Beysenbi, 27 Qantar 2022
Janalyqtar 2375 0 pikir 3 Qantar, 2013 saghat 13:08

Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)

II

Týske jaqyn oyanyppyn. Qarsymdaghy kereuette Kýlәn týgil kishkene jiyeni de joq. Dybyssyz týregelip, kórpe-jastyghyn jiystyryp qana syrtqa shyghyp ketipti. Tereze perdesin túmshalap, qaranghylap qoyypty.

Kiyinip alyp dalagha shyqtym. Syrtqy oshaqta shәugim qaynap, qaqpaghyn oinaqtatyp túr eken. Baryp, jerge alyp qoyyp jatqanymda ýiinen kelin kýle shyghyp, ózi jóndep qoya sóiledi:

- Ybyray býgin auyl bastyqtaryna «Nazarbek aghanyn» kelgenin aitpaq bolyp ketti. Olar kelip sәlemdese qalsa, qalay sóilesetindiginizdi әpekemmen aqyldasyp ketken! - dep búlaq jaqty núsqady.

Oynap jýrgen eki kishkenening dabyryn estip baryp, kir juyp, samauryngha su ysytyp jýrgen Kýlәnning ýstinen týstim. Jughan kiyimi týgelimen mening qorjyndaghy kiyimderim eken. Býgin saharasha keng kóilegin tastap, qala ýlgisindegi kóne kók beldemshe men qara kofta kiyip alypty. Ekeui de ýtiktelmegen qatpar-qatpar. Qonyr jaulyghyn iyegining astynan short baylap, bilegin týrip alghan eken. Aq júlyqtanghan qúrym etegine, setinep tozghan úzyn jibek shúlyq kiyipti. Sonda da toq baltyryna jabysyp, kórkem kelisim tauyp túr. «Tozghan gýlshe» kiyingeninmen, osynday «solghan gýl» bola ma eken degendey, albyraghan jýzine jymiya qaradym. Búl qarasyma nazar salmaghanday, juyp bolghan beshpetimdi syghyp, shóp ýstine qoydy da, legenge bir jaghyndaghy samaurynnan ystyq su qúidy.

II

Týske jaqyn oyanyppyn. Qarsymdaghy kereuette Kýlәn týgil kishkene jiyeni de joq. Dybyssyz týregelip, kórpe-jastyghyn jiystyryp qana syrtqa shyghyp ketipti. Tereze perdesin túmshalap, qaranghylap qoyypty.

Kiyinip alyp dalagha shyqtym. Syrtqy oshaqta shәugim qaynap, qaqpaghyn oinaqtatyp túr eken. Baryp, jerge alyp qoyyp jatqanymda ýiinen kelin kýle shyghyp, ózi jóndep qoya sóiledi:

- Ybyray býgin auyl bastyqtaryna «Nazarbek aghanyn» kelgenin aitpaq bolyp ketti. Olar kelip sәlemdese qalsa, qalay sóilesetindiginizdi әpekemmen aqyldasyp ketken! - dep búlaq jaqty núsqady.

Oynap jýrgen eki kishkenening dabyryn estip baryp, kir juyp, samauryngha su ysytyp jýrgen Kýlәnning ýstinen týstim. Jughan kiyimi týgelimen mening qorjyndaghy kiyimderim eken. Býgin saharasha keng kóilegin tastap, qala ýlgisindegi kóne kók beldemshe men qara kofta kiyip alypty. Ekeui de ýtiktelmegen qatpar-qatpar. Qonyr jaulyghyn iyegining astynan short baylap, bilegin týrip alghan eken. Aq júlyqtanghan qúrym etegine, setinep tozghan úzyn jibek shúlyq kiyipti. Sonda da toq baltyryna jabysyp, kórkem kelisim tauyp túr. «Tozghan gýlshe» kiyingeninmen, osynday «solghan gýl» bola ma eken degendey, albyraghan jýzine jymiya qaradym. Búl qarasyma nazar salmaghanday, juyp bolghan beshpetimdi syghyp, shóp ýstine qoydy da, legenge bir jaghyndaghy samaurynnan ystyq su qúidy.

- Syrt kóilegindi tastay ghoy, Bighash, basyndy juyp bereyin!

- Ózim juayyn! - Kóilegimdi sheshe sala jýrelep otyra qaldym.

- Alystan әreng kelgen bas qoy! - dey úmtylyp, iyis sabyndy kópirte ezdi de, moynym men alqymyma deyin sylap, uqalap judy.

- «Solghan gýldin» syrtqy myna eki «japyraghy» netken júmsaq edi! -dep kýbirlep edim, jelkemnen shymshyp qaldy. Jýzine qarasam, kýlki izi joq, tomsaryp alypty.

- Múnday qaghynghan sózdi maghan aitpa, Bighash! Búrynghy Núriyashyng men Maqashynnyng әpkesimin, solar ýshin juyp bergenim! Áyel saghynsang aitugha til jetpestey «júmsaqtar» aldynnan kýtip otyr! - degeninde jalt qaradym jýzine. Ýnin búzbay-aq kóz jasyn aghytyp jiberipti.

- Osynshalyq kóz jasynnyng syryn úqpay-aq qoydym-au!

- Onda eshqanday syr joq, Núriyashym men Maqpalymdy saghynbaymyn ba! - Kýrsine kóterilip, oramal әkelip berdi qolyma. Boy jazyp, jylaudan lezde tiyla qoyghanyn bayqata sóiledi. - Býgin «Nazarbekpen» amandasugha auyl kisileri kelui mýmkin. Nazarbek degenning jónin úqtyryp qoyayyn. Mәdeniyet topalany bastalghan shaqta Barkól audanynyng bankinen avtonom rayondyq bankining Tyani-Shani bólimshesine salt kelip ornalasqan belsendi búghaltyr eken. Birer jyldan song auyryp, Barkóldegi ýiine daualanugha ketipti. Sodan qaytyp kelmegenin, Ybyray sol banktegi sonyng ornynda istep túrghan sabaqtasynan estigen eken. Sen endi sol Nazarbeksin. Tórt balang bar, ýiing Barkól tauynda bolsyn, úqtyng ba?... Auqandar ony izdep taba almauy ýshin kez kelgen kommunanyng atyn atay sal. Kóne jelqúz auruynan tolyq sauygha almay, emdelu ýshin Ýrimjige kelip, odan Qúljanyng bu arasanyna týsuge kelgen bolasyn!

- Barkólden Ýrimjige, odan Qúljanyng bu arasanyna kelgen Nazarbek aghannan, qarasty saqshynyng tanystyru qaghazyn súramay ma?

- Tanystyru qaghazyng aqshanmen birge Qútyby ashanasynda joghalghan bolady! - dep kýldi Kýlәn. -Týsi tanys bolyp qalghan shoferding kuәligi men avtobus biyletine sýienip әreng kelmeding be osynda! Avtobus biyletinning kýnin turalaugha tanerteng Ybyray alyp ketti. Týste qolyna tiyedi!

Tandana qaradym Kýlәngha. Mening osynda keletindigimdi kýmәnsiz bilip, Ýrimjiden әldeqashan ketken Barkóldik Nazarbek bolyp keluimning shartyn, tipti, Ýrimji avtobusynyng biyletine deyin dayarlap jýrgeni tandandyrdy.

- Meni tanymaytynday qaraysyng ghoy ózin? - Kóz astymen jymiya qarap súrady.

- Mening ózinnen basqa jetik tanityn dosym joqtyng qasy edi, - men kýrsine jalghastyrdym sózimdi. - Biraq, osynda qashyp keletindigimdi әuliyeshe boljap, jasyrynuym ýshin kóp dayyndyq jasap qoyghanyna tanym bar!

- Jaghdayyna jasaghan túspalym men boljamym dúrys shyqty! Osynda keletindigindi kórgen týsterimnen bildim. Osy jaqynda tipti aiqyn kórindin. Al, jasyrudyng dayyndyghyn Ybyray mening sol túspalymmen istedi. Jýre ghoy, shay ishelik!

Juylghan kirdi ýlken legenmen ýy aldyna ekeumiz qauqaulap әkelip, kerilgen symgha jәne ekeulep jaydyq. Kelin ýige dastarqan jasap, shәugimdi Kýlәnning aldyna әkelip qoyyp berip shyqty. Kiymeshek jóninde súraghan týndegi súrauymdy shay ýstinde qayta súradym.

Kýlәn Qúljagha alghash kelgennen bastap әmengerlerining qyryndaghanyn, olar kelgishtep jýrip Auqangha kórsetip qoyghanyn, ózining odan qorqyp taugha - osy ýige kelip alghanyna deyin ghana sóilep toqtatty sózin. Syrttan dabyr estilgendikten toqtatty. Ybyray bir torsyq qymyz әkelgen eken. Aldymen mening Ýrimjiden kelgenime kuә bolatyn avtobus biyletin kórsetti. Kóne biyletting jyly, aiy, kýni tap-taza óshirilip, mening osynda «avtobuspen kelgenime» turalanghan sandar dәl ózindey boyaumen qayta basylypty. Sezilerdey eshqanday ózgeshelik bayqalmaytyndyghyna sýiinish bildirdim.

- Ápkemdi jasyru ýshin men de talay qanghyghamyn ghoy, - dep kýrsindi Ybyray. - Ornyqty dayyn qyzmetten bezip, bas qorghaytynday búta izdep bostyq ta jýrdik. Sondaghy tapqan ónerimning biri osy aldampazdyq. Instituttan oqyp shyqqan fizikam men matematikam jylay jýrip, osy qulyq-súmdyqtargha oryn bosatyp bergen. Baqytyma jaray әiteuir mynauym kónimdi bolyp shyqty! - Áyelin iyegimen núsqady. Kelin tómen qarap jymidy da, Kýlәn oghan sýiine qarap, ainalayyn degenin ernin býrip bildirdi.

- Bizding qiynshylyghymyzdy zor shydamdylyqpen kóterip keldi! - dep kýbirledi sonson. Kóp ýide bola bermeytin sýiispenshilikti osy ýsheuinen kórip, iyzektey qaradym men de. Kóp kýiik tartqan Kýlәnning ystyq-suyq kórmegen sayadaghy almaday daqsyz albyrap saqtaluy, bir jaghynan osy ózara tatu-tәttilikterinde ekendigin bayqadym.

