Senbi, 28 Qantar 2023
Kýbirtke 3515 15 pikir 1 Sәuir, 2022 saghat 10:44

Qazaqstandaghy últ sayasatynyng modeli qanday boluy kerek?

Gumanitarlyq ghylymnyng resmy ainalymdarynda etnos, últ (nasiya), últtyq (nasionalinosti), jәne halyq degen úghymdar men terminder bar.

Kenestik ghylymda osy atalghan terminder halyqaralyq ghylymy qauymdastyqpen moyyndalghan ústanymnan bólek qoldanyldy. Kenestik ghylymda etnos pen últ (nasiya) úghymdarynyng ara-jigi ajyratylmay sinonim sózder ispetti qoldanylyp, ghylymy qoyyrtpaq jasaldy. «Últ» (nasiya) termiyni ayasynda halyqtyng etnostyq belgilerine mәn berilip, últ degenimiz – qazaq, qyrghyz, ózbek, orys, ukariyn, eston jәne t.b. dep týsindirildi. Negizinde búl últ degen úghymgha qatystylyghy bar etnos úghymyn ashatyn týsindirme. Al últtyq (nasionalinosti) úghymy azamattardyng etnikalyq qauymdastyqqa qatystylyghymen týsindirildi. Búl ústanym postkenestik kenistiktegi kóptegen elderde kýnibýginge deyin qoldanylyp keledi. Osynday qoyyrtpaqtyng nәtiyjesinde últ mәselesine qatysty solaqay sayasatty ústanugha jol berildi.

Osy atalghan terminderding ara-jigin ajyratyp dúrys týsinu, halyqaralyq ghylymy qauymdastyqpen moyyndalghan ústanymda aitylghanday oryndy qoldanu bizge últ mәselesindegi әlemdik tәjiriybege say sayasat modelin qúrugha mýmindik beredi.

Aldymen etnos termiynining anyqtamasyn taldasaq. Etimologiyalyq túrghydan alghanda -«etnos» grek sózi, halyq degen maghynany beredi. Ghylymy ainalymgha alghashqylardyng biri bolyp orys etnograf ghalymy - S. M. Shirokogorov engizgen.

S.M. Shirokogorov jәne Maks Veber bergen anyqtamagha sәikes etnos termiyni shyghu tegi bir, ortaq salt-dәstýrleri bar, birde tilde sóileytin adamdar toby. Etnos belgili bir aumaqta úzaq tarihy uaqyt boyynda tabighy qalyptasatyn, ishten bólinbeytin bazalyq әleumettik birlik. Úzaq uaqyt boyy ózgeriske úshyramaghan, óz ana tili men mәdeniyetin saqtaghan, statikalyq, dәstýrli-konservativtik birlikti – «etnos» dep ataymyz. Sondyqtan da etnos mәdeniyetining ishine kirip ony bólshekteu, etnosty ydyratugha baghyttalghan әreket bolyp eseptelinedi. Mәselen, etnostyng ana tilinen aiyru, ol etnostyng joyylyp, ózinen ýstem etnostyng assemilyasiyasyna úshyrauyna әkep soghady.

«Halyq» degen termiyn, búl da bazalyq etnoәleumettik úghym bolyp tabylady. Tarihy ýderister barysynda etnostar ózge etnostarmen ózara qarym-qatynasqa týsip, ózining statikalyq kýiinen ajyray bastaydy, birte-birte búl etnostar birigip, bir halyqty qúraydy. Halyqtyng qalyptasuynyng basqa da joly bar. Ol halyq retinde qalyptasqan belsendi qúrylymnyng ózining manayyndaghy etnostardy әskery kýsh qoldanumen ózine qosuy. Osynday әreketterding negizinde úsaq etnostar ýstem halyqtyng qúramyna jútylyp ketedi. Halyq bolyp qalyptasqan qúrylymnyng ishki jikteluide joghary dengeyde bolady. Osynday birneshe etnostardan halyq retinde qúralghan qúrylymdar óz memlekettikterin qúryp, әlemdik órkeniyetti qalyptastyrugha qatysady. Birneshe tipti ondaghan etnostardan qúralyp memlekettik týzgen elderding mysaly retinde Shveysariya, Pakistan, AQSh siyaqty elderdi aita alamyz.

