Jeksenbi, 25 Shilde 2021
Ádebiyet 2953 1 pikir 17 Mausym, 2021 saghat 17:51

Týrik halqy Orhan Pamukti maqtanysh etui tiyis

Túnghysh óleni 1962 jyly «Auyl jyrlary» degen atpen baspasózde jariyalanghan aqyn Ábdimanap Ábeuúlynyng «Balqúraq», «IYirimde» qatarly ólender jinaqtary jaryq kórgen. Onyng «Ayauly ana», «Sauynshy jengey», «Qoyshy әni», «Aqhalatty perishte», «Asyl jar» qatarly mәtinderine әn jazylyp, el ishi-syrtynda shyrqalyp jýr.

Á.Ábeuúly prozagha da at izin salghan qalamger, 1970 jyldyng basynda «Men bәrin de úmytqan ekenmin» sekildi әngimeleri, «Tez qasynda qisyq aghash jatpaydy» atty piesasy jaryq kóredi. Búlardan syrt, «Bilim yrys qazyghy», «Jartas betindegi belgilerde beleng bergen oilar», «Budsster «Mekesi» Ynmisan», «Izu elinde» sekildi birsypyra sapar estelikteri men shalqymalary basylym kórgen. «Qazaq әdeby tili jәne onyng tórkini turaly» atty kitaby Ortalyq últtar baspasynan jaryq kórip, qoghamda iygi әser qozghaydy. Onyng әr saladan zerttep jazghan «Esimdik jәne esimdikti audaru», «Audarma jәne sóz saralau», «Abaydyng janashyldyghy», «Tanjaryq talghamy jәne onyng qazaq әdeby tiline qosqan esesi», «Aqyn stiyli aqausyz saqtalsa», «Biliktilik bilimning isi», «Syrlasayyqshy aghayyndar», «Zamanyna qaray adamy», «Qazaq maqal-mәtelderining tórkindik negizderi», «Orhon-Eniyseydegi týrki runikalyq jazuynyng syryn ashqan kilt» qatarly 20-dan asa ghylymy maqalasy jaryq kóredi.

Audarmashy «Ekinshi kezdesu», «Yzgharly týn», «Mening atym Qyrmyzy» (týrik jazushysy Orhan Pamuktin), «Altyn tonau», ««Yan Uynjynnyng balalar ertegileri», «Gýl taqqan biykesh» siyaqty roman, povesterin qytay tilinen audaryp, qazaq oqyrmanmen jýzdestirse, Ortalyq muzika zertteu ornymen birlesip «Shynjang qazaq әnderin» (eki jýz әn) qytay tiline audaryp, qalyng qytay oqyrmandarymen didarlastyrady. Búlardan basqada «On jas shegeru», «Ákemning qoly», «Mylqau qyz», «Qaytarda», «Jarty bet qaghaz», «Jasqanshaq», t.b. sheteldik jәne qytaylyq qalamgerlerding әngimelerin tәrjimalap, týrli basylymdarda jariyalaydy.

Qalamgerding «Kórkem әdebiyet audarmasy turaly izdenis» maqalasy qytay tiline audarylyp, 2002 jyly dýniyejýzi mәdeniyet-kórkemóner zertteu qoghamy jaghynan «Ýzdik tuyndy» bolyp baghalansa, osy maqalasy 2003 jyly mamyrda «Qytay basqaru ghylymyn zertteu instituty men kәsipkerler qoghamy» jaghynan ekinshi dәrejeli syilyqty enshilep «Qytay ýzdik maqalalar» jinaghyna, «Qytay qarttarynyng abroyly ómiri» jinaghyna enedi. «Shipagerlik bayangha bayyrqalaghanda» atty maqalasy 2003 jyly «HHI ghasyrdaghy Qytay ensiklopediyalyq mamandardyng nazariyalyq janalyghy qambasy» atty kólemdi jinaqqa enedi. «Ýirenuding joly» atty maqalasy 1980 jyly Ile qazaq avtonomiyaly oblysy jaghynan birinshi dәrejeli syilyqqa, «Álemdegi ghajayyptar» atty audarma kitaby memlekettik syilyqty enshileydi.

Osynday sýbeli embekteri ýshin kәsiptik mamandyghy boyynsha Á.Ábeuúly 1987 jyly «tete agha audarmashy», 1992 jyly «agha audarmashy» ataghyn alady.

Agha audarmashy, aqyn, tilger, zertteushi Á.Ábeuúly qazir Qytay audarmashylar qoghamynyn, Qytay az sandy últtar audarmashylar qoghamynyn, Qytay az sandy últ til zertteu qoghamynyn, Qytay týrkologiya zertteu qoghamynyn, Shynjang audarmashylar qoghamynyn, Shynjang jazushylar qoghamynyng mýshesi. Onyng enbegi men esimi «Álemdik mamandar sózdigi», «Qytay ardagerler sózdigi», «Qytay baspagerler sózdigi», «Qytay daryndylar sózdigi», «Qytay osyzaman audarmashylar sózdigi» qatarly kólemdi sózdikterge engizilgen.


– Ábdimanap Ábeuúly, aldymen oqyrmandargha ózinizdi tanystyra ketseniz? Qay jerde tuyp-óstiniz, qanday oqu ornynan bilim aldynyz degendey...