Tórteumiz qymyz iship otyrghanymyzda auyl, әtiret bastyqtary jetti. Búlar, men dayyndap otyrghan jauaptardy súraudyng ornyna «Nazeke» atasyp, aulyna kelgendigimdi qarsy alatyndyqtaryn, «auru kýtimi ýshin» qolda barlaryn ayamaytyndyqtaryn aityp shyqty. Búlardyng artynan ilgerindi-keyindi kelip sәlemdesip shyqqan auyl adamdary kýn batqansha ýzilmedi. Kýlәnning týske jaqyn toqtap qalghan әngimesi el jatarda, ekeumiz onasha qalghanda jalghasty sóitip.

Kýlәn qaladan múnda kelip alghan song әmengerleri de jeksenbi sayyn kelgishtey beripti. Birinen song biri kelip, qona-týstene jatyp sóilesip, Ybyraydyng ýiin yghyr ete beripti. «Agha qaytys bolghan song ornyn saqtap osynsha otyrghanyng da jeter. Endi óz kóniling jaqtyrghan bireuimizge qosyl. Sayrash boy jetip qaldy. Ol jattyq bolghan song sopiyp jalghyz qalyp, tipti mýsәpir jesirge ainalasyn. Onday halge tipti de qimaymyz seni! Yntyqbaydyng eli irgeli el. Sening qanghyryp, iyesiz qaluyng bizge namys bolady. Al, basqa elge jattyq boluyna da qarsymyz. Eli ýshin enirep ótken aghanyng ornyn - shanyraghyn kýiretip, iz-tozsyz joghalta almaymyz. Sayrash ta óz elin-óz tuysyn osyndayda tauyp, tanyp aluy qajet!» -dep toqtatady eken sózderin.

Songhy sózderin qazirshe ashyq aitpaghanymen kóz tartarlyq kórkem bolyp ósken Sayrany da iyemdenip, óz qyzymyz dep, bas biyligin qoldaryna alyp qoymaq ekendikterin bilgen Kýlәn tipti azar da, bezer qarsylyq aitatyn bolypty.

«Sender búrynghy tomagha túiyq aqsaqaldyq-feodaldyq zamannyng kereyi emes, kommunistik partiya qataryna ótken, onyng belsendi mýshesi bolghan, jana zaman kereyisinder. Múnday tamtyghy qalmaghan rushyl әmengerlik ósiyet aitpandar maghan! Yntyqbay ekeumiz de «kereylik», «qyzaylyq» jolmen sanasyp tabysqan emespiz. Biz, rushyldyq pen nadandyqqa shektelmegen, mәdeniyet jolymen tabysqan sanaly qyzmetkerler bolatynbyz. Namys keltiretin múnday әmengerlikterindi mýlde tanymaymyn! Biz kóne salttaghy qúdalyqtyng yrym-jyrymyn da istep kórmegenbiz. Kereylerden qalyng mal týgil, toylyq birer baytal da almay túrmystanghanbyz. Odan búrynghy ahualymdy da aitqanmyn. Eshqaysysynnyng «jesirin», «әmengerin» emespin, aulaq jýrinder!».

Kýlәn osynday ýzildi-kesildi toytarys aitqanda, әmengerler kýlip qana qoyady eken. «Qashyp jýrgen onshyl-últshyl Kýlәn ekendigin jasyryp, Gýlbanu bolyp kelgen ózderining jesirining óz kýshterimen tórkin júrtyna jetip, ornyghyp alghan song búlay tanymay ketip qútylarlyq joly joq» ekendigin jyp-jyly ýnderimen eptep kónirsitip qana qaytady eken. Qúqyqty qyzmeti bar әmengerlerding «kónbeseng ýkimetke әshkerelep ústatamyz» degendey búl emeksitulerinen seskenipti Kýlәn. Búlardyng da eregese kele qastyq saylaytyndyghyn sezip, saqtanudy, mýlde kórinbey jasay túrudy oilastyrypty.

Qaladan bireui kele jatqanda bir jaqqa qydyryp ketken bolyp boy tasalap jýrip, 73-shi jyly rasymen Ýrimjige ketkeni sodan eken. Biraq, ol sapardan jogharyda bayandalghan sebeppen tez qaytypty. Jasyryn kelip, erkekshe kiyinip alyp tasalanatyn bolypty. Kelini men bauyry «Ýrimjiden әli qaytpady» dey salady eken. Sayranyng mektep bitiruge qaratyp qoyghan túrmystanu toyyn da solay tasalana jýrip basqaryp, ornalastyrypty. Ómirindegi bir ýlken qyzyqty mindetin, qysylshanda shәkildeuik búrshaqpen ghana orynday salypty sóitip.

Ýrimjige ekinshi ret baryp, quanyp qaytqan jolynda avtobustan bir belsendining kózine týsip, sonyng mәlimdeuinen habar tapqan Auqan Kýlәndi qyzy men kýieu balasynyng otauynan timiskilep andyp jýrgen eken. Otau qataryndaghy ózine arnalghan onasha bólmesinde erkekshe kiyimmen otyrghanynda terezesinen kórip qalypty. (Auqannyng qaterli kózine Kýlәnning búl ilinui, jogharyda qysqasha ghana aitylyp ótken.) Man-qarasyn kórsetpey jýrgen «qu týlkisinin» ýstinen dәl týskenine quanghan Auqan irkilissiz kirip barypty esikten. Balalary qyzmetterine ketip, ózi jalghyz qalghan sәske týs uaqyty eken.

«Sәlemetpisin, Kýlәsh?.. Seni Ýrimjige ketti dep estigenime eki jyl boldy ma, qalay, ras pa? -Zymiyan jendet jylmyndap kýle otyryp zәr shasha tergepti.

«Ras, eki jyl boldy. Ýrimji ózimning tuylyp ósken jerim ghoy. Tauy men oiy týgel saghyndyryp jýr edi. Ondaghy aghayyn-tughan, dos-sabaqtastarym jibermey, meymandata berdi. Búrynghy sabaqtastarym men abysyn-ajyndarym da týgel qartayghan, kóbi men siyaqty jesir kempir bolypty!»

«Sol jesir kempirlerge jigitshilik isteu ýshin erkekshe kiyinip alghanbysyn, ha-ha-ha-ha-ha...a... nesheuin qúmardan shyghardyn?»

«Qyrtpanyzshy! Ishi kepken kempirlerding әngimesi onsyz da az bolushy ma edi!... Jolgha ynghayly osy kiyimge ýirenip qalyppyn. Qaytyp kelgen song da tastay almay jýrmin!»

«Ras, qysyltayang auyr saparlargha ynghayly kiyim osy. Shekaradan ary-beri ótip túruyna da, úzyn etek әiel kiyimi ynghaysyz bolatyny belgil ghoy, tauyp-aq kiyipsin! Ha-ha-ha-ha-ha...a..."

«Búl ne degeniniz Auqan agha?» - dep tandanysty shyraymen sestene qarapty Kýlәn jendetke. "Shekaradan ary-beri ótuge» degeniniz ne súmdyq?... Qazir ýrimjilik әielderding de bir sypyrasy «úzyn etek kónelikten» azat bolghamyz dep beshpet-sym kiyetin bolghanyn bilmeysiz be! Solar da shekaradan ótpek pe eken?»

«Joq, súluym, ol tyqyr men búl tyqyr úqsamaydy, ha-ha-ha-ha-ha...a... Ýrimjiden búl kiyimmen kelmegendiging mәlim. Jәne jalghyz qyzynnyng toyyn óz qolynmen ótkize almay joghalghanyng da qanshalyq qúpiya ispen ketkenindi kórsetpey me! Ha-ha-ha-ha-ha...a.., jә, ony qoya túralyq, qaljyng ghoy, kezdesip sóileseyin dep súrastyrsam, ynghay Ýrimjige ketken degen habar keledi de túrady. Býgin osy ýiine ózim izdep kelmesem, әli de «Ýrimjide» bolatyn týring bar kórinedi. Ana jyly Qúljagha alghash kelgen kezinde әreng kórise salyp aitugha ynghayy kelmey qalyp edi. Sәti býgin týsti. Ekeumiz endi kergimey kelisermiz? Saghan degen búrynghy yntyqtyghym esinde shyghar. Jazghan hatym jauapsyz qalghan ghoy. Biraq, ghashyqtyq keshirimshil bolady eken. Armanym әli ózinsin! Ondaghy kóldeneng bolghan Yntyqbay, ekeumizge bóget bolmaytyn jerge әldeqashan ketipti. Endigi kónilindi ózime de, saghan da anyzdaghy «qyl kópirdey» eng zorsyn kezeng dep bilemin. Osy qyl kópirden qoldasyp ótip ketsek, ekeumizde osy dýniyening jәnnәtindemiz. Búl tilegime jetkizbesen, laj joq, tozaqqa kettik dep bilemiz. Men ózim... týsinetin boldyng ghoy, ghylymy materializmshi-marksizmshimin. Shyndyqty «amaliyattan» izdeymin. Endi eshqayda ketpey jauap beruindi ótinemin!»

«Endi qartayghanda múnynyz qay sóz, Auqan agha, siz óziniz qazir alpys bes jastasyz. Al, men әielderding onday kónildi úmytatyn elu jasynan asyp qaldym. Tórimizden kórimiz juyq. Kezennen astyq qoy! Meni endi әurelemeniz!

«Búl sózdi qoy, Kýlәshjan, kórge kirsek te senimen, tek senimen ghana qúshaqtasa jatqym keledi. Oilanyp jauap ber, armanda qalmay kenirek oilanuyng ýshin, býrsikýni kelemin! Ýirengen jolymmen taghy da óte shyghamyn degen oidy tasta! Ol jolyndy bylay qoyyp, jauap bermey, tauyna da shygha almaysyn. Janym deyin, zaryqtyrghanyng jetti meni! Tandaghan kiyimine de, basqaday shyghynyna da qajetti aqsha býgin keshke jaqyn qolyna tiyedi. Qanshalyq sapyrsang da ómirge jetedi mening aqsham! Al, kettim, oilana ghoy, janym!»

«Marksizmshi-kommunizmshimin dep alyp, mahabbatty aqshamen esepteseng kim bolghanyng ýlken kisi, újdanymdy qaynatpa óitip!»

Sarjy kiytel kiygen qalqan qúlaq, úzyn boyly, enkish sary shal jauyrynyn kýjiriyte shyghypty esikten. Auruly, aryq, kәri búqasha әukesin salbyratyp, tereze aldynan qaqpagha qaray ilby jónelipti. Kýlәnning búl narazylyghyn tyndar da emes.

Kýlәn Qúljagha alghash kelgennen-aq Auqannyng ýilenu jolyndaghy masqara qylyqtaryn talay kelinshekten estigen eken.