Alayda tarihta bir tekti etnostan túratyn halyqqa ainalyp, keyin memlekettik dengeyine deyin ósken etnoúlttyq memleketter bar. Mysaly, memlekettik sayasy basqaru formasy retinde handyq biylik joyylghangha deyingi – Qazaq handyghy.

Al endi últ (nasiya) termiynine keletin bolsaq, «natio» degen latyn sózinen alynghan.  Etimologiyasy taypa, halyq, adamdar búqarasy degen úghymdy beredi. Últ (nasiya) sózi qarapayym ghana taypa, halyq, adamdar búqarasy degen úghymnan sayasy qauymdastyq degen maghynany bildiretin úghymgha deyin úzaq tarihy kezeng uaqyt aralyghynda ózgerip transformasiyagha úshyrady. Býgindegi әlemdik ghylymy qauymdastyq moyyndaghan jәne qoldanatyn úghymy XVIII ghasyrda qalyptasty.

Sonymen últ (nasiya) degenimiz bir memleketting aumaghynda ómir sýrip jatqan jeke adam-individterding sayasy qauymdastyghy bolyp tabylatyn qoghamdyq birlik. Últ (nasiya) qalyptasuy barysynda sol últty qúraytyn etnostar men halyqtardyng arasyndaghy mәdeny aiyrmashylyqtar kómeskilenip, últty aiqyndaushy kriyteriylerding qatarynda algha shyqpaydy. Búl, «qaynap túrghan ýlken qazan» ispetti bir memleket sheginde jasandy jolmen qúrylghan, etnikalyq kimdikting (iydentichnosti) dәstýrli formalaryn kómeskilendiretin memlekettik sayasy qúrylym. Últ qalyptasuy kezinde kóp jaghdayda etnikalyq toptar arasynda tildik aiyrmashylyqtar joyylyp, memlekettegi jan sany basym etnostyng tili sol melekettegi barlyq etnostar qoldanatyn memlekettik til retinde tanylady. Qoryta aitqanda últ (nasiya) termiyni adamdardyng belgili bir memleketke qatysty azamattyghyn aiqyndaytyn shama.

Últtyq (nasionalinosti) termiyning ghylymy ainalymgha avstriyalyq marksist, sayasy qayratker O. Bauer engizdi. Ol búl termindi últ (nasiya) dengeyine ótken halyq dep týsindirdi. Últtyq (nasionalinosti) termiynining býgindegi týsinigi azamattyq belgisi boyynsha belgili bir últqa (nasiya) qatystylyghyn aiqyndaytyn úghymdy bildiredi. Jogharyda atap ótkenimizdey kenestik ghylym últtyq (nasionalisnosti) termiyning etnos termiynine sinonim retinde qoldandy. Búl әlemdik ghylymy qauymdastyq qabyldaghan anyqtamagha sәikes kelmeydi. Sebebi, memleket qúramyna kirgen etnosty últtyq (nasionalinosti) dep atau, zandyq-qúqyqtyq túrghydan olardy separtizmge shaqyrumen birdey.

Sonymen qoryta aitatyn bolsaq últ adamnyng (nasiya) memleketke qatystylyghyn aiqyndaytyn bolsa, al últtyq (nasionalinosti) azamattyqty aiqyndaydy. Mysaly, Qayrat pen Vladimir dos. Olar Qazaqstannyng Almaty shaharynda tuyp-ósken. Qazir sol shaharda túrady. Qayrat pen Vladimirding últy – qazaq, Qazaqstan memleketining azamattary. Etnikalyq belgilerine qaray Qayrattyng etnosy – qazaq, Vladimirding etnosy – orys.

