Júma, 2 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107979. Jazylghandar — 102937. Qaytys bolghandar — 1725
Janalyqtar 2019 0 pikir 29 Qazan, 2012 saghat 13:24

OLIGARH PEN AQIQAT

«Jas qazaq» gazeti - erkin oydyn pikirsayys alany. Kez kelgen ózekti qoghamdyq-sayasiy mәseleler údayy qyzu talqygha týsedi. Janaózen men Shetpe oqighalaryna qatysty sot prosesteri ayaqtalghany mәlim. «Áleumettik arazdyqty qozdyrdy» degen ayyp boyynsha shartty týrde bas bostandyghynan ayyrylghan oppozisiya belsendisi Serik Saparghaliy men sayasatker Jasaral Quanyshәli redaksiyamyzdyn qonaghy bolyp, osy mәselege qatysty óz pikirlerimen bólisti. Qyzuy kóterilip túrghan jaghdayda qashanda emosiyagha erik beriletini sózsiz. Áytse de, jeke basqa baryspay, dәyekpen sóyley bilu, pikir jarystyru mәdeniyeti bizge әli de jetispey jatqanday. Búl sóz sayysy osyny kórsetti. Aqiqat bәrinen qymbat. Sondyqtan nazarlarynyzgha úsynudy jón kórip otyrmyz. Qorytyndy jasau, bagha beru, әmanda, oqyrmannyn enshisinde.

«Jas qazaq» gazeti - erkin oydyn pikirsayys alany. Kez kelgen ózekti qoghamdyq-sayasiy mәseleler údayy qyzu talqygha týsedi. Janaózen men Shetpe oqighalaryna qatysty sot prosesteri ayaqtalghany mәlim. «Áleumettik arazdyqty qozdyrdy» degen ayyp boyynsha shartty týrde bas bostandyghynan ayyrylghan oppozisiya belsendisi Serik Saparghaliy men sayasatker Jasaral Quanyshәli redaksiyamyzdyn qonaghy bolyp, osy mәselege qatysty óz pikirlerimen bólisti. Qyzuy kóterilip túrghan jaghdayda qashanda emosiyagha erik beriletini sózsiz. Áytse de, jeke basqa baryspay, dәyekpen sóyley bilu, pikir jarystyru mәdeniyeti bizge әli de jetispey jatqanday. Búl sóz sayysy osyny kórsetti. Aqiqat bәrinen qymbat. Sondyqtan nazarlarynyzgha úsynudy jón kórip otyrmyz. Qorytyndy jasau, bagha beru, әmanda, oqyrmannyn enshisinde.

Jas qazaq: Býgingi qozghap otyrghan taqyrybymyz - Janaózen oqighasyna qatysty sot isi. Sizben birge qamalghan Janbolat Mamay men Bolat Atabaevty oppozisiya qosyny «qaharman» retinde qarsy aldy. Abaqtydan birden úshaqtyn biznes-klass salonyna otyryp Almatygha qaytty. Dýrkiretip baspasóz-mәslihatyn ótkizip, internet arqyly tikeley habar taratyldy. Biraq sol oppozisiya sizge qatty shýyligip otyr. Múnyn syry nede? 
Serik Saparghali: Men tórt jylgha shartty týrde sottalyp shyqtym. Odan keyin ýsh jyl synaq merzimi taghy kesildi. Maghan osynday qarym-qatynas bolghanyna ózim qatty tandandym. Janbolat Mamay men Bolat Atabaev 65-bap boyynsha bosatyldy. 65-bap degenimiz - qylmysyn moyyndau, kuәger retinde kuәlik berip, ayyptau jaghyna ótu. Demek, olar sotqa kelip, bizdi, qylmysker dep tabylghan ýsh adamdy (Vladimir Kozlov, Janat Áminov jәne men) ayyptauy kerek edi. 
65-bappen bosatylghandardan ózgesheligi - men óz isim ýshin ózim jauap berdim. 23 qantarda qamaldym. Onyn aldynda 15 kýnde polisiyanyn qabyldau bóliminde otyrdym. Sheru úyymdastyrdy dep ayyp taghyldy. Shyntuaytynda, sheru úyymdastyrghan emespin. Ony úyymdastyrghan  Hasen Qojahmetov edi. Qasynda Medet Qúlshybaev boldy. «Núr Otan» partiyasynyn aldyna baramyz» - dep shyqqan solar. Beynejazbalarda menin bólek ketip bara jatqanym anyq kórinip túr. 
Jas qazaq: Tirkelmegen «Algha» partiyasynyn mýshesisiz be?
