Seysenbi, 17 Mamyr 2022
Janalyqtar 2222 0 pikir 1 Qazan, 2012 saghat 14:34

Qazaq kóshesi nege qysqa?

Qazir ótkenge qarap otyrsaq, keshegi Kenes Odaghy kezinde Qazaqstanda tyng iygerilgenine 58 jyl bolypty. Býgingi kýn túrghysynan qarasaq, oghan júrttyng kózqarasy әrtýrli. Eng jangha batatyny, ejelgi qazaq auylynyng ataulary ózgertildi. Mysaly, tyng iygeruge kelushilerdi mәngi este qaldyramyz degen sebeppen birqatar eldi mekenning aty «Kiyevskiy», «Harikovskiy» t.b. bolyp ketti. Ásirese, últymyzdyng basty baylyghy - tilimiz zardap shekti. Sol tynnyng kesirinen kóptegen qazaq mektepteri jabylyp qaldy. Ata-әjelerimiz nemerelerimen shýldirlep orys tilinde sóilesetin boldy. Sol tyng iygeru jyldary jayly Qostanay qalasynyng bayyrghy túrghyny, úlaghatty ústaz Beken Kópesh aghamyz jan syryn aqtaryp:

Qazir ótkenge qarap otyrsaq, keshegi Kenes Odaghy kezinde Qazaqstanda tyng iygerilgenine 58 jyl bolypty. Býgingi kýn túrghysynan qarasaq, oghan júrttyng kózqarasy әrtýrli. Eng jangha batatyny, ejelgi qazaq auylynyng ataulary ózgertildi. Mysaly, tyng iygeruge kelushilerdi mәngi este qaldyramyz degen sebeppen birqatar eldi mekenning aty «Kiyevskiy», «Harikovskiy» t.b. bolyp ketti. Ásirese, últymyzdyng basty baylyghy - tilimiz zardap shekti. Sol tynnyng kesirinen kóptegen qazaq mektepteri jabylyp qaldy. Ata-әjelerimiz nemerelerimen shýldirlep orys tilinde sóilesetin boldy. Sol tyng iygeru jyldary jayly Qostanay qalasynyng bayyrghy túrghyny, úlaghatty ústaz Beken Kópesh aghamyz jan syryn aqtaryp:

- Tyng iygeru bastalghan kezde men on alty jasar bozbala ekenmin. Sondyqtan biraz jaydy kónilge týidik. Ózim osy oblystyng Shoqqaraghay degen auylynda dýniyege keldim. Áriyne, tynnyng Qostanay ónirin belgili dәrejede әleumettik jaghynan órkendeuine qosqan ýlesin joqqa shygharugha bolmaydy. Qanshama eldi mekenderge elektr jaryghyn beretin baghanalar tartyldy. Baylanys jýiesi nyghaydy. Joldargha tas tóseldi. Búl jaqsy jaghy.
Alayda N.Hrushev sekildi biylik basyndaghylardyng asyra silteuining saldarynan kóptegen qazaq mektepteri jabylyp qaldy. Naqty mysal keltiretin bolsam, ózim dýniyege kelgen auylda osynau úly dýrmek bastalghan kezde qazaq bastauysh mektebi bolsa, búl bilim úyasy keyin әlgi jerde de deni qazaq últy túrsa da mektep orysshagha ainaldy.
Tyng iygeruding bizding ónirge ekologiyalyq jaghynan tiygizgen zardaby da jetkilikti. Búryn jayqalghan shabyndyq jerler shamadan tys jyrtyldy.
Ol jer eroziyasyna әkelip soqty.
Sol jyldary Kenes Odaghynyng týkpir-týkpirinen halyq kóptep keldi. Mәselen, elimizde 1860 jyly qazaqtar halyqtyng 92 payyzyn qúrasa, 1961 jyly 29 payyzgha qúldyrady. Osy derekten-aq biraz jaydy angharu qiyn emes. Eng súmdyghy, qazaqtardyng jappay araq ishui - osy tynnyng jemisi. Bú­ryn bizding ólkede әielder ishimdik degendi mýldem auyzgha almaytyn, - deydi.
Tilimiz, әdet-ghúryp, salt-dәstýrimiz te­jeldi. Bayyrghy jer-su ataulary esk­e­rilmey, bәri de oryssha atalatyn boldy. Tyng dalada boy kótergen sharuashylyqtar «Bauman», «Frunze», «Kaliniyn», «Vo­ro­shilov», «Moskva, «Minsk», «Poltava», «Le­ningrad», «Kiyev», «Lermontov», «Che­hov» dep atalyp kete berdi. Eldi mekender de kezeginde osylay atalatyn boldy.
Qostanay ónirindegi qazaq mektepterining órkendeuine kóp ýles qosqan syily aqsaqal Júmaghazy Bekbosynov sonau tyng iygeru jyldaryn eske ala otyryp: Tyng iygeruding jaqsy jaqtarymen qatar ruhani, yaghny til mәselesine tiygizgen ziyandy tústaryn da aitpasqa bolmaydy. Qazaqtar óz jerinde azshylyqqa ainaldy. Esikten kirip, «tór meniki» degender de kezdesti. Onyng ýstine qazaq mektepterin jappay jabu saya­saty jýrdi. Aldymen bastauysh mektepterdi jabu qolgha alyndy.
Ol tipti qiyngha týspedi. Áueli birinshi qazaq synybyna oqushylar qabyldamay, balalargha orys әlippesin berip, oryssha oqudy bastady. Kelesi jyly ekinshi synyp bolmady. Osylay tórt jylda bastauysh mektep týgel jabyldy. Ata-analardyng qarsylyghyna eshkim kónil audarmady. Óitkeni búl sayasatty qoldap, jýrgizip otyrghan partiya komiytetteri boldy.
Ol kezde SOKP Ortalyq Komiytetining aq degeni alghys, qara degeni qarghys edi. Oghan eshkim qarsy túra almady. Osynday júmystyng nәtiyjesinde oblysymyzdaghy Qostanay, Fedorov, Denisov, Taran, Uriys­kiy audandarynda birde-bir qazaq mektebi qalmady. Ýlken kisiler balalary jәne ne­merelerimen ana tilinde sóilese al­may­tyn zaman tudy. Múnyng ózi óz elinde otyryp, soltýstiktegi qazaqtardyng dini men tili, salt-dәstýrinen qol ýzuine әkelip soqty. Osynday kelensizdikterden tek tәuelsiz memleket atanghaly beri ghana aryla bas­tadyq. Endi «El bolamyn desen, besigindi týze» demekshi, әrbir qazaqqa óz ana tiline kónil bóletin shaq әbden tudy, - dedi.
Sonymen, Qostanay ónirinde tuyp-ósken ziyaly azamattardyng sózderinen
kóziqaraqty oqyrman biraz jaydy týise kerek. Soghan qaraghanda tyng iygeru jyl­darynda N.Hrushevting jýrgizgen sayasatyn-da qazaq halqyn oilap, jarylqau emes, basqa da oy jatsa kerek. Eger azattyqtyng tany atyp, Odaq ydyramaghanda, sol­týs­tiktegi qazaq­tardyng ruhany ómiri qanday bolaryn tek bir Qúday biledi.
Mine, mening aldymda oblystyq tilderdi damytu jónindegi basqarmadan alghan mә­limetter jazylghan qaghaz jatyr. Onda ónir­degi barlyq selolyq okrugtardaghy eldi me­kenning atauy qamtylghan. Mysaly, Qos­tanay qalasynan 50 shaqyrymday jerde jatqan Altynsarin audanyn alayyq. Onda tek Obaghan auyly ghana qazaqsha. Qalghan­darynyng bәri orys tilindegi Kras­nyi­kordon, Priozernyi, Sverdlovka, Boli­shechurakovskiy, Dimitrovskiy bolyp
kete beredi. Álgi audanda úzyn-yrghasy 11 okrugtyng atauy orys tilinde jazylypty. Onyng qashan qazaqsha ataugha ie bola­tyndyghyn eshkim de naqtylap aita al­maydy. Óitkeni oghan uaqyt kerek.