Álemdik ghylymy qauymdastyq qabyldaghan «últ» termiyni týsinigin ashatyn taghy bir jarqyn mysal – búl Birikken Últtar Úiymy dep atalatyn halyqaralyq úiym. Búl úiymgha mýshelikke etnostyq belgilerine qaray emes, sayasy qúrylymyna qaray – memleketter bolyp qabyldanady. Mәselen, 180-nen asa etnostardyng basyn biriktirgen Resey Federasiyasynyng әr etnosy búl úiymgha jeke-jeke etnostar retinde mýshelikke túrmaydy, birtútas Resey Federasiyasy memleketi bolyp mýshelikke qabyldandy.

Últtardyng (nasiya) payda boluy turaly kóptegen teoriyalar bar. Álemdik ghylymy qauymdastyq olardyng arasynan ekeuine erekshe nazar audarady. Olar, sayasy últty (politicheskaya nasiya) negizdeytin konstruktivtik teoriya, ekinshisi etno últty (etnonasiya) negizdeytin primordialistik teoriya.

Qysqasha toqtalatyn bolsaq, konstruktivtik teoriya últty (nasiya) maqsatty týrde konstruksiya tәrizdi qúrastyrylghan, qoldan jasalghan qúrylym retinde sipattaydy, yaghny jogharyda aityp ótken jeke adam-indivitterding etnostyq belgilerinen tys bir memleketting aumaghynda sayasy qauymdastyqqa birigui.

Al, primordialistik teoriya últty (nasiya) bir tekti etnostan túratyn, tabighy jolymen memlekettik qúrylym dengeyine deyin ósken adamdardyng etno últtyq qauymdastyghy dep týsindiredi.

Bizding elge toqtalatyn bolsaq, Qazaq últyng sipattaugha osy eki teriyany da qoldana alamyz. Jogharyda kórsetkenimizdey, Qazaq últy osy qazirgi ózi ómir sýrip jatqan aumaqta etnos retinde qalyptasyp, bir tekti etnostan túratyn memlekettik qúrylym dengeyine deyin jetilip, etno últtyq memleket retinde Qazaq handyghy memlekettik sayasy qúrylymy ydyraghangha deyin ómir sýrdi.

Qazaq eli otarshyl patshalyq Reseyding bodauyna týsip, qazaq jerine slavyan tekti jәne basqa etnostardyng kóptep qonystandyru kezeninen bastap konsturktivtik teoriyada aitalatyn sayasy últqa (politicheskaya nasiya) ainaldy.

Býgingi tanda últtyng (nasiya) eki týri bar: birinshisi – polietnikalyq últ (polietnicheskaya nasiya), ekinshisi – monoetnikalyq últ (monoetnicheskaya nasiya).

Osylardyng ishinde monoetinkalyq últ óte az, tek әlemning qiyr shetinde ornalasqan elderde kezdesedi. Mysaly, Islandiya eli.

Al, әlemning basym kópshiligi – polietnikalyq últtar. Múnday últtar әrtýrli tarihy kezendegi әlem halyqtarynyng týrli sayasy oqighalardyng әserimen miday aralasu nәtiyjesinde qalyptasty. Múnyng jarqyn mysaly – politnikalyq Qazaq últy.

Jogharyda kórsetilgen anyqtamalardyng negizinde, sonday-aq әlemdik ghylymy qauymdastyq moyyndaghan ústanymgha sýiene otyryp, biz Qazaqstan polietnikalyq últtyq memleket dep tolyq aita alamyz. Búl memleketting negizin etnoúlttyq sayasy memlekettik qúrylym retinde orta ghasyrlarda – Qazaq últyn qalyptastyrdy. Keyinnen tarihy uaqyttardyng ótuimen týrli sayasy oqighalardyng aghymymen etnoúlttyq sayasy memlekettik qúrylymnyng aumaghyna ózgede kóptegen etnostar kelip qonystanyp, polietnikalyq sayasy memlekettik qúrylymgha ainaldy. Býginde osy polietnikalyq sayasy qúrylymdaghy 60%-dan astam basym etnos – búl Qazaq últy. Memlekettik tili – qazaq tili. Qazaqstan polietnikalyq últtyq memleketining azamattarynyng últy – qazaq, etnikalyq belgilerine qaray 120-dan astam etnos ókilderin qúraydy. Qazaq últynan basqa etnostardyng barlyghy Qazaq últynyng últtyq kimdigi (iydentichnosti) qalyptasqan kezenge deyin etnodiasporalar bolyp tabylady.