Mәdeniyet topalany bastalyp, múnyng qúqyghy jogharylasymen ailandyrghan әieli jiyrma jasqa jana ghana shyqqan Gýlsim deytin kelinshek bolypty. Túrmysqa shyqqanyna ýsh ay ótpey jatyp, búrynghy jigitine «keri tónkerisshi» degen asa qaterli qalpaq kiygizilip, dereu qolgha alynypty da, tergeude óltirilipti. Búl jalanyng Auqannan bolyp, óltirtken de Auqan ekendigin Gýlsim bilipti: qatty qyzyqqan kәri jendet Gýlsimning qyz kýninde sóz aita almay, telmirip jýripti de, kelinshek bolyp týsisimen sәtin tauyp kýieuin joigha asyqqan eken. «Jetisinin» de ótuine jetkizbey, iyemdene qoiy ýshin, «qazagha» kónil aitqan bolyp kelip, kónilin bildirip, sóz aityp shyghypty. «Birinshi kózqaras» polkining qolbasshylyq shtabyndaghy asqan sodyr mansaptyny qatty tilmen toytarugha batyldyq ete almay qalghan Gýlsimge ýmit baylapty sóitip.

Keyinirek jýzi asa suyp alghan jas kelinshekting ózine tiiine sene almay sendelip jýrip, Nәzipagha da kóz sýzipti. Búl Gýlsimnen de súlu bolghanymen, kýieuimen «qúshaq jazbay taban bir jyl ótkizgen», «qatyn atalayyn dep qalghan aiyby bar» kelinshek eken. Múnyng kýieui «jerlik últshyldyq» qalpaghymen aidalyp, tas qazugha ketipti de, Kýnestegi bir jartastyng astynda eki jýzdey kýnәharmen birge janshylyp ólipti. Auqan osy eki jesirding biri bolmasa biri búiyrar dep oghan da sóz aitqan eken. Biraq, Nәzipa oghan týieden laqtyrghanday jauap qaytaryp, toytaryp shygharypty. «Sizding jasynyz mening әkemnen de ýlken, aljymay ary jýriniz!» - depti jalghyz-aq.

Kekshireygen әskery qalpaghyn basa kiyip kýlbettenip shyqqan Auqan, bylay shygha bere ózine-ózi kónil aitqanday demey kýlimsirepti, «shapqan aighyrynyng alqymyna alghashqy ashu ýstinde baytal da saqyldatyp tepkilep baryp túra qalmaushy ma edi. Qayda barar deysin! Kýiiti kelip zaryqqanda aldymnan ózderi-aq jyrbyndap kýle shyghar. Tek, búl ekeuine basqa jigitterdi jolatpay, qorqytyp qoysam bolghany!» degen qulyqty taba qoyypty. «Keri tónkerisshilerding keri tónkerisshildik iydeyasy júqqan myna siyaqty jesirlerge jaqyn tartqan jigitterdi maghan mәlimdey jýrinder!» dep shegeley jariyalapty jendetterine.

Gýlsim men Nәzipany osylay karantin etip qoyyp, ózi kezek ailandyryp, birinen song birin tergeuge alsa da eshtene óndire almay torygha bastapty. Ýlken qaladaghy óni týzu, tik siraq jesirlerdi tizimge alyp qoyyp, «ghashyqtyghyn» әrqaysysyna aityp, kónil bildire beripti. «Saqtyqta qorlyq joq, biri bolmasa biri tiyer» dep bәrine tiyisip kóripti.

Kәri búqanyng túmsyghy shýiirilgen sayyn bezipti jesirler odan. Syryn bәri bilip, birine-biri aityp, mazaqqa-masqaragha ainaldyra beripti. Birnesheuin kesirlep jesirge ainaldyrghanyna kekteri bar, basynghanyna namystanatyn tekteri de bar, jas qúramyna aitatyn shekteri de bar, óz әielin eki-ýsh balasymen nadan dep tastap ketken nadan shaldyng qúqyqty, mansapty boldym dep múnshalyq qútyruyna qarsy kórsetip qoyghysy keletin sesteri de bar, ynghay oqyghan jesirler qorlay beripti ózin.

Auqan, «marksizm prinsipterin» olardyng eshqaysysyna qondyra almay týnilip, alghashqy kózikken eki «ghashyghyna» qayta-qayta oralyp kelip túrady eken. Jauaptary qatal bolghandyqtan jendetteri arqyly óz kabiynetine aiyrym-ayyrym shaqyrtyp alyp ta tergepti:

«Keri tónkerisshige tiygen biykeshim, naghyz marksizmshi kommunistke kelgende nelikten kergy qalasyn, osy iydeyandy sóilep bershi! -depti Nәzipagha.

«Ákendey kәrige ty deytin marksizm joq shyghar, partiya zany eriktisin, óz tenine ty degen son, osy marqúm erime tiygenmin!»

«Onyng keri tónkerisshi, últshyl ekendigin bilip tiygenine fakt kóp!»

«Faktke jýginsek, ol, sizshe feodaldar jolymen qorqytyp-zorlap almaq bolghan emes, óz qalauyma, erkime jiberip, kónilimdi tartqan marksizmshi, óz tenim bolatyn!»

«Keri tónkerisshini aqtap, әnzi audarmaq bolghan osy jauabyndy úmytpa!» dep zekip qalghan Auqan, Nәzipanyng «qay jaqta, qaysy maydanda» túrghandyghyn Maujushy ýzindisimen dәleldepti. «Marksizm men kompartiyagha múnshalyq qarsy iydeyandy týzetpesen, kóresindi kóresin!» dep nyqtap eskertipti de, mahabbat pen neke jóninde «tarihy materializmnen» bir saghat sóilep, tәrbiyelep» alyp, óz talabyna ýsh kýnnen qaldyrmay jauap beruin tapsyryp qaytarypty.

Búl tergeudi Nәzipanyng ózinen kelisimen estigen Gýlsimdi Auqan ertenine shaqyrtyp alyp tergegen eken. Nәzipagha qoyylghan birinshi súraghy qoyghanda, Gýlsim tipti short qayyrypty jauabyn:

«Qayyn atana ty deytin marksizm joq!» - dep toytaryp, «Auqan shal» ózining qayyn atasynan da ýlken ekendigin aiqyndap dәleldepti. Ekinshi súrauyna kelgende Auqangha asa kekti Gýlsim jylap jiberip, ashyq narazy jauap qaytarypty. -«Mening Múratqanym, keri tónkerisshi emes, tergeude ziyankestikpen óltirildi. Kimnen ólgenin su túnghanda sóilesemiz!» - depti. Su júqpas Auqan oghan «tarihy materializmnen» eki saghat «tәrbie berip», dúrys jauap alatyn uaqytyn oghan da jariyalap shygharypty.

Nәzipa men Gýlsimnen Kýlәnning jaqynda estuinshe Auqan tipti toryghyp qalghanday, «aqyrghy jauabyn» әli súramaghan eken. Býgin ózin bólmesinen tauyp alyp, tauday jalasy baryn bildirip ketken Auqannan qashqyn Kýlәn tipti qauiptenip qalypty. Talabyna kónbey qatal toytarys aitsa, basqa jesirlerdey qalpaqsyz emes, ózi qashqyn, týrme torynan jasyryn qútylyp kele jatqan «onshy». Dereu qolgha aldyrady da «Sovet shujúnjuishylaryna baryp eki jyl tәrbie alyp qaytqan keri tónkerisshi shpion» dep dәleldep, asa auyr jazalata alady. Solay istey alatyndyghyn jana Auqannyng ózi de úqtyryp ketti. Addashy bolyp tóngen búl eki qylmystyng songhysy mýlde jala bolsa da, Auqan moyyndata alady. «Eki jyl Ýrimjide jýrdim» degenine ózining dәleli joq. Ýrimjide kórisken adamdarynyng bәri de ýkimet rejiymindegi senimsiz kýnәliler. Ýrimjige barghandyghyna olardy kuә etip tartsa, tipti ýlken jala jabylmaq: «Sovet shujúnjuishylary men múndaghy onshyl-últshyl keri tónkerisshilerdi jalghastyryp-baylanystyryp jýrgen naghyz qaterli shpion» bolyp ústalmaq. Al, ol qaterden qútylu ýshin Auqangha tiyip, júrt aldynda masqara boludan óle saludyng ózi jaqsy ghoy! Qútyludyng basqa jolyn endi tauyp kórshi qane!

Osyny oilaghan Kýlәnning mandayynan ter búrq ete týsipti. U jútqanday sendelip jýrip, qyzy men kýieu balasy týski demalysqa kelisimen aitqan eken, bir-birine qarap olar da qysylypty. Apalaryn Auqannan qútqaratyn eshqanday kýsh joq siyaqty. Ie bolyp Qúljagha shaqyryp alghan myqty әmenger Kýlәngha da, qyzay kýieuge de asa salqyn qabaqpen qaraytyn bolghan. Ol, Sayragha da ókpeli. Shaqyrghan toyyna úyalghanynan qatynassa da «qyzynan» jaramdy kiyit[1] kie almay qalghanyna ókpelep, toydan song kelmey, ýiine shaqyrmay[2] qoyghan eken. Kýlәn sony da oilap, qayyndar jaghynan medet súratugha eki balasyn ayap otyrghanda, oilanyp qalghan kýieu balasy sóilep ketipti:

«Apay, siz de, Sayrash ekeumiz de an-sana jóninen qayynjúrttyng kónilderin qaldyryp qoyghanbyz ghoy. Mynaday zorlyq qaterining aldynda ol sýienishterinizden mening keshirim súrauym qajet boldy. «Tórt kónege» qarsy túru shartynan qatelesip qalamyz dep, toyda ata jolyna mәn bermey ótkizgen solshyldyghymyz bar. Jóndep kiyit te kiygizbegenbiz. Búl jónindegi kemshiligimizdi moyynymyzgha alu jolymen Sayrash ekeumiz ýlken aghamyzdyng ayaghyna jyghylamyz. Sóitip, otaugha shaqyramyz!»

«Múnyng dúrys, balam, biraq búlardyng qyrjiyp jýrgendigi týpkilikti mәsele sen ekeuinde emes,... týsinetin shygharsyn... maghan әmengerlik jóninde ghoy!...»

«Týsinemin, apay, bәrin estip jýrmin. Sizding isiniz dúp-dúrys. Qayyndarynyzdyng aldynda sizdi iyliktirmeymin!»

«Maqúl, kelse, neghúrlym býgin keshkilikke shaqyryndar! Tamaq jónine men dayarlyq kórip qoyarmyn. Tez qaytyp kep, qyzmetterine kete berinder!»...

