Senbi, 13 Sәuir 2024
Janalyqtar 2690 0 pikir 8 Qazan, 2012 saghat 10:12

Serikjan Qaji. Jýregimde bir Abay

* * *

Aytarymda óz múnym, jazarymda óz múnym,

Kóz aldymda kólbendep, súraghy kóp kezdi kýn.

Quantady bir oilar, Jaratqangha jaqyn ghyp,

Ýrey syilap keybiri, taqap ajal kezdigin.

 

Aytarymda óz múnym, jazarymda óz múnym,

Júrtqa jaydym syrymdy, jyrlarymmen, sezdi kim?!

Aq paraqqa aqtaram kóz jasymdy siya ghyp,

Namysymnyng órligin, kónilimning ezdigin.

 

Aytarymda óz múnym, jazarymda óz múnym,

Halyq deytin danalyq sala ma dep kóz qyryn.

Jylaghandar júbanyp, jasyghandar jiger ap,

Tapsa dedim ólennen óz taghdyryn, óz kýnin.

 

Aytarymda óz múnym, jazarymda óz múnym,

Kónilimnen kóshirem tabighattyng mezgilin.

Kóktem syndy qúlpyram, jaz bop kýlem jadyrap,

Qys ta mende, kýzdemin, jyrlarymda mazmúnym.

 

Aytarymda óz múnym, jazarymda óz múnym,

Dýniyeni sholady kónildegi kóz-kýnim.

Tirlik keship jyrymmen, tura jýrip, aq sóilep,

Dostar taptym qanshama, joghalttym da ez birin.

 

* * *

Aytarymda óz múnym, jazarymda óz múnym,

Kóz aldymda kólbendep, súraghy kóp kezdi kýn.

Quantady bir oilar, Jaratqangha jaqyn ghyp,

Ýrey syilap keybiri, taqap ajal kezdigin.

 

Aytarymda óz múnym, jazarymda óz múnym,

Júrtqa jaydym syrymdy, jyrlarymmen, sezdi kim?!

Aq paraqqa aqtaram kóz jasymdy siya ghyp,

Namysymnyng órligin, kónilimning ezdigin.

 

Aytarymda óz múnym, jazarymda óz múnym,

Halyq deytin danalyq sala ma dep kóz qyryn.

Jylaghandar júbanyp, jasyghandar jiger ap,

Tapsa dedim ólennen óz taghdyryn, óz kýnin.

 

Aytarymda óz múnym, jazarymda óz múnym,

Kónilimnen kóshirem tabighattyng mezgilin.

Kóktem syndy qúlpyram, jaz bop kýlem jadyrap,

Qys ta mende, kýzdemin, jyrlarymda mazmúnym.

 

Aytarymda óz múnym, jazarymda óz múnym,

Dýniyeni sholady kónildegi kóz-kýnim.

Tirlik keship jyrymmen, tura jýrip, aq sóilep,

Dostar taptym qanshama, joghalttym da ez birin.

 

Aytarymda óz múnym, jazarymda óz múnym,

Ón boyymda óriler, artyqshylyq óz minim.

Qorqynysh bar azdaghan, almasam dep týsirip,

Abaydan song qalam ap, perishte ólen, sóz qúnyn...

* * *

Onashada oy túlparyn terlettim,

Qúbylysyn qúshaghyma ap, jer kóktin.

Adaldyqtyng kóteremin aq tuyn,

Qaraulyqtyng qazanynda... men joqpyn.

 

Tirshilikte su keshemin, tas basam,

Qiyndyqtan qashqan joqpyn eshqashan.

Ór keudemdi bastyrmadym, baspadym,

Jaratqannyng sýigen qúly... dostasam.

 

Izgilikting izindemin, qosyla,

Qaramadym mansabyna, jasyna.

Tar jerlerde jalt bermedim... jýrekte ýn,

"Qasqyrdaghy qas qylmaydy dosyna"

 

Aramdyqqa, ayarlyqqa kýiinem,

Torlaryna týssem daghy jii men.

Tartyp jýrip azabyn da tozaghyn,

Biyiktemin... iyilgenge iyilem.

 

Dýbir toly dýniyede damyl joq,

Birde suyp, birde órtenem jalyn bop.

Dana Abayday múng simirip, u iship,

Bar adamdy qúshqym keler, bauyr dep.

* * *

Qayta-qayta Abaygha bas úratyn bop aldym,

Otyram da onasha, oilaryna qamaldym.

