Seysenbi, 21 Qyrkýiek 2021
Alashorda 8162 26 pikir 2 Tamyz, 2021 saghat 14:28

Týrkistan legioneri Beyisov Mústafa Shoqay haqynda

Týrkistan legioneri Ghaypen Beyisovtyng «Tamúqtan ótken taghdyr»  (Beyisov Gh. Tamúqtan ótken taghdyr Derekti әngime  – Almaty: «Ólke», 2002, - 400 b.) atty derekti әngime kitabyndaghy basty túlghalar ekinshi dýniyejýzilik soghys kezindegi tarihtyng «aqtandaqtar» betterinen oiyp, óz oryndaryn alatyn qayratkerler ekendigin kәri tarihtyng ózi dәleldep berdi. Ol estelikterin 1955 jyly Qoyandy basqarmasy lagerining 3-bóliminde jýrip jaza bastaghan (A.Ahmet «Búlbúldyng ýni» nemese Týrkistan legionerining kitapshasy  // Múnayly astana, 3, 7, 10, 17  qarasha 2006 jyl.; «Búlbúldyng ýni» nemese Týrkistan legionerining kitapshasy // Kaspiy óniri tarihy mәseleleri (ghylymy maqalalar jinaghy) -Atyrau,  2007 j. - 8-26 bb.). Kóp kýrsintken kýreng jyldar Ghaypekenning jadynan qalay óshsin.

Kitaptyng alghy sózinde avtor: «Meni Kenes ýkimeti sottady eken dep tabalap, joqty bar, bolmaghandy boldy qylyp jazu oiymda bolghan da, kelgen de emes. Tarih betine batpaq jaghyp, tas laqtyru ne ózgertuge tyrysu, ónin ainaldyru. Ol tariyhqa qastandyq jasaumen teng dep týsinemin. Maqsatym – jeke basymnan ótken, naqty estigen-bilgenderimdi qaghaz betine týsirip, keleshek úrpaqqa qaldyryp ketu. Osynau belgisiz, enbekteri esh ketken jazyqsyz jandardyng osy uaqytqa deyin opasyzdar dep ataluyna qosylmaytyndyghymdy bildiremin. Eger men osy estelikti jazbay dýniyeden ótsem, barlyq kýnәni arqalap ketken bolar edim. Búdan 50 jyl búryn jazyla bastaghan estelik osy jayly esep beredi», - dep jazdy.

Derekti әngime kitapta Mústafa Shoqay, Vely Kaymhan, Hamza Abdulliyn  (әdeby býrkenshek esimi Sayran), Mәulikesh Qayboldin (Asan Qayghy), Mәjit Ayapbekov (M.Dara), Baymúrza Hayt, Qares Qanatbaev, Qazy Qazybekov (Qaziy), Mәjit Aytbaev (Qobyzshy Qorqyt) t.b. siyaqty soghys kezindegi Berlindegi Týrkistan Komiytetining kórnekti ókilderining qily taghdyrlary jan-jaqty әngimelenedi (A.Ahmet Týrkistan legionerining taghdyry býgingi úrpaqty ótkennen sabaq alugha ýndeydi //  Altyn Orda, 12 sәuir 2012 j.; A.Ahmet  Sen ony úmytpaugha tiyistisin!  // Egemen Qazaqstan, 23 nauryz 2013 j.).

Gh.Beyisov M.Shoqay turaly 1970 jyldary  jaza bastaghan. Týrkistan legionynyng sarbazy bylay dep jazdy: «Týrkistan legiony, onyng kósemi Shoqay turaly jazylmay, aqtay qalyp keldi. Kýni kelgende týrkistandyqtar úly adamyn ózderi tauyp alady, qadirleydi. Onyng sýiegin Berlinnen tughan jerine alyp keletinine senimim mol. Men ózimdi Shoqaydyng sarbazymen dep esepteymin. Sol ýshin Kenes ókimetine on jyl lageride otyryp aqysyn tólep shyqqanmyn. Jazbaugha qaqym joq dep týsinemin. Ghasyr ótedi, Mústafa bek armandap ketken úly Týrkistandy erte me, kesh pe, ornaytynyna senip, senimmen dýniyeden ótemin» ((Beyisov Gh. Tamúqtan ótken taghdyr Derekti әngime, 119 b.).