Osy aitylghan tezisterge sýiene otyryp biz býgingi kýnning talabyna say kele bermeytin, eski kenestik sýrleumen kele jatqan últ mәselesindegi memlekettik sayasatty әlemdik tәjiriybede synnan ótken, әlemdik ghylymy qauymdastyq moyyndaghan ústanymgha qaray búryp beyimdeuimiz kerek dep esepteymiz.

Ol – azamattyq qatystylyghyna qaray әr jeke individting sayasy qauymdastyqqa birigu arqyly últtyq memlekette ómir sýrui. Ár jeke individting azamattyghy onyng últtyghyn (nasionalinosti) aiqyndaydy, yaghny elimizdegi әrbir azamattyng últy – Qazaq bolyp tanylu. Búl últ mәselesindegi sayasattyng negizi, basty baghyty bolyp tanylmaq.

Al endi osy sayasattyng ómirshendigin, myzghymastyghyn qamtamasyz etu kelesidey ýsh túghyrgha baylanysty.

Birinshi, últtyq memleketti bayandy qylu: nәsildik jәne etnostyq tendikti mýltiksiz saqtay otyryp, qazaq últynyng topastyrushy rólin arqau etip, qazaq tilining últty úiystyrushy faktor retinde tanu. Qazaqstandaghy barlyq etnostardyng ana tilderi men mәdeniyetining tabighy damuyna jaghday jasau. Qazaqstan halqynyng etnostyq belgisine qaray diskriminasiyagha úshyrauyna jol bermeu. Til sayasatynda memlekettik tilding túghyryn bekemdeude bilim reformalaryn jýrgizu.

Búl túghyrdyng berik boluy ýshin eshqandayda «Qazaqstan halqy Assambleyasy» siyaqty konstitusiyalyq mәrtebe berilgen, memlekettik instituttan joghary túratyn organ qajet emes.

Qazaqstan memleket retinde «Qazaqstan halqy Assambleyasy» siyaqty úiymgha zәru emestigining basty eki negizgi bar. Olar:

- Qúqyqtyq alandaghy negizsizdigi. Assambleya sózining etimologiyasy fransuz tilinen alghanda belgili bir úiymnyng joghary organy degendi bildiredi. Osy túrghydan alghanda «Qazaqstan halqy Assambleyasy» memlekettikten joghary túrghan Birikken Últtar Úiymynyng Bas Assambleyasy tәrizdi organ degendi bildiredi. Qazaqstan bir ortaq maqsat tónireginde kóptegen últtardyng birikken úiymy emes, Qazaqstan polietnikalyq tәuelsiz últtyq memleket. Sonday-aq, «Qazaqstan halqy Assambleyasy» әlemning keybir elderindegidey parlamenti bolyp tabylatyn, «Últtyq Assambleya» dep atalatyn joghary zang shygharushy organda emes.

Osy rette, etnostyq belgilerge qaray qúrylghan «Qazaqstan halqy Assambleyasyn» qúqyqtyq negizdi dep tanu separtizmge jol ashumen birdey bolyp eseptelinedi. Sebebi, qazaq jerindegi әrbir etnos Qazaq últyn qúrushy ókil retinde sezinbeyinshe, Qazaqstan dep atalyn ortaq ýide ózderin bóten, belgili bir artyqshylyqtar berilgen asyrandy jetim baladay sezinedi. Al, kostitusiyalyq mәrtebe berilgen «Qazaqstan halqy Assambleyasy» siyaqty úiym, bolashaqta «bótensinu», «jetim balanyng kýiin keshekendey» ahualgha separatistik kónil-kýy syilap, qúqytyq negiz berui mýmkin.

