Sәrsenbi, 27 Qantar 2021
Janalyqtar 2195 0 pikir 17 Aqpan, 2012 saghat 06:02

Qazybek Isa. Islam Ábishev fenomeni

HALYQ YQYLASYN IYELENUDING JARQYN ÝLGISI

«Qayyrymdy qala túrghyndarynyng kelesi tobyna
әleumettik jaghdayy
barsha júrttan joghary túratyndar, qala bastyghy,
onyng әr týrli jәrdemshileri men serikteri t.b. jatady.
Búlardyng jaqsy isteri bolsa madaqtap ,
әdildigin júrtqa aityp otyru kerek».

Ábunasyr әl FARABIY.
«Qayrymdy kala túrghyndarynyn
kózqarastary jayly traktat»

HALYQ YQYLASYN IYELENUDING JARQYN ÝLGISI

«Qayyrymdy qala túrghyndarynyng kelesi tobyna
әleumettik jaghdayy
barsha júrttan joghary túratyndar, qala bastyghy,
onyng әr týrli jәrdemshileri men serikteri t.b. jatady.
Búlardyng jaqsy isteri bolsa madaqtap ,
әdildigin júrtqa aityp otyru kerek».

Ábunasyr әl FARABIY.
«Qayrymdy kala túrghyndarynyn
kózqarastary jayly traktat»

Eng aldymen el qamyn oilaghan әkim
Býgingidey halyq pen әkimderdin, jalpy sheneunikterding arasy alshaqtap ketken myna zamanda Óskemende eldi eleng etkizgen oqigha boldy. Qalany ýsh jylgha juyq basqarghan Islam Ábishevty Astanagha shygharyp salu ýshin qaumalaghan óskemendikter әuejaydy basyp aldy... Búl jerde biz keshe IYsekenmen birge júmys istegen әkimshilik qyzmetkerlerin aityp túrghan joqpyz. Qysqa saqtaghan qaynatpasyn kóterip kelip, kózine jas irkilip túryp, jýrekjardy sózin aitqan orys analaryn, qúrty men irimshigin alyp kelip, aq jol tilegen aq kiymeshekti qazaq analaryn, aq jarylyp túryp, aq batasyn bergen aqsaqaldardy, elge qamqor bolghan qayratkerge qandastardyng ystyq yqylasyn jetkizgen  aqyn qyzdy, aq tilegin jetkizip qalugha tyrysqan qalyng júrtty aityp túrmyz...  IYә,  búrynghyny qaydam,  2012 jyldyng 5 aqpanynda Tәuelsizdigimizding 20 jylynyng ishinde ketip bara jatqan әkimmen halyqtyng dәl osylay qimay qoshtasqan  jýrek tolqytar kórinisine Óskemende kuә boldy el... Qarapayym qaymana halyqtyng qaltqysyz yqylasynan  qanattanghan qyran úl qiyagha úshyp ketti...
Qazirgi elimizdegi eng isker әkimderding biregeyi, Shyghys Qazaqstan oblysy әkimi Berdibek Saparbaev Islam Ábishevty Ontýstikten alyp kelip, Óskemenning tizginin ústatqanda qatelespegen eken. Ýsh jylda Óskemenning óni kirip, gýl jaynap, qúlpyryp shygha keldi. Úiqysyz-kýlkisiz, tandy-tangha úryp, talmay istegen alapat beynet, qaranarlyq qayrat pen  qara ter halyqtyn  appaq yqylasy bolyp qayta oraldy. Mandaydan tógilgen ter  marjangha ainalyp,  maytalman  әkim  marqasqa qayratkerge ainaldy.
Adamzattyng ekinshi ústazy Ábunasyr әl Faraby «Qayyrymdy qala túrghyndarynyng kózqarastary» atty traktatynda halyqtyng qamy ýshin qayrat jasaytyn әkimdi arman qylyp, ýlgi etedi. Ál Faraby qayyrymdy qala túrghyndarynyng mindetine   ghylym negizderin mengeru, әdildikke úmtylu, әr týrli әleumettik toptardyng bir-birimen tatu tәtti ómir sýrui, t.b. iygilikterdi jatqyzady. Qayyrymdy qala túrghyndarynyng basty kópshiligi - әleumettik jaghdaylary tómen satyda túrghan adamdar. Búlar birneshe topqa bólinedi. Múnyng birinshisine kedey-kepshikter jatady. Olar erekshe qamqorlyqty qajet etetin adamdar. Olardyng mún-múqtajyn qanaghattandyrudy ýnemi esten shygharmau kerek. Eger olar  kedeyligin aityp kelse, oghan kómektesu, tauyn shaqpay erekshe iltipat jasau kerek deydi.