Serik Saparghali: Joq, eshqashan mýshe bolghan emespin. Qúrylghan kezde «әdiletsizdikke, jemqorlyqqa qarsy kýres bolady» degen son «Halyq maydanyna» qatystym. 
Jasaral Quanyshәli: Janaózende tolqu bastalghanda men ózim sotty boldym. 2006 jyldan beri meni qayta-qayta sotqa berip jýrgen bir adam bar. Sotta jýrgennen keyin Janaózenge bara almadym. Biraq jiti qadaghalap otyrdym. Óz basym eshqanday partiyada joqpyn. Biraq «Algha» partiyasymen júmys istegendi dúrys dep eseptedim.  Hasen Qojahmet 17 jeltoqsanda «Núr Otannyn» ghimaratyna deyin sheru jasap barudy úsynghanda: «Ol jerde qazir eshkim joq. Qanyrap bos túrghan kensege baryp, túlypqa móniregen siyrgha úqsaghym kelmeydi. Nesine baram?» - dep bas tarttym. Odan keyingi jaghday belgili... 37 adamnyn isi qaralghan alghashqy sot otyrystaryna bara almadym. Qarajat mәselesi sheshilmedi... 21 tamyzda sotqa baryp, bastan-ayaq qatystym...
Jas qazaq: Kozlov sottaldy, qalghan­dar bosap shyqty.
Jasaral Quanyshәli: Bir adamnyn sottalyp jatqan adamdy alyp shyghuy tarihta bolmaghan jaghday. Ermek Túrsynovtyn Bolat Atabaevty, Tólegen Jýkeevtin Janbolat Mamaydy alyp shyghuy bir ssenariy boyynsha jýzege asty. Serik Saparghaligha da 65-bap boyynsha bosatugha úsynys bolghanymen, oghan rúqsat berilmegen siyaqty. Ol jaghyn Seriktin ózi ayta jatar.
Kozlov bir kezderi Bolat Atabaevtyn: «Janaózende baskeserler bar, olar dayyn túr. Sportshylarmen de sóy lestim. Kóteriluge olar da dayyn», - degen sózin qoldamaghan.
Jas qazaq: Áyteuir, arandatushy­lyq әreketterdin bolghany kýmәnsiz ghoy?
Jasaral Quanyshәli: Ol arandatushylyq pa, joq pa, oghan men bagha bermeymin. Men tek qana bolghan әngimeni aytyp otyrmyn. 
Jas qazaq: Serik agha, sizge Ermek Túrsynov, Tólegen Jýkeev sekildi arasha týsken adam boldy ma? 
Serik Saparghali: Onda men bayaghyda bostandyqta jýrer edim. Eshkim Ermek Túrsynov, Tólegen Jýkeev sekildi әreket jasamady. Janbolat Mamay men Bolat Atabaev shyghyp ketken son tergeushiler: «Halyqqa tanymal bir adam sizge de arasha týsse, bosatar edik», - dep aghynan jaryldy. Ras, ótirigin bilmeymin. Bәlkim, búl  syltau da shyghar.   
Jasaral Quanyshәli: Ermek Túrsynov Bolat Atabaevty alyp shyqqannan keyin baspasóz mәslihatyn ótkizdik. Serikbolsyn Ábdildiyn, Ghaziz Aldamjarov, Petr Svoik jәne men boldym. Sol kezde bizge de mýmkindik berse, biz de azamattardy alyp shyghugha dayyn ekenimizdi aytqanbyz. 
Jas qazaq: Óziniz ayttynyz ba?
Jasaral Quanyshәli: IYә, men ayttym. Biraq onyn oryndalmaytynyn bildik. Óytkeni, Ermek Túrsynovtyn jóni bólek, bizdin jónimiz bólek. Ol sayasatta joq, beytarap adam. Biz әdeyi shyqtyq, biyliktin tamyryn basyp kóreyik dep, hat jazdyq. Tólegen Jýkeev bayaghydan biylikte bolghan adam.
Serik Saparghali: Ol ózin oppozisiya retinde kórsetip jýr emes pe?
Jasaral Quanyshәli: Men onyn qanday «oppozisiya» ekenin jaqsy bilemin. Men bәrin ashyq aytyp, ashyq jazamyn. Sondyqtan kóp adamdargha jekkórinishti bolyp jýrmin. Bolat Ábilev, Tólegen Jýkeev jalghan «Azat» partiyasynda boldy. Olardy jalghan «Azat» dep ataymyn, «Azat» dep ataugha auzym barmaydy. «Azat» degen atty úrlap aldy. 