– Men, 1937 jyly jeltoqsan aiynda (búryn biz búl aidy qazaqtyng eski ay tizbegi boyynsha «qantar» dep ataytynbyz) Shynjang Ile qazaq oblysynyng Kýnes audany, «Ýshbúlaq» degen eldimekeninde malshy otbasynda, on qúrsaq kótergen sheshemizding tórtinshisi bolyp dýniyege kelippin. Alghashynda әkemiz qonaqtyq qoyy, sauyndyq siyry men biyesi bar ortasha dәuletti bolghan eken. Keyindep bala-shaghasy kóp, balalary jas bolghandyqtan, júmysqa jarar qolqanaty bolmay túrmys taqsiretin tartady. Ákem 1953 jyly sәuirde auyryp, bar-joghy tórt kýn tósek tartyp qaytys boldy. Oqymaghan adam bolghanymen ashyq oily, janalyqshyl adam eken. 1944 jyly qysta Ádilqayyr degen jas moldany shaqyryp әkelip, auyldyng úl-qyzdaryn, jegjat-júrat, kórshilerding balalaryn jiyp, din sabaghyn oqytyp, namazgha jyqty. Sonda men júlqynyp әkeme: ‹‹Men de oqimyn›› degen ekem, әkem: ‹‹Oy, balam, talabyna núr jausyn. Óte jaqsy, oqyghyng kelip túrsa oqy ghoy, oqy ghoy!» – dep alty jasymda eresek balalardyng qataryna qosyp otyrghyzyp qoydy. Basy oiyn bolghanymen, ayaghy shyngha ainalyp, osylaysha alghashqy әlippelik sauattymdy osylay dinmen ashtym. Zerekteu, úghymtal bolsam kerek. Kýnestegi sol dәurding ghúlamasy Túrsybay Álimaqyn degen kisi batasyn berip, auzyma týkiripti.

Oqu jasyna jetkende bastauysh mektepting birinshi, ekinshi synybyn Ýshbúlaqta oqydym. 1948 jyly qyrkýiekte Kýnes audanynnyng ortalyghy Bestóbe qalasynda orta mektep ashylyp, Kýnesting oy men qyrynan oqushy jyiyp, tómenin 3-synyptan, jogharysyn 5-synyptan bastap oqytty. Men 3-synypqa kirip oqyp, ortalau mektepti 1953 jyly mausym aiynda bitirdim. Sol jyly aghalaryma kómektesip, egin egip, mal baghystym. Qysta eki ay auyldaghy sauatsyzdardy oqyttym. 1954 jyly tamyzdyng sonynda, qyzmet súrap bergen ótinishim qabyldanyp, audandyq Oqu-aghartu bólimining shaqyrtuymen múghalimdikke qabyldandym. Sonymen mening alghashqy enbek jolym Kýnesting eng basyndaghy Lastay bastauysh mektebine oqytushy bolumen bastaldy. 1955-1956 oqu jylynda Bestóbe bastauysh mektebinde, al 1956-1957 oqu jylynda Kýnes audandyq orta mektepte oqytushy boldym. Qyzmet barysynda bilim óremning tómendigin, ózimning tayazdyghymdy sezinip, 1957 jyly tamyzda óz ótinishimmen júmystan bosadym. Sebebi, joghary oqu ornyna týsip tayaz bilimimdi tolyqtyru, terendete týsu edi. Sol jyly mektep oqushylarymen birge joghary mektep emtihanynna qatynasyp, jaqsy nәtiyjemen Ýrimjidegi Shynjang til institutynyng qytay tili fakulitetine oqugha týstim.

Bala kezimde әkemning quzauymen qisa, dastandardy, Abay, Tanjaryq ólenderin kelgen qonaqqa oqyp berip jýrip, әdebiyetke qyzyqsam da, qoghamdyq bólis meni qytay tili arnasyna salyp jiberdi.

– Institut bitirgenen keyin qyzmet jolynyzdy qay jerden bastadynyz?

– 1950 jyldardyng sony men 1960 jyldardyng basy Qytayda sharuashylyq qúldyraghan, ekonomikalyq qiynshylyq auyr jaghdayda boldy. Sol sebepti, ýkimet organdaryn yqshamdau isi jýrildi. Sol tústa búrynghy Shynjang til instituty men Shynjang pedagogika instituty biriktirilip, Shynjang pedagokika instituty boldy. Keyintinen ol Shynjang uniyversiytetimen birigip, Shynjang uniyversiyteti bolyp qúryldy. Men 1960 jyly oqu bitirgennen keyin Shynjang uniyversiytetining kadrlar basqarmasyna bólinip, jay qyzmetker bolyp 4 jyl qyzymet jasadym. 1964 jyly sәuirde Shynjang halyq basbasy qazaq bólimining shaqyrtuy boyynsha júmysym baspagha auysty. Baspasózding tabaldyryghyn attap, qazaq baspasózining alghashqy qadamyn sol aradan bastadym.

«Aldynghy tolqyn aghalar, keyingi tolqyn iniler» dep Abay atamyz aitqanday, aldynghy baspager agha, әpkeler men zamandastardyng ústazdyghynda baspasózding әlipbiyinen bastap kirisip, birtindep qyry men syryn iygerip, ýlkendi-kishili maqalalardy, shygharmalardy qytayshadan qazaqshagha audaru, redaksiyasyn qarau, songhy bekituin isteu dәrejesine deyin kóterildim. Jay qyzmetkerden qazaq bólimning basshysy ornyna shyqtym. 1975 jyldyng sonyna deyin tapjylmay osy orynda júmys jasadym.