Ýlken qayyn aghasynyng ýiine týs uaqytynda Sayrany ertip jetip barghan kýieu, edenge jýginip otyra qalyp sóilepti: «Agha, tórt kónege qarsy túramyz dep ata-anany da, shyqqan úyany da myna eki balanyzdyng úmytyp bara jatqan jayy bar, búl kýnә Sayrashynyzdan estiyarlau menen ótkendigin aldynyzda moyyndap, ayaghynyzgha jyghyla keldim! Nendey aiypqa búiyrsanyz da «talsha moynym qylsha», yqtiyarynyzgha keldim!»

«E, dúp-dúrys qoy myna sózin! Sheshelering ýide me edi?»

«Keshe keshte kelgen. Sayrash ekeumiz birneshe kýnnen beri sizderden keshirim súraudy aqyldasyp jýr edik. Sheshemiz kelisimen aityp, rúqsat aldyq.»

«Ne dedi ol?»

«Sen ekeuindi tuysqandarynnan aiyryp, jaqyndatpay, ózime ghana qaratayyn degen oiym joq. Tek, kónelikti jaqtap, ýkimet aldynda qylmys tauyp qalmasandar bolghany. Maghan jaltaqtamay tuystaryndy, endigi ýlkenderindi neghúrlym erterek tanyp alularyna, qúrmet tútularyna qarsylyghym joq! - dedi.»

«Jә, bizding saltymyzda «iyilgen basty qylysh kespeydi», «adasqannyng aiyby joq, qaytyp ýiirin tapqan son» deytin kenshilik te bar bolatyn. Túra ghoy, myna jaqqa shyq!» - depti de Sayrany әieli men ózining arasyna oryndyqqa otyrghyzyp, kýieuge ong jaghyndaghy oryndyqty núsqapty. Stolgha shay jasalghan song kýieu bala, aldyna kelgen shynyny әdep boyynsha aldymen «qayyn aghagha», onan song «enesine» úsynghan eken. Kýieu shynysynan bir-bir úrttap, «rahmet» aityp qaytarypty ekeuin de.

«Mәdeniyet tónkerisining balalary múnday kishilikke de qarsy edi, - dep jymyndapty qayyn agha. - Búl әdepti de qu sheshelering ýiretip jibergen-au, tegi?»

«Maghan irgeli qayynjúrt bitetin bolghanyn bilgen shaghymda búl әdepti de ýirenip alghanmyn!... Al, agha, apay shyn kónilderinizben keshirim etetindikteriniz ras bolsa, býgin keshte otaularynyzdy kórip, dәm tatyp qaytynyzdar!»

«Maqúl, maqúl!»

«Osy mandaghy kishi aghalardy da erte barasyzdar!»

Kýlәn týsten keyin bazargha qonaghasylyq bir nәrseler alyp qaytugha barghanda sonyna baqylaushy týse qalghanyn bayqapty. Qaytqanynda sonynan taghy eripti. Qaqpa aldynda qyzyl jeng belgi kiygen eki «qyzyl qorghaushy» kóterilisshi túr eken. Tipti qatty tiksinipti Kýlәn. Osy qazir-aq qolgha alghaly jýr me degendey týiile qarap óte shyghypty. Otaugha kirip, alghan nәrselerin stolgha qoyyp jatqanynda әlgi eki qyzyl jendining biri ghana kirip, bir baylam aqshany janqaltasynan ala sóilepti:

«Apay, Auqan tuanjannyn[3] sizden qaryz alghan aqshasy bar eken, sony tapsyryp beruge meni jiberip edi!» - dep stolgha qoya sala jónelipti:

«Joq, men eshkimge qaryz aqsha bergen emespin, ózine aparyp beriniz!» - Kýlәn aqshany stoldan qayta alyp bergenshe shabarman qaqpagha jetipti. Sonynan qua shyghyp shaqyrsa, «ózine sóilesip qaytararsyz!» degen ghana jauappen qayyrylmay kete beripti.

Qaterding myqtap tóngenin osy baqylau men osy aqshadan tolyq týsingen Kýlәn, basqa әielderden týnilgen Auqannyng shashylyp ketken «ghashyqtyq oty» jiylyp kelip, bir ózin «kýidiretindigin», búdan aman qaludyng asa qiyn shataqqa qaldyratyndyghyn da týsinipti.

Kýn enkeye balalary qaytyp kelisimen óz bólmesine baryp qisaya ketipti.  Jalandap jýrgen qayyndardy ózi shaqyrtqandyghyn bildirmeu ýshin jatqany eken. «Olardy, qorqqandyghymnan ózim shaqyrtqan bolyp kórinbeuim dúrys» dep balalaryna úqtyryp qoyyp shyghypty.

Kýn bata qayyndary týgel jiylypty otaugha. Kele sala «apalaryng qayda», «sheshelering qayda» dep súrasypty.

«Sheshemiz syrqattanyp qaldy ma eken, ne bolghanyn aitpady, óz bólmesinde jatyr» - dep qana qoyypty kýieu.

«Kónilin súrap shyghalyq!», «Joly ýlken ghoy!» desip әmengerleri bólmesine kirgende ghana basyn kóterip amandasypty Kýlәn. Ózining kiyip alghan beshpet-symyna, qan-sólden aiyrylghan súrqyna әmengerler tandana, timtine qarasyp, kónil súrapty.

«Auru emespin, biraq, odan qiyn qaterge osy qazir ghana tap bolyp qaldym! - dep Kýlәn kýrsine bayandapty ahualyn. - Auqannyng kózigip alghanyn, onyng da maghan tiyesing dep qyspaqqa alyp jýrgenin aitsam qandaryng qyzar dep aitpay, Ýrimjige ketip qalghan bolatynmyn. Taugha aldynghy kýni qaytyp keldim. Balalarymnyng ahualyn bilip qaytu ýshin sodan jasyrynyp erkekshe kiyinip keshe keshte ghana kelgenmin. Býgin týsten keyin eki bala qyzmetke ketisimen kelip qorqytyp, qatty qyspaqqa aldy. Myna erkekshe kiyimimdi kórip, Ýrimjige emes, Sovetke baryp tәrbie alyp qayttyng dep ospaqtaydy. Shpion bolyp qayttyng demekshi. Osynday ýlken jalamen qorqytyp almaq! Al, búl bopsasynan qoryqpayyn desem, qazirgi ótkir jaghdayda týrmege aldyru da, qinap óltiru de onyng qolynan keledi. Tie salayyn desem, endi qartayghanymda onyng namysy ólimnen de auyr!» - dep Kýlәn kóz jasyn bir syghyp alypty da, búl jayyn balalaryna da aitudan namystanyp jatqan jónin kýbirley týsindiripti әmengerlerge. - «Súq itterdi sonynan әli shúbatyp jýrgen kәri qanshyqta ne qasiyet bar. Múnday kemeletke kelip, ata-ana bolyp qalghan balalardy ananmyn dep qorlandyrudan tezirek óle saluym dúrys eken. Árkimdi basyndyryp, qartayghanda qoljaulyq bolyp, múnshalyq mazaqqa kóne almaymyn! Elsizde qalghan qorghansyz kempirding tiri jýruining qajeti joq eken!»

«Olay deme Kýlәn, panasyzbyn deme! - dep әmengerlerding ýlkeni basypty da qalghan «súq itter» daurygha jónelipti. - Jeneshetay ólimdi auzyna alma, panang da qorghanyng da kóp, biz barmyz!», «býkil jәntekey bir saghan pana bola alady!», «qalay jýrseng de óz erking bolsyn, jeneshetay ólemin deme!»

«Olay bolsa, aldymen ózdering nysapqa-yntymaqqa kelinder de, jalandaghan myna kәri jalaqor jalmauyzdaryndy tiyndar!» - Kýlәnning búl shartyna ýlkeni kýlip jiberipti:

«Kәri jalaqor óz qyzayyn, óz aghang ghoy, «jaman aighyr jatynyna shabady» degendey jalbandaghan kәri ólekselerin tiyatyn basqa jóni týzu qyzaylar da tabylar, qorghandyq jónderin tabar! Al, saghan biz jala jappaymyz da, basqa eshkimge jala japqyza almaymyz! Sening shekara emes, Ýrimjige baryp kelgenine aldymen mine, men kuә! Pana bolamyn dep ózim shaqyrtyp әkelgenmin, әli de ózim qorghaymyn!»

«Ýi, aghay-au, osy bәrimiz de kuә-kepil bola alamyz! Ýrimjige ózi ósken jerine baryp jýrgenin bәrimiz kórgenbiz! - dep jiberipti bireui. - IYe, iye, aldynghy jyly kýzde Ýrimjige biylet alghanyn men de kórgenmin!», «Ýi, kýzde deme!» - dep sybyrlapty bireui. - «Jazghytúrym bolatyn, jazghytúrym!», «IYe, jazghytúrym, ýshinshi aidyng sony bolatyn!» - dep Kýlәnning ózi týzetipti sonynda. Týsten keyin Auqannan kelgen myng yuan aqshany aldaryna tastay salypty.

«Mine, meni kelinshekke ainaldyryp, kiyindirip almaq bolghan aqshasy! Qanshalyq sapyrsang da mening aqsham jetedi deydi!»

«Múnysyn alyp qalghanyng qalay?» - Týiile súrapty ýlkeni.

«Ózi ketisimen bir jendeti әkelip tastay qashty, ózi berse betine úratyn edim!ә

«Oypyray, netken súmdyq edi mynasy!»

«Búl qalay basynghandyq!»

«Apkel, maghan ber, osynysyn kómekeyine tyghayyn ózinin! - ýlkeni júlyp alypty aqshany. - Basqalardy feodal, satlympaz burjuy dep tildegende jol bermeushi edi, ózi kim ekendigin kórseteyin!»

«Jolsyz ashumen aldyryp qoymandar oghan! - depti Kýlәn. - Ásirese rushyldyq dórekilikpen, әmengerlik siyaqty kónelikpen ala almaysyndar ony! Dәl ózining «dauliy» siyaqty jylbysqa sayasatpen qorqytatyn amal bolmasa, ózderindi bas salady ol. Óitetini, ózderinning pana bolamyz dep shaqyryp әkelgen jengelerinnin, shpion bolmasa da, onshy qalpaghy bary ras qoy!»

Bir-birine qarasa qalypty jinikken qayyndar. «Dúrys aitady!», «dúrys aitady!», «ýlken aqyl osy!» desipti bir-birine. Kýlәn, búl aqylyn anyqtap jalghastyra eskertipti.