Baz keshkeli jýrgende, qara týnek qúrsaulap,

Syrlastym da biyiktep, tughan aiday janardym.

 

Tabysqaly Abaymen, kónilimde jýr órlep,

Pendelikti túqyrttym, ózimdi-ózim jýgendep.

Itke balap key dúshpan, kesek atsa syrtymnan,

Ókinbedim ózi de, shoshqalyghyn biler dep.

 

Sergeldenge týssem de, jan syrymdy el úqpay,

Tәnirime tәubә ettim, tirlik keshtim toryqpay.

Adastym da jol ýsti, tómendedim, órledim,

Baghyt-baghdar siltedi, Abay-Temirqazyqtay.

 

Sýidim-kýidim, órtendim lәzzәtynan shól bastym,

Talay-talay arudyng kónilindegi kózdi ashtym.

Tilsiz tilmen qúshtym da kózben kórdim, týisindim,

Jalghyzdyqtan jalyghyp bir súlumen qoldastym.

 

Jetkizsem dep úl-qyzdy, "japyraghymdy kóktetem",

Mazalaydy osy oilar asqaq arman joq bóten.

"Bes asyl is, bes dúshpan" amanatym, olardy,

Armansyzbyn aitsa júrt, "namysty, adal, tekti eken".

 

Bes kýn tirlik jalghanda, jarly emespin, arlymyn,

Jýregimnen ótkizem dýniyening zar, múnyn.

Din, diline bólmesten, týrine de tiline,

Qúshsam deymin bauyr dep adamzattyng barlyghyn.

 

Ómir zany jek kórer, maghan bireu únamay,

San asudan óttim de, sýrinsem de qúlamay.

Túmsyqtygha shoqytpay, qanattygha qaqtyrmay,

Aman saqtap keledi jýregimde bir Abay.

 

* * *

Men Abaygha bet búrdym, Abay maghan,

Oylarynan tang kórem araylaghan.

Tereninen tersem dep marjan sózdin,

Kóz jiberip, tanyrqap, taghy oilanam.

 

Men Abaygha bet búrdym, Abay maghan,

Jaqyn tartyp súrarday "qalay balam?!".

"Bas-basyna by bolghan ónkey qiqym",

Qazirde sol "ólermen" bar ainalam.

 

Men Abaygha bet búrdym, Abay maghan,

Aramyzda san ghasyr, talay zaman.

Qayyrymsyz qarynbay tolyp jatyr,

Birin-biri ayausyz tonaydy adam.

 

Men Abaygha bet búrdym, Abay maghan,

"Qazaghym" dep qayghy oilap, qaraylaghan.

Shekesimen kóz tastap, shikireyip,

Qúl ghyp júmsar bauyryn, talay nadan.

 

Men Abaygha bet búrdym, Abay maghan,

Kórgendeymin zamandy sharaynadan.

Oy da baqpay, mal baqpay, egin ekpey,

Bazarda jýr kóp qazaq "sor" aidaghan.

 

Men Abaygha bet búrdym, Abay maghan,

Týsinbegem talay jyl, qalay jaman.

Marqúmdardyng bәri adal, bәri dana,

Tirliginde sóz - semser qadaydy oghan.

 

Men Abaygha bet búrdym, Abay maghan,

Adam - qonaq, auysar talay zaman.

Jylap tuyp, bolmasqa aldanatyn,

Keyip óler haline qaray ma adam.

 

Qaray ma adam... Jón edi abaylaghan,

Mazalasa san súraq, "qalay bolam?!".

Oyansa ghoy úiqydan, ózin tanyp,

Abaydayyn mәngilik Ar-aynadan.

 

* * *

Tandar atyp tamasha, araylana,

Qazynasyn aqtarghan talay dana.

Tolghandyryp, Tәnirdey tabyntqany,

Úlylardyng úlysy - Abay ghana.

 

Kóz týrtkisiz qapasta bar ainala,

Sansyrasang jol tappay san oilana.

Núryn seuip janynnyng týnegine,

Baghyt-baghdar silteytin -Abay ghana.

 

Tirliginde jaghylar talay jala,

Jýrekke әjim týsedi, solay jara.

Jalghyz qalyp jabyrqap jýrgeninde,

Jaratqan men senering - Abay ghana.

 

Jalbang qaqqan saltanat sarayda ana,

Syrtqa teuip, shalqayyp qaraydy agha.