Estuimshe, siz Beyjindegi Ortalyq audarma mekemesinde úzaq jyl istepsiz. Atalghan mekemege qay jyly bardynyz? Ol mekemede qanday júmystar atqardynyz?

– 1975 jyldyng qazanynda astanamyz Beyjinde túnghysh ret memleket boyynsha «Az últtar baspasóz mәjilisi» ashyldy. Sol mәjiliske Shynjannan baratyn uәkilderding qatarynda qazaq baspasózine uәkil bolyp men qatnastym. Mәjiliste az últtardyng baspasózin qalay damytu mәselesi jóninde aqyldasyldy. Jiyn sonynala Memlekettik baspasóz mekemesi memlekettik kenesting bir qújatynyng ruhyn jetkizdi. Ol qújatta: Marks, Engls, Leniyn, Stalin shygharmalaryn, el ishinde Mau Zydúng bastaghan kósemderding shygharmalaryn, Qytay kommunistik partiyasy ortalyq komiytetining qúryltaylarynyng qújattary men memlekettik Halyq qúryltaylarynyn, memlekettik Sayasy kenes mәjilisterining qújat, materialdaryn audaru ýshin Beyjinde ortalyq audarma mekemesi qúrylatyndyghyn, ol mekeme monghol, zanzu (tiybet), úighyr, qazaq, karey tilderinde (keyin juanzu, izu degen últ tilderi qosyldy) júmys isteytindigin jariyalady.

Shapalaq soghyp, qoldau kórsetip Shynjangha qayttyq. Ile-shala artymyzdan Ortalyq audarma mekemesine adam jyygha, qyzmetker alugha adamdar keldi. Ýrimjini bir aiday dýrildetip jýrip qabyldaytyn kadrding bireuine men tandalghan bolyp shyqtym. Kәri sheshem bar, balalarym jas, Beyjinning túrmysyna kóndige almaydy, men bara almaymyn degenime qaratbady. Úiym sol mekemening qazaq bólimine baryp júmys isteuge býiyrdy. «Dәm aidasa qalmaysyn» demekshi, 1975 jyldyng sonynan bastap, 1992 jyldyng sonyna deyin, Ortalyq audarma mekemesining qazaq tili bólimin joqtan bar etip, azdan kóp etip, basshylyqtyn, qyzmetker joldastardyng qúlshynysynda júmysty arnagha salyp, baspasózge ysylmaghandaryn ysldyryp, tóselmegenin tóseldirip, Marks, Engls, Leniyn, Stalinning tandamaly shygharmalarynan da, әsirese el ishindegi kósemderding tandamaly shygharmalarynan kóp tomyn, qúryltay qújattarynyng әr kezenining materialdaryn audaryp, baspadan shygharyp, oqyrmandargha úsyndyq. Jasymyz  úlghayghan shaqta erjetip kele jatqan úl men qyzdyng keleshegin oilap, úiymnyng maqúldauymen, júbayym ekeumiz de qyzmetimizdi Shynjangha auystyryp keldik. El-júrtqa, bauyr-tuysqa bir taban jaqyn, barys-kelisimiz jiyi, qúdaygha shýkirshilik.

1988 jyly mamyrda Qazaq bólimning mengerushiliginen Ortalyq audarma mekemesining orynbasarlyghyna kóterilip, kasiptik júmystardy basqarystym. Shynjangha kelgende men ShÚAR halyq ýkimetining aqylshylar mekemesine júmysqa jegildim. Baghdat ýirenshikti kәsibi Shynjang oqu-aghartu baspasyna ornalasty.

– Kezinde Qytayda bolghan aty shuly ‹‹Mәdeniyet tónkerisinde›› qazaqtyng marqasqalaryn kýreske alynghanyn jaqsy bilemiz. Siz de búl solaqay sayasattyng qúryghynan qútyla almaghan shygharsyz?

– Ótirik aitu qajetsiz. Mәdeniyet tónkerisinde kóp kýreske alynbadym. Dese de, qanqu sózden qúry emespin. Shynjang uniyversiytetting kadrlar basqarmasynan onay ausyp ketuime de osynday sebep bar sekildi. 1966 jyly «Mәdeniyet tónkerisi» bastalghanda Shapchal audanynda sosialistik tәrbiyede auyl-qystaqta bolatynmyn. «Sosialistik tәrbie jýrgizuge salauaty joq, qaytaryp әkelip kýreske alu qajet» deytin Dazybaular (ýlken haripti qabyrgha gazetter) jauynnan keyingi  sanyrau qúlaqtay jamyraghannan keyin, Shynjang uniyversiytetinen, qatysty mekemelerden adam jiberip tekserip kórip, pәlendey birdeme taba almaghan song keri shaqyrtyp әkelmepti.

