Jeksenbi, 14 Tamyz 2022
Janalyqtar 2661 0 pikir 10 Qantar, 2013 saghat 06:14

Esbol Ómirjanov. Qazaqqa ne kerek?

Býgingi kýni sonau 90 jyldardyng bas kezinde ózekti mәselege ainalyp, qazaq últynyng últtyq sanasynyng kóteriluine septigin tiygize bilgen «qazaq iydeyasy» úzaq uaqytqa sozylghan ýnsizdikten song últshyl azamattar tarapynan qayta kóterilip, qazaqqa ne kerektigi jayly baspasóz betterinde jana baghyttaghy oy pikirlerding jariyalanuy últtyng oyana bastaghanynan habar bergendey. Songhy jyldary qazaqtan shyqqan shygharmashylyq adamdarynyng jas kәrisine qaramay basym bóligining óz shygharmashylyq potensialyn jekelegen túlghalardy maqtap-madaqtau baghytyna arnap, óz bas paydasy jolynda shygharmashylyq bar mýmkindigin sarqa júmsap jatqanyna kuә boludamyz. Biraq, kópshilik bet alghan baghyttan bas tartyp, últ erteni jayly oy qozghap, úsynys aityp jýrgenderding bar ekendigi kónilge ýmit úyalatady. Elimizding bolashaghyna qatysty manyzdy sheshimderdi qabyldauda biylikke qarapayym halyqtyng әser etu mýmkindikteri jayly oy qozghap, dәl qazir «qazaq ýshin ne manyzdy, qazaqqa ne kerek?» degen saualdargha jauap izdep jýrgen azamattar nazaryna sanaly ómirin qazaq iydeyasyna arnaghan Sәbetqazy Aqataydyng últqa qatysty iydeyalarynyng bir parasyn úsynghym keledi.

Býgingi kýni sonau 90 jyldardyng bas kezinde ózekti mәselege ainalyp, qazaq últynyng últtyq sanasynyng kóteriluine septigin tiygize bilgen «qazaq iydeyasy» úzaq uaqytqa sozylghan ýnsizdikten song últshyl azamattar tarapynan qayta kóterilip, qazaqqa ne kerektigi jayly baspasóz betterinde jana baghyttaghy oy pikirlerding jariyalanuy últtyng oyana bastaghanynan habar bergendey. Songhy jyldary qazaqtan shyqqan shygharmashylyq adamdarynyng jas kәrisine qaramay basym bóligining óz shygharmashylyq potensialyn jekelegen túlghalardy maqtap-madaqtau baghytyna arnap, óz bas paydasy jolynda shygharmashylyq bar mýmkindigin sarqa júmsap jatqanyna kuә boludamyz. Biraq, kópshilik bet alghan baghyttan bas tartyp, últ erteni jayly oy qozghap, úsynys aityp jýrgenderding bar ekendigi kónilge ýmit úyalatady. Elimizding bolashaghyna qatysty manyzdy sheshimderdi qabyldauda biylikke qarapayym halyqtyng әser etu mýmkindikteri jayly oy qozghap, dәl qazir «qazaq ýshin ne manyzdy, qazaqqa ne kerek?» degen saualdargha jauap izdep jýrgen azamattar nazaryna sanaly ómirin qazaq iydeyasyna arnaghan Sәbetqazy Aqataydyng últqa qatysty iydeyalarynyng bir parasyn úsynghym keledi.