Dәl osy túrghydan alghanda, Óskemen qalasynyng әkimi Islam Ábishev әleumettik әdildikti tu etip kóteruimen erekshelenip, osydan myng jylday búrynghy úly babasy danyshpan Ábunasyr әl Farabiyding úlaghatyn ústanatynyn anyq bayqatty. Yaghni, Islam Ábishev fenomeni úlylardan úlaghat alyp, ony iske asyra bilude jatyr desek, qatelespeymiz. Óskemen qalasyndaghy әkimnen kómek súrap kelgen qarapayym adamdardyng mún-múqtajy sheshilmey qalghan kez bolghan emes. Onyng ishinde avtor kuә bolghan jaylar da jeterlik. Birde Óskemen qalasy әkimdigining aldynda aiqay-shu shyqty: Ablaketka shaghynaudanynda su qúbyry isten shyghyp, el susyz qalghan. Islam Álmahanúly birden syrtqa shyghyp, kópshilikpen kezdesti. Sol jerde sol audangha jauapty basshygha birneshe súraq qoyyp, jaghdaydy anyqtaghan әkim mәseleni 5 minutta sheshti. Su qúbyryn auystyru kerek. Jәne onyng merzimin belgilep, sol kýni ózi baryp kóretin boldy. Al búl su qúbyry jyry 20 jylgha juyq sozylyp, jylda jamau-jasqaudyng sony osynday shugha ainalyp keledi eken... «Islam Almahanovich - nash akiym!» dep, aiqaylay quanyp,  razy bolghan  júrt lezde tarap ketti. Al 3 kýnnen song әkim mәselening sheshilgenin óz kózimen baryp kórip, elding rizashylyghyn aldy.
Búl Óskemen qalasy әkimi IY.Ábishevtyng 20 saghattyq júmys tәuligining bir sәti ghana.(Tanghy 6-da júmysta bolatyn IYsekeng týngi 2-3-terge deyin júmys isteydi).
Altay ordasyndaghy Alash ruhy
Shyghysqa Saparbaev pen Ábishev kelgen son, Alashtyq ruh ta keldi. Altay ordasyna úly Abay kelip, asqaqtap túr. Qanshama mәdeniy-әdeby sharalar ótkenin jәne ótip jatqanyn qazir el jaqsy biledi. «Shyghys shynary» halyqaralyq mýshәira ayasynda qansha talanttyng túsauy kesilip, qansha qazaq әdebiyetining qaymaqtary Óskemenge kelip, elmen didarlasty. Alty Alashtan jinalghan aituly jyraular sayysy Altay aspanyn Alash sazyna bóledi. Qalanyng qaq ortasyndaghy sayabaqqa ishi etnografiyalyq últtyq qolóner tuyndylaryna toly alyp kiyiz ýidi ornatyp qoydy. Jyl sayyn halyqaralyq mýsinshiler bayqauy ótedi. Ertisting boyynan osy mýsinshiler sayysynda baghalanghan mýsinder ornalasqan «Mahabbat alleyasy» ashyldy. Onda basty mýsin Qozy Kórpesh-Bayan súludyng eskertkishi bolghan búl alleyany byltyr kýzde mahabbat aqyny Túmanbay Moldaghaliyev ashty. Al birer aidan song Qadyr dosynyng artynan izdep ketken Túmaghanmen qaraly  qoshtasugha Óskemennen úshyp kelip, tolqyp túryp sóilegen Islam Ábishevtyng sózi әli elding auzynda...