Onyng ýstine kelinshegim Baghdat Túrsynbekqyzy Shynjang uniyversiytetining sayasi-aghartu fakulitetin bitirgennen keyin, qyzmeti Qúljagha bólinip, Ile auylsharuashylyghyn mashinalandyru tehnikumyna múghalim bolyp isteytin. 1965 jyly Ýrimjige kóship ketken. Ýkimetsizdik qabyndaghan tús, bala-shaghanyng qamy dep, birese Qúljagha ketip, birese Ýrimjige kelip, Ýrimjige kelgende alys-júlys an-dannan mýkindiginshe auasharaq, bastyq tapsyrghan mindetin tyndyryp oryndap, keyde mekemening júmysyna qatysty Ileden qyzmet tauyp istep berip, syrghaqtap ótip kettim.

Jaghday biraz onalyp, aldy-aldyna bólinip ketken toptar birigip, júmys arnagha týse bastaghan jyldary bir ýili jan ekige, ýshke bólinip 7 jyl jýrgennen keyin, 1973 jyly jazda Baghdat qyzmet babymen Shynjang oqu-aghartu baspasy mekemesine auysyp keldi. Ýy ishimiz birigip, basymyz qaytadan qúralyp, kónil ornyna týsken son, joldastarmen birge baspasózding kitap shygharu júmysyn tabandap istedim. Qazaq bólimning qyzmetin basqarghanda kóbinshe qytayshadan tәrjimalap qana kitap shygharatyn jәiitke tamamsha búrylys jasap, qazaq qalamgerleri jazghan ghylymi, kólemdi әdeby kitaptarding shygha bastauyna múryndyq boldym.

Siz audarmashy ghana emes, aqyn-jazushy da ekensiz. Ádebiyetke poeziyamen keldiniz be, әlde prozamen be? Tyrnaq aldy shygharmanyz esinizdeme?

– Jogharyda ‹‹bala shaghymda әkemning quzauymen qisa, dastandardy, Abay, Tanjaryq ólenderin ýidegilerge, kelgen qonaqqa oqyp berip jýrip, ólenge әuestenip, әdebiyetke qyzyqsamda qoghamdyq bólis meni qytay tilinen tәrjimalau arnasyna saldy›› degen edim. Ómirimning kóbi audarmamen ótse de, әiteu әdebiyetten alystap kete almadym. ‹‹Shirkin ólen›› degen ólenimde:

Tar jerde de qap jýrip bir tildesip,

Samaygha aq kirgizding birtindetip.

Qúrdasymday qaghysyp qatar ósken,

Oygha tynym bermeysing býlkildetip, dep jazghanym esimde. Alghashqy ólenderim 1962 jyly ‹‹Auyl jyrlary›› degen atpen ‹‹Shynjang әdebiyeti» (qazirgi «Shúghyla») jurnalynda jariyalandy. Joghary mektep bitirip, auylgha barghan kezim. tuys-tughandar qoghaday japyrylyp, astygha at berip, qasyma joldas bolyp erip, ýlkenge sәlem berip, alys-jaqyndaghy jegjat-júratqa amandasyp jýrdik. ‹‹Oyymnyng túghyry da, aspany da, janymnyng jaylauy da, asqary da, ózinsin, sendegende keudemdegi, ketedi jyrdyng seli aqtaryla›› («Tughan jer»), «Án kóterip jýr qúrbym, agha, jenge, qaryndas. Mende bilek týrindim, oraqta eken qalyng jas›› («Eginjayda»), ‹‹Qana iship qoymaljyng sar qymyzyn, elik atyp, angdyng shaldyq izin. Ayly týnde bedeumen jylqy iyirip, әnge qostyq kýzette malshy qyzyn›› («Taspa jaylauynda»). Osynday kónil kýy lirikalary tughan-dy.

«Jastyqta kónil shirkin qayda aumaghan» delinetin halyq ólenindey, jastyqta biren-saran әngime, piesa, ocherikter jazyp kórsem de, ózimning búl jaqta talantymnyng tayazdyghyn sezinip, kórkem әdebiyette kóbinshe audarmagha boy úryp kettim.

Qanday shygharmalarynyz baspadan shyqty, qanday enbekteriniz marapatqa ie boldy?

– Óz tuyndym kóp emes. 1982 jyly «Balqúraq», 1993 jyly «IYirimde» degen eki shaghyn óleng jinaghym jariyalandy. 1982 jyly marqúm sheshemdi eske alyp jazghan «Ayauly ana» atty ocherigime qosyp jariyalanghan óleng әn mәtini bolatyn, soghan Imanәli degen jas sazger «Ayauly ana» degen әn jazdy. Sol «Ayauly ana» әni «Ile әueni» atty әn festivalinde birinshi jýldeni jenip aldy. Halyqqa әseri kýshti boldy, el arasyna keng tarady. Búl әn týrkolog ghalym Altay Amanjolovtyng dәnekerliginde Qazaqystannyng asqaq dauysty әnshisi Núrghaly Nýsipjanov myrza oryndaghan patipon tabaghyn Altay tuystan tapsyryp aldym. «Bilim aludyng joly›› degen maqalam «Ile jastary» jurnaly redaksiyasy jaghynan «Ýzdik tuyndy›› bolyp baghalandy.