20-ghasyr basyndaghy  qazaqtyng últtyq derbes memleketin qúru iydeyasynyng jaqtaushylardyng biri, Alash  qayratkeri Smaghúl Sәduaqasov «Qazaqqa ne kerek?» degen tereng maghynaly maqala jazyp, onda osy saualgha  ózinshe jauap bergen eken. Ol óz dәuirining erekshelikterine toqtala kele, sol kezende qazaq ýshin eki mәselege airyqsha mәn beru qajettiligin algha tartady, birinshiden, qazaqtyng ózindegi shiykizatty óz jerinde óndep, shoyyn jol salyp, óndiristi órkendetuge bel sheshe kirisui, ekinshiden, qazaqtyng bilimge bet búryp, últtyq kadrlar dayarlau isine ýkimetting den qongy. Oiyn qorytyndylay kele ol osy eki mәseleni jýzege asyrghanda ghana qazaqtyng ózgemen tenesetinin algha tartqan  (D.Hamzabekúly. «S.Sәduaqasov. Qazaqqa ne kerek? // Halyq kenesi. 1992, 9 sәuir, 2 b.). Dәl osy súraq 20-ghasyrdyng sonynda kóptegen qazaqtyng últshyl azamattarynyng kókeyinde jýrgen, biraq,  tek sausaqpen sanarlyq azamattar ghana auyzeki әngimeden ary baryp, óz betterimen әreket ete alghan-dy, sol azamattardyng biri, ghúmyryn óz últynyng mýddesin qorghaugha arnaghan, sol jolda ómirining sonyna deyin kýres jýrgizgen belgili ghalym, sayasatker Sәbetqazy Aqatay edi. Ol japonnyng «Iomuri» gazetining tilshisining ózine qoyghan «Qazaqqa ne kerek?» degen saualyna jauabyn osy taqyryptaghy jeke maqalada jan-jaqty saralay kelip, óz oiyn bylay qorytyndylaydy: «Qazaqqa kerek dýnie shash etek: baspana, astana, ashana... biraq, qazaqqa eng әueli últ retinde de, qanalghan tap retinde de basyn qosarlyq, úly kóshke múryndyq bolarlyq últjandy hәm otansýigish, demokratiyashyl hәm respublikashyl sayasy partiya qajet!», osylaysha ol ózi negizin qalaghan respublikalyq  partiyany qúrudyng negizgi maqsatyn ashyp kórsetedi (S.Aqatay. Qazaqqa ne kerek? // Azat. 1992, kókek №4, 4 b.). Sәbetqazy Aqatay tәuelsizdikke endi ghana qol jetkizip, ertenine jospar qúra bastaghan elding ertenin demokratiya talaptaryna say qúrylghan últtyq partiyanyng biylikke aralasuymen baylanystyrady. Últ mýddesi ýshin kýresip jýrgen azamattardyng basyn qosqan sayasy partiyanyng parlamentten basym oryndy iyelenu arqyly memlekettik sayasattaghy aiqyndaushy kýshke ainaluyn kókseydi, jana memleketti basqaru isine búrynnan beri jyly oryndy iyelenip, Kremli ýshin qyzmet istegen kommunister emes, qazaq ýshin janyn beruge dayyn últshyl azamattar kelgenin qalaydy.

Sanaly ghúmyryn «Qazaqqa ne kerek?» degen saualgha jauap izdeuge arnaghan, sonau 1962 jyly Moskvada qúrylghan qazaq jastarynyng «Jas Túlpar» úiymynyng beldi mýshesi  bolyp, qughyngha úshyraghan, keyinnen 1986 jylghy «Jeltoqsan oqighasynyn» belsendi  qatysushysy bolyp, óz kózimen kórgen shyndyq turasynda etnograf-ghalym Jaghda Babalyqúlymen birlese «Qayrat qoghamynyng dýniyejýzi últtar qoghamyna hatyn» jazyp, imperiyanyng qylmysyn býkil dýniyege әshkerelegen. Sonymen de qoymay últtyng óz derbestigine qol jetkizui ýshin qanday sharalar atqaru qajettigine bas qatyryp, 1988 jyldan bastap últtyq úiym qúru ýshin jasyryn júmys istep, dýniyege «Azat» qozghalysynyng keluine sebepkerding biri bolghan, keyinnen osy qozghalys ayasynda Qazaqstannyng Respublikalyq «Azat» partiyasyn qúryp, basqarghan Sәbetqazy Aqataydyng ózi sýigen últy ýshin atqarghan qyzmeti auyz toltyrarlyq.  Osy jolda ol ózining ústanymdary, últ múrattary, jalpy últshyldyq jayly, memleket pen qúqyq, memleket nysany, memleketegi últqa qatysty sayasat jayly óz oilaryn baspasózde jariyalap, ózining Qazaqstannyng sayasiy-qúqyqtyq oi-pikirler tarihyndaghy alatyn ornyn da aiqyndap ketti. «Azat» azamattyq qozghalysynyng jarghysy men  baghdarlamasynyn, «Qazaqstannyng memlekettik egemendigi turaly» deklarasiyanyng avtorlarynyng biri bolghan, osy qozghalys ayasynda qúrylghan respublikalyq partiyanyng jarghysynyng mәtinin jazghan Sәbetqazy aghamyz sol kezdegi janashyl, últtyq baghyttaghy iydeyalardyng jaqtaushysy bola bildi. Ol qozghalys júmysyn bastaghan kezden bastap onyng qyzmeti jayly ózge teng tóraghalarmen qatar nasihat júmystaryna belsene qatysyp, «Azat» qozghalysy jayly aqparat qúraldarynda keng kólemde maghlúmat beru isimen ainalysty. Qozghalys turasynda ol: «Azat algha, bolashaqqa ýmit artqan halyq qozghalysy. Bizding týpkilikti maqsatymyz: tolyq últtyq tәuelsizdik. Kelte de týsinikti: «Azat»  - qazaq últynyng sayasy jәne әleumettik qorghany. Dýniyege «Azat» qazaq últynyng mýddesi arqyly kóz tastaydy», dey kele, qozghalys jayly oiyn kelesidey órbitedi: «Qazaqtyng qazirgi últ-azattyq qozghalysy bir qayyrma әreket emes, úzaqqa sozylghan jalghasty tarihiy-sayasy ýrdis. Onyn, mening boljauymsha, eki satysy bar. Tómengi satysynda Qazaqstan barlyq salada tolyq tәuelsizdikke tyrnaghyn ildiredi, al ekinshi jogharghy satysynda qazaq últynyng tolyq sayasy egemendigi jýzege asuy tiyis. Búl satysynda últymyz óz memleketining tarihy bayandy damuyn tek óz qolyna aluyn qamtamasyz etip, sayasy tizgindi eshkimge jaltandamay berik ústap, últtyng taghdyryn tek ózi sheshuin moyyngha alady» (S.Aqatay. Qazaqtyng kósegesi qaytse kógeredi. // Azat. 1991, tamyz, №14, 3 b.).