Altynbek (Altynbek Sәrsenbaev - red.) qaza bolghan son, búlar byt-shyt boldy. Eshqanday júmys jýrgizbedi. Atyn «Azat» dep ózgertip, turalap alghannan keyin, Petr Svoikti orynbasar etip alghannan keyin: «Búl - masqara! Aqylgha syimaytyn jaghday! Búdan keyin partiyada bola almaymyn!» dep esigin tars jauyp kettim. Jalghan oppozisiya! 
Jas qazaq: Qarasha ayynda múnayshylardyn is-әreketi men talaptary zan shenberinen shyghyp ketti dep kórsettiniz. Siz ol kezde Janaózende boldynyz, bәrin kózinizben kórdiniz. Osy jaghyn da tarqatyp aytyp berseniz? 
Serik Saparghali: Negizinen, múnay­shylardyn talap-tileginin negizi bar. Júmysshylardyn jalaqysynan kem degende 13 milliard tenge jelingen. 80 payyz syiaqynyn 42 payyzyn kesip tastaghan. Búl jerde ýlken jemqorlyq jatyr...
Biraq bastapqyda-aq zandy jolmen jýrmedi. Enbek kodeksinde enbek dauy bastalar aldynda újymnyn jinalysy boluy kerek. Sol jinalysqa kelgen adamdardyn jartysynan kóbi talap-tilekti qoldap qol kóterui kerek edi. 23 qarashada jinalysqa qatystym. «Qazmúnaygazdyn» Barlau Óndiru» AQ-nyn bas diyrektorynyn birinshi orynbasary Vladimir Miroshnikov pen K.Eshmanov ekeui: «Bitimgershilik komissiya qúrayyq, sizder júmysqa shyghynyzdar», - dep úsynys jasady. Sol kezde Nataliya Ájighaliyeva: «Bizge Sokolovany alyp kelinder. Tólemaqy mәselesi sheshilgenshe osynda otyramyz», - dep kelissózden bas tartqan. Múnayshylar aldyna shygharghan adamdardyn kelissózge iykemi bolmaghan. Olardyn qúqyqtyq shenberge týsuge mýmkindigi boldy. Bes adamdy bitimgerlik komissiyagha kirgizip, olardyn talaptary boyynsha júmys istettirip, qalghany júmysqa shyqqany jón bolar edi. Artyq talaptardy alyp tastau kerek edi. Audandyq komiytettin 60 payyzyn beru, jekeshelendirilgen kәsiporyndardy qaytaru - enbek dauyna kirmeytin mәseleler...
Jasaral Quanyshәli: Múnayshylardyn ereuili jalghyz jalaqygha kelip tirelip túrghan joq. Jalpy, búrynnan kele jatqan dau-damay. 2008 jyly, odan keyin de ereuilder bolghan. Ol kezde múnayshylardyn talaptary oryndalyp, beybit týrde sheshilip otyrdy. Tipti, birneshe bastyqty oryndarynan alyp tastaghan. 2011 jylgha deyin solay bolyp keldi. 
Sosyn, jogharghy jaq: «Qashanghy búlardyn talaptaryn orynday beremiz?» - dep, sheginbeuge bekingen boluy kerek... Múnayshylar tarapynan qatelik ketse, ol - formalidy týrdegi qatelik. 
Jas qazaq: Janaózende nege tek qana «Algha» partiyasy úrandatyp jýrdi? Shyn mәninde, arandatushylyq bolghan joq pa? Mәselen, Atabaevtyn janaghy sózi turaly ne aytugha bolady? 
Jasaral Quanyshәli: Arandatushylyq bolghan joq. En alghashqyda «Alghagha» Baqytjan degen bir múnayshy kelip, zangerlik jaghynan kómek súrady. Estay Qarashaev ta kelip kómek súrady. Búl - fakt. Sodan keyin «Algha» partiyasy kómek kórsete bastady. Biraq bar mәselesin sheship beretindey, «Algha» ýkimet basynda otyrghan joq. 
Jas qazaq: Sayasiy renk beruge tyrysushylar boldy emes pe? Ony nege jasyramyz? Tipti, buma-buma dollarmen ústalyp jatqandar bolghan joq pa, sol kezde?
Jasaral Quanyshәli: Aqsha alyp jýruge bolmaydy dep kim aytty? Olardy ústap alugha kimnin haqysy bar? Janbolat Mamaydyn qaltasyndaghy aqshany nege týgendeydi? Aqsha alyp jýru - qylmys emes! 