Búdan basqa «Kórkem әdebiyet audarmasy turaly izdenis» degen maqalam hanzu tiline audarylyp, 2002 jyly Dýniyejýzi mәdeniyet-kórkemóner zertteu qoghamy jaghynan «Ýzdik tuyndy» bolyp baghalansa, 2003 jyly mamyrda «Qytay basqaru ghylymyn zertteu instituty men kәsipkerler qoghamy» jaghynan 2-dәrejeli syilyq enshilep «Qytay ýzdik maqalalar» jinaghyna, «Qytay qarttarynyng abroyly ómiri» jinaghyna endi. «Shipagerlik bayangha bayyrqalaghanda» atty maqalam 2003 jyly «Shipagerlik bayan qanbaytyn búlaq» toptamasyna, osy maqalamnyng qytaysha audarmasy 2003 jyly «HHI ghasyrdaghy Qytay ensiklopediyalyq mamandardyng nazariyalyq janalyq qambasy» atty kólemdi jinaqqa endi. «Ýirenuding joly» atty maqalam 1980 jyly Ile qazaq avtonomiyaly oblysy jaghynan birinshi dәrejeli syilyqqa, al ‹‹Álemdegi ghajayyptar›› degen audarma kitabym 1987 jyly Qytay jagharapiya ghylymy qoghamy jaghynan memlekettik syilyq aldy.

– Siz jәne ghylymy júmystarmen de ainalysyp jýr ekensiz, qanday ghylmy enbekteriniz bar?

– Ghylymy salada shynymdy aitsam, pәlendey ýlken júmys tyndyrgham joq. «Orhon-Eniyseyden týrky jazuy tabyldy, onyng syryn ashqan kilt Qytay jazuy bolghan» eken deytin ghylymy enbekterdi oqyghannan keyin, Tang patshalyghynyng patshasy Tang Shuanzon, sirә, nedep jazdy eken deytin qyzyqty oy tuyp, kóp izdestirip jýrip aqyry 1998 jyly kóne tarihy kitaptan han tilindegi núsqasyn tauyp, ejelgi jazudy hanzu tarihshysynyng kómegimen ejiktep, maghynalap oqyp jýrip «Orhon-Eniyseydegi týrky runikalyq jazuynyng syryn ashqan kilt» degen zertteu maqala jazyp. Búl maqalam Ýrimjide shyghatyn «Múra» jurnalynda jariyaladym. Sondaghy patshanyng mәngilik tasqa qashatqan sózi:

«Dalalyq el kósheli, diynliynderding mekeni.

Ata-babang ejelden, qas batyrlar jeteli.

El basqardyng aidyndy, kórshige danqyng jayyldy.

Tútynghan joldy tura ústap, Tangha boldyng qayyrymdy.

Ajal qaqpan qúruly, qysqa qidy ghúmyryndy.

Tas eskertkish taudaghy, mәngi eter erlik jyryndy» degen madaqtau, madaqtau jyry bolyp shyqty.

Qytay tilinen qazaqshagha audaru kәsibim bolghandyqtan, audarmany qaytyp qazaqsha jattyq sóiletuge, dúrys týsinuge bolady deytin túrghydan birsypyra maqala jazyp, kәsiptestermen, oqyrmandarmen oy bólistim. «Qazaq әdeby tili jәne onyng tórkini turaly tolghanys» atty kitabym 2004 jyly basylyp shyqty. Kórkem әdebiyet audarmasy turaly maqalam jogharyda aityldy.

Qala berdi qazaqtyng ózinen joghary jeti ata, ózinen tómengi jeti úrpaq turasyndaghy atalymy әr jerde әr týrli, әr avtordyng qalamynan әrqalay jazyp jariyalanyp jýr. Osy jayytty eskerip ‹‹Bir ynghay bolghany abzal-aq›› degen maqala jazyp «Tarlandar» jurnalynda jariyalaghan edim, ony «Ile gazeti» kóshirip basyty. Júrttyng búl maqalagha degen anysy nedәuir jaqsy boldy.

– Ghylymy ataghynyz turaly bilgimiz keledi?

– 1987 jyly «tete agha audarmashy», 1992 jyly «agha audarmashy» ghylymy ataq aldym. Qazir Qytay audarmyshalar qoghamynyn, Qytay az últ audarmashylar qoghamynyn, Qytay az sandy til zertteu qoghamynyn, Qytay týrkolgiya zertteu qoghamynyn, Shynjang audarmashylar qoghamynyn, Shynjang jazushylar qoghamynyn, Shynjang Tanjaryq zertteu qoghamynyn, Qazaq mәdeniyetin zertteu qoghamynyng mýshesimin.

Siz kórkem әdeby audarmamen kóp ainalysypsyz, kimderdi qazaqsha sóilettiniz? Kórkem әdeby audarmalardy tapsyrysymen audardynyz ba, әlde óz qalauynyzben audaryp jýrsiz be?

– Qytaydyng әigili jazushylary Ba Jinnyng «Yzgharly týn», Jang Yannyng «Ekinshi kezdesu» romany men «Yan Uynjinning ballalar ertegilerin» jәne sheteldik jazushylardyng «Jenny bóijetken», «Gýl taqqan kelinshek» (búl ekeui yqshamdalghan núsqa), «Altyn tonau» jәne Tayuan jazushysy San Maudyng ‹‹Mylqau qúlyn›› romandaryn audardym. Jogharyda atalghan kólemdi tuyndylardyng bәri de tapsyryspen audarylghan bolatyn. Al óz tandauym boyynsha sheteldik, qytaylyq jazushylardan audarghan «On jas shegeru», «Ákemning qoly», «Mylqau qyz», «Qaytarda», «Jarty bet qaghaz», «Jasqanshaq» t.b. ondaghan әngimeler men poester týrli basylymdarda jariyalandy. Sonymen birge Ortalyq muzika zertteu ornymen selbesip «Shynjang qazaq әnderin» (eki jýz әn) hanzu tiline tәrjimalap, qalyng qytay oqyrmandarymen didarlasuyna at salystym.