Ayta ketu kerek, «Azat» qozghalysy óz júmysyn bastaghan alghashqy kýnnen bastap qoghamda onyng qyzmeti jóninde eki týrli kózqaras qalyptasa bastady. Ásirese, resmy biylik pen kompartiyanyng jaqtaushylary «Azat» qozghalysyn tek últshyldyq baghyttaghy, yaghny memlekettegi qazaq halqynyng ghana mýddesi ýshin kýresip, onyng ózge últtargha qaraghanda qúqyghynyng joghary boluyn kózdeytin qozghalys retinde kórsetuge tyrysty. Oryn alyp otyrghan jaghdaygha baylanysty «Azat» qozghalysynyng teng tóraghalarynyng biri retinde ol «Qazaqstandaghy kópúltty halyqtyng aghayyndasuyn armandaytyn úiymnyng biri - biz. Tuystyq aldausyratqan «әldiyge» emes, aqiqat pen shyndyqqa taban tiresin deymiz. Qazaqstandy mekendegen kópúltty halyq eng әueli soqqygha úshyraghan qazaq bauyrynyng mún-múqtajyn aitpay týsinip, keselding aldyn alyp, kýle sóilese, qazaq ta qonsy otyrghan aghayynynyng múqtajyna qúlaq asar edi-au, shirkin! Qazaqtyng qatuly qabaghy onda nege jadyramasyn! Sóitip baryp dýrdarazdyqtyng ornyn últaralyq shýiirkelestik basar edi. Imanymyz da, últtyq baghdarlamamyz da osy. Orys ta, nemis te qazaqtyng mýddesi ýshin kýresse taghynan týsip qalmaydy. Sonda qazaghym da olardyng da mýddesi ýshin janyn beretinine men kepil. Sonda ghana Aziya halyqtarynyng jýregine orys degende qatqan múzy eriydi, sol Aziyanyng ortasyn oiyp otyrghan qazaqtyng ajary ashylady.» dep, qozghalystyng týpki maqsatynyng últtar arasyna arazdyq otyn jaghu emes, kerisinshe, birlese qimyldap demokratiyalyq qogham qúrugha  ýndeu ekendigin týsindiredi. Bayqaghanymyzday búl jerde tek qazaq halqynyng mýddesin shekteu arqyly ózgelerge jayly jaghday tudyru emes, ózge últtardyng aldymen qazaq mýddesine qayshy kelmeui aldygha tartylady. Osylaysha Sәbetqazy Aqatay ózge halyqtardyng kimning jerinde ómir sýrip, kimning jerinde órkendep otyrghanyn úmytpay, sol elding egesine qúrmetpen qaraghanda ghana, qoghamda әiteuir ishten tynghan, sharasyzdyq negizindegi tynyshtyq emes, shynayy dostyq qarym-qatynastyng ornaytyndyghyn týsindiruge tyrysady.

