Jeksenbi, 4 Jeltoqsan 2022
Janalyqtar 4027 0 pikir 3 Mamyr, 2012 saghat 10:43

Sauytbek sal

Arqaly aqyn, kýmis kómey әnshi, әigili sazger Sauytbek Úsaúlynyng tughanyna 140 jyl toldy

Almatydaghy «Aruna» baspasynan 2005 jyly ja­ryq kórgen «Qazaq әdebiyeti» atty ensiklopediyalyq anyqtamalyqta mynanday mәlimet berilgen: «Sauytbek Úsaúly (1870, Jambyl oblysy, Shu audany, Qos­­qúdyq mekeni - 1932, sonda) - aqyn, «Asha­­nyng alty saly» halyq ónerpazdarynyng biri retinde mәlim bolghan. «Aqbópe - Sauytbek» dastany el auzynda saqtalghan. «Saqpanbaygha», «Sa­dyr biyge», «Nәmetqúlgha» degen arnau ólen­deri belgili. Myrzabay, Balqybek aqyndarmen, Maysa qyzben, inisi Sybanbekpen aitystary bar. Belgili zertteushi A.V.Zataevich S-ten óz әn­de­rin jәne birqatar halyq әnderin jazyp alghan».

Arqaly aqyn, kýmis kómey әnshi, әigili sazger Sauytbek Úsaúlynyng tughanyna 140 jyl toldy

Almatydaghy «Aruna» baspasynan 2005 jyly ja­ryq kórgen «Qazaq әdebiyeti» atty ensiklopediyalyq anyqtamalyqta mynanday mәlimet berilgen: «Sauytbek Úsaúly (1870, Jambyl oblysy, Shu audany, Qos­­qúdyq mekeni - 1932, sonda) - aqyn, «Asha­­nyng alty saly» halyq ónerpazdarynyng biri retinde mәlim bolghan. «Aqbópe - Sauytbek» dastany el auzynda saqtalghan. «Saqpanbaygha», «Sa­dyr biyge», «Nәmetqúlgha» degen arnau ólen­deri belgili. Myrzabay, Balqybek aqyndarmen, Maysa qyzben, inisi Sybanbekpen aitystary bar. Belgili zertteushi A.V.Zataevich S-ten óz әn­de­rin jәne birqatar halyq әnderin jazyp alghan».

Ensiklopediya - ghylymnyng belgili bir salasynan nemese barlyq salasynan mәlimet bere­tin ghylymy anyqtama kitap. Mәlimet - qysqa da núsqa, anyq ta aiqyn boluy kerek. Al, myna Saukeng turaly jazylghan mәlimet qosymsha derekti qajet etedi. Múny jazghan adamnyng Saukendi qomsynatyny kórinip túr. Bizdinshe, Sauytbek Úsaúly - aitys ónerining óren jýi­rigi. Dastan «Aqbópe - Sauytbek» emes, Sauyt­bekting «Aqbópe» dastany dep atalady. Belgili ghalymdar Birjan sal men Sara Tastanbek­qy­zy­nyn, Músabek (molda Músa) Bayzaqúly men Manat Bekbergenqyzynyng aitystarymen dengeyles dep sanaytyn Sauytbek sal Úsaúly men Aqbópe Ótelbayqyzynyng aitysynyng auyzgha alynbauyn qalay týsinuge bolady? Saukenning sol kezdegi el aghalary Túrar Rysqúlov pen Sәken Seyfullinge jan kýizelisin aityp jazghan kýnirengen ólenderi, Qúrmanbek Jandarbekov, Gharifolla Qúrmanghaliyev әueletip shyrqaghan «Aqbópe» әni nege atalmay qalghan?

Jambyl jaryqtyq: «Qayran Saukenning «Aq­bópesi», dep ynyldap aityp otyrady eken. Án men jyrdyng keni Kenen atamyz Sauytbekting әnderin jaqsy bilip, oryndaghan.

Eki týrli aitylatyn «Aqbópenin» sherlisi, Saukeng úzatylyp ketken sýigeni Aqbópening kóshin quyp kelip, it bolyp úlyp aitatyn núsqasynyng mәtini mynau:

Maghan aitqan, Aqbópe, syryn, kәne,

Sauytbekting seni izdep úrynghany.

Túmsyghynda Úlannyng quyp kelip,

Sauytbekting it bolyp úlyghany.

Au, Aqbópe, au-u-u-u-u, ah-aha!

Araltóbe týbinde bes ýy otyr,

Aqbópeden aiyrylyp nesine otyr?