Osyghan oray, Qazaqstan dep atalatyn memlekettegi barlyq etnostardyng tilin (memlekettik tilden basqa) mәdeniyetin, salt-dәstýrin damytu «Qazaqstan halqy Assambleyasy» siyaqty úiymdar arqyly memleketting qandayda bir qoldauynsyz tabighy jolmen damuy tiyis.

- «Qazaqstan halqy Assambleyasy» úiymynyng 9 ókili jalpyúlttyq saylausyz Qazaqstannyng eng jogharghy organy – Parlament Mәjilisine ótui, Qazaqstannyng unitarly dep tanylghan últtyq-memlekettik qúrlysyna núsqan keltiredi әri azamattardyng tendigi qaghiadasyna say kelmeydi.

Qúqyqtyq túrghydan alghanda «Qazaqstan halqy Assambleyasy» úiymynyng atynan óz ishindegi saylau arqyly Parlament Mәjilisine ótken deputattar, federasiyalyq basqaru nysanyndaghy memleketting federasiyalyq subektisining atynan joghary zang shygharushy organgha ótken ókilderi tәrizdi kórinedi. Sondyqtanda memlekettik qúrlysy unitarly dep tanylghan elde múndaygha jol beru qúqyqtyq dúrys emes.

«Qazaqstan halqy Assambleyasy» úiymynyng saytynda: «Parlament Mәjilisine Qazaqstan halqy Assambleyasynan saylanghan 9 deputat elimizding barlyq etnostary atynan ókildik etedi» delingen. Osylay bolsa, onda Assambleya óz ókilderin jalpyúlttyq saylau arqyly Parlament Mәjilisine ótkizbeydi? Sonda Assambleya Sessiyasynyng mýshelerining saylau qúqyghy Qazaqstannyng ózge azamattarynyng saylau qúqyghynan joghary ma?

Sonday-aq, Assamleya mýsheleri Parlamenti Mәjilis saylauynda eki ret dauys berip saylau qúqyghyna iye:

Birinshisi, jalypúlttyq saylaugha qatardaghy Qazaqstannyng azamaty retinde qatysyp dauys beredi;

Ekinshisi, Assamleya ishindegi saylaugha qatysyp dauys beredi.

Búl Qazaqstan azamattarynyng qúqyqtyq tensizdigini jarqyn kórinisi.

Til sayasatynda memlekettik tilding túghyryn bekemdeu kelesidey bilim reformasyn jýrgizu arqyly kórinis tabady:

- Mektepke deyingi barlyq tәrbie jәne bilim beru mekemeleri memlekettik tilge kóshirilu;

- Patshaly Resey imperiyasy túsynda ruhany otarlau qúraly bolghan, bastauyn «Týzemdik mektepter» dep atalatyn bilim oshaqtarynan alatyn – aralas tildi mektepterdi tәrbie jәne bilim beru oshaqtary retin júmystaryn toqtatu. Olardyng barlyghyn sol aimaqtardaghy etnodemografiyalyq erekshelikterge qaray ne taza qazaq tildi, nemese taza orys tildi mektepterge ainaldyru.

Jogharyda kórsetilgen bilim reformanyng nәtiyjesinde 20-25 jyldyng ishinde memlekettik tildi erkin qoldanatyn, Qazaqstan dep atalatyn polietnikalyq memleketting jas buyn azamattaryn qalyptastyramyz.

Ekinshi, әleumettik tendikdi qamtamasyz etu. Ortaq últtyq qúndylyqtardy tútynu. Tәrbie jәne bilim beru salasynda tarihy tanymdyq, patriottyq mazmúndargha kónil bólu. Azamattardyng nәsili, etnosy, jasy, jynysyna qaramastan sapaly jaqsy bilim, medisianalyq qyzmet alularyna, qoghamda ózin túlgha retinde, kәsiby maman retinde qogham ómirining әrtýrli salasynda (ghylym, bilim, óner, mәdeniyet, sport, memlekettik qyzmet) jýzege asyra biluine tolyqtay jaghday jasau. Álemdik dodalarda Qazaqstandy osy elding azamata retinde layyqty tanystyrugha, últtyng namysyn qorghay biluge mýmkindik jasau. Búl túghyr býginde sport, óner, mәdeniyet salasynda ózin jaqsy kórsetude. Mәselen, dýniyejýzilik arenada ónerlerin, sporttyq mashyqtaryn kórsetetin Dimash Qúdaybergendi, Gennadiy Golovkindi, Qanat Islamdy, Dmitriy Balandindi, Oliga Rypakovany, Jansaya Ábdimәlikti әlem júrtshylyghy qazaq últynyng ókilderi dep tanidy.