Qozghalys qúramynda partiya qúryp, sol arqyly parlamentten oryn ala otyryp, memlekette jýrgizilip otyrghan sayasatqa demokratiyalyq jolmen әser etudi kózdegen azamattardyng qoldauymen Sәbetqazy Aqatay respublika aumaghyn aralap, ýgit-nasihat jýrgizip, 1991 jyly jana Qazaqstannyng Respublikalyq «Azat» partiyasynyng qúryluyna múryndyq boldy jәne osy partiya basshylyghyn óz qolyna aldy. Osy partiya aldyna qoyyp otyrghan maqsattar jayly ol «eger de  kýnderding kýninde «Azat» partiyasy ókimet biyligine jete qalsa (parlamentke) bes jyldyng ar jaq ber jaghynda Qazaqstannyng tәuelsizdigin tolyq qamtamasyz ete alar edik.  Sonday-aq egemendik turaly deklarasiyanyng әr babyn iske asyryp, últtyq shekaramyzdy býtinder edik. SSRO-daghy egemendi respublikalarmen ekonomikalyq qarym-qatynastardy qalypqa keltiru arqyly qazirgi daghdarys prosesin toqtatyp qana qoymay, әlemdik naryqqa tauar óndiretin, onyng ishinde auylsharuashylyghy ónimderin satugha mýmkindik tuar edi. Eng bastysy - Qazaq respublikasynyng memlekettik atauyn, eldik belgileri bolyp sanalatyn jalauy men әnúranyn, eltanbasyn qalypqa týsiru iske asyrylady. Kýndelikti túrmystyq qarym-qatynastan ary asa almay jatqan qazaq tilining mәrtebesin óndiris, ghylym, tehnika salalarynda da tolyq ýstemdik jýrgizui ýshin tiyisti sharalardyng kez-kelgeni óz dәrejesinde jýzege asyrylatyn bolady. Osy mәseleler sheshimin tapqanda ghana respublikany mekendeytin orys tildes aghayyndar da eshkimnen eshqanday qaghaju kórmey, qazaq últy dәulettengen sayyn ózderining de saltanatynyng asyp otyrghandyghyn seziner edi (J.Toybazarov. «Maqsatymyz - tәuelsiz qazaq memleketin qúru». // Halyq kenesi.  21.09.1991 j., 1 b.). Búl Qazaqstan óz tәuelsizdigin jariyalamastan búrynghy súhbat bolghandyqtan, sayasatkerding Kenes Odaghynyng ydyrauynyng oryn aluy mýkinshiligine әli kózining jetpegenin kóremiz, biraq, ol qaytsek te tәuelsizdikke qol jetkizemiz dep, óz oiyn taysalmay bildiredi jәne memleketti damytudyng óz partiyasy úsynghan jobalaryn da ortagha salady. Zer sala qarasaq, sol kezde maqsat retinde qoyylghan mәselelerding keybiri әli de sheshimin taba almaghandyghyn kóruge bolady.

Úzaq uaqyt bodandyqta bolyp, qazaq  últynyng imperiya qúramyndaghy otar retinde basynan keshirgen azabyn, sol otarshylyqtyng últqa tiygizgen keri әserin ashyna bayanday  kele, ol ózining kelesi bir súhbatynda osy ókinishti mәselelerding sheshimin kelesidey kórsetedi: «Qazaqstan tәuelsiz, irgeli el bolmay búl kereghar qúbylystardyng birde-birinen qútyla almaymyz; - eger de tәuelsizdik tolyq bolsa - búl indetterden tolyq; - eger de tәuelsizdik jartylay bolsa - jartylay ghana qútylamyz; - al, aldausyratqan, jasandy tәuelsizdik bolsa - búl indetterden qútylmay, ózimizdi-ózimiz aldaymyz» (J.Toybazarov. «Maqsatymyz - tәuelsiz qazaq memleketin qúru». // Halyq kenesi.  21.09.1991 j., 1 b.). Ol tәuelsizdikting tek deklarativtik sipatta boluyna qarsy bolyp, Reseyding memleketimizding ishki isine aralasuyna jol bermeu qajettigin osy sózderi arqyly jetkizedi. Biylikting últtyq negizdi eskere otyryp, jana baghyttaghy, demokratiya qaghidalaryna negizdelgen sayasat jýrgizuin jaqtady.