Malym bolsa әreket eter edim,

Kedeyshilik qolymdy kesip otyr.

Au, Aqbópe, au-u-u-u-u, ah-aha!

Ómirimiz jylaumen óter me eken,

Barmaghymyz tisteuli keter me eken?

Adamzattyng týspedi raqymy,

Aryzymyz Qúdaygha jeter me eken?

Au, Aqbópe, au-u-u-u-u, ah-aha!

Bir jolyqsam Aqbópe shyraghyma,

Osy dausym jeter me qúlaghyna?

Shynymenen ketting be, aq balapan,

Qara qústyng týirelip tyrnaghyna?

Au, Aqbópe, au-u-u-u-u, ah-aha!

Shyryldatyp qara qús ketti alyp,

Shengelinde barasyng esten tanyp.

Sherimizdi zarlaghan ekeumizdin,

Tyndaytúghyn adam joq qúlaq salyp.

Au, Aqbópe, au-u-u-u-u, ah-aha!

Biz bilemiz, Saukenning «Aqbópesine» kóz alar­tushylar kópten beri bar. Kezinde olar «Aqbópe» Sauytbektiki emes, Isa Bayzaqovtiki» dep te dauryqqan. Alayda, Saukenning de, Aqbópening de ómir­de bolghany, ómirden ótkenderine kóp bol­ma­­ghany dәlel etilip, órge baspaytyn әngime toqtaghan.

Al «Aqbópeni» dýldýl aqyn Isa Bayzaqov «Saukenning әni» dep oryndaghan, ózining «Aqbópe» poemasy Sauytbekting «Aqbópe» dastanynyng әserimen jazylghanyn aitqan. Sóite túra «Aq­­bópeni» Saukene qighysy kelmegender qiyam­­pú­rys әreketin qalay da bir kórsetip qalumen keledi. Tipti 1968 jyly «Jazushy» baspasynan shyqqan «Qazaq әnderinin» ýsh tomdyghynda «Aqbópe» avtory belgisiz, halyq әnderine qosylyp ketken.

Sauytbekting tól tuyndylary óziniki bolyp qala beretini eshqanday kýmәn tughyzbaydy. Taghy bir quana aitarymyz: «Aqbópe» «Qazaqtyng dәs­týrli 1000 әni» ýntaspa jinaghynda Jamal Omarova men Ayaz Betbaevtyng oryndaularynda jariyalandy.

«Aqbópe», «Súlukesh» әnderin jazyp alyp, «Qazaqtyng 1000 әni» jinaghyna qosqan A.V.Za­taevichten bastau alghan Sauytbek Úsaúlynyng ómiri men shygharmashylyghyn zertteushilerding ýlken shoghyry qalyptasqan.

Saukenning ómiri kórkem shygharmalargha da ar­qau bola bastady. Halyq aqyny Belgibay Bek­túr­ghanúly «Aqbópe men Sauytbek» jyr-baya­nyn, Ábdi Shynbatyrov «Sauytbek» atty piesa jazdy. Ómirimning eng qajyrly kezeni redaksiya stolyna tanylyp ótken men de búl kýnde Saukeng taqyrybyna bet búryp otyrmyn. «Sauytbek pen Aqbópe» atty sazdy drama jazdym. Ol oblystyq «Aq jol» gazetinde týgel jariyalandy.

Uәsh Asatovtyng jazuy boyynsha: «Sauytbek Úsaúly 1870 jyly Áulieata uezining Asha bolysynda (qazirgi Jambyl oblysynyng Shu audanynda ózining atyndaghy auyl túrghan jerde) kedey sharuanyng otbasynda tughan. Ruy - kýntu, onyng ishinde mәmbet. Alty aghayyndy bolghan. Ýsheui - Sauytbek, Tәtelbek, Sybanbek óner jolyn qughan. Sauytbek pen Sybanbek - aqyn, Tәtelbek - kýishi. Kenjeleri Sybanbek bes jas­­qa kelgende әke-shesheleri ólip, alty aghayyndy kedey jigitter ómirding nebir qyspaghyn kóredi».

Sauytbek shygharmashylyghy jayly sóz bastamas búryn onyng tughan jyly turaly әrtýrli pikir bar ekenin aityp, shyndyghy qaysysy ekenine kóz jetkizip kórgen jón bolar.