Bas-basyna by bolghan bar tobyrdan,

Taban tirer tilekshing -Abay ghana.

 

Týsirmeuge kir syzyq Ar-aynagha,

Tura jýrip jaqpassyng talaygha da.

Óz-ózinnen kýresip óter ghúmyr,

Mynmen jalghyz alysqan -Abay ghana.

 

Temirqazyq - Alashqa, sharayna da,

Aspandaydy Ruhyng solay dara.

Árkim ózin sanaydy danyshpangha,

Abay ghana!

...Basqagha qaraylama...

 

JÝREGINDE JÝRU KEREK ÚLY ABAY

 

Tirshilikte jýru ýshin qúlamay,

Jýreginde jýru kerek úly Abay.

Kóniline týsirmeuge kólenke,

Oylarynan toyattau jón túmaday.

 

Kóringenge bas iymeuge "qúdaday",

Jýreginde jýru kerek úly Abay.

Bes asyl is - Temirqazyq jol silter,

Bes dúshpannan syrt beresin, súramay.

 

Zamanada alaghay da búlaghay,

Jýreginde jýru kerek úly Abay.

Tar-taghdyrda tanylsang da, qapasta,

Adasqanda kózindi ashar shyraday.

 

Jaqynyna jat kórinsen, únamay,

Jýreginde jýru kerek úly Abay.

Ashyndyrmas, "ónkey qiqym by bolghan",

Tabyndyrmas taqqa mingish "dýr aghay".

 

Baz keshetin sәtterde kóp, Qúday-ay,

Jýreginde jýru kerek úly Abay.

Qanat biter kóniline qaytadan,

Kóz aldynda shuaq shashar núr, aray.

 

Ómir degen shetsiz-sheksiz túman-oy,

Adaspay da, jýrsek deymiz qúlamay.

Kir shaldyrmay ótu ýshin Jalghannan,

Jýreginde jýru kerek úly Abay.

 

Jýregimde bir Abay

Qayta-qayta Abaygha bas úratyn bop  aldym,

Otyram da onasha,  oilaryna qamaldym.

Baz keshkeli jýrgende,  qara týnek  qúrsaulap,

Syrlastym  da  biyiktep, tughan aiday janardym.

 

Tabysqaly  Abaymen,  kónilimde jýr órlep,

Pendelikti    túqyrttym, ózimdi-ózim  jýgendep.

Itke balap  key dúshpan, kesek  atsa syrtymnan,

Ókinbedim   ózi  de, shoshqalyghyn biler dep.

 

Sergeldenge týssem de, jan syrymdy el  úqpay,

Tәnirime tәubә  ettim, tirlik keshtim toryqpay.

Adastym da jol ýsti, tómendedim, órledim,

Baghyt-baghdar siltedi, Abay-Temirqazyqtay.

 

Sýidim-kýidim, órtendim lәzzәtynan shól bastym,

Talay-talay arudyng kónilindegi kózdi ashtym.

Tilsiz  tilmen qúshtym da kózben kórdim, týisindim,

Jalghyzdyqtan  jalyghyp bir súlumen qoldastym.

 

Jetkizsem  dep úl-qyzdy,  "japyraghymdy kóktetem",

Mazalaydy osy oilar asqaq arman joq  bóten.

"Bes asyl is, bes dúshpan" amanatym,  olardy,

Armansyzbyn  aitsa júrt, "namysty,  adal, tekti eken".

 

Bes kýn tirlik  jalghanda, jarly emespin, arlymyn,

Jýregimnen ótkizem  dýniyening zar,  múnyn.

Din,  diline bólmesten,  týrine de tiline,

Qúshsam deymin  bauyr dep adamzattyng barlyghyn.

 

Ómir zany jek kórer,  maghan  bireu únamay,

San asudan óttim  de, sýrinsem  de qúlamay.

Túmsyqtygha  shoqytpay,  qanattygha qaqtyrmay,

Aman saqtap  keledi jýregimde  bir Abay.

 

* * *

Men Abaygha bet búrdym, Abay maghan,

Oylarynan tang kórem araylaghan.

Tereninen tersem dep marjan sózdin,

Kóz jiberip, tanyrqap, taghy oilanam.

 

Men Abaygha bet búrdym, Abay maghan,

Jaqyn tartyp súrarday "qalay balam?!".

"Bas-basyna by bolghan ónkey qiqym",

Qazirde sol "ólermen" bar ainalam.