Jalpy, ózi de әp-әdemi әn aityp, kezinde Qazaq poliytehnikalyq institutynda oqyp jýrgende «Dos Múqasan» ansamblining qúramynda bolghanyn bireu bilip, bireu bilmes Islam Ábishevtyng mesenattyghynyng ózi bir tóbe. Ol turaly anyzgha bergisiz әngimeler ontýstikten bastalyp, soltýstikpen bitpeydi. Toqsanynshy jyldary, qiyn kezde Shardaradaghy Mәdeniyet ýiinde ótip jatqan talantty әnshi Beysenbek Bibosynovtyng keshine kezdeysoq kelip qalghan Islam Ábishev sol jerde oghan jenilkólik mingizip ketedi. Dýldýlge qanat bitiretin múnday demeudi keshe ghana ómirden ótken daryndy әnshi-sazger Erjan Serikbaevqa da jasaydy. Astanada sәlem bere kelgen aitysker aqyn Dәuletkerey Kәpúlymen tanysyp, ónerine razy bolghan ol «Ospan batyrdyng túqymy jayau jýrmeu kerek»-dep, temir túlpar syilap jiberedi. Al әigili «Qara bauyr qasqaldaqtyn» avtory, belgili әnshi-sazger, 8 balanyng әkesi Lesbek Amanovqa Shymkentten 5 bólmeli ýy alyp bergizdi. Búlar IYsekenning iygi isterining eki-ýsheui ghana. Qanshama aqyn-jazushynyng kitabynyng shyghuyna mesenattyq jasaghanyn da aitugha bolady. Shyghystaghy әdebiy-mәdeny әlemge demeushiligining ózi  jeke әngime. Qúrylghanyna 295 jyldyghyn atap ótken Óskemen qalasynyng tarihynda túnghysh ret qalalyq qazaq gazetining ashyluy da Islam Ábishevty kýtip jatypty.  «Óskemen» gazeti qazir on myng danamen taraydy. Al Óskemen qalasy basshylyghy tarihynda   qazaq qyzmetkerlerining qazaqsha til syndyruy Islam Ábishevtyng әkim bolyp keluimen  bastalady. Endi ...ketuimen ayaqtalyp qalmasa eken deniz....
2009 jyly kýzde Shyghys Qazaqstan oblysyna kelgen Preziydent N.Nazarbaev Óskemenning bir jyldyng ishinde ózgerip, qúlpyryp ketkenine óz baghasyn bergenin gazetterding bәri jazdy. «Shyghys shynary» mýshәirasyna kelgen kezde kórkem tartyp, gýl jaynaghan Óskemendi kórgen Qazaqstannyng halyq jazushysy  Qabdesh Júmәdilov ta: «Óskemenge qazaqy ruh kelipti. Sodan song biz kelip túrmyz. Qala jaynap túr. Bizding shyghystyqtar da gýl ósire alady eken. Bәri de basshygha baylanysty degen osy eken ghoy» dep rizashylyghyn bildirgen bolatyn.
Barlyghyn kadr sheshedi
Stalin aitty deytin «Barlyghyn kadr sheshedi»-degen sózdi shynynda  kim aitsa da, tura aitylghan sóz. Ol býgin de manyzyn joymaq emes. Bizde qazir kadr tapshylyghy aiqyn sezilip kele jatqanday. Ony jyldaghy auys-týiisterge qarap otyryp-aq biluge bolady. El moyyndap, Elbasy sengen, at ýstinde jýrgen sayasatkerlerdi aitsaq, IY.Tasmaghambetov, Ó.Shýkeev, B.Saparbaev, M. Qúl-Múhamedtermen shektelemiz. Al qalghandarynyng kóbisi 20 jyldan beri ainala-aynala ynyrshaghy ainalyp ketken tar shenberdegi tanymal bolghanmen, tabysqa jete almaghan «tarlandar».  Kadr tapshylyghyn Preziydentting ózi de jasyrmaydy. Almaty oblysynyng әkimi Serik Ýmbetovty Preziydentting is basqarmasyn basqarugha taghayyndarda: «Ornyna kimdi úsynasyn» degende ol sasyp qaldy» deydi memleket basshysy. Elbasy kadr mәselesine jana lep әkeledi dep ýmittengen  shetelde oqyp kelgen «bolashaqtyqtardyn» jemisin kóru... әli de bolashaqtyng enshisinde... Dәl qazir olardyng ózdiginen Astanadaghy ministrlikterding jayly oryndarynan qozghalyp, qara halyqtyng ishine bara qoyatynyna eshkim senbeydi. Elbasynyng «ministrlikterdegi «bolashaqtyqtardy» elge jiberu kerek» dep jatqany da sondyqtan bolsa kerek. Elge barghanda qazaqtyng tilin de, tirligin de bilmeytinderding ne tyndyratyny taghy belgisiz... Eger olar elmen, halyqpen  júmys isteuding iygi  ýlgisin kórsetip jýrgen Islam Ábishev sekildi qaranarlardyng qasynda bolyp, mektebinen ótip jatsa, onda sóz basqa...