1991 jylghy qyrkýiektegi «Oral oqighalary», soltýstik oblystardaghy shiyelenisti jaghday, orys shovinisterining qazaq jerine kóz alarta qarauy Sәbetqazy Aqataydyng osy mәsele turasynda óz kózqarasyn bildiruine iytermeledi. Ol orys ziyalylaryna ashyq hat joldap, olardyng kóptegen ghasyrlar boyy qordalanaghan últaralyq tatulyq mәselesine kónil bólip, ózderin sol otar halyqtardyng ornyna qoyyp, solardyng kókeyindegi súraqtargha jauap izdeu arqyly oilana otyryp, parasatpen shovinizmge birlese qarsy shyghuyn ýndedi: «Eger orystyng últtyq mәdeniyeti últtyng óz mәdeniyeti turaly óz pikiri bolmay, shynynda da naghyz úly da gumanistik mәdeniyet ekeni ras bolsa, onyng ozyq ókilderi, sizder, mynaday ashy da anyq súraqtargha jauap beruleriniz kerek: Nelikten Reseyding orys emes halyqtary údayy búlqynyp jatady, «búlargha ne jetpeydi?». Nelikten orys mәdeniyetining búratana halyqtardyng mәdeniyetine degen yqpaly olar ýshin әrqashan zalalmen ayaqtalyp otyrady? Nelikten «óz erkimen qosylghandar» bodangha ainalady? Áli kýnge imperiya kartasy nege bir ghana týspen boyalghan? Nege «búratana» halyqtar osy uaqytqa deyin ózderining sayasy biyligin óz qolyna ala almay jatyr? Nelikten bizding qalay ómir sýruimiz kerektigin ortalyqtaghy generaldar men komissarlar jaqsyraq bilui tiyis? Nelikten bizding úlandarymyzdyng qolyna qaru berip, olardy basqa «búratanalardy», mysaly, antyn búza otyryp, baltyq elderin «tynyshtandyrugha» paydalanady? Nelikten bizder, qazaqtar, óz jerimizde basqa jaqtan kelgen «qonaqtardan» әldeqayda az bolyp shyqtyq. Nelikten qazaq jastary óz jerinde otyryp, «orys tildes túrghyndardyn» ýiining bir quysynda qysylyp-qymtyrylyp ómir sýredi? Nelikten? Nelikten bizdin, yaghni, búratana halyqtardyn, ózderine ýsh jýz jyldan beri tәueldi etip qoyghan qúdaydan da kýshtirek myrzalarymyz bar?

Orystyng ozyq ziyalylarynyng ókilderi! Taghdyrlas, tauqymettes azamattar! Diktatura men imperiyany kóksep, bet perdesin sypyryp tastaghan shovinisterding sekendeuine qarsy kósheli demokratiyalyq qozghalysqa biriginder! Óz tughan halqynyzdyng abyroyy men mereyin ayaqqa baspanyzdar, últynyzdyng ózderiniz ýshin qasiyetti esimin býgingi jәne bolashaqtaghy «búratanalar» úrpaghynyng qarghysynan saqtanyzdar! Úranshyl shovinisterding is-әreketine toytarys beruge shyghynyzdar! Konstitusiyany qabyldaytyn da, qabyldamaytyn da tek qana halyq! Ásker emes (S.Aqatay. Tәuelsizdik bizding týpki maqsatymyz. // Qazaq әdebiyeti. 27 qyrkýiek 1991 j., 6-7 b.).

Ózining últshyl ekendigin maqtan etip, ol jayly jasyrmay aityp, últshyldyqtyng mәnin týsindiruden jalyqpaghan Sәbetqazy aghamyz búl mәselege kóptegen maqalalaryn arnady. Ol adam boyynan, әsirese, qazaq últynyng ókili boyynan tabylatyn ýsh qasiyet - últshyldyq, últjandylyq jәne últsyzdyq turaly óz oiyn kelesidey órbitedi: «Últshyldyq ta, últjandylyq ta últsyzdyqqa qaraghanda  óreli qasiyet. Biraq, shynayy últshyldyqqa ne jetsin! Óitkeni últsyzdyqta (mәngýrttikte) satqyndyq bar, últjandylyqta jalang sezim basym da, al últshyldyq bolsa, birbetkey sayasy kategoriya, óreli de kósheli filosofiyalyq úghym, ezilgen últtardyng jaraqatynyng dauasy, shipasy. Últshyldyq qúlaqqa qansha jaghymsyz estilgenimen, ol ghylym shenberine syimaydy. Ol - ilim. Últjandylyq adam bitkenning barshasynda bar bolsa, últshyldyq zeyindi, aldy-artyn boljaghysh asyl azamatqa ghana tәn qasiyet ekenin basa aitqanymyz jón. Últty jýrekpen ghana sezinip, jýrekpen jaqsy kórumen últty bostandyqqa, onyng tarihy arman-mýddesine alyp bara almaymyz. Tek shynayy últshyldyq iydeya tepkige, jat elding bodandyghyna týsken halqyn jýregining jyluyna bóley otyryp, últy ýshin qasyqtay qany, shybynday jany qalghansha aqyrghy demin, kýsh-quatyn sarqa júmsaydy.