«Kәri jendetting ózining ýkimetting búiryghynsyz kisi óltirtkeni, alghan parasy, zorekerligi siyaqty jasyryn istep kelgen qylmystaryn jiyp alyp aitsandar bolady. Sóitip, ózinshe kýle otyryp jandy jerinen ústamasandar, maghan da ózderine de bilgenin istey alatyn sayqal ol! Jә, sender otaularyna qonaqqa kelgensinder, maghan amandasugha kirip, auyr kónilsizdik jýk kóterip aldyndar-au deymin, otaugha baryndar endi! Mening búl jayymdy balalargha aitpay-aq qoyyndar!»

«Men Auqannyng bar qylmysyn bolmasa da kóbin bilemin! - depti ýlkeni. - Sonyng ózi-aq jetedi! Endigi is ózimnen-aq bolsyn, alang bolmay, otaugha endi ózing bastap kir!»

«Oybay-au, agha-au, «jetedin» ne, Auqan qudyng júlyghynan kelmeydi óz bilgeniniz!»

«Bizden súranyz oghan tótep beruding jolyn!»

«Búl kәri tajalgha múnday kóp qyzaydyng ózin salsang da moyy qoyar ma eken! - depti bireui. - Áli de aqyldasatyn, basqalardan kómek súraytyn isimiz kóp!»

«Al, ol býrsikýni balalar qyzmetke ketken song kelip, menen jauap almaq! - depti Kýlәn. - Býgin kereylerin shaqyryp aqyldasyp aldy demesin, mening sonyma salghan baqylaushylar bar. Otaularynda ózdering ghana bolyp, beygham ghana qonaq bolyp qaytyndar!»

Ámengerlerining ózimen birge otyryp kýjuleri ýshin qaytalap qoyghan talaptaryna kónbegen Kýlәn, óz bólmesinde otyryp qalypty. Qonaqtar otauda araq iship, qonaghasy qyza bastaghanda  jalghyz tamaqtanyp otyrghan Kýlәngha terezeden jyltyndaghan bas kórinip, syrtqa shyqsa ghayyp bolypty. Tyng tyndap jýrgen baqylaushylar baryn otaudaghylargha Sayra arqyly habarlap qoyyp, ornyna jatypty.

Qonaghasyda bolghan sózdi tanerteng estipti Kýlәn. Auqandy qorqytyp qong sharasyn qayyndar jetkilikti týrde aqyldasyp taraghan eken. Jana estigen bolyp, kýieu de aqyl qosyp qalypty. «Qyzyl qorghaushylar» men «halyq jasaqtarynyn» top basshylary arasynda ózining de dos-sabaqtastary barshylyghyn bildiripti. Al, estiyar orta mektep pen tehnikum oqushylarynyng Auqangha degen óshpendiligi qatty ekendigin de aitypty. Kishi qayyn aghalarymen ishtese kýbirlesip, solardy qúrap, aiyrym úiymdastyru jónin de kenesken eken. Tanerteng Kýlәn kýieu balasynyng qyzmetke keter shaghynda «ózing mýlde beytarap bolyp kórin!» dep tapsyryp jóneltipti.

Kýlәnnan «iygilikti jauap» almaq bolyp belgilengen kýni týske deyin Auqan kelmey qalghan eken. Qayyndarynyng ony shektemek bolyp ketkenine mine bir jarym kýn ótti degen sóz. «Aldashynyng onashada kýjireyip jetip kelmegenine qaraghanda, oilandyryp qoyghan-aq shyghar!» dep Kýlәn kýdikten boy jaza qalghanynda súp-súr bolyp bir qayyny kirip kelipti.

«Jeneshe, jýr, mening jataghyma panalay túr!» depti tótesinen. Kýlәn taqauyrlap súrap, ýlken qaynynyng «qolgha alynghandyghyn» estipti:

Ol, keshe tanerteng ózine teteles ekinshi «әmengerdi» ertip, Auqannyng kabiynetine kirip barghan eken. Qylmystarynan «tandauly» birnesheuin kókeyine tizip, ózinshe kýle otyryp qorqytyp tii ýshin barypty.

«Jә, Áuke, súrausyz búrau da joq. Bir «jaramdy qatyn» alu qamymen ghana qansha qatyndy erinen aiyryp, jesir qaldyrghanyng ózine mәlim. Birnesheuin tipti naqaq qinap óltirgensing ghoy ha-ha-ha-ha-ha...a.., búl qylyqtaryndy kórip jýrsek te Maujushy aitqanday «tónkeris jolynyng búralang bolatyndyghyn» eskerip, otyna su qúimalyq dep tónkeristik yntymaghymyzdy saqtau ýshin quzamay qoya salyp edik. Al endi bizdi panalau ýshin kelgen jesir jengemizde neng bar, saghan basqa jas qatyndar da jetip jatyr edi ghoy. Keri tónkerisshining qatynyn tergeymiz dep qamap, abaqtyda basqynshylyq istegen әielderinning ishinde de neler kóriktisi bar edi ghoy, ha-ha-ha-ha-ha...a.. súludan jaqjúty emessiz, Áuke, bizding kәri jengemizdi qysay berme, qoyynyz onday nysapsyzdyqty! Mine oghan bergen aqshan, ýkimet pen halyqtan alghan aqshany osynshalyq shasha ma eken!»

Auqan bir baylam aqshany onyng qolynan júlyp alyp, artynda ashyq túrghan shkabyna laqtyra salypty da, stol tartpasynan ýsh-tórt paraqtyq jazuly qaghaz suyryp alypty:

«Sen, jigitim, Kýlәndi tergeuden arashalau ýshin kelgensing ghoy tegi?»

«Kýlәndi emes, Gýlbanudy - ózimning jengemdi qorghau ýshin, shynyn aitqanda mazaghyna bermeu ýshin keldim!»

«Solay de, Sovetten ótip, elimizge malamatanshylyq jýrgizu ýshin kelgen shpiondy qútqarmaqsyng ghoy?»

«Shpion emes ol, oghan faktimiz de, kuә-kepilimiz de kóp! Jala jaba saludan әli shimirikpeysiz be?»

«Onyng tordan qashyp jýrgen onshy emes ekendigine de «faktin» kóp shyghar?»

«Ol jazasyn әldeqashan tartyp, shalyn da qúrbandyqqa berip qútylghan ghoy!»

«Onyng shylghy ótirik, faktimiz jeterlik, myrza! Osynday keri tónkerisshilerdi qanat astyna alyp, jasyryp qorghaudy sen qashan qoymaqsyn, osy keri tónkerisshini ana jyly Ýrimjiden úrlap kóshirip әkelgen ózinsing ghoy!» - dep aqyryp jiberipti Auqan.

Kәri qyzay «tónkerisshi» aqyrghanda jasyraq kerey «tónkerisshi» tayynghan ba, ol da aqyra tergepti.

«Gýlbanu keri tónkerisshi bolsa, oghan ózinning múnshalyq aqshany bergening qay maghynada bolmaq? Osy aqshamen tezirek qashyp qútyl da malamatanshylyghyndy jýrgize ber degendik emes  pe!»

«Ony әli týsinersin. Al, myna shpion jesirindi qútqaru ýshin meni qorqytpaq bolyp jiyp kelgen jalalaryng óz týbine jetedi! Ózing partiya mýshesi bolyp túryp, mening múnday zor qylmystarym bolsa, partkomgha ne ýshin kýni búryn jetkizbey jasyryp kelgensin? Kýlәnday keri tónkerisshi shpiondaryng qolgha týskende kóldeneng tartyp otyrghan myna qoqanloqynnan Auqan qorqa ma, ha-ha-ha-ha-ha...a.., jә, endi búl qaljyndy qoyyp shyndyqqa kelelik!» - Auqan әlgi qaghazdardy ashyp, basylghan qyp-qyzyl tanbany әriptesining aldyna jayyp salypty. Onyng búryn «onshylgha beyim ghana bolyp kórinip, jasyryp kelgen mәseleleri anyqtalyp bolghandyghyn», «naghyz keri tónkerisshi» ekendigin, tordan qashyp tau-taugha tyghylyp jýrgen onshyny shaqyryp әkelip, «shekara týbine jasyrghandyghyn, Sovet shujúnjuishylaryna jiberip, eki jylda jetilgen shpion, keri tónkerisshige ainaldyryp alghandyghyna» deyin jópeldemelete sóilep jiberipti de, әriptesining qolgha alynghandyghyn jariyalapty.

«Jogharydan-tómennen jetken materialdar boyynsha sende tekserip anyqtaytyn mәsele әli kóp!» depti de, eki kómekshisine núsqap, birinshi kózqaras polkining óz abaqtysyna aidatypty. Qasyna erip kelgen ekinshi әmengerden eshkimge aitpauyna, eshqayda shyqpauyna qatal shartty tilhat alyp qaytarypty.

Qúqyq iyeleri qolgha alynghannan beri ýkimetsizdik asqyndap, sot pen tergeu oryndary da osylardyng qabaghyna qarap jaltaqtap otyratyn bolghan, zang oryndaryn osy auru әli de mendetip túrghan shaq edi. Auqangha kómekshi bolyp kórinip jýrgen ekeuding Jang familiyaly bireui shtab bastyghy. Shyndyghynda Auqannyng ózine núsqau berip otyratyn qojayyn jemtiktesi. Ol shtab tanbasyn basyp bekitken material, quyrshaq «polkovniyk» ýshin joghary orynnyng bekitui bolyp esepteledi eken. Kýlәnning «mәselesin» anyqtap, ashpay-aq senimdiligimen sonyng tanbasyn bastyryp alyp otyrghanda, kelip aitysa ketken avtonomiyaly oblystyng bir basqarma bastyghyn qolgha aldyra salghan Auqan, búl delonyng tergeluine bastan-ayaq ózi mindetti ekendigin, basqa eshkimning qol súqpauyn súrap qabyldatyp qoyypty.

Tilhat berip qaytqan ekinshi әmengerden ýshinshi әmenger osy oqighany estip, Kýlәndi qoltyqtap ala jónelmek bolyp kelgen eken. Búl әmenger Qúljada neshe jyldan beri salt túryp, kózi qarayyp jýrgen naghyz ólermen qaridar kórinedi. Súlu jengening súrauyna qarap Auqannyng osy kýshin asygha sóilep beripti de, endi ózin qolgha almaq ekendigin aita quzapty:

«Shybyn da kire almaytyn jataghyma qúlyptap jasyra túramyn da, ertengi keshke deyin at keltirip, qyrgha shygharyp әketemin! - depti. - Kókten qús salyp, jerden tazy jýgirtse de qolgha týsirmeymin seni! Su túnghan song qaytaryp әkelemin!»