Qazaq sovet ensiklopediyasynyng 10-tomynda Sauytbek Úsaly turaly biraz derekter berilip, tughan jyly 1870 dep kórsetilgen. Jogharyda biz «Qazaq әdebiyeti» ensiklopediyalyq anyq­tamasynda da osy jyl kórsetilgenin jaz­dyq. Belgili ghalym Myrzatay Joldasbekov: «Aytys (Sauytbekting inisimen aitysyn aitady - Á.Q.) 1895 jyly bastalady (ekeui eki jyldan keyin qay­ta aitysqan - Á.Q.). Sauytbek jiyrma jeti­de, Sarybay biyding asynda qaq jaryp әn salyp, aty elding auzynda jýrgen kezi. Sybanbek on jetide eken», dep jazady. Eger Sauytbek inisimen alghash 1895 jyly, ekinshi ret 1897 jyly aityssa, әri ol kezde 27-de bolsa, shynynda da 1870 jyly tughan bolady.

Shymkenttik ghalym Ásilhan Os­panúly: «Býgingi Týlkibas tónire­ginde tuyp, búrynghy Shymkent, Áu­liye­ata uezderining talay jerin shar­laghan Bekeng (halyq aqyny Belgibay Bektúrghanúlyn aityp otyr - Á.Q.) 1924 jyly ayauly Aqbópesinen armanda aiyrylghan әnshi-aqyn Sauytbek Úsaúlynyng Shudaghy auylynda jazday, kýzdey jatyp, qayghyly ghashyqtyq hikayasyna qúlaq qúry­shyn әbden qandyryp qaytqan-dy. Kýlli kýngey Qazaqstangha tanymal, 1885-1934 jyldar arasynda ómir sýrgen Sauytbek Úsaúly men 1889-1908 jyldary jasap, ker zamannyng kesirinen nebәri on toghyz jasynda qara jer qoynyna kirgen Aqbópe Ótelbayqyzynyng qasiretti taghdyry Bekenning ómir boyy azalap aityp ótken әnine ainaldy», dep jazady.

Nege ekenin qaydam, isine myghym, bilimdi ghalym qatty shatasqan. Olay deytinimiz, osyndaghy bir de bir sifr dúrys emes. Á.Ospanúlyna sensek, Saukeng 49 jyl ómir sýredi. Sóitip, Sauytbek pen Aqbópening jas aiyr­mashylyghy 4 jas bolyp shyghady, shyndyghy - 9 jyl. Óitkeni, Aqbóp­e­men aitysqanda Saukeng 24-te, al Aqbópe 17-de. Olay deytinimiz, Saukenning aitysta bylay degeni bar: «On jeti, on segizge jana keldin, Sen emes jasyng kekse tarih kórgen».

«Aqbópe» dastanynda Saukeng men Aqbópening jas aiyrmashylyghy eki jerde aitylghan. Dastannyng kirispesinde, qazirgi tilmen aitqanda, preambulasynda:

«Baladan maldy artyq baghalaghan,

Qaytersing búl qazaqtyng saltyn, Bópe?

Ýsh jyl jýrdim sonynda ýmit etip,

Tappadym eshnәrsening shartyn, Bópe!» - dese, tókpe jyr týrinde aitylatyn negizgi bóliginde:

«Malgha satty zarlatyp,

Ýstine berip әieldin.

Jiyrma jeti jasynda,

Sauytbekting qiyldy

Kedeylikten jelkesi», - degen.

Búl keltirilip otyrghan ýzindiler Saukenning Aqbópemen aitysyp, sert baylasuy men dastannyng jyrlanuy arasynda ýsh jyl ótkenin kórsetedi. Endeshe, aitys zertteushiler anyghyna jete almay, aita beretinindey, 1895 jyly emes, 1894 jyly ótken.

Sauytbekting ómiri men ónerin zertteushiler «Aqbópeni» dastan deydi. Búl da dúrys emes. Sauken, әlbette, әdebiyet teoriyasyn bilmegen, úzaq ólenin dastan degen. Al dastan - epikalyq janr, sujetti úzaq jyr, qissa. Saukeng úzaq jyrlaryn sujeti bar-joghyna qaramay dastan dep ataghan. Mysaly, ol «Túrarmen amandasu» degen ólenin bylay bastaydy:

«Ou, otyrghan kóp tuysqan,

Qyzmet etip bereyin,

Sauytbekting tynda dastanyn.

Tórt dulattyng balasy

Qosylyp qapty bastaryn».

Búl dastan emes, sujetsiz úzaq jyr, «Aq­bópe» de sonday. Degenmen, osy uaqytqa deyin dastan dep tanylyp jýrgen «Aqbópeni» dastan dep sóileu anau aitqan aghattyq bola qoymas deymiz.