Nobeli syilyghyn iyegeri Orhan Pamukting ‹‹Mening atym Qyrmyzy›› romanyn jengemiz Baghdat Túrsynbekqyzy ekeuiniz qytay tilinen audarypsyzdar.

– IYә, Ile halyq baspasynan bizge tapsyrys týsken song jengeng ekeuimiz selbesip qytay tilinen audaryp shyqtyq. Ózing shet jaghasyn biletin shygharsyn, bizding elding baspagerleri (qytaydy aityp otyr, Á.Á) әlemde jylt etip jaryqqa shyqqan tanymal aqyn-jazushylardyng shygharmalaryn qytay tiline tәrjimalap óz oqyrmandaryna úsynyp otyrady. Qytayda sauaty bar, hat tanityn  adamdardyng bәri әlem әdebiyetimen óz tilinde oquyna osylay tolyq mýmkindik jasalghan. Al aqyn-jazushylary qytaydyng últtyq әdebiyetining tamyrynan nәr alyp, әlemdik әdebiyetting óresine qaray bet alyp barady. Biz de Qytay tilinde shyqqan әlem әdebiyetining kesek shygharmalaryn shamamyz kelgenshe qazaq tiline audaryp oqyrmandarymyzgha úsynyp otyramyz. Búl bizde dәstýrge ainalghan.

– Orhannyng Nobeli syilyghyn aluyndaghy basty ereksheligi nede oilaysyz? Jazushynyng Týrik elindegi bedeli qalay?

– Nobeli syilyghyn berudegi qúzyrly organ Shvetsiya әdebiyet institutynyng habarynda, «2006 jylghy әdebiyet syilyghyn Týrkiya jazushysy Orhan Pomuke atamekenining sherli ruhy jóninde izdenip jýrgeninde, órkeniyet arasyndaghy qaqtyghys pen aralasudyng jana nyshanyn bayqaghandyghy ýshin berildi» delingen.

Al jazushy Orhan Pamuk jurnalisterdin: «Siz shygharmanyzdy elden erek tәsilimen әngimelepsiz, romanda kóptegen bayandaushylar bar, degenmen sabaqtas eki tarau әste kezdespegen sekildi, romangha nelikten osylay jeli tarttynyz?» – degen súrauyna ol: «Týptep kelgende bir-birine úqsamaytyn keyipkerlerge ról atqartyp, ózine sóiletu óte qyzyqty. Men әr týrli tәsilmen sóiletu jolyn taptym. Biri –  HVI ghasyrdaghy erkin óristi suret sheberining ýni, endi biri – soghysta atsyz-ataqsyz joghalghan kýieuin zarygha kýtken, eki balanyng sheshesining ýni, endi biri – qandyqoldyng ýreyli ýni, taghy biri – ólgen adamnyng aqretke ketip bara jatqandaghy ýni taghysyn taghylar. Osylardy tabu saparym óte kónildi boldy. Men bayandaghan oqighalarda keyipkerding ózi ghana sóilep qalmastan, taghy da birsypyra úqsamaghan zattar men boyaulardyng bәri de óz keypimen sahnagha shyghady. Osy erekshe ýnderden bay mazmúndy saz qúraugha bolady. Jýz jyldyng aldyndaghy Stamboldyng kýndelikti ómirining әuelgi qalpy kórinedi dep esepteymin. Kórinis auystyruda, sayyp kelgende, romandaghy basty nazardy óz tarapymnan Tәnirde bar kózqaras boyynsha, búrynghy ótken pirlerimizdi tabudy qaraylastyrdym. Osynyng bәri mening syzba jónindegi týsnigimmen qatysty. Keyipkerlerimning bәri anyq kórsetu amalynyng shektemesine úshyramaytyn әlemde ghúmúr keshedi, sondyqtan olar ózinde ghana bar qasiyetting elesimen ózin kórsetedi... Tarihy romandy jazudaghy qiynshylyq búrynghyny qaz qalpynda qaytalau da emes, qayta tarihty keybir jana nәrselermen baylanystyru arqyly tolassyz kemeldendire týsip, sharyqtaghan oy men jekening basynan keshkenderi arqyly ony ózgertude» dep jauap beredi.

Orhannyng «Mening atym Qyrmyzyda» suretshi men suret óneri ýzilmes arqau bolady. Jas kezinde ózi de suretshi bolugha qyzyqqan eken. Ol «barlyq kórkemóner shygharmalary týrlishe mәdeniyetting arlasuynan jaryqqa shyghady» dep esepteydi. «Osy romandy jazugha kóbinese islamiyattyq erkin óristi suret sebep boldy, ózim kórgen san-sanaqsyz erkin óristi surettegi mәn-jaydy romanyma sinirdim. Sýiispenshilik pen soghysqa jasyrynghan islamdyq hikayalar elding bәrine tanys, dese de, batys mәdeniyetine boy úrghan qazirgi jaghdayda olardy eske saqtaytyndar tym az. Romanymda osy úmytyla bastaghan hikaiyattar men kózding jauyn alatyn qisapsyz tamasha suretterge taghzym etudi oiladym» deydi ol jәne bir sózinde.