Qarapayym halyqtyng mún-múqtajy degende, barlyq yntasymen mәseleni lezde sheshuge tyrysatyn Islam Álmahanúlyna da әleumetting erekshe yqylasty bolghany osydan bolsa kerek. Men osy maqalany jazyp otyrghanda Aqtaudan dosym, naryq zamanynyng alghashqy kәsipkerlerining biri bolghan, keyin әkimshilik qyzmetterde de istegen Haby Janabaev habarlasty. Ángimesin Janaózen jayly janalyqtarynan bastaghan ol býginde Su komiytetin basqarugha kelgen Islam Ábishevting iskerlik daryny men әleumettik әdiletshildigin aita kelip: «Eger Manghystauda Islamday әkimder bolghanda, Janaózen oqighasy bolmas edi!»-dep, batystyq minezben  bir-aq kesti...
IYә, halyq aitsa, qalt aitpaydy. Kez-kelgen qala, oblystaghy kýrdeli mәseler jeke túlghagha, yaghny onyng әkimine  tikeley baylanysty. Eger әkimder men sheneunikter halyqpen ashyq sóilesip, mún-zaryn bólisip, mәselesin sayasy sauatty sheship otyrsa, qazir kóbeyip ketken  teketirester men kelensizdikterding eshqaysysy  oryn almas edi... Elbasymyz N.Nazarbaevtyng әkimder men sheneunikterge halyqtyng kózine sýieldey kórinbey, sýienish boludy, elmen etene jýrip, jaghdaylaryn jasau kerektigi turaly talay aitqan núsqaulary qalay oryndaluda desek, búl ýdeden shyghatyny әzirge Islam Ábishev qana. Qazir әkimder men ministrler, jalpy sheneunikter ózderine qara halyqty jaqyndatpaytyn qytay qorghanyn jasap alghan. Olardyng qabyldauynda bolu qarapayym júrt ýshin bir aqyret. Al búnyng ózi el men әkimderding arasyn jyldan-jylgha alshaqtatyp keledi. Búlay alshaqtau әdilettilikten de alshaqtaugha әkeledi. Búl alshaqtaulardyn, adamy qarym-qatynastardyng әsire әkimshil, qatang da, qasang «qaghidalargha» ainaluy - Janaózen jarylysyna әkep soqqany ashy shyndyq. Halyqqa qyzmet jasauy tiyis әkimder men sheneunikter halyqqa qasyret әkeletin әreketterge barsa, ol ózining ghana emes, halyqtyng sory... Sondyqtan qazirgidey betimen ketip bara jatqan әsire әkimshildikti, shash al dese, bas alatyn bassyz belsendilikti toqtatatyn, damyghan demokratiyalyq elderge tәn mәdeny qarapayymdylyqty damytatyn kez jetti.
Ádildikke úmtylu  men  әr týrli әleumettik toptardyng bir-birimen tatu-tәtti ómir sýruin basty talapqa jatqyzatyn әl Farabiyding ústanymyn berik ústanatyn Islam Ábishevtyng sondyqtan da: «Bizding Óskemende Janaózen oqighasy boluy mýmkin emes!»- dep batyl mәlimdeuin qala túrghyndary tolyq qoldady.  
Jalpy, Islamday әkimderding әleumetshildigin, halyqshyldyghyn, eljandylyghyn, óte iskerligi men ótkirligin... eng bastysy onyng últshyldyghynan kóruge bolady. Óitkeni últshyl bolmay, últ taghdyryn, memleket mýddesin, halyq qamyn oilau týpkilikti nәtiyjege jetkizbeydi.