Ghalym Seysekýl Ismatova: «Qoghamdyq pikir­de Sauytbekting tughan jyly 1870 jyl dep qa­lyp­tasqan. 1990 jyly Sauytbek Úsaúlynyng tu­gha­nyna 120 jyl toldy dep tanyp, el esinde qa­lar­lyqtay mәdeny jәne tarihy sharalar atqa­ryl­dy, Ýkimetting onomastikalyq komissiyasy she­shim qabyldap, aqyn esimi tughan auylyna, mek­tepke, Shu qalasyndaghy mәdeniyet ýiine berildi.

Múnday alshaqtyq jaghdayynda basymdyq resmiylengen pikirge berilui abzal. Óitkeni, biz qúqyqtyq memleket normalaryn ústanugha tiy­ispiz. Osy túrghydan kelgende S.Úsaúlynyng ómir sýrgen uaqytyn 1870-1934 jyldar degen toq­tamdy qabyldaudy jón sanaymyz», dep jazady.

Sonymen Myrzatay Joldasbekovting jogha­ry­daghy búltartpas pikiri men Seysekýl Isma­tovanyng myna mәmilegerligi Saukenning tughan jylyn 1870 dep biluge tolyq negiz bolady.

Al Saukendi 1934 jyly óldi deu - beker sóz. Sauytbek Úsaúly engen ensiklopediyanyng bә­rin­de onyng 1932 jyly ómirden ótkendigi jazyl­ghan. Marqúm Baqytjan Tekebaev «Aq jolda» jariyalanghan «Qoyypty «Alty bek» dep atymyzdy» atty maqalasynda Shu boyynyng aqyn-saldarynyng shygharmashylyghyna jetik Múrat moldanyng aituynsha, Saukenning Sәken Seyfullinge haty 1931 jyly jazylghan, deydi. Al Uәsh Asatov «Sauytbekting «Sәken Seyfullinge» degen óleni 1931 jyly sәuir aiynda jazylghan», dep búl pikirdi rastay týsedi. Hatty Saukenning Balym degen әpkesinen tughan jiyeni Smayyl Qalipanov Sәkenge aparyp bergen. Hattyng jazylu sebebi - 1929-1931 jyldardaghy Goloshe­kinning «Kishi qazan» qiyanatyna azyn-aulaq mal bitken alty aghayyndy Sauytbek te úshyraydy. Saukeng osy әure-sarsangha týsken kýiin aityp, Ýkimet mýshesi Sәken Seyfullinge shaghynady.

Múrat molda: «Smayyl S.Seyfullinning qabyldauynda bolyp qaytqannan keyin eki-ýsh ay aralyghynda Sauytbekti qudalau toqtatyl­ghanymen, keler jyly asharshylyq qyspaghynan Qyrghyzstangha jayau auyp bara jatqan kóp­shi­likting ishindegi Sauytbek Úsaúly Toqtash degen jer­de kóz jú­ma­dy», deydi. Múny juyrda jo­ly­ghyp, әngimeles­ke­nimizde kelini, ja­sy toqsannan asqan Shәmshiya apay da rastady. Búl tarihy shyn­dyqqa keledi. Sol nәubet jyldary Shu túrmaq, Arqa qazaqtarynyng da kórshi respub­liy­kalargha aughany anyq, jolda sýiegi shashylyp qalghany ayan.

Saukenning Sәkenge hatynda mynanday joldar bar:

Bir Qúdaygha bar shyghar,

Ayyp-qate, minimiz.

Alpys birge kelgende

El ishinde qughyn jep,

Osylay boldy kýnimiz.

Qyzyq, búl ólenge eshkim nazar audarmaghan ba, nemene? Múnda bәri anyq qoy, Saukeng 1931 jyly 61-de, endeshe tughan jyly - 1870, 1932 jyly 62 jasynda ólgen. Osymen Sauytbek Úsaúlynyng tughan jәne ólgen jyldary jónindegi oily-qyrly әngimelerge nýkte qoysaq bolady.

Sauytbekting arghy atalary aqyn әri diny sauatty adamdar bolghan. Búghan dәlel: Saukenmen aitysqan inisi Sybanbek:

«Týsinde ýlken atam alghan ólen,

Ónerim odan beri senen kórgen», deydi.

