghy Ertúghyryl mazaryna, Izniktegi Qyrghyz kesenesine jәne Bursa qalasyndaghy әigili Úly Jamy meshitine baryp, taghzym etti.

Sonymen qatar, ekspedisiya ayasynda 130 jyldan bergi eng auqymdy tarihi-arheologiyalyq janalyq sanalatyn Qútlyq qaghan kesheni men jazba eskertkishining halyqaralyq tanystyrylymyn ótkizu josparlanyp otyr.

Ekspedisiya júmysyna Ázerbayjan, Qazaqstan, Qyrghyzstan, Ózbekstan, Týrkiya, Majarstan, Mongholiya elderinen jәne Resey Federasiyasyna qarasty Tatarstan men Bashqúrtstan Respublikalarynan ziyaly qauym ókilderi, tanymal ghalymdar qatysuda.

Akademiya atalghan ekspedisiyany kelesi jyly Týrki әlemining 2023 jylghy mәdeny astanasy Shusha qalasynda ótkizudi josparlap otyr.

 

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2532
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1560
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1817