Ortaq últtyq qúndylyqtar retinde Qazaqstan Respublikasynyng tәuelsizdigi kýninin, Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasy kýninin, Últtyq valuta kýninin, 14 nauyryz – Kórisu nemese Amal merkesin, 21 nauyryz – jyl basy Nauryz meyramyn úlyqtap, Qazaqstandaghy barlyq etnostardy azamattyq belgileri boyynsha bir últqa úiystyrushy mazmúnyng nasihattap, dәripteu. Osy qúndylyqtardy ortaq tútynugha shaqyru.

Tәrbie jәne bilim beru salasynda tarihy tanymdyq, patriottyq mazmúndargha kónil bólu isi, Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasynyng preambulasyndaghy: «Biz, ortaq tarihy taghdyr biriktirgen Qazaqstan halqy, bayyrghy qazaq jerinde memlekettilik qúra otyryp, ózimizdi erkindik, tendik jәne tatulyq múrattaryna berilgen beybitshil azamattyq qogham dep úghyna otyryp, dýniyejýzilik qoghamdastyqta  layyqty oryn aludy tiley otyryp, qazirgi jәne bolashaq úrpaqtar aldyndaghy joghary jauapkershiligimizdi sezine otyryp, ózimizding egemendik qúqyghymyzdy negizge ala otyryp osy Konstitusiyany qabyldaymyz» dep aitylghan basty tezistik oidyng shenberinde jýrgizilui tiyis.

Ol ýshin orta bilim beru mekemeleri men joghary oqu oryndarynyng tarih pәnining oqu baghdarlamalarynda Qazaq últynyng qalyptasuy men handyq basqaru formasyndaghy últtyq memlekettigin qúruy, patshaly Resey memlekettining bodauyna ótui men KSRO qúramynda memlekettik subekt retinde ómir sýrui, qazaq jerine býgindegi Qazaqstandaghy barlyq etnostardyng belgili bir tarihy kezenderde kelip qonystanghany, jer audarylyp kelgeni qandayda bolmasyn bir әsireleusiz obektivti bayandaluy, sonday-aq býgindegi qazaq jerindegi barlyq etnostardyng ortaq tarihy taghdyry - olardyng barlyghynyng ókilderin azamattyq belgileri boyynsha - Qazaq dep atalatyn últqa biriktirgenin qandayda bolmasyn bir әsereleusiz, baysaldy әri úghynyqty týrde oqytyluy tiyis dep esepteymiz.

Jogharyda bayandalghan mazmúnda tәrbie jәne bilim beru ýderisteri úiymdastyrylyp, Otanyng hәm últyng sýiige, erkindik hәm jauapkershilikke, tendik hәm pariytettikke, tatulyq hәm dostyqqa,  toleranttylyq hәm liyberaldyqqa shaqyratyn patriottyq ruhtaghy tәrbie berilui qajet.

Ýshinshi, Qazaqstannyng ekonomikalyq ósip-órkendeuin qamtamasyz etu. Gýldengen, ósip-órkendegen, halyqaralyq qatynasta ózindik salmaghy bar, әlemdik qauymdastyqta oiyp túryp ózining orynyng alghan elde ómir sýru kez kelgen adam ýshin sol elding azamaty retinde qyzyqty, әri maqtanysh sezimin tudyrady. Qazaqstannyng ekonomikalyq órkendegen elge ainaluy, aldynghy aitylghan eki túghyrgha tikeley baylanysty. Nәsildik jәne etnostyq tendik ayasynda, azamattyq belgileri boyynsha bir últtyng boyynda ózin sezinu, qoghamnyng әr salasy boyynsha ózin jýzege asyrugha mýmkin bolghan әleumettik tendik saqtalghan qoghamda ekonomikasy órkendegen, etnikalyq janjaldardan ada, jemqorlyqsyz kýshti memleket qúrugha bolady.  