«Esing dúrys pa ózinnin, men endi qashsam bәrindi, balalarymdy da qosa sorlatpaymyn ba! «Sovetke baryp shpion bolyp qaytqan» degen jalasy myqtap minbey me moynyma! Ólsem de aitysyp ólemin endi, qashpaymyn!» Kýlәn ýshinshi әmengerding búl talabyna osylay qarsylyq aitypty.

«Onyng abaqtysyna qamalugha kónu, mazaghyna, basqynshylyghyna kónu degen sóz! Qamap alyp zorlap dәndegen tajal ol! Onysyna qarsylyq kórsetsen, odan da jaman qaterge úshyraysyn!»

«Ne bolsa da ózim kórermin!» - dep týsin búza toytarypty jengesi. - «Ol tajal mening qamalghan abaqtyma kirip ólse, mәselening ózinde ekendigi aiqyndalady, úqtyng ba?.. Bar, endi kórinbe mening manymnan! Meni solardyng erkine berip qana, anau aghalaryndy qútqaryp alyndar! Mening kesirimdi ózderine júqtyrmaytyn joldaryng mynau ghana: «Kýlәnning Sovetke shpion bolghany týgil, búrynghy onshyl qalpaghynyng alynbaghandyghyn da bilmeydi ekenbiz. Eri ólgen song panasyz qalghan әielining qalpaghy sonymen birge ketti dep shaqyrghanbyz» dep qútylyndar, úqtyng ba?» - Kýlәn osyny týsindirip qaytarypty ýshinshi әmengerge.

Auqan jalghyz qalghan Kýlәngha sol kýni keshke jaqyn sart-súrt basyp, jenimpazsyp kelipti:

«Sýiengen nәrinning ózi baryp qolgha týskenin estiding be?»

«Estimedim, ne qylmyspen qolgha alynbaq ol?»

«Onyng qylmysy búryn-aq tizilip bolghan. «Ajaldy kiyik adyrgha» dep seni qútqaru niyetimen meni qorqytugha baryp qolgha týsti! Ha-ha-ha-ha-ha...a.., qútyludy shynymen tilesen, óz qoltyghyma kir! Sening ózimnen basqa eshkim qútqara almaytyndyghyna tezirek moyynsal boluyng shart! Tanysang óz qyzayynmyn, tanymasang Qúdayynmyn! Sening ising de tizilip bolyp, óz moynyna týsetin qúrysh qyspaqqa ainaldy! Biraq, týbinde ózimning hanymym bolatyndyghyng anyq bolghan son, seni býgin qolgha aldyryp qorlaghym kelmey, ózim jeke sóilesuge keldim, sening mahabbatyng kerek maghan!»

«Joq, mening endi eshkimge de mahabbatym joq! Sen siyaqty ólmeli kәri týgil jasyna da joq, suyp, ayazgha ainalyp bolghanmyn!»

«Olay deme, Kýlәshjan, qúshaqtasyp jata qalsaq, aramyzdan jalyn lapyldaydy! Qane kirip kórshi qúshaghyma!» Qúshaqtay almaq bolghan Auqandy serpip tastap, alystap baryp otyrypty Kýlәn.

«Sening aljyghandyghyng osy emes pe! Keri tónkerisshi shpiongha pana boldyng dep qaynymdy qolgha aldyng da, endi kelip, sol «keri tónkerisshi shpiondy» ózing qúshaqtap sýiip, ózing pana bolmaqsyn! Naghyz kezep, keri tónkerisshi, shpion, marksizmning eng jiyrenishti jauy ózing ghana ekendigine osynynnyng ózi-aq óshpes fakt bolmady ma!»

Kýlәnning «fakt bolmady ma» degeninen, basqa bireu kelip tyndap túr ma degendey kýdiktengen Auqan jan-jaghyna qarap alyp sóilepti:

«Búl jerde ekeumizden basqa eshkim joq qoy, Kýlәsh, meni saghan iyliktirip otyrghan - ghashyqtyghym ghana. Ol bolmasa, mahabbatynnan týnildirsen, osy qazir-aq qolgha alynasyn! Qor bolyp, ózing jalynyp tiyetin bolasyng maghan! Ondaydy kórip tiygennen óz abyroyynmen tiygening jaqsy!»

«Jalalaryndy tizip, qolgha alamyn dep qorqytyp otyryp, menen kónil tileuinning ózi de jeterlik qorlau bolmady ma! Osylay qorqytuynnan qorqyp tiygen әiel, sen kәrige әiel bolyp túrady, óshtespeydi dep oilaytynday basynda my bar ma ózinnin, tasta búl sasyq qiyalyndy! Basqagha kór qazghan adam, sol kórge ózi kiredi. Qoya ber anau naqaq jalamen qolgha alghandaryndy, qylmysyng onsyz da basynnan asyp jatyr! Búl shynshyldyq pikir, saghan aityp otyrghan adamgershilik kómegim!»

«Ha-ha-ha-ha-ha...a.., qit etse «adamgershilik» deytin tamtyghy qalmaghan burjuaziyanyng abstrakt byljyraghyn әli tastamaghanbysyn, Kýlәsh?.. Ha-ha-ha-ha-ha...a.., «adasqannyng aldy jón, arty soqpaq». Endi adasa bermey jónindi tap, sәuleshim! Sening tәrbiyelep, Chanchyng hanym siyaqty marksizmning jә degen bir әiel filosofyna ainaldyra alatyndyghyma kózim jetedi!»

Kýlәn da saqyldap kýlipti búl sózine:

«Eluinshi jyldary Bighabilding jazghan ataqty syny esinde bar ma? Sening gazettegi ólenderindi ne dep baghalap edi sonda?»

«E, dúspan ne demeydi, naghyz tónkerisshige shashatyn uy belgili emes pe, onyng syny mening júlyghyma kelgen emes. Jat iydeyanyng jabayy hayuandary óshtespegen kommunist, kommunist bolyp ta, marksizmshi bolyp ta eshkimdi jarytpaq emes. Maujushiyding osy tәlimin sen de biletin shygharsyn? Sol synda ózin til-әdebiyettegi birden-bir marksizmshi etip kórsetken sol Bighabiling qayda ketti! Sol nemenning sol syndaghy isten shygharyp tastamaq bolghan men kim boldym, ózi kim boldy! Amaliyat kórsetip otyrmay ma, janym-au!»

«IYe, talas joq, amaliyat kórsetip otyr!» - dep Kýlәn taghy da saqyldap kýlipti. Auqannyng «kýlkinnen ailanayyn!» dep qyzygha qaraghanyna Kýlәn kónil bólmegendey jalghastyrypty sózin. - «Biraq, sening ólenderine bergen baghasy, naghyz әuliyening boljamy ekendigin moyyndaytyn shygharsyn? «Auqannyng ólenderi, shyraq jalynynan miy kýiip ketken jyndy kóbelek siyaqty. Tym týisiksiz» dep edi ghoy. Endi aiqyn tanydym, ózing sondaghy ólenderinnen de týisiksiz ekensin! Proletariyattyng «ekinshi kósemi» dep ózderining aitatyn «úly Chanchynnyn» qataryna meni shygharmaq bolghanyng sol týisiksizdiging emes pe!»

«Olay jasyma, Kýlәshjan, maghan sýienseng oghan da jetuine bolady! Maujushigha tiymey túrghanynda Chanchyng da gomendannyn... biyshisi bolghan ghoy. Sendey myqty, oqyghan әieldi men de... tәrbiyelep, óz qataryma qosyp alsam ghajap pa!»

«Onday qúshtarlyghyng bolsa, maghan arnap óleng jazsanshy, kóreyin! Mening múzdap qalghan jýregimdi óleninmen jylyta alsan... ol da ghajap emes, oilanyp kórermin!"

«Ras pa?» - dep qaltylday qaraghan «jyndy kóbelekke» Kýlәn taghy da saqylday kýlipti.

«Endigi, aqylyng ósip kósem bolghandaghy poeziyandy kóreyin deymin de!.. Endi qaytyp ket, saghan óleng jazatyn uaqyt kerek shyghar! Hy-hy-ha-hy-hy...ha-ha-ha...a.

«Ákelshi, osy kýlip túrghan auzynnan bir sýiip alyp keteyin!»

«Joq, búl saghan mening berile qoyghan kýlkim emes ekendigin de týisinbeysing be! Meni qorqytyp alamyn dep dәmelengenshe jalynyshty ghashyqtyq óleninning otynan dәmelen degenim! Sonynnyng oty bolmasa, kýder ýz menen!... Áyel jýregin zoreker qarakýshpen baghyndyra almaysyn! Bar, qayt, joghal, balalar keletin uaqyt boldy!»

«Osy qazir óz tóseginde-aq seni qaytsem de qolymnan keler edi ghoy, osy mәdeniyetim de oilatar, Kýlәshjan! Saghan qajetting bәri tabylady menen! Ket degenine de shydap kete túrayyn. Neghúrlym osylay jarqyldap kýle oilanshy, qayttym, qayttym!»

Aldashyny jynyn alghan baqsyday juasytyp qaytarghanyna Kýlәn taghy kýlipti. Osylay syqaq kýlkimen de aldap qútyla túrugha bolatyndyghyna, óz kýlkisining siqyry baryn ómirinde ózining birinshi ret bayqaghanyna kýlipti.

Qatty qorqynyshpen qayghyda jýrgen sheshesining taghy bir ret syq-syq kýlip jibergeni, qyzmetten qaytyp kelgen balalaryn da tandandyra-jadyrata qaratty ózine. Býgin olar da kónildirek kórinipti. Keshki tamaqtan song otauda syra iship otyrghandarynda, ayaqtaryn sart-súrt basqan qyzyl jendi ýsh jasaq terezeden qarap óte shyghypty. Shyraq janyp túrghan Kýlәnning bólmesine de ýnilip qarap, «joq!» depti bireui hanzu tilinde. «Bәse, múnda kelmeydi!» dep taghy biri kýbirlep qaytypty qaqpagha. Auqandy izdep taba almay jýrgen qorghaushylary eken. Bastyqtarynyng sol inirde joghalghandyghy Kýlәngha sonynan estilipti.

Kýlәn jatar shaqta «Auqannyng ózin biz qolgha aldyq! - dep maqtana jetipti bir qaynysy. - Osy jana, inirde qaranghysynda jalghyz qaytyp barady eken. Bir tobymyz aldynan tosyp, artynan bir top bolyp quyp jetip, qoly men kózin tandyq ta, qúralyn alyp, bireuding kletine aparyp qamadyq. Qayda qamalghanyn ózi de bilmey qaldy!» - dep kýlipti.