Atalghan enbeginde avtor kórnekti memleket, qogham qayratkeri M.Shoqaygha erekshe toqtalady. Ol turaly kitapta «Mústafa bek Shoqay», «Mústafa bek Shoqay jasaghan joba», «Mústafa bek Shoqay turaly әngimening jalghasy» jәne Eli erin úmytpaydy «Mústafa bek Shoqaydyng tughanyna 110 jyl» atty taraulary bar.

Gh.Beyisov alghash ret jәne songhy ret M.Shoqaymen kezdeskeni turaly:  «Jeltoqsannyng bas jaghy, 1941 jyly jerge qar týse qoyghan joq. Sýzek obasy әbden jaylap aldy. Tútqyn polisay bastyghy – qalmaq polisay habarlama jasady. «Qazir jertólege bir qazaq generaly kelip qaraydy. Sol jaqtan jerlerinde jatyp, tyndandar. Esik aldyna jaqyndamandar. Jaghyndandaghandaryna 25 qamshy dýre soghylady» dep eskertu jasaldy. Jertólening qaqpasynyng aldynda túryp basyndaghy qonyr fetr qalpaghyn qolyna alyp, basyn iyip amandasty. Úmytpasam, alasa boyly, sopaq bet, shekesi jaltyraghan, shashy joq kisi. Birin estip, birin estimeymiz.  Týrkistan degen bir ýkimetti aitady. Ol bizge nege kerek ekenin bilip jatqan bizder joq. Ol asyqpay, saspay sóileytin adam bolsa kerek.

– Amandyq bolsa, men kelip jaghdaylaryndy bilip ketip túramyn. Jaghdaylaryng jaqsardy degennen basqa eshnәrse aitpay ketti. Ol kisi sol ketkennen mol ketti. Qayta oralmady.  Keyin aqyl esimiz kirgende bilip estisek ol kisining Mústafa bek Shoqay ekenin anghardyq, - dep eske alady. Oghan tútqyndar tarpynan birneshe súraqtar qoyylghan. Búdan song Grodno tútqyn lagerine auystyrylghan tútqyndardyng jaghday jaqsara bastaydy, oghan tang qalghan tútqyndargha nemisterding bergen jauaby: «Mústafa bek Shoqay degenge rahmet aityndar. Sol kisining sarbazy bolasyndar», - jauap bergen. Al adamgershilikti de, ayaushylyqty da bilmegen Kenes  ókimeti «Bizde әskery tútqyndar joq, satqyndar bar» -dedi de milliondaghan tútqyndardyng taghdyryn  tozaqqa saldy (Esmaghambetov K., Ahmet A. Soghys tútqyndary mәselesi әli de qogham nazarynda . Egemen Qazaqstan gazeti, 9 mamyr 2012 j.).

Potsdamdaghy Vermahtynyng Jogharghy Bas komandovaniyesi ýgit-nasihat departamentining alty ailyq kursynan ótken song Gh.Beyisov Mústafa Shoqaydyng týrkistandyq tútqyndardy qalay paydalanu jóninde jazghan referatyn polkovnik fon Mrongoviisten alyp tanysqandyghy turaly aitady. M.Shoqay jasaghan joba jazylghan kitapsha formaty oqushy dәpterinen sәl kishileu, týsi aq súr. Shamasy 70-80 paraqtay. Joba nemisshe, qazaqsha, oryssha jazylghan. Qazaqshasy latyn әripimen jazylghan. M.Shoqay nemis jerinde uaqytsha bolsa da Týrkistan ýkimetin qúru kerektigin basty mәsele etip qoyghan degen pikirin bildiredi. Referatta:

1. Týrkistan komiyetin qúru.

2. Týrkistan qaruly kýshin úýru.

3. Sarbazdaryn tútqyngha týsken eriktilerden toptastyru.

4. Tútqyndar ishinen әskerge jaramaytyndaryn Almaniya zauyt, fabrikalaryna júmysqa erikti azamat retinde paydalanu. Mýgedekterin ýkimet tarapyna zandy zeynetkerlikke shygharu.