Jas qazaq: Biz 70 jyl boyy bolishevikterdi biylikke әkelgen halyq dep oqyp, soghan senip keldik. Qazir ol revolyusiyanyn qalay jasalghanyn jaqsy bilemiz. Shetelden, naqtyraq aytqanda, Germaniyadan vagon-vagon aqsha kelgen. Revolyusiya sol aqshanyn kýshimen jasalghan. Kez kelgen tónkeris qarjymen jasalady. Múny qazir enkeygen qariyadan, enbektegen balagha deyin biledi. 
Jasaral Quanyshәli: IYә, ol kezde tónkerisshiler aqsha tabu ýshin tonaumen aynalysqan. Stalinnin ózi bank tonaghan. Onyn jóni bólek degenim sol. Búl jerde onday aqsha kelip jatqan joq.
Jas Qazaq: Ábilәztin BTA-dan tonap ketken milliardtary she, ol qayda júmsalyp jatyr, sonda? 
Serik Saparghali: Jәkendi kishkene týzeytin jer bar. Búl jerde Kozlovtyn ar jaghynda Ábilәzov túr.
Jasaral Quanyshәli: Ony aytyp otyrmyn. 
Serik Saparghali: Ol turaly bir mәrte de aytqan joqsyz. Al men Kozlov ýshin otyrdym dep aytqan joqpyn. Mәsele onda emes. 
Jasaral Quanyshәli: Sen solay ayttyn ghoy, óz auzynmen aytyldy. 
Serik Saparghali: Men «nauryz ayynan beri qaray» dedim. «Men ýsh ret Kozlovtyn núsqauymen bardym» desem, sol jeter edi, jarty jyl búryn - nauryz ayynda bostandyqqa shyghar edim. Men ony moyyndamadym.
Jasaral Quanyshәli: Moyyndasan, ótirik aytqan bolasyn ghoy. 
Serik Saparghali: Esesine, Bolat Atabaev pen Janbolat Mamay siyaqty sytylyp keter edim. 
Jasaral Quanyshәli: Onda ótirik aytqan bolar edin! Jala japqandar onsyz da kóp boldy. 
Serik Saparghali: Men kimge jala jauyppyn, Jәke!
Jasaral Quanyshәli: Jala japsan, kim bolar edin?!
Serik Saparghali: Men sizge súraq qoyyp túrmyn. Aytynyzshy, kimge jala japtym? 
Jasaral Quanyshәli: Japqan joqsyn.
Serik Saparghali: Onda nege maghan shabuyldap jatyrsyzdar?
Jasaral Quanyshәli: Eshqanday da shabuyl bolghan joq. Baspasóz mәslihatynda týrmede otyrghan Kozlovqa kinә taqtyn.
Serik Saparghali: Qanday kinә taghyppyn?
Jasaral Quanyshәli: Aqsha jóninde birdeneler ayttyn. 75 myn dollar qaltasynda jýr dep...
Serik Saparghali: Aysúlu ekeuiniz shabuyldanyzdar ghoy. Búl úyat boldy!
Jasaral Quanyshәli: Úyat nәrse jasaghan - sen. Baspasóz mәslihatyn masqara boldy!
Serik Saparghali: Nelikten?
Jasaral Quanyshәli: Baspasóz qúraldaryn kinәladyn. Qasynda otyrghan Kozlovty kinәladyn. Biraq biylik turaly bir týyir nәrse aytpadyn.
Serik Saparghali: Sonda men ne ýshin sottaldym? Jәken «Janaózenge jeti ay boyy bara almay jýrdim» - deydi. Búl ózi - kýlkili jaghday. Al bastyghyn qamap qoyyp edi, apta sayyn baryp jýrdi. 
Jasaral Quanyshәli: Ne dep túrsyn?! Men bir-aq ret bardym. 
Serik Saparghali: Aqtauda neshe kýn boldynyz?
Jasaral Quanyshәli: Sottyn ayaghyna deyin boldym. 
Serik Saparghali: Mine, kórdiniz be? Sonda baryp jatqansyz. Al múnayshylar qiyndyqqa tap bolghanda barugha jaramadynyz! 
Jasaral Quanyshәli: Jana ayttym ghoy, ózim sottalyp jattym dep. Sen kinәndi maghan qaray búrma! Ózinnin ne býldirgenindi bil! 
Serik Saparghali: Últtyq mýddeni oligarhtyn - Ábilәzovtin may shelpegine ayyrbastap jiberdiniz! 
Jasaral Quanyshәli:  Bergen antynnan taydyn! «Ólsem de, taymaymyn», - dep ant bergen búl! 
Serik Saparghali: Men kimdi kórsetip berippin? 