Sózimizdi qorytyndylaytyn bolsaq, últ mәselesinde býgindegi qoghamymyzda oryn alyp jatqan týitkildi problemalardy ashyq kótermey, kenes kezinen qalghan eski sýrleuden shyqpay,  kersinshe múnday mәseleler joq dep onyng betin ghana әrlep qong, memleketting últtyq sayasatynyng nәtiyjeli emes ekening kórsetedi. Últ mәselesindegi sayasattyng býgingi tandaghy modeli, býgingi kýnning talabyna say emes, әlemdik ústanym negizinde qalyptasqan tәjiriybeden alys. Múnday jaghdayda etnikalyq týsinispeushilikter oryn alyp, olardyng týrli әleumettik jәne túrmystyq jaghdaylardyng sebebimen janjaldargha úlasuy zandy qúbylys.

Osyghan oray, últ mәselesine qatysty әlemdik ghylymy qauymdastyqpen moyyndalghan úghym-týsinikter ayasynda, әlemdik tәjiriybeni nazargha ala otyryp, eldegi etnostardy azamattyq belgileri boyynsha bir últqa úiystyratyn, býgingi kýnning talabynan shyghatyn úzaq merzimdi strategiyalyq maqsat-múrattardy kózdeytin, Qazaqstannyng ózindik últtyq sayasatynyng modelin qúru, últtyq-memlekettik iydealogiyasyn jasau qajet dep esepteymiz.

Amankeldi Saduaqas

Paydalanghan derek kózderi:

  • Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasy;
  • «Materialy k istoriy kirgiyz-kazakskogo naroda», M. Tynyshpaev;
  • «Qazaq tarihynyng әlippesi», M. Maghauiyn;
  • «Eldegi diny ahual, ózgerister bizding baghytymyzdyng dúrys ekening kórsete bastady» M. Myrzahmetov, «Adyrna» últtyq-etnografiyalyq portaly, 2011;
  • «Aralas mektep jәne shala qazaq mәselesi», M. Myrzahmetov, Baq.kz sayty;
  • «Últtyng bir adamyn qorlau barlyq últty qorlaumen birdey», A.Aytaly, «Ana tili» gazeti, 2020;
  • «Sovetskaya nasionalinaya politika v usloviyah administrativno-komandnoy sistemy», IYjevskaya gosudarstvennaya seliskohozyaystvennaya akademiya, Smironova L.V., «Vestnik OGU» №7/iili 2006;
  • «Qazaqstan halqy Assambleyasy turaly» Qazaqstan Respublikasynyng zany;
  • https://carnegieendowment.org/sada/?fa=46097&lang=en
  • https://www.fergananews.com/articles/7947
  • https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9D%D0%B0%D1%86%D0%B8%D0%BE%D0%BD%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D1%81%D0%BE%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2_%D0%9A%D0%B0%D0%B7%D0%B0%D1%85%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%BD%D0%B0
  • https://dic.academic.ru/dic.nsf/politology/398/%D0%90%D1%81%D1%81%D0%B0%D0%BC%D0%B1%D0%BB%D0%B5%D1%8F
  • https://www.geopolitica.ru/article/etnos-narod-naciya-nacionalnost-raznica-ponyatiy-i-opasnost-ih-smesheniya
  • https://thequestion.ru/questions/178143/kakaia_raznitsa_mezhdu_natsiei_i_etnosom_0f003f1d
  • https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9D%D0%B0%D1%86%D0%B8%D1%8F
  • https://www.akorda.kz/kz/national_projects/kazakstan-halky-assambleyasy

Abai.kz

15 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3140
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2098
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1914