«Ýi, ol ózderindi tanyp qalmady ma?»

«Qaranghyda qaysymyzdy tanidy, kóbi oqushy! Sony kýp-kýndiz-aq tanytpay tergep, qoyasyn týsiremiz, kóresing әli!»

Auqan sol belgisiz klette jýzine tanba týsirmey ishtetip soqqan qatty qinaumen tergelip, ýsh kýn ishinde barlyq qylmysyn moyyndap bolypty. Onyng qorghaushylary onay-ospaq oryndardyng barlyghyn tintip taba almay, qarsy kózqarastaghy toptarmen soghysypty. Olardan da derek taba almay mysy qúryghanda bir aptadan song «polkovnikterinin» ózi shtabyna bir tuysqanynyng ýiinen shyghyp barypty. Shyndyghynda ózi kim jaghynan tútqyndalyp, qayda qamalghandyghyn bilmeydi. Esin jighanda ózining bir tuysqanynyng ýiinde kekpen tikireygen ynghay qyzay myqtylarynyng ortasynda jatyr eken. Solar dayyndaghan qylmys faktterine qol qoyypty da, taghy da ýsh kýn sorpalanyp-dәrilene jatyp, qatal talqygha týsip qaytypty.

«Auyryp, tuysqanymnyng ýiine barysymmen esten tanyppyn. Emdelip jazylyp shyqqanym osy!» - depti qojayyn «kómekshilerine», «esime kelgen song sizderge habarlap qonggha jibergen adamym, búryn qarsy topqa jasaq bolghandyghynan, ózining sol tobynyng kórip qalatyndyghynan qorqyp, shtabqa kire almay qaytqanyn, býgin tanerteng ghana aitty!» - dey salypty sonynda.

Auqan shtabyna qaytysymen sol kýni týsten keyin Kýlәnning ýlken qaynyn abaqtydan onasha bólimine shyghartyp әkelip, qol berip amandasypty.

«Búl joly qolgha aldyrghan qylmysyndy tergeudi joghary jaq maghan ghana mindettedi, tuysqan! - dep jauapkerine, attan týsse de ýzengiden týspeytin minezimen tik qarap bastapty sózin. Áriptesi de týiile qaraghanda «tergeushinin» óz kózi tayghanay beripti. - Ózing de biletin shygharsyn, jaqynnan beri qolgha alynghan jergilikti halyq qyzmetkerlerin tergeudi osy halyqtyng óz kadrlaryna tapsyru núsqauy shyqqan ghoy. Búl da partiyanyng qamqorlyghy, últtar arasyna, әsirese úly hanzu últyna qarsy óshpendilik tuylmasyn deydi. Onyng ýstine ózimizding tónkeristik sabymyzdyng ydyramauy ýshin búl taktikanyng óte qajet ekendigi kórinip jatyr. Sondyqtan búl shtabta sening delong da, әriyne, maghan tapsyrylghan. Al, men ózim sen siyaqty kóp istes bolghan qazaq saptasymdy su týbine jibermeudi oilanyp otyrmyn.»

«Sen, Auqan, qolynnan kelse ayama meni! - dep short qayyrypty әriptes. - Meni su týbine jiberseng de, óz qylmystaryng menimen birge ketpeydi!»

«Biraq, may basym, mynany oilalyq, - qarq-qarq kýlipti Auqan. - Seni joghaltyp men ne tappaqpyn? Al, seni aldymen әshkerelep jazalatqan maghan ózing óshikkende ghana jala jauyp sen ne tappaqsyn! Sening әshkerelegen mәseleng júqpaydy maghan, jala bolyp qala beredi!»

«Sening qylmysyng menimen birge ketpeydi degenim sol, halyqtyng qolynda qalady da, sening ózindi joghaltpay qoymaydy. Al, meni su týbine uaqytsha jibertersin-aq, asqan jalaqorsyng ghoy. Biraq, sening shekten asqan zor qylmystaryng sonynan ózindi jeti qabat jer astyna jiberitini haq!»

«Sóitip, qayda bolsaq ta ekeumiz de kettik delikshi, músama minsem, mening de bos qana jazalatyp, tiri qaluyna jol qoymaytyndyghym belgili ghoy. Biraq, sodan ekeumizge keletin payda qaysy?"

«Mening tabatyn paydam, qysasyna qysas qaytaru ghana. Al, ózing ne demekshising maghan?»

«Men, ózara qajaspay ghana yntymaqqa kelsek demekshimin!»

«Sondaghy ornatpaq yntymaghyn, bizding jesirimizdi qorqytyp tartyp alu ghoy, solay ma?»

«Maybasym, osy ekeumiz, oqyghanymyz da bar, kompartiya mýshesimiz ghoy, sol Kýlәnning óz tandauyna kónsek qaytedi, ózara ókpelespey kónsek sonyng yqtiyaryna! Ekeumiz de sóz salamyz, qaysysymyzgha kónse, sonymyz alamyz! Feodal emespiz ghoy, әielding óz tandauyna óshtespesek!»

«Oghan sóz salushy kódeden de kóp ekendigin bilmeysing ghoy sen qylqúrt! -depti maybas, enkildep kýle jalghastyrypty sózin. - Ekeumiz qarmaq salghansha myqynynan ústap qaghyp әketetin jas әmengerler de bar!»

«Joq, ekeumiz osy kelisimge kelip, yntymaqqa kónsek... jol ýlkendiki bolyp shyghady! Basqasy emes, osy ekeumizding ghana birimizge tiiin shart qyp qoyamyz!»

«Maqúl-aq bolsyn, kórdik óz tәleyimizden!»

«Maybas» búl bәsekege ózining Auqannan әldeqayda jas ekendigine, Kýlәngha pana bolyp, jaqsylyghyn ótkizip kelgendigine, Sayra da óz balasy bolghandyghyna senetindigimen kóngen eken. Al, «qylqúrt» Kýlәnning songhy kóriskendegi «hat jazsanshy» degendey jarqyldaghan peyiline, maybastay bala-shaghaly emes, boydaqtyghyna, bәrin qaymyqtyra alatyn qúqyghyna senipti.

Maybasty Auqan sol shartpen abaqtydan shygharyp qoya beripti de, Kýlәngha ólenmen ailanyp ýiirilgen hat jazugha kirisipti. Al, týpkish maybas abaqtydan shygha sala túp-tura Kýlәnning ózine jetip, aldyna bas qoya jyghylypty: «sen ýshin bar qinaudy kórdim, Kýlәsh, sen ýshin ólimge de kóndim, Kýlәsh!» dep tizesin aimalay qúshypty.

«Ýi, ne boldy, aitsanshy! Abaqtydan qalay qútyldyng ózin?»

Maybas, Auqanmen jasasqan kelisimdi sóilep bere sala jalynypty...

«Sóitip, ekeumiz sening óz tandauyna razy bolugha kelistik, biraq, qalay da ekeumizding birimizge ghana tiyesin! Meni ortaq jauymyzdyng aldynda jerge qaratpa, aghanyng aruaghy, Sayrashymnyng abyroyy, ózinning ar-namysyng ýshin aya meni, Kýlәshjan! Tútas ómirimde moynyma kóterip, әlpeshtep óteyin!»

«Mening ar-namysymdy shynymen ayamaq bolsan, aitpa búl sózdi! - Ornynan ytyp túrghan Kýlәn, oilana kidirip jalghastyrypty sózin. -Eshqaysynyndy jerlep, jerge qaratpaugha, qorlamaugha men de ant eteyin!»

«Qaysysymyzdy sonda, qaysynymyzdy?.. Atashy atymdy!»

«Bәrindi dedim ghoy, basqa qayyndarym da, Auqanyng da bar, bәrindi!»

«Bәrimizdi? Mynauyng súmdyq jauap qoy Kýlәsh-au, bәrimiz bir qúshaghyna qaytyp siyp, qalay otaspaqpyz, qyrqystyrasyng ghoy taghy da!»

«Óz sharttarynda túrsandar qyrqyspaysyndar, bәrindi razy etemin! Óz ýiindegi kelinim men balalarymdy da jerge qarata almaymyn! Auqan ekeuinning bireuine ghana tiysem, basqa qayyndarym sendermen qyrqysady. Sondyqtan olardy da jerge qarata almaymyn, úqtyng ba, túr, ýiine bar! Sen ýshin bala-shaghang shulaghaly qashan, bar ýiine, tez quant olardy!»

«Oypyr-au, ne dep kettin, Kýlәsh-au, basymnyng mynghy-dynghysyn shyghardyng ghoy, janym-au!»

«Keyin úghasyn, jónel!» - dep Kýlәn iytermelegende, juan basyn qos qolymen qysa jónelipti maybas.

Sonyng ertenine sәskede Auqan kelip, Kýlәngha jazghan hatyn eki qoldap úsynypty. Hatty tomsara ashyp, asyqpay oqyghan Kýlәnning aldyna ityaghatty shәkirtshe izetpen tiktele túrghan eken. Zorekerlikten dәnikken súghanaq sary kózi sonda da toq sýbeli әiel kiygen symnan әldene izdeytindigin jasyra almay telmire qaraghanda, tisi de shaqyrlap ketipti. Jalt qaraghan Kýlәn, qoy tanyna tóngen ash qasqyrsha yrsiya qalghan betsiz auyzdan seskene sheginip baryp sóilepti:

«Myna ólendi sizge bireu jazyp bergen be, aty-jóniniz joq qoy?"

«Atym bar, atym bar, úmytyp qalyppyn ghoy! -Auqan omyrau qaltasynan qalamyn alyp, hatynyng sonyna qolyn qoya sala әiel belinen jarmasa týsipti. - Jýregine bir jyluym bilingen shyghar, janym!»

«Tart әri! - serpip tastaghan Kýlәn, esik jaqqa yrshyp ótipti. - Mening jýregimdi qay jerimnen izdep túrsyn! Ekinshi búlay esekshe tónushi bolma, ózinning «úly mәrtebene» kesir bolady! Ha-ha-ha-ha-ha...a.. myna ólenindegi týisikting de qay jerinde túrghandyghyn taba almadym. Kóbirek izdeuime tura keletin siyaqty!» -Ózdiginen әdeyilep súrap qol qoydyryp alghan búl ólensymaq hatty symynyng artqy qaltasyna әdeyilep tyghyp, taghy kýlipti. (Maudyng eng adal qorghaushysymyn dep kórinip jýrgen aldamshy jendetting «onshy, keri tónkerisshi, shpion» qatyngha tabynghan tabynysyn zorekerding ózine qarsy qúral etu ýshin jazdyrghan eken. «Jalandy endi jauyp kórshi qane» degen oimen kýlipti.) - Jә, mening taghy bir súrauym bar, - depti sonan son. - Kesheden beri mening aldyma hat ta, túmsyq ta, auyz da kóp keldi. Bәrinning maghan ýime-jýime bir-aq qaptaghandarynnyng sebebi ne?»