Avtor osy romandy jazuda 6 jyl dayyndalypty. Ol: «týrkiyalyqtar tamasha saqtaushylar, ýkimetting búrynghy qújattary men kórkemóner shygharmalary tolyq saqtalghan. Sol eski ýiindilerdi ainalsoqtap, qyzyqty kóp isterge jolyqtym» degendi de aitady.

El ishindegi anystargha qúlaq týrgende, kóp bólegi onyng shygharmalaryn maqtasa, az bólegi ony oiyndaghysyn jasyrmay aitatyn adam. Onyng shygharmasyndaghy tariyhqa kózqaras jәne Týrkiya ýkimetine baghyttalghan syn. Ásirese, Týrkiya ishindegi kýrtterding kórgen kýni, 20 ghasyrdyng bastarynda armeniyalyqtardyng ayanyshty janyshtalghany turasyndaghy әngimeleri qarsylyqqa úshyrap ózi de suretshi bolugha qyzyqqan eken. Ol «barlyq kórkemóner shygharmalary týrlishe mәdeniyetting arylasuynan jaryqqa shyghady» dep esepteydi. Sondyqtan týrik halqy Orhan Pamuktey jazushy tughanyn maqtanysh etui tiyis.

«Mening atym Qyrmyzy» romany basy qalay bastalyp, sony qalay ayaqtalady? Mýmkin bolsa ýzindi oqyp berseniz?

– Roman 59 әngimeden qúralghan. «Mening atym qyrmyzy» onyng 31-shi әngimesi. Roman «Men ólgen adammyn» degen әngimemen bastalyp, bylay «Búl kýnde men ólgen adammyn, mýrdem qúdyqtyng týbinde jatyr. Ólgenime kóp uaqyt bolyp, jýregim soghudan qalghanymen, әlgi súrqiya qandyqoldan basqa maghan ne bolghanyn eshkim bilmeydi. Dese de, әlgi súmpayy tynysymnyng bar-joqtyghyn bayqap, tamyrymdy ústap kórip, kózimdi joyghanyna sengenen keyin, ishime bir tepti de, qúdyqtyng auzyna kóterip alyp kelip, mýrdemdi tatay saldy. Qúdyqqa tastaudan búryn taspen úryp jarghan basym byt-shyt boldy. Bet sýiegim, mandayym, bәri talqandalyp, denem kýl-parsha bolyp, auzy-múrnymdy qan jauyp ketti.

Ýige qaytpaghanyma tórtkin boldy. Áyelim, balalarym sarpaltang bolyp izdep jatqan shyghar. Qyzym jylay-jylay sharshaghan song kózin qaqpadan almay, keler jolymdy saryla kýtti-au.

Olar rasynda eki kózin qaqpadan almay túr ma? Onysyn bilmeymin. Kýderin ýzip te bolghan shyghar, qiyn-aq boldy! Sebebi, adam búl aragha kelgennen keyin, búrynghy tirligi әuelgisinshe jalghasyp jatqanday sezinedi. Tuyluymnan búryn kóp uaqyt ótken edi. Men ólgennen keyin de, uaqyt ayalsyz óte berdi. Tiri kezimde búlardy mýlde oilamaytynmyn. Ylghy mәngilik eki qara týnek arasynda, jaryq dýniyede ghúmyr keship keletinmin.

Óte kónildimin, júrt ta meni óte kónildi deydi. Endi týsindim: Súltannyng әsem sheberhanasyndaghy eng әdemi kitaptyng betindegi suretti men syzghanmyn. Eshkim de menimen bәs talasa almaydy. Syrta istegen júmystarymnan aiyna toghyz jýz kýmis tenge tabamyn. Mening ólgenimnen góri júrtqa osy batary tabighiy...». Al romannyng sony. «Men – Shәkurә» degen әngimemen tamamdalady. Búl әngimening ózi bylay ayaqtalady: «...Aqmaq úlym Orhan, barlyq oqighany aqylgha salyp týsindiruge tyrysady. Kóp jyldardan beri ol maghan uaqytty toqtatyp qoyatyn hirrattyq suretshiler mening beynemdi әste syza almaydy dep eskertedi. Endi bir jaghynan, ana men balanyng suretin syzugha sheber frank suretshiler uaqytty toqtata almaytyndyghyn aitady deydi ol.

Onyng aitqany ras shyghar. Shynyn aitqanda, biz baqytty suretten shattyq izdemeymiz, ómirden quanysh tabamyz. Erkin óristi suretshiler búl týiindi jaqsy biledi. Biraq, dәl solardyng ózi múny surettep bere almaydy. Múnyng sebebi, olar quanyshqa qaraghanda tirshilikting quanyshyn beyneleydi.