Jasaral Quanyshәli: Eshkimdi kórsetpey-aq qoy, sen ózindi ózin sattyn! 
Serik Saparghali: Onda ne sharuan bar?
Jasaral Quanyshәli: Ábilәzovten aqsha alghanymdy dәleldeshi, qane! Jala jauyp otyrsyn maghan! Kók tiyn júmsalghan joq! Aqshagha júmys istegen joqpyz. Sen sekildi «qyram-joyam» degenim joq. «Alghada» ne degenin esinde bar ma?
Serik Saparghali: Qazaqtar qinalyp jatqanda ayaq basqan joqsyn! Kozlovty ústaghanda shandaryn shyghyp ketti!
Jasaral Quanyshәli: Shanym shyghady... 
Serik Saparghali: Sender múnayshylardyn mәselesin әli kýnge deyin týsinbey jýrsinder! Eger maghan shabuyldaytyn bolsandar, 61 tomnyn bәrin internetke shygharamyn. Qazir Ábilәzovtin aqshasy bolghan son shashbauyn kóterip jýr. aqshasy bitken kýni  oligarh búlardyn bireuin de taba almay qalady.  
Jasaral Quanyshәli: Men Ábilәzovten bir tiyn alghan emespin. Esh uaqytta eshkimge satylghan emespin. Bir jarym qabat ýyim bar. Sonda túryp jatyrmyn. Zeynetaqymmen kýn kórip jýrmin. Sondyqtan ayaghym túsauly. Baratyn jerge bara almay qalamyn. 
Serik Saparghali: Halyq menin jaghymda. Halyqtyn meni qalay qarsy alghanyn kórdin? Senin qasynda kim bar? Bir adamnyn atyn aytyp bershi?
Jasaral Quanyshәli: Kozlovtan «bir keli kýrish, eki keli taghy birdene» súradym deysin...
Serik Saparghali: Men halyqqa kómek súradym. 
Jasaral Quanyshәli: Halyq ýshin olay súramaydy. Erkek bolsan, óz qaltannan ber. Men aqsha ýshin jýrgen joqpyn. 
Serik Saparghali: Onda nege Ábilәzovtin advokaty bolyp túrsyn! Zandy týrde eshkim milliarder bola almaydy. Soghan miyn jetpey túr ma? Ábilәzovti nege dattamaysyn? 
Jasaral Quanyshәli: Dattamaymyn. 
Serik Saparghali: Men 61 tomdy týgel oqyp shyqtym, biraq Ábilәzovtin halyq ýshin istegen bir nәrsesin kórgenim joq, halyqqa jany ashyghan bir sózin estigenim joq. Kozlovqa senin isterin turaly jetkizemin. Ol senderdi oryndaryna qoyady. Senderdi erten-aq quyp jiberedi... Aldynghy kýni - Aslan Musiyn, sosyn Ghalymjan Jaqiyanov, keshe - Bolat Ábilev, endi býgin - Kozlov pen Ábilәzov payghambar! 
Jasaral Quanyshәli: Ras, meni qyzmetke Aslan Musin shaqyrdy. «Men oppozisiyada jýrgen adammyn, qyzmetke kelip, senin búyryghyndy oryndap otyramyn ba?» - dep saual tastadym. «Eshqanday búyryq bolmaydy, «óz qalauynsha júmys isteniz», - dedi ol. Kart-blansh berdi. Sodan keyin bardym. Aqparat jәne qoghamdyq kelisim basqarmasynyn bastyghy boldym. Sol kezde til ýshin qytay kompaniyalarymen, basqalarmen de kýrestim... 
Serik Saparghaliy ózi ghaybattap otyrghan Ábilәzovtin aqshasymen jýrdi. Janaózenge bardy, úshaqpen úshty. Aqshany kimnen aldy? Solardan aldy. Sóyte túra, maghan kiyligip otyr. Ózgere qalypty...
Serik Saparghali: Ábilәzovtin media-resurstary maghan qatysty dúrys aqparat taratyp jatqan joq... «Halyq maydany» Ábilәzovtin jobasy ekenin bilmegen edim... Konstitusiyadan orys tilinin mәrtebesin alyp tastau turaly 138-din hatyna qol qoyghan adamnyn biri - menmin. Qol qoyghandardyn kóbi bas tartqan kezde, óz pikirimde qaldym. Sondyqtan olar («alghalyqtar» - red.) meni jaqtyrmaytyn bolar.
R.S. Ángime osylay ayaqsyz qaldy.

Shadiyar Óstemirúly

"Jas qazaq" gazeti

 

0 pikir