5. Olardyng ýy bolyp ketuine tiym salmau. Ýkimet tarapynan qaryz beru. Birneshe jylgha kesip.

6. Týrkistan komandirler kursyn ashu.

7. Týrkistan eriktilerin soldat dep atau. Onyng kiyimnning syrtynda bólek «embelma» boluy.

8. Týrkistan soldattarynyng pravosy Alman soldattarymen birdey boluy.

9. Týrkistan soldatynyng ishinen Alman núsqaushylaryn qong.

10. Qala transportyna tegin jýru.

11. Týrkistan últtyq baspasózin úiymdastyru.

12. Radio habarlar úiymdastyru.

13. Týrkistan últtyq ansambilin úiymdastyru.

14. Tútqyngha týsken týrkistandyqtardy tútqyn dep sanamay, olardy eriktilerding «rezervi» dep sanau.

15. Músylman dini jolymen tәrbiyeleu: Soldattargha bes uaqyt namaz oqugha mýmkinshilik tughyzyp, uaqyt belgileu.

16. Moldalar kursyn ashu. Árbir bólimshelerde molda boluyna rúqsat etu.

17. Keleshek Týrkistannyng diplomattyq kadrlerin osy bastan Alman joghary oqu ornynda oqytyp, ýirete beru.

18. Týrkistan soldattaryn shyghys maydangha jibermeu. Orys jeri Týrkistan jeri emes ekenin eskeru. Týrkistandyqtardy óz Otanynyng shekarasyna barghanda maydangha kiruge rúqsat beru.

19. Týrkistandyqtar ýshin olardyng batyr erligin kórsetetin medali, Týrkistan ordenderin shygharu.

20. Týrkistan propaganda mektebin ashu. Olardy Týrkistan tylyna týsiru (Beyisov Gh. Tamúqtan ótken taghdyr Derekti әngime, 113-114 bb).

Búl joba turaly Gh.Beyisov  týrkistandyqtardyng ishinde biletin kim bar eken dep jýrgen kezinde Berlinde Týrkistan komiytetinde tatar emigranty Ghalymjan Idrisiymen tanysyp, jaqsy qarym-qatynasta bolady. Olardyng jiyirek kezdesuining sebebi Týrkistan men Edil-Oral komiyteti bir ýiding ishinde ornalasqan edi.  Gh.Idrisy Ghaypekene «Týrkistanda úly adam bireu ghana, ol Mústafa bek. Týrkistan  bireu ghana, ol bólinbeytin Mústafa bekting úly Týrkistany» degen bolatyn. Taghy birde Ghaypekeng reti kelgende Ghalymjan Idrisiyden:

– Úly adam alamandardy únata qoymaghan siyaqty bolyp kórinedi. Sizding sózinizden  de osy әngimening yzghary bilinedi. Sonshalyqty iydeyaly adam nege Týrkistan komiytetining jobasyn jasaghan, - dep ashyq súraghan. Sondaghy Gh.Idrisiyding jauaby: « Úly adam senimen men emes. Ol «strateg», «teoretiyk» adam bolatyn-dy. Onyng óz taktikasy boldy. Sonyng arqasynda Vely Kaymhan aty atalmay qanghyp kelgen, qanghyp qaldy. Bayqaysyng ba, qazir býtin Europada úly adamnyng ataghy atalady. Men saghan bir qúpiya aitayyn. Qazirgi Mústafa bek jazyp ketken joba dep jýrgen joba, onyng jazghan jobasy emes. Onyng jazyp ketken jobasy nemisterge paydaly emes, ziyandy joba bolatyn-dy. Nemisterge Mústafanyng halyqaralyq jaugha, qyzyl bolisheviktermen ómir boyy kýresip keledi degen ataghy kerek boldy. Ataghynyng ózi jetip jatty. Úly adamdy Kishi Aziya – Týrkiyadan bastap Iran, Aughanstan, Pәkistan, músylman shyghysy qoldaytyndaryn bildi», - deydi.