Sonday-aq, Sauytbekpen aitysqan aqyn Maysa qyzdyn: «Atanyz - din iyesi, myqty deydi», deytini bar. Búl mysaldar Sauytbekting tekti atadan shyqqanyn kórsetse kerek.

Saukenning atalastary, yaghny mәmbetter az, jiyrmagha jeter-jetpes týtin bolghan. Mәmbet balalary shetinen ónerli eken. Búl jóninde Saukennin:

«Bir atadan on jeti ýi,

Estilse eger jiyn-toy,

Dombyra ala shabamyz,

Ólen, sauyq, tamasha

Án menen kýi, qyzyqqa,

Basynan qúmar babamyz», - degeni kuә.

Sauytbekting aqyndyq jolynyng bastaluy jóninde әrtýrli pikir aitylady. Bireuler: «Sauytbekting aqyndyghy ózining kenje inisi Sybanbekpen aitysynan bastalady» dese, Maysa qyzben aitysyn algha shygharatyndar da bar. Shynyna kelsek, Saukenning boyyndaghy aqyndyq qabilet erte tanylghan. Jas kezining ózinde-aq ótkir ólenderimen el auzyna iligedi.

Saukeng Maysamen inisi Sybanbekpen alghash­qy aitysynan bes jyl búryn, yaghny 1890 jyly aitysady. Maysa - Sauytbek shygharmashyly­­ghyna jetik dep sanalatyn Múrat molda jazghanday: «Suan elindegi Bayta degen baydyng qyzy» emes, sәmbetting qyzy. Búl jóninde ózining ruy sәmbet Uәsh aghamyzdyng aitqany dúrys.

Sauytbek pen Maysanyng aitysy - halqy­myzdyng qyz ben jigit aitysynyng eng bir kórkem ýlgisindey. Baydyng sholjan, sonymen birge, aqyldy, aqyn qyzy Sauytbekting kedeyligin, bir kózining kemdigin betine basyp, shaypau sóileydi. Sonda Saukeng qarsylasynyng bir sózin de shashau shygharmay, útqyr da tapqyr jauap qaytaryp otyrady.

Saukenning bir kózining shetinde aghy bar eken. Maysa sony kemdik kórip, ólenge qosady:

«Kóktemde siyr qashar oqyradan,

Auylym kýnde bazar topyrlaghan.

Maqtanshaq aqyn degen әngi keler,

Dәri me súlu qyzgha soqyr adam».

Sondaghy Saukenning jauaby adam tandanarlyq:

«Túrmysyng býgin kórip Sauytbekti,

Bir kózim bir kózime auyp ketti.

Ataqty Bayta atanyng súlu qyzy

Betimnen qanshyq ittey qauyp ketti».

Saukennin: «Bir kózim bir kózime auyp ketti», degeni tapqyrlyq qana emes, anatomiyalyq túrghydan da dәl.

Sauytbek - baylyqtan da, bar­lyqtan da ónerdi, ólendi joghary qoy­ghan túlgha.

Saukenning Maysa qyzben aitysy da, qolda bar Sybanbekpen jәne Aq­bópemen aitystary da onyng alqynudy bilmeytin aitys aqyny ekenin kór­setedi. «Bizding qolda bar», dep qom­sy­nyp otyrghanymyz sebepsiz emes. Sau­keng óz zamanyndaghy óleng ónerining kóp ókilimen sóz qaghystyrghan, aitysqan. Myr­zabay, Balqybek, Barmaq, Ózibek aqyndar Saukenmen talay ret aitysa jýrip, bir-birlerin óte syilaghan.

Saukeng óz inisi Sybanbekpen alghash 1895 jyly, odan song ekinshi ret 1897 jyly aitysqan. Búl - qazaq әdebiyeti tarihynda búryn kezdespegen aitys. Olay deytinimiz, aghayyndy adamdar el aldyna shyghyp, bir-birining namysyna tiyetin auyr sóz aityp, aitysyp kórmegen. Alghashqy aitysynda inisin ayap, tizginin tarta sóilegen Sauytbek jeniledi. 1897 jyly bolghan ekinshi aitysta Sauytbek:

Salmaqty bolar deushi em qorghasynday,

Kisige óner bitpes jol ashylmay.

Kórermiz әninmenen bir qyz alsan,

Esekting kiytindegen jorghasynday.

Basymda әn de, óleng de jetkilikti

Myng qoydyng kólemi ýlken qorasynday, - dep inisin túiyqqa tirep, jenedi.