Syzugha bolmaytyn osy әngimeni men úlym Orhangha aittym, mýmkin sol jazyp shyghar dep ýmittendim. Ári-sәri bolmastan Qasenning jәne Qaranyng maghan jazghan hattaryn soghan berdim. Sonday-aq, biz beyshara salauatty myrzanyng janqaltasynan tabylghan siyasy óshkindegen attyng suretin de berdim. Orhan tótenshe kýigelek, minezi de nashar, onsha kónildi óte alghan joq. Ózi jaqsy kórmegen adamyn da obaldy etpedi. Sondyqtan, eger Orhannyng bayandauynda Qaranyng saldyr-salaqtyghy artyghyraq jazylsa, mening túrmystaghy qiynshylyghym auyrlatyp jiberilse, Shәukatti jaman etip, meni ómirdegimnen súlu jәne qatal etip kórsetse, oghan sene kórmenizder. Óitkeni, oqigha tartymdy bolsyn dep Orhan eshqanday ótirik sóz qospaydy».

– Ómirdegi jan jarynyz, audarmadaghy kәsiptes seriginiz Baghdat Túrynbekqyzy turaly aita ketseniz dúrys bolar edi...

– Baghdat Túrsynbekqyzy 1943 jyly mausym aiynda Kýnes audanynyng Úshbúlaq degen jerinde malshy otbasynda ómirge kelgen. Bastauysh mektepti Úshbúlaqta oqyp, ortalau mektep pen orta mektepti Kýnes orta mektebinen bitirgennen keyin, 1961 jyly Shynjang uniyversiytetining sayasi-aghartu fakulitetine týsedi. 1965 jyly joldamamen Ile oblysynyng Auyl sharuashylyghyn mashinalandyru tehnikumyna oqytushy bolyp barady. Atalghan tehnikumda oqytushy bola jýrip, mektep jastar odaghynyng qyzmetin qosa atqarady. 1973 jyldyng jazynda qyzmet qajetimen Ýrimjidegi Shynjang oqu-aghartu baspasyna auysyp kelip, bastauysh, orta mektepterding oqulyqtaryn, pedagogikalyq oqu oryndarynyng oqulyqtaryn audaru, qúrastru jәne ony baspadan shygharu júmystarymen ainalysady. 1976 jyly kýzde Ortalyq últtar audarma mekemesining qazaq bólimine ekeumiz qatar bardyq. Ol arada da kósemderding shygharmalaryn, Partiya qúryltaylary men halyq qúryltaylarynyn, Sayasy kenes mәjlisterining qújattaryn qazaqshagha audaru, zor jiyndarda jaryspaly (sózbe sóz) audaru júmystaryn istedi. 1993 jyly Shynjangha auysyp kelip, Shynjang oqu-aghartu baspasynda dәtýrli kәsibi oqulyq shygharumen ainalysty. Tete agha redaktor ghylmy ataghymen zeynetke shyqty.

Júmystan syrt Qasym-jomart Toqaevting «Qazaqstan Respýblikasyng diplomatiyasy››, Volga Viydevanyng «Orta Aziyadaghy myqty elbasy – Núrsúltan Nazarbaev» degen kitaptardy ekeuimiz tapsyryspen audarghannan syrt, ‹‹Kanshy patshalyghy», «Karakóktyng әuleti», «Ómir erkine kónbeydi» degen sekildi birsypyra serialdardy Shynjang teledidarynyng tapsyrysymen tәrjimalap, qalyng kórermenderdi kóz aiym etti. «Músylmansha taghamdar» degen kitapty bir ózi audaryp oqyrmandardyng qolyna ústatty.

– Jengemiz Baghdat ekeuiniz qay jyly otbasyn qúrdynyzdar?

– Jengeng ekeumiz bir mekendi óris, qonys qylghan eki ruly elding úly-qyzymyz. 1961 jyly nekelenip, 5 bala sýidik. Ókinishke oray, ekeui tar-tapshy, eki bólek jýrgen, arpalys-tóbeles jyldarda erte shetinep ketti. Qazir eki úl, bir qyzymyz aman-esen erjetip, jaqsy tәrbiye, joghary bilim alyp Ýrimjide qyzmet jasaydy. Ýsheui de qazaqpen nekelendi, qazir aldy-aldyna jeke otau. Qúdaygha shýkirshilik, ýsh nemeremiz bar. Ayauly jar, asyl ana, berekeli ýlken otbasmyz.

Jengenmen eng alghash tanysqanda:

– Kerme iyq, qayqy barmaq, túrymtay kóz,

Bal tanday, sheker tildi, jýieli sóz.

Aqqu ýn, alasyz oi, keng tynysty,

Samalsyz may kýnindey jibek minez, – degen óleng jazyp, jýrek lebizin bildirgen edim. Al, endi:

– «Jar» degen janashyryng qasyndaghy,

Úiyghan soghan malyn, basyndaghy.

Ol – ana, ol – kýtushi, ol – jan joldas,

Baghynnyng jaqsy jardan ashylmaghy, – dep ólendetetin boldym.

– Jalpy óz ómirlerinizge rizasyz ba?

– Talpynyspen, maghynaly ótken ómirimizge rizamyz.

– Alda qanday júmystar atqaru oilaryzda bar?

– Aldydaghy ister jóninde oy kóp. Biraq qazir bizding ómirding órisi bitip, yldiy qalghan kez ghoy. Aqiqatyn aitqanda, endigi qalghan ómirimiz az bolyp túr. Jata-jastana kóre jatarmyz. Tek Qúdaydan «den sau, bas aman bolsyn!» dep tileyik.

– Ángimenizge raqmet!

Súhbatty jýrgizgen Álimjan Áshimúly

Abai.kz

1 pikir