«Basqasyn bilmeymin, Kýlәshjan, sen mening jenisimsin, jigerimsin, jýregimsin!...»

«IYe, bәring de osylay jazypsyn, bәring de qyp-qyzyl tónkerisshisinder. Al, men ghoy qap-qara onshymyn. Sol maghynadan aitqanda, qalpaghym bar, diktatura astyndaghy keri tónkerisshimin, bәrinnen de qorqamyn. Birine jasyryn sóz bersem-aq basqalaryng kesir jasamaq ekendiktering belgili boldy. Tym bolmasa ózara qyrqysasyndar! Sondyqtan, erteng tanerteng osynda jinalyndar, jauabymdy ashyq beremin. Shynymdy aitsam, bәrindi de talassyz razy etemin!»

«Ol qalay, múndaghy tandauyng maybas qaynyng ekeumizde ghana, basqalardyng tayynsha búqasha kóldenennen kiyliguine jol qoymaymyz!»

«Joq, jol qoyasyn, aqsaqal ayaulym. Óz aralarynda men ýshin ýlken janjal tuylatyndyghyn jas qayyndarymnyng rayynan bilip boldym! Erteng jinalyndar, tyndandar jauabymdy! Eshqaysynyna da ziyan keltirmeymin. Qyrqystyrmaytyn, óz dәrejelerine layyq, talassyz әdilet taptym!»

Osy mazmúnda neshe qaytalap ótingen Kýlәn jenip, Auqandy keluge kóndirip qaytarypty.

Ertenine tanerteng balalary qyzmetke ketip, onasha qalghan Kýlәn óz bólmesine mol dastarqanmen shay jasap, shaqyrghan bes «súq iyti» kelip bolghan song sóilepti:

«Jigitter, myna Áukeng aqsaqaldyng joly da orny da ýlken. Sondyqtan tórime otyrghyzdym. Al, ekinshi ýlkendering - mynau, ýlken qaynym. Yntyqbay marqúmnyng eng jaqsy inisi. Panasyz qanghyryp qalghanymda aldymen tanyp, balam ekeumizding kýn kórisimizge, aghasynan qalghan jalghyz úrpaqty baghyp-qaghugha, jetim bolyp qanghymay, tynysh oquyna kómektesti. Sondyqtan búl da mening eng qúrmetti kisimning biri. Al, qalghan ýsheuing - kishi qayyndarym, senderden men mýshel jas ýlkenmin. Sondyqtan sender meni syilaugha boryshtysyndar! Qayda otyrsandar da otyra alasyndar, jýre alasyndar, qúqyqtaryng bar. Biraq arttaryndaghy bala-shaghalaryndy tastap, jetim-jesir qaldyrugha tittey de qúqyqtaryng joq! Bolashaq jetim-jesirler týgil, myna ýlken kisining әldeqashan jetim-jesir qaldyrghan sorlylaryna sosialistik qogham ne daua aitaryn bilmey, betin jerge basyp qaldy. Men búryn avtonom rayondyq әielder birlespesining dәl osyndaydy sheshuge mindetti qyzmetkeri edim. Talay jerge pikir kóterip, býkil әielder bolyp jazghyryp, Áukene sóz ótkize almay qoyghanbyz. Sol jazghyrushylardyng bastyghy bolghan mening endi qartayghanymda osy kisige tiyip, jetim-jesir sol sorlylargha opasyzdyq istep masqara bolatyn jónim joq! Dәl men ýshin múnday namyssyzdyqtan ólim jenil! Basqa qalpaghym da jetedi. Jәne men endi әiel bolyp, bala tuyp eshkimindi de jarylqay almaymyn. Jasym eluden asty. Kór auzynda jýrgen «bir onshy-keri tónkerisshi» kempir ýshin talasyp, qyrqysyp, basqalardyng aldynda betterine óshpes tanba bolyp basylatyn masqaralyq tauyp almandar, «kommunist tónkerisshilerim» Eshkimine tiymeuim, eshqaysysyndy mensinbey qorlaghandyghym emes, osy otyrghan bәring de zor-zor syn men symbattyng mәrtebeli iyesisinder! Eger bireuine jasyryn sóz berip, jasyryn baylanys jasasam, qalghandaryng jasyryn óltirip tastasandar da obalym joq bolsyn! Sonymnan úzaq jyldyq baqylau qoyyndar da osy antymnan jaza bassam, ayamandar! Osynday әdiletke, osynshalyq adaldyqqa әrqanday újdansyzdyng qarsy pikiri bolmasa kerek qoy! Qalghan ómirin balalarynyn-nemeresining qasynda typ-tynysh ótkizbek bolghan bir kempirge qaysysynnyng qanday ókpelering qalmaq eken, aityndarshy qane, tarazygha salyp kórelik!»

«Joq, endi ókpe joq! - depti jengesining tәrbiyelep qoyghan bireui. - Jesirding múnday bas saughasyna qazirgi dәuirde kim ókpe aita almaq!»

Kóz shúqityn búl pikirge, úyalghandyqtarynan basqalary da týgel qosylghanday bolypty.

«Mening bәrindi de jerge qaratpaymyn degenim osy jóninde - dep Kýlәn qorytyndy jón-josynyn aitypty tórteuine. - Óz aralarynda bir-birine men ýshin qyrghy qabaq narazylyq, ókpe saqtamandar!... Ásirese, óz bala-shaghalaryndy, kónil bergen jarlaryndy jylatpandar! Opasyz itke berilippin dep azghyndamay, adamgha qosaqtalyppyn dep mahabbatyn kýsheytetin adal jar bolyp qalsyn! Shyn niyetimmen berer batam osy, eng bayandy baqyttaryng da osy jolda!»

Auqan zoreker búl pikirge qarsy ray kórsetkisi kelgenimin, ózin halyqtyng jasyryn óltire salugha jetken narazylyghynan qorqyp qalghan eken. Qyzaylarynyng talqysynan ant berip әreng qútylghany belgili. Mynq etip auyz asha almay qalypty...

1975 jyly qatty tóngen osy pәleden osylay qútylghan Kýlәn, taugha shyqqan song erkekshe kiyimdi de tastap, naghyz kóne kempirding kiyim ýlgisimen kiyinetin bolypty.

- Eshqaysysyn qayta qyzyqtyrmauym ýshin de, shekaradan ótip túratyn shpion bolyp kýmәn tudyrmauym ýshin de osy amalym dúrys boldy! -dep Kýlәn kýrsine ayaqtatty әngimesin. -Qyzay kempirining kiymeshegin kiyip alghan sebebim osy.

- Osy aitqan tóreliginning ózi-aq aspannan kórinetin núrday súlulyq qoy, onan song qyzyghushy bolmady ma? - dep kýle súradym.

-  Auqannyng әli de hat jazyp qoyatyny bar. Sóitse de halyq jaghy qamaghan bir aptalyq jasyryn abaqty men jasyryn tergeu, jendet qasqyrdyng jon jýnin myqtap jyqqan siyaqty. Astamdyq zorlyq sóz aita almay jýr. Onyng ýstine byltyrdan beri mәdeniyet topalanynyng ózi de jon kórsete almaytyn bolyp, bosap qaldy ghoy. Al, úiyqtay ghoy, Bighash! - dep irge jaghyna aunap týsken Kýlәn qatty kýrsindi. Jýrek jara kýrsinisinen Maqpal jóninde jogharyda bayandalghan kýdigim qozghala qaldy.

- Erteng qalagha barayyqshy! - dedi az tynystan son.

- Barmay-aq qoyalyq! - men de kýrsindim.

-  Búlay kýrsinuden tezirek qútyluymyz ýshin neghúrlym tezirek barghanymyz jón!

- Mandayymyzgha jazylghan ýzdiksiz kýrsinis, qalagha barghanymyzben aryla qoymaydy!

- Jauynger Nәzipa men Gýlsimdi kórgende kókiregimning keny qalatyny bar!

- Olay bolsa, ózing baryp kele ghoy! Jýni jyghyldy dep jatqan sol Auqanyng meni shyramytyp qalsa, jýni týgil barlyq qaharyn bir-aq kóteredi. Auqan ýshin menen zor jau joq! Onyng kesirine taghy úshyramay, jolgha tezirek týsuim qajet!

- Bighash, Auqan jendet halyqtyng jasyryn tegeurini endi bir tiyse moyyn omyrtqasy mýlde ýziletindigin sol júmbaq abaqtydan tolyq týsinip juasydy. Al, seni odan sol halyq bar kýshimen qorghaytyndyghyna senimim tolyq!...

Kóregen tergeushim, halyq atty múhittyng shetsiz-týpsiz shynyrau ekendigin osy taraudan aiqyn kórdiniz bilem. Qyraghysynyp, sayasatshy sayatkersinip ony qanshalyq aldaghandarynyzben aldanyp qala bermeydi eken de, torlaghandarynyzben torlanyp qala bermeydi eken. Shyndyghynda sizder sonyng betinde qalqyp jýrip qana kýneltetin órmekshi men masa ghanasyzdar. Astylarynyzdan andyp túrghan eng kishkene qúrtqa balyqtary-aq borbaylarynyzdan sýirep tartyp júta salatynyn kórdiniz be! Qanday qúrtqa jútyp, qay jerinde ezip, qay jerinen shygharyp tastaghanyn da bilmey qalady ekensizder ghoy, ha-ha-ha-ha-ha...a. Qazir sol qúrtqalardyng tegis oyanghan shaghy, olar da sayasat belgilep alypty. Endi zausynbay... qyrt qyspasanyzdar, qylmystarynyzdy olar da tizip jýrgen kórinedi!

(Jalghasy bar)

«Abai.kz»


[1] Kit (qazaqsha) - kóne qúdalyqta qyz jaqtyng saylauly jaqyn adamyna kýieu jaqtyng kiygizetin shapany, mingizetin aty.

[2] Qyz-kýieudi tórkin jaqtyng toydan keyin shaqyryp qonaqtatyp, ýiirlestiretin әdeti.

[3] Tuanjang (hanzusha) -polkovniyk.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 6134
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7968