Saukenning Sabanbekpen 1895 jylghy alghash­qy aitysyn 1897 jylghy ekinshi aitysymen shatastyratyndar da bar. Olar birinshi aitys ótkende Saukeng 27 jasta edi degendi aitady. Búl - jansaq pikir.

Saukenning ashy sózi túshy etine tiygen Sybanbek sol jyly kókirek elindegi Kýrtibay degenning qyzyn alyp qashyp әkelip, Saukene bylaysha salmaq salady:

Sanap ber, kelin keldi, bererindi,

Ayama qoqilanghan bedelindi.

Áyel al dep mazamdy ketirip en,

Istedim ýlken ghoy dep degenindi.

Jyrlap bersen, kókirek riza bolar,

Myng qoydyng qorasynday ólenindi.

Múny estigen bir aghamyz: «Óz sózin ózine tabaq qyp tartyp, aghasyn taghy da jenip ketedi», degen oy týiedi. Búl - aitysta aitylghan sóz emes, kәdimgi «agha - bordan, ini - zordan» degendi bildiretin inining aghagha salghan salmaghy. Saukeng aghalyghyn adal atqarady. Býkil kýntudy jiyp, kelinining qalyng malyn jinap, tóleydi.

«Sauytbek pen Aqbópening aitysyn» qazaq aitys ónerining marjany dese bolady. Kenesary Qasymovtyng jasaghynda bolghan qypshaqtar otyz ýy bolyp, Shu boyyna túraqtap qalghan. Aqbópe - solardyng ishindegi Ótelbay degen momyn adamnyng qyzy. Jastyghyna qaramay, ózimen aitysqan talay aqyndy jengen Aqbópe birden suyryla sóileydi:

Babamyz Arqada ósken tau basynda,

Az ghana qypshaq kepti Shu qasyna.

Otyz ýy qypshaq bolyp shamasynda,

Otyrmyz kóp dulattyng ortasynda.

Salmaghym az da bolsa, jenil emes,

Salsa da tarazynyng bir basyna.

Sauytbek - aqyn jigit bar deushi edi,

Búl sózdi tereng oilap boljasyn da.

Bar bolsa bizge nege kórispeydi,

Dalada syrttap jýrmey kel qasyma.

Sauytbek sózin qyzdy syilap, әdepti bastaydy:

Aqbópe, kóniling shat, dening sau ma?

Sayraghan búlbúl qússyng sen bir bauda.

Ólenmen Sauytbekti shaqyrghan son,

Jetkendey boldy tóbem asqar taugha.

Aq túighyn qanatymen qaghyp ótti,

Tor jaysam týser me eken jibek augha?

Sozghanmen qolym qysqa, jete almaydy-au,

Shyng tasqa úyasy bar biyik - zauda.

Kezinde men Seysekýl Ismatovanyng «Sauytbek aqyn» monografiyasyna quana pikir bildir­genmin, qazir osy shaghyn zertteu maqalamen júmys ýstinde onyng aqyn atamyz jóninde bagha jetpes enbek jazghanyna tәnti bolyp otyrmyn. Seysekýl Sauytbek pen Aqbópening aitysy jóninde ózinen búryn aitqandardyng sózin saraptap, ózinen keyin aitatyndargha aiqyn baghdarsham bolarlyq oy aitqan.

Basynda búl aitys jóninde óz oiymdy keng tolghap aitudy úigharyp edim, Seysekýlding jazghandaryna razy bolyp, rayymnan qaytugha mәjbýr boldym. S.Ismatova aitystyng barlyq qyryn óte әdil baghalaghan.

«Aqbópege baylanysty, - dep jazady Seysekýl, - Sauytbekten ýsh tuyndy qalghan: «Aqbópe» dastany, «Sauytbekting Aqbópemen aitysy», «Aqbópe» әni (sózi de, әni de Sauytbektiki, әn sózi - dastannyng bir ýzindisi). «Sauytbek pen Aqbópe aitysy» qyz-jigit aitysyna úqsaghanymen, odan biraz erekshelikteri bar.

Sauytbek - talay top jarghan aitys aqyny.

Meni tandandyrghany Aqbópe boldy. Aqbópe egesip, esip sóilegen Sauytbekten bir mysqal da kem soqpaydy, qayta asyp týsedi.

Aytys finalynda Aqbópe:

«Tor jaysam dep ediniz toty qúsqa,

Oylama «jetpeydi», dep qolym qysqa».

Aq túighyn shaqyrmay-aq ózi barar,

Keretin torynyzdyng jolyn núsqa.

Oylaghan maqsatynyz oryndalsyn,

Qolyndy maghan bergin, qolymdy ústa», - deydi.