Odan әri M.Shoqaydyng jobasy jóninde: «– Týrkistan sizdermen qarulas bolmaydy. Teng pravoly odaqtastaryng bolady. Týrkistan soldattary men nemis soldattary teng pravoda bolsa ghana qolyna qaru alady degenin ózim esitkenmin. Úly adamnyng danyshpandyq sózi әli esimnen ketpeydi. Eger qyzyldardy jenip, nemister Týrkistandy ózine qaratyp ala qalsa, bәribir basqa últqa biyletpeydi ózderi biyleydi. Ony men myna shashy joq basymday bilemin. Olay bolsa Týrkistangha  bir qúldyqtan shyghyp, ekinshi qúldyqqa moyyn úsynudyng qanday qajeti bar. Áueli týrkistandyqtar aldyn boljap alulary kerek degenin myna qúlaghym edi esitken. Men aitsam ol sózding eshbir әseri bolmas edi. Al úly adam aitty, onyki kóregendik bolyp esepteledi. Kóringenge býgingi bir kýn ýshin qol jaulyq bolghysy kelmedi. Nemisterge ashsa – alaqanynda, júmsa – júdyryghynda, bir jaghynan úrsa – ekinshi jaghyn tosatyn kisi kerek. Men oghan jaray almaspyn degen edi. Al nemister bolsa úly adam aitqanday preziydentti tauyp alyp qoydy. Ony kózimiz kórip otyr, - dep Vely Kayhannyng atyn atamay-aq týsindirdi», - deydi. Odan әri ol nemister úly adamnyng aqyldylyghynan búryn, ólimnen qoryqpaytyn birbetkey adam ekendiginen qauiptendi. Ol kisini eshnәrsege qyzyqtyra almaytyndyghyn bildi. Satyp taghy ala-almaytyn bolghasyn, kim bilgen, «sýzek júqty» etti me degen qorqynyshy tuady. Biraq dәleldeugee dәlelem joq. Dәlelim bolghanda men ne istey alamyn, qoldan ne keledi?»,- ókinishin bildirgen. Birinshiden, ózi kýndikke tiri qalghysy keldi. Ekinshiden, myndaghan týrkistandyqtardy, senderdi ajaldan aman alyp qaludy oilady», - dedi.

Sol ýshin týrkistandyqtardy shyghys maydangha salugha bolmaydy, orys jeri týrkistandyqtardyng otany emes, óz shekarasyna barghansha kýtu kerek dep uaqyt ótkizudi oilady. Ol óz janyn oilamay, týrkistandyqtardyng ómirin oilady.

1943 jyldyng shilde aiynda Potdstam qalasynda Ýshinshi reyhtyng Shyghys ministrligining arnayy kursynda oqyp jýrgen kezinde Shyghys ministri Rozenbergting kenesshisi, Týrkistan turaly bas maman, professor fon Mende tyndaushylardyng bergen: «Mústafa bek Shoqay dep jazylghanda bek degen sóz qanday maghyna beredi?» súraghyna  bergen jauaby: «Bek degen almandardyng (nemisterding – A.A.) fon degen sózine para-par, fon aty-jónining aldyna jazylsa, týrkistandyqtarda esimining sonynan bólek jazylady. Fon – seri degen sózdin  maghynasyn beredi. Týrkistandyqtar da odan góri joghary satyda túrady. Hanzadadan keyingi orynda bek túrady. Mýmkin úly adam degenge de týsinbeytin bolarsyzdar. Olar turaly da aita keteyin. Búl adamzat tarihynda Týrkistan turaly oy qozghap, úly da Ýlken Týrkistan iydeyasyn úiymdastyryp, teoriyany praktikagha úlastyryp jýrgen tarihtaghy eng birinshi kósem – Týrkistan fureri. Ózi joq, ólip ketse de, ataghy qaldy. Osy ataqtyng shyghyp jýrgeni onyng úly adam ekenin dәleldeydi».