 

Men Abaygha bet búrdym, Abay maghan,

Aramyzda san ghasyr, talay zaman.

Qayyrymsyz qarynbay tolyp jatyr,

Birin-biri ayausyz tonaydy adam.

 

Men Abaygha bet búrdym, Abay maghan,

"Qazaghym" dep qayghy oilap, qaraylaghan.

Shekesimen kóz  tastap, shikireyip,

Qúl  ghyp júmsar bauyryn, talay nadan.

 

Men Abaygha bet búrdym, Abay maghan,

Kórgendeymin zamandy sharaynadan.

Oy da baqpay, mal baqpay, egin ekpey,

Bazarda jýr kóp qazaq "sor" aidaghan.

 

Men Abaygha bet búrdym, Abay  maghan,

Týsinbegem  talay jyl, qalay jaman.

Marqúmdardyng bәri adal, bәri dana,

Tirliginde sóz-semser  qadaydy oghan.

 

Men  Abaygha bet búrdym, Abay maghan,

Adam-qonaq, auysar talay zaman.

Jylap tuyp, bolmasqa aldanatyn,

Keyip óler  haline qaray ma adam.

 

Qaray ma adam...  Jón edi  abaylaghan,

Mazalasa san súraq, "qalay bolam?!".

Oyansa  ghoy úiqydan,  ózin  tanyp,

Abaydayyn  mәngilik Ar-aynadan.

 

* * *

"Qolymdy mezgilinen kesh sermedim..."

Abay.

 

Taugha da úryp basymdy, tasqa da úryp,

Jetelegen alysqa bastap Ýmit.

Emen jarqyn kýlgemin, key sәtterde,

Jabyrqagham, janardy jas ta buyp.

 

Kýigem-sýigem, syrt bergem, ýmittengem,

Armandagham, adasqam, kýdiktengem.

Jyghylgham da, sýringem, qayta túryp,

Aspandagham, kórinip biyik tórden.

 

Tirliktegi týgendep jyrtyghymdy,

Dalbasalap ótkizgem kýn-týnimdi.

Qu dýnie kóz boyap, kógime kep,

Ókinishting kóshpeytin búlty ilindi.

 

Kók jiyekte kórindi kózime anyq,

Kyrandaymyn qúlaytyn ózi baryp.

Shara bar ma, men týgil danalarda,

Óte shyqqan, ólmeytin sózi qalyp.

 

Al ózimde ne bar dep tirek bolar,

Onasha da múng - túman, súraq qamar.

Tapqan púl men baqqan mal qayyr bolmas,

Kelmes jaqqa jónkiydi kýn-aptalar.

 

Alpys eki tamyrgha maza bermey,

Jortady múng qanymda jazagerdey.

Ókpelimin jelge úshqan jyldaryma,

Kesh sermedim qúlashty jaza bermey.

 

Qalghan ghúmyr úzaq pa, shamaly ma,

Jútylghansha ajaldyng aranyna.

Siya etip qanymdy qalamyma,

Sózimdi aityp qalayyn zamanyma.

 

KÝn tóbeden aughanda

Tas tóbemnen kýn enkeyip barady,

Ózegim-órt, jalyn sharpyp sanany.

Barmaghymdy shaynaymyn qúr, sharasyz,

Qaqpan qapqan kók bóridey jaraly.

 

Aptap ystyq, bar ainalam tymyrsyq,

Izsiz-tossyz dóngelener kýn- úrshyq.

Kýlgen bolam, jýrgen bolam pang basyp,

Ar jaghymda jaraly arlan ynyrsyp.

 

Kýn tóbeden barady auyp inirge,

Sezem-bilem týnge ainalar týbinde.

Taghdyr-túzaq tastay batyp moynyma,

Elendeydi kók bóri-ýmit dýbirge.

 

Kórermin de mandayymnyng jazuyn,

Adastyrmas arman-Temirqazyghym.

Kýn aughan song qiyal-arlan shau tartyp,

Qiyandardan izdemeydi azyghyn.

 

Qarasha kep bozbastandym, kýz auyp,

Kónergendey kórinedi jýz aryp.

Kýn besinge qúlady da, basyldym,

Kólenkemde bara jatyr úzaryp.

 

Dýnie esigin ashqan edim týrip men,

(Esik-tórdey ómir-jalghan juyq pa en?!)

Kýn tóbeden aughan song ba, shegindim,

Keyingige qaray berem ýmitpen.

«Abai.kz»

0 pikir