Áyeldi kýng sanaytyn zamanda osylay sóileu netken batyldyq desenizshi!

Ataqty «Birjan-Sara aitysynda» Birjan teni emes adamgha ketip bara jatqanyn aitqanda Sara mýdirip qalyp, aitys toqtamaytyn ba edi, al Aqbópe qaumalaghan, ishinde ózin andyp otyrghandary da bar, toptan qaymyqpay, Sauytbekke qolyn úsynady. Aytys toqtaydy, eki aqyndy da ghashyq oty sharpidy.

Men oilaymyn: «Sauytbek pen Aqbópening aitysy» - óz zamanyndaghy ghajayyp aitys.

Halyq óleninde «jigitke kedeyshilik qoy baqtyrar» demeytin be edi, al Sauytbek aqyngha kedeyshilik oy baqtyrghan. Ol jarly bolghanymen, arly bolghan. Ómirinde kezdesken qiyndyqtyng bәrining tórkini - kedeyshilik, soghan úryndyryp otyrghan ker zaman ekenin Saukeng jaqsy bilgen. Biz orynsyz, kommunistik iydeologiya ekpinimen Sauytbek Úsaúlyn taptyq sanasy oyanghan kýresker edi dey almaymyz, degende onyng Aqkóz Qosanúly kóterilisin qúptaghany, tipten, Ashanyng adamdaryn bastap kelip, belsene qatysqany kóp nәrseni anghartsa kerek.

Jazushy Maqúlbek Rysdәulet; «... Aqkózdi el basshysy etip kótergende, (aq kiyizge otyrghyzyp, han kótergenin aitady - Á.Q.) Sauytbek aqyn:

Handyghyndy qúttyqtap,

Qazaq eli kelip túr.

Qazaq, qyrghyz, tóreler,

Sonyna sening erip túr.

Mekkege barghan qajy da,

Aq batasyn berip túr.

Abyroyyng asqaqtap,

Balaghynnan órip túr.

Sóz qanjaryn suyrghan,

Sauytbek bәrin kórip túr, - dep tolghap-tolghap jiberipti», dep jazdy bir zertteu maqa­lasynda. Búl Saukenning dauylpaz aqyn ekenin kórsetedi.

Sauytbek Úsaúly - ómiri eki bólinip, birinshi jartysy HIH ghasyrda, ekinshi jartysy HH ghasyrda ótken aqyn. Ol qúbylmaly, qaltarys-qaghaberisi kóp sol dәuirding ókpek jelining ótinde soqtyqpaly, soqpaly ómir jolynan ótken.

Aqbópesine jete almay ah úrghan aqyn tabiy­­ghattyng zanynan attay alghan joq, eki ret ýilendi. Alghashqy әieli Kýnbala óte aqyldy, meyirimdi jar bolady. «Qúday bir ainaldyrghandy shyr ainaldyrady» demekshi, ol Saukendi de, Kýlәi, Lәilim degen qyzdaryn da, bir jasar úly Nәmetqúldy da tastap, o dýniyege attanyp kete barady. Sauken:

Kýnjanym oigha týsse, kóp jylaymyn,

Tarttyrmas kisige aqyl kóp uayym.

Ókingennen ótken kýn qayta kelmes,

Nәmetke ómir bersin bir Qúdayym, - dep ózine ózi toqtau aitady.

Saukeng odan keyin Bәtimagha ýilengen. Ol әieli de jaqsy jar bolghan.

Sauytbekting jogharyda aitylghan eki qyzy jәne de 11 úly bolghan. Asharshylyq, densaulyghyn Úly Otan soghysyna berip kelgen ýsh úly: Nәmetqúl, Telghara, Sattarqúl birinen song biri ólgen. Nәmetqúldan Túran esimdi bir qyz ghana qalghan. Ol Aqyrtóbe beketinde, Telgharanyng әkesi ólgennen keyin ýilengen әieli Shәmshiya apa Tarazda túrady.

Aqyn, sazger, әnshi Sauytbek Úsaúlynyng mәlim de beymәlim ómiri men tolyq emes shygharmalary jónindegi әngimemizdi osymen tәmamdap, Aqbópe turaly aitarymyzgha kósheyik.