Últjandylyq últshyldyqtyng balamasy emes. Últshyldyq әleumettik zandylyqtar toghysqan ilim de, últjandylyq - týptep kelgende qos jastyqty shyntaqqa basyp qoyyp, qaymaq qatqan qarsaq jon kýreng shaydy soraptap iship, sary samaurynnyng janynda bәibishesi men bala-shaghasynyng ortasyn oiyp otyryp, últ turaly, qazaq halqynyng arman- mýddesi turaly sóz bastaugha әlde sәndi bótelke tolghan dastarhan basyndaghy beypil әngimege  sayady, últ ýshin asa kerek nasihat, uaghyz eshkimning basyn auyrtpaytyn kýnkilge ainalady. Sayasy әreketpen astaspaghan, ózining últy ýshin, eli men jeri ýshin, bala-shaghasy ýshin eshqashan sayasy әreketke bastamaghan adam últjandylyq sipatta ghana qalady (Aq Atay. Últsyzdyq, últshyldyq hәm últjandylyq.// Qazaq әdebiyeti, 10 sәuir, 1998 j., 8 b.).

Ol últshyldyq sezimning últty últ retinde saqtap qalatynyn, últshyl azamattar últtyng yadrosy ekendigin, sondyqtan últshyl adamnan qoryqpay, ony últshyldyghy ýshin qúrmetteu qajettigin, sonday-aq memleketting tetigin ústaushy azamattardyng boyynda, eng qúryghanda, últjandylyqtyng úshqyny boluy qajettigin algha tartady. «Bizdey kónbis halyqtyng otarshyldyqqa qarsy qoyylatyn últshyldyqtan ózge qaruy da joq. Últshyl bolmaghandyqtan - jerden airyldyq. Últshyl bolmaghandyqtan - Edil men Ertisten, Ile men Esilden airyldyq. Endi elden aiyramyz dep qoqandaydy qara orys. Sonda últshyldyqtan basqa bizde ne qaldy? Demek, otarshyldyq ýdegen sayyn últshyldyq ta dәuirley týsip, otarshyldyq bәsensise - últshyldyq ta bәsensip otyruy zandy. Últshyldyqty qozdyrushy kýsh - otarshyldyq. Últshyldyq ózdiginen ózi tumaydy. Onyng sebebi bar. Otarshyldyq qysymnyng kez-kelgen týri kezdese beretin Qazaqstanda últshyldyq bar, bola beredi, bola beruge de tiyisti.

Mәselening sayasy qatpary «kópúltty» Qazaqstanda qay últ ózining sayasy biyligin qamtamasyz etedi, qysqasha aitqanda, «Qazaqstan kimdiki?» - osyghan sayady.  Preziydentimiz: «Qazaqstan - qazaqstandyqtardiki» deydi. Biz aitamyz: «Joq, qazaqtiki, biraq basqa últ ókilderi túrghysy kelse túra bersin - olargha ket te, kel de demeymiz». Áriyne, kelimsekterding rúqsatsyz kelmegenin qalar edik. Múnday sózdi Resey de, AQSh ta óz kelimsekterine jasyrmay aitady. Al biz aitpaytynday ne kórinipti. Últymyzdyng tәuelsizdigi men birligining simvoly bolyp sanalatyn preziydentimizding basqa kórshiles elding basshysynyng tizgininde ketip, izbasar inisi  bolghany namysymyzgha tiyedi, qazaqtyng úiyqtap jatqan últshyldyq sezimin qozdyra týsedi. Últjandylyqty Qazaqstannyng taghyna preziydentimizding shapan jamylyp, qamshy ústaghanynan emes, onyng kýndelikti sayasatynan baghamdap otyrsaq deymiz» (S.Aqatay. Últshyl bolu úyat pa? // Jas qazaq. 24 mausym, 1992 j., 5 b.).