Týrkistan Últtyq Komiytetinin  әskery fotokorrespondenti Gh.Beyisovke  M.Shoqaydyng «úly túlgha ekendigi» turaly әngime aitqandardyng biri nemis ziyalysy Annemary fon Gaben edi (Beyisov Gh. Tamúqtan ótken taghdyr Derekti әngime, 122-123 bb.). Annemary fon Gabenge (1901-1993) toqtalsaq kórnekti nemis týriktanushysy. Kóne týrik jazbalary, qazaq etnografiyasy men lingvistikasy boyynsha birneshe zerteulerding avtory. 1944 jyly qyrkýiek aiynyng ayaghynda «Milly Týrkistan» gazetining redaktory Hamza Abdullin (Sayran)  Gh.Beyisovti  atalmysh týrkitanushy ghalymmen tanystyrghan  bolatyn. Sol kezdesu barysynda A. fon Gaben «Men týrkistandyqtardy únatam, onyng ishinde úly adam Mústafa sóilegen tildi bólek sanaymyn. Úly adamnyng nesin aitasyn, ol tuyp ketken bir túlgha edi ghoy», -dep ózining pikirin bildirdi dep jazady (Beyisov Gh. Tamúqtan ótken taghdyr Derekti әngime, 123 b.). Osy әngimening ýstine Berlin uniyversiytetinde professor bolyp qyzmet atqaratyn Iohannes Bensing telefon  soghyp, habarlasady. Oghan fon Gaben «týrkistandyq dostarymyz kelip otyr. Sayran keldi, qasynda ózi siyaqty, egiz dersin, biz tanys emes úlan kelip otyr. Qazaqsha sóilesem desen, keluine jol ashyq»  dep shaqyrady. Al Iohannes Bensing (1913-1981) Berlin uniyversiytetining týrkitanu fakulitetin bitirgen.  1939 jyly doktorlyq dissertasiya qorghaghan. Qazaq tilin jetik mengergen.  Soghystan keyingi jyldary uniyversiytette sabaq bergen, diplomatiyalyq júmysta bolghan. Maghjan Júmabaevtyng ólenderin alghash nemis tilinde sóiletken ghalym. 1929 jyly bir tomdyq shygharmalaryn audarghan audarmashy.

Óz kezeginde fon Gaben IY.Bensigti «úly adam Mústafa bekting dosy bolghan kisi. Men qazaqshany sol kisiden ýirengenmin. Ol da úly adamnan ýirengenin jasyrmaydy» dep syrttay tanystyryp ótedi.

Tanystyqtan keyin Iohannes Bensing qazaq tilinde Shoqay turaly tebirene: «Úly adamnyng úlylyghyn moyyndamaghan adam, ol arsyzdardyng qataryna kiredi. Sóitip jýrip ózin ziyalymen dep eseptep, ózi ziyaly adam bolghysy keletini kýlkili, ózi syilap moyyndaudy bilmese, ony kim úlyqtaydy. Úly adam eluding ainalasynda dýnie saldy. Búl jas qarapayym adamgha azdau kóringenimen, úly adamgha az jas bolmasa kerek. Shoqan Uәlihanov, Lermontov tipti shiyki jas ketken joq pa? Sonda da artynda qyruar enbekter qaldyruy osynyng aighaghy emes pe.  Úly adam barlyq últqa ortaq, al qangha bólu ersi. jalpy birin-saran bolmasa, úly adamdar kóp jasamaydy. Sonyng biri Mústafa bek edi-au. «Úly adam» dep ózi ólse de, artynda jalghastyrarlyqtay iydeyasy qalghan adamdardy aitamyz. Qalay bolghan da qara jer bәribir uaqyty kelgende jas dep, kәri dep talghamay, birdey qabyldaydy», - dep sóileydi (Beyisov Gh. Tamúqtan ótken taghdyr Derekti әngime, 124 b.). Búl turaly t.ghd., professor, shoqaytanushy K.L.Esmaghambetov: «Búlay dep M.Shoqaydyng jaqyn serikteri de aita almaghan shyghar» degen pikir bildirgen bolatyn.