Bizdinshe, qazaq ónerinde Aqbópege jeterlik qyz kemde-kem. On jeti jasar Aqbópe Sauytbekpen aitysynda sóz jarystyru ónerining óren jýirigi ekenin kórsetedi. Obrazdy oramdar, ózi kókeyin tesken jigitting aptyghyn basu, óz ata-babasyn maqtan tútyp dәripteu, tughan jerdi qasterleu siyaqty aityskerge asa qajetti qasiyetter mol daryghan, el tarihyna jetik aqyn qyz óte әdemi jyr tógedi.

Myna jay anyq: Sauytbek talantyna tabynushylar Aqbópeni tasada qaldyryp qoyghan. Saukeng siyaqty aldyrmas aqynmen aitys tizginin berik ústaghan Aqbópe múnday sóz bәigesine kóp týsken synay tanytady. Múnyng ýstine ol - sol kezding aqyndary ispetti óz sózin óz sazymen sýie­mel­de­gen sazger. Aqbópening eriksiz úzatylyp bara jat­­qanda shyrqyrap, shyrqaghan «El ishinde bar ma eken mendey múnlyq?», Sauytbek quyp kelgende qoshtasugha qiya almay, jylap túryp aitqan «Da­­uy­synyzdy estigen song shydamadym», qoshtasu mú­nyn syrtqa shygharghan «Jýrekke týsken jara­nyn...» degen әnderin tauyp, janghyrtsa, muzyka mәde­niye­timizge qosylghan az da bolsa saz ýles bolar edi.

Sauytbek pen Aqbópe ómirlerinde qosyla almay, armanda ketkenimen, ónerde qatar atalatyn ardaqtylar. Ádebiyet, mәdeniyet tarihynan Sauytbek Úsaúly alghan oryndy Aqbópe Ótelbayqyzy da iyemdengeni jón. Aqbópe - Sara, Úlbiykelermen dengeyles aqyn. Osyny bilip, baghalaytyn kez kelgen siyaqty.

Sóz sonynda aitarymyz: shulyqtar Sauytbek Úsaúlynyng tughanyna 140 jyl toluyn osy biyl atap ótetin synayly. Amandyq bolsa, is-sharany kórermiz. Biylik basyndaghylargha aitarymyz joq: aqyn esimi auylgha, mektepke, mәdeniyet ýiine berilgenin jogharyda jazdyq. Saukenning kelini, jasy toqsannan asqan Shәmshiya apamyz: «Aghayyndar atanyng jerlengen jerine kesene, eskertkish ornatsa, jón bolar edi», degendi aitady. Óte oryndy pikir. Sauytbek Úsaúly - qazaqtyng ataqty aqyny, bir ruly elding ardaghy. Onyng esimin qazaq әdebiyetining bilgirleri qasterlep, ensiklopediyalargha jazyp, mәngilik etip qoyghan. Aghayyndary qasiyettep, basyn qaraytsa, jaqsy bolar edi. Shýkir, Saukenning qoly úzyn atalastary az emes...

Sauytbek Úsaúly - óte kýrdeli túlgha; ghashyghyn qúshyp, bir sәttik baqytqa bólengen jigit; sýigeninen aiyrylyp, anyrap qalghan shermende; ataqty Aqkóz Qosanúly kóterilisine Ashadan qyryqshaqty adamdy bastap kelip qosylghan azamat; zamana zaualynan on bir úly men eki qyzynan aiyrylyp, artynda bir-aq nemere qyzy qalghan paqyr; otyz ekinshi jylghy asharshylyqtyng qúrbany.

Shu eli, onyng biylik basyndaghylary Sauytbekting aruaghyn asyrudy әste esterinen shygharghan emes. Sauytbek esimimen atalatyn mektep, auyl, mәdeniyet ýii bary jaqsy-aq, endi ólgen jeri Toqtashta - mýrdesi osynda shyghar degen túsqa qanday da bir belgi ornatu kerek.

Mine, endi shulyqtar biyl Saukenning tugha­ny­­­na 140, qaytys bolghanyna 80 jyl toluyn atap ótudi úigharyp otyr. Osy eki atauly kýndi bi­­riktirip ótkizu jónindegi úigharym dúrys bolghan.

Osy orayda Shu audanynyng basshylaryna mynanday bir úsynys aitqym kelip túr, ol - Shu qalasynda Sauytbek pen Aq­bó­pege enseli eskertkish ornatyp, onyng manayyn mahabbat degen úly sezimmen atalatyn shaghyn baq etip abattandyrsa, qúba-qúp bolar edi.

Áldihan QALDYBAEV, jazushy, halyqaralyq «Alash» syilyghynyng laureaty.

TARAZ.

"Egemen Qazaqstan" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2332
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1185
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1419