Tek oblystyng qazaqtyng qaymaghy bú­zylmay, últymyzdyng barlyq salt-dәs­týrlerin saqtap kele jatqan qalyng bauyr­larymyz túratyn Amangeldi, Jangeldiyn, Qamysty, Nauryzym, Áuliyekól audandary bolmasa, qalghan audandardaghy selolyq okrugterding basym kópshiligi әli de oryssha atalady. Búl audan әkimderi tarapynan әli de belsendilik sezilmeytindigining dәleli. Olardyng uaqyt talabyn týsinetin kezderi әbden jetti.
Áriyne, ótken tәuelsizdik alghan jyldar ishinde oblysta birqatar audandardyng at­tary Borovskoy - Mendiqara, Uriskiy - Sarykól, Leninskiy - Úzynkól, Kom­so­molskiy - Qarabalyq bolyp ózgerdi. Al Fedorov, Denisov audandarynyng attary qashan ózgeretini belgisiz.
Jogharyda atalghan basqarmanyng bólim bastyghy Jarasqan Nauryzbaevpen kó­terilip otyrghan ózekti taqyryp boyynsha әn­gimeleskenimizde, ol da kókeyde jýrgen oilarymen bólisti. Ózi maqalada keltirilip, múrty búzylmay túrghan auyldyq okrugter men eldi mekenderding atauy sol tyng iygeru jyldarynyng saldary ekendigin aityp ótti. Issaparmen audandar men qalalargha bar­ghanda eldi mekenderding ataularyn býgingi uaqyt talabyna say ózgertu qajettigi jay­ly tiyisti oryndardyng basshylarynyng al­dyna mәsele etip kóterip jýrgendigin de jasyrmady. Aldaghy uaqytta Fedorov au­dany - Jarkól, Denisov audany - Týie­moynaq bolyp ózgere me degen ýmiti bar ekendigin de bildirdi. Óitkeni atalmysh audandardyng búrynghy ataulary solay kórinedi. Jergilikti jerdegi últym dep jýregi soghatyn azamattardan úsynystar da bar eken. Degenmen de osy mәselemen tikeley shúghyldanatyn mamandar men basshylardyng keleshekte osy baghytta atqarar sharualary shash etekten ekendigin eske salamyz.
Qostanay - tazalyghymen, sәndiligimen aty shyqqan qala. Ony órkendetu men kóriktendiru ýshin qazir atqarylyp jatqan júmystar jetkilikti. Degenmen de ruhany salada, yaghny kóshe ataularyn ózgertu men mandayshalar men jarnamalardy qa­zaqilandyruda qyruar júmystar kýtip túrghandyghyn ziyaly qauym jaqsy biledi.
Býgin biz tek oblys ortalyghyndaghy kóshe jayynda ghana toqtalmaqpyz. Qazirgi tanda oblys ortalyghynda 280 kóshe bar. So­nyng elimiz egemendik alghan 20 jyl ishinde tek 15-ining ghana atauy ózgertilipti. Ol da bolsa songhy jyldardyng bederinde jýzege asyryldy. Olar qazaqtyng birtuar perzentteri Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, Ybyray Altynsariyn, últy­myzdyng kórnekti aqyndary Mәriyam Hә­kimjanova, Syrbay Mәulenov, Ghafu Qayyr­bekovting qúrmetine berilgen kóshe. Onyng aldynda qazaqtyng túnghysh jurnaliysi Múhamedjan Seraliyn, halyq aqyny Omar Shipiyn, úly aqynymyz Abay Qúnanbaev, esimi әlemge әigili filosof Ábunasyr әl-Faraby danghyldaryna olardyng esimderi berilgen bolatyn.
Bizdinshe, búl әli de azdyq etedi. Oblys or­talyghynda kóshelerge atyn beretin aza­mattar men úly túlghalar jetedi. Jo­gharyda atalghan oblystyq tilderdi damytu jó­nin­degi basqarmadan alynghan mәlimetterge sýie­n­sek, Solnechnaya kóshesi 9 ret, Chelya­binskaya 6 ret, Kostanayskaya 4 ret, Rud­nens­kaya 3 ret qaytalanady. Al qazaqtar-dyng úly per­zentterining esimderin úlyq-
tap, olargha kóshe berer kezde keybir qala azamattary óre týregeledi. Al әlgi birneshe ret qayta­lanatyn kóshelerding atauymen basqa da tolyp jatqan kóshe attary kórikti shaha­rymyzdyng sәnin búzbasa, eshqanday ajar, kórik berip túrghan eshtenesi joq. Al Maya­kovskiy, Chehov, Chkalov, Lermontov jәne basqalar qazaq halqy ýshin qanday enbek siniripti? Qashanghy ózgelerdi ja­ryl­qap, ózimizding barymyzdy úlyqtaytyn bola­myz?
Qoldaghy mәlimetke qarasaq, Qostanay sekildi ýlken qalada búl kýnderi 26 ghana kóshening aty qazaq tilinde atalady. Mә­selen, 15 kóshening atauy «proezd» sózinen, 9 kóshening atauy «pereulok» sózinen bas­talady eken. Sonda biz osynday «proezd» ben «pereuloktargha» últymyzdyng birtuar qazirgi tәuelsizdik ýshin enirep ótken asyldarymyzdyng esimin qimaghanymyz ba? Búl әriyne, bizding eldigimizge, azamat­ty­ghymyzgha ýlken syn. Sony týsinetin, ketken kemshiligimiz ben aghattyghymyzdy týzeytin kez әbden keldi. Erteng biz keler úrpaghy­myzdyng aldynda nemen aqtalamyz? Olar­dyng betine qalay qaraymyz? Tәuelsiz elmiz dep kókirek qaqqanymyzdan ne payda? Qashanghy ózgelerge jaltaqtay beremiz?
Myna masqarany qaranyz, Qostanay qalasyndaghy Narimanov bazarynyng manynda ornalasqan Qazaq kóshesi bar. Ózi kishkene ghana jerdi alyp jatyr. Osy arada shamaly oilap kórinizdershi, qazaq eli men jerinde túryp, «qazaq dep» kóshe qoygha­ny­myz úyat emes pe?!.


Orazaly JAQSANOV

"Ayqyn" gazeti

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1052