Eskere ketetin bir jayt, qalyptasqan jaghdaydy aiqyn baghamday bilgen S.Aqatay «Azat» qozghalysynyng da, osy attas respublikalyq pariyanyng da ashyq oppozisiyalyq baghyt ústanbauyn qalady, degenmen biylikke óz eskertulerin jasau arqyly, yqpal etudi kózdedi (S.Aqatay. Jýieli sóz jýiesin, jýiesiz sóz iyesin tabady. // Egemen Qazaqstan.21 aqpan 1997 j, 2 b.). Dәl osy ústanymyna baylanysty «Azat» qozghalysynyng 1992 jylghy 17-24 mausym arasynda ótken respublikalyq narazylyq aksiyasy barysynda S.Aqatay qozghalystyng respublika basshylyghyna qoyghan talaptaryna qarsy shyqty jәne osy әreketi ýshin qozghalystyng ózge basshylarymen ortaq mәmilege kele almady. Búl óz kezeginde qozghalystyng ydyrauyna jәne onyng basshylary arasyndaghy ýlken daugha  әkelip soqtyrdy (S.Aqatay, M.Tәtimov. Azattyqtargha ashyq hat. // Qazaq әdebiyeti. 1992 jyl 6 qarasha, 16 b.). Osydan keyin «Azat» gazetinde QRP 1 sezining Sәbetqazy Aqatay jónindegi mәlimdemesi jariyalandy. Onda Sәbetqazy Aqataydyng sayasatker retindegi minezindegi kemshilikter men sayasy baghytyndaghy qarama-qayshylyqtargha keninen toqtalyp, onyng parlamenttik sayasy partiyanyng jetekshiligine layyq emestigi mәlimdeldi («Azat» 1992, qazan,№14. 2-bet). Keyinirek  osy gazet betinde H.Qoja-Ahmetting «Qazaqstan Respublikalyq partiyasynyng búrynghy tóraghasy Sәbetqazy Aqataygha Ashyq haty» jariyalandy («Azat» 1992, jeltoqsan,№18. 3-bet). Áriyne, men atalghan materialdardaghy mәseleler arqyly Sәbetqazy aghamyzgha qandayda bir sipattama beruden aulaqpyn, degenmen oryn alghan jaydy eskermey ketuge de bolmaydy. Jalpy adamdarda pendeshilikting bolatyndyghyn, iydealdy adam tek payghambarymyz ekendigin barlyghymyz da moyyndaymyz, sol sebepti, men әr túlgha turaly sóz qozghaghanda onyng jeke minez-qúlqyn, bәz bireulermen arada bolghan jaghymsyz jaylardy emes onyng últ ýshin atqarghan isterin, úsynghan iydeyalaryn taldaudy jón kóremin jәne zertteushi retinde neytraldyq baghytty ústanamyn. Ár sayasatkerding ústanghan qaghidasy bolady, sol sekildi Sәbetqazy Aqataydyng basty maqsaty qanday jolmen bolsa da qazaq últynyng jetistikterge jetui boldy, sondyqtan da ol últ mýddesi ýshin memlekettik biylik jibergen qatelikterge keshirimmen qaraudy jaqtady. Sәbetqazy Aqatay qazaq últy ýshin memleket biyligin qoldau tiyimdi bolaryn óz ýzengilesterine týsindiruge tyrysty, ol qazaqtyng últ janashyrlaryn últ bolashaghy ýshin biylikpen ymyragha kelip, biylikke qoldau kórsete otyryp sol biylikke aqyryndap jaqyndap, tiyisti ministrlikter men vedomstvolardaghy oryndardy iyelenip, memleket basshysynyng ústanymdaryn últ baghytyna ózgertu qajettigin jaqtady. Ol qazaq últshyldarynyng memlekettik biylikke oppozisiya bolyp, qauqarsyz qalypta qalghannan qaraghanda sol biylikting basyndaghylarmen til tabysa otyryp últtyq mәselelerdi memlekettik dengeyde sheshu mýmkindigin algha tartty. Ol tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda qazaq elining nyghayuy ýshin biylikti qoldau qajet dep týsindi jәne ashyq týrde biylikke halyqty qarsy qoyyp, onsyz da jas memleketti әlsiretpeu qajettigin jaqtady. Sәbetqazy Aqatay kózi qaraqty, kәnigi sayasatker retinde últ mýddesi ýshin biylik tarapynan jiberilgen keybir qatelikterge kóz júma qarau arqyly onyng bolashaqta qate jibermeuine yqpal etudi kózdedi. Bir sózben aitqanda biylik basyna qazaq mýddesi ýshin kýresip jýrgen, bolashaqta da qazaq últynyng bolashaghy ýshin qyzmet isteytin qazaq tildi azamattardyng keluin qalady. Osy maqsatyn ózimen birge tәuelsizdik jolynda kýresken maydandastaryna jetkizu ýshin qarapayym «jaman biyeni jabula da qúlynyn al» degen mәtel arqyly olargha oy tastady. Degenmen, búl mәtelding tereng mәni, filosofiyalyq astary onyng bir kezderi birige júmys atqarghan mýddelesteri tarapynan naqty qabyldanghan joq. Búl әriyne ókinishti jayt.