Ómiri azapty kýnder men qayghyly týnderdi bastan keshirip, bolattay berik, qorghasynday myqtylyqta, tausylmas tózimdilikte ótken Týrkistan legionerlerining songhy túyaqtarynyng biri Ghaypen Beyisovtyng tughan halqynyng derbes ómir sýrui ýshin kýreske býkil ghúmyryn sarp etken Mústafa Shoqay turaly estelikteri mine osynday edi.

Anyqtama. Ghaypen Beyisov 1921 jyly 9 mamyrda Atyrau (búrynghy Guriev) oblysy, Mahambet (búrynghy Baqsay) audanyna qarasty Talqayrang auylynda dýniyege kelgen. On segiz jasynda partiya mýsheligine kandidatyqqa qabyldanyp,  Baqsay audandyq partiya komiytetinde júmys jasaydy, әskerge alynyp, uchiliyshege oqugha jiberiledi. 1941 jyly 15-shi qyrkýiekte Ukrainadaghy Lohovisa qalasynyng manyndaghy úrysta auyr jaralanyp, nemis fashisterining qolyna týsip, birneshe ailar boyy lageri azabyn bastan keship Týrkistan Últtyq komiytetine júmysqa alynady. Soghys jyldarynda Vermahtynyng Jogharghy Bas komandovaniyesining Týrkistan nasihat bólimining әskery fototilshisi bolyp qyzmet atqaryp, shygharmashylyqpen ainalysqan. 1945 jyly legionerlerding qashuyn úiymdastyrdy degen sezikpen Gh.Beyisov, H.Abdulliyn, Zakirov, E.Qaldybaev tútqyndalyp, atu jazasyna kesilgen. Búl kezende kenes armiyasynyng qarqyndy shabuylynan qaymyqan nemis-fashistteri shapshang sheginude bolatyn. Taghdyrlaryna qaray ýkim oryndalar týninde týrme kýzetshileri qashyp ketip, búlar aman qalady. Nemis týrmesinen bosaghan song Qyzyl Armiya qataryna qabyldanyp, 1946 jyly әsker qatarynan bosap elge oralghan  Gh. Beyisov sol jyly RKFSR Qylmys zanynyng 58-1b babyna sәikes «halyq jauy» retinde 10 jyl bas bostandyghynan aiyrylyp, atyshuly Sibir, Steplag, Karlagtyng tozaq ómirin bastan keship, 1956 jyly bosaydy. Odan keyingi jyldary Atyrau, Manghystau oblystarynyng kәsiporyndarynda injener qyzmetin atqaryp, zeynetkerlikke shyqqan. Tek 60 jyldan keyin Qazaqstan Respublikasynyng Bas Áskery Prokraturasynyng № 12/3-06(R) 2006 jyldyng 24 sәuirdegi qorytyndysymen aqtalyp, sayasy qughyn-sýrgin qúrbany mәrtebesin alghan. Sol qortyndysymen birge Últtyq Qauipsizdik Komiyteti arhiyvinde saqtalghan 1941 jyly soghys aldynda leytenant formasynda týsken fotosuretin qosa alghan. 2007 jyldyng 8 mamyr kýni qaytys boldy.

1944 jyly Berlin qalasyndaghy baspadan Ghaypen Beyisovtyng «Búlbúldyng ýni» atty kitapshasy ýsh tilde basylyp shyqqan. Qazaqshasy latyn gharipimen basylghan.

Aqqaly Ahmet 

H.Dosmúhamedov atyndaghy Atyrau uniyversiyteti

tarih ghylymdarynyng doktory,  professor

26 pikir