Qazaqstannnyng ghylymyna sýbeli ýles qosqan ghalym, sayasatker Sәbetqazy aghamyz qazaqtyng atqaminer, qyzmetshi azamattarynyng ataq, danq, dәreje quyp, sol jolda nebir qúityrqy isterge baryp jatqanyna ashyna qarsy túrdy, qazaq azamattaryn últ mýddesi ýshin qyzmet etuge shaqyrdy. Ol ghylymnyng taza, ótirikten ada, shynshyl boluyn jaqtady. Bilim beru salasynda ótirik ataq pen dәrejeni enshilep, ýlken mansaptardy iyelenushilerge ashyq maydan ashty, baspasózde plagiat jayly alghashqylardyng biri bolyp maqala jariyalap, qazaq ghylymynyng taza baghytta damu qajettigin algha tartty (S.Aqatay. Anqau elge aramza molda. Jas qazaq 3 qyrkýiek 1991 jyl).

Jalpy qazaqtyng sayasy jәne qúqyqtyq ilimder tarihyndaghy basty iydeya tәuelsizdik iydeyasy boldy, qazaqtyng kózi qaraqty, bilikti azamattarynyng bas qatyrghan mәselesi qaytse qazaq derbes bolady, qanday el bolady degenge saydy. Tәuelsizdik jyldary da búl iydeya óz ózektiligin joymady, endigi jerde basty mәsele qazaq qaytse tәuelsizdigin saqtap, syrtqy kýshterding yqpalynan azat el retinde damidy degen sipatqa auysty. Býgingi kýni «qazaqqa ne kerek» degen saual taghy da ózekti bolyp túr. Endigi jerde qazaqqa ydyraudan bas tartyp, sanaly týrde bas biriktirip, memlekettik manyzy bar mәselelerge qatysty sheshim qabyldauda biylikke naqty әser ete alatyn sheshushi kýshke ainalu qajet bolyp túr. Osy tústa qazaqty dinmen, tilmen, dilmen bólshekteushi kýshterge toytarys beretin «birtútas últ» lozungysy barynsha nasihattaluy tiyis. Tәuelsizdik jyldary qazaq azamattary qúrghan әrtýrli azamattyq qogham instituttary qazaqtyng basyn biriktiru jolynda birige qyzmet atqaruy qajet. Qazaq últ retinde birtútas qalypqa týskende ghana elimizdi mekendeushi ózge últ diasporalary onyng ainalasyna shoghyrlanady. Últtyq birigu jayly oidy últ birligin oilaghan Sәbetqazy aghamyzdyng qazaghyna arnaghan ósiyet sózderimen ayaqtaudy jón kórdim. «Qazaghym halqym! Ana tilindi qúdyret tút. Óz ana tilin bilmegen qazaqqa qúrmet kórsetpe, qyzmet úsynba. Malgha jiber, ýirensin! Rushyldyq - últtyq birlesuge kóldeneng túrghan indet. Múnymen beldes. Atannyng balasy ghana bolyp qalyp, ózindi ózing kemsitpe. Últtyng úly bolyp mereyindi ýstemdet. Qazaq jasy! Alystan toyat izde. Auyl manynda qalyp qalma. Óner, bilim qu. Jaman әdetten boyyndy taza ústa. Qazaq әieli! Bala tap, kóp indetten qútylasyn. Qashqan berekeng qayta keledi. Ana tilindi balana sýtinmen sindir. Qazaq úlyghy! Jerimizde qaru-jaraq óndirtpe. Álemge qazaq últynyng bar ekendigimen sanastyru jolyn tap. Últ mәselesin algha qoy. Últ baylyghy - sening baqytty ómirinning de kepili. Ziyalylardyng sózine qúlaq týr. Aty men aruaghyn tút, sózin qúrmette. Ol - sening altyn qazyghyn. Ádilet jolyn izdestiruden tanba» (T.Rysbekúly. El erteni elendetedi. // Amanat. 1991, qyrkýiek.№3, 7 b.)

«Abai.kz»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2270
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2051
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1734
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2788