Ontýstik Qazaqstan oblysynda  7 jyl oblys әkimining orynbasary bolyp, 4 әkimmen júmys istesken IYsekeng Óskemenge әkim bolghanda 53 jasta edi... Qazir 56 jasqa keldi. Qazirgidey kadrlyq tapshylyq kezeninde múnday daghdarys jengish daryndy memlekettik menedjerlerdi eluden asqansha orynbasarlyqta ústamay, erterek mýmkindigin molynan paydalanu kerek emes pe edi... Eger  56 jastaghy Islam Ábishev  2-3 jylda Óskemendi ayaghynan tik túrghyzsa, onda ony orda búzar otyzynda  paydalanghan bolsaq,  osy uaqytqa deyin  onshaqty qalanyng nemese eki-ýsh oblystyn  órkendeuine  kuә bolmas pa edik degen de oy keledi...  
Qinay qarsy alghan el... qimay shygharyp saldy...
Qazir әkimderding kóbisinen kónili qalghan el «әkim ketedi eken» dese, eleng ete qalyp, bir jaqsylyq bolatynday qopandap qalady. Al «Islam Ábishev ketedi eken» degendi estigende  óskemendikter «Ákimdi jibermeu ýshin» qol jinaghan...  Tipti astanalarda oqyp jýrgen óskemendik studentterding ózi de Islam Ábishevtyng ketkenin estigende «Tu-u, endi qaytemiz?»-dep uayymdaghanyn kózimiz kórdi... Al qalalyq әkimdikte bolghan jiynda ýsh jýzden astam qala men qogham ókilderi, qalyng óskemendikter Islam Ábishevty tik túryp qarsy alyp, tik túryp shygharyp saldy. Ásheyinde qatang da, sústy kórinetin IYsekeng de iyip, janaryna jas aldy...  Kópshilikting de kónilderi bosady...  Keshe Ontýstikten kelgende qinay qarsy alghan el әkimdi qimay shygharyp saldy... IYsekenning óz sózimen aitqanda «Óskemenning bir bóligin alyp bara jatqan ol jýregining jartysyn osy qalada qaldyryp ketti... «Óskemen qalasynyng Qúrmetti әkimi»,   Su komiytetining tóraghasy Islam Ábishevty jibergisi kelmey, tek ýkimet basshysy súraghasyn ghana bosatyp otyrghanyn aitqan oblys әkimi B.Saparbaev ony «Qala men oblysqa sinirgen enbegi ýshin» medalymen marapattady.
Osynday qúbylystyng ne ýshin bolyp jatqanyn, әkim degeniniz halyqpen aradaghy kórinbes barrikadanyng arjaghynda jýretin shirengen sheneunik qana emes, halyqtyng qimas óz adamy, elding múnyn múndaytyn qamqorshysy bola alatynyn tarazylauda Shyghys Qazaqstan oblysynyng resmy basylymdary resmy habardan arygha barmay, tipti, IYsekenning ózi ashqan «Óskemen» qalalyq gazeti de ýnsiz qalghany tanghaldyrady. Tek tәuelsiz  basylymdar, eng tanymal yk.kz sayty, «Ustinka», «Moy gorod» gazetteri ghana salmaqty saraptama jasap, qalyng elmen pikir bólisip jatqany oilandyrady... Memlekettik mýddeden tuyndaytyn mәselelerding bәri eng aldymen memlekettik basylymdardyng basty nazarynda bolu kerek emes pe? Qayta jergilikti biylikke degen el senimin nyghaytudyng jarqyn ýlgisi men ónegeli ólshemine ainalghan Islam Ábishevtey әkimderding iygilikti isteri men tәlimdi tәjiriybesin elimiz boyynsha keng taratyp, nasihattau  dúrys bolar edi.
Óitkeni, «Qayyrymdy qala túrghyndarynyng kelesi tobyna әleumettik jaghdayy barsha júrttan joghary túratyndar, qala bastyghy, onyng әr týrli jәrdemshileri men serikteri t.b. jatady. Búlardyng jaqsy isteri bolsa madaqtap, әdildigin júrtqa aityp otyru kerek»-deydi dana Ábunasyr әl Faraby osydan on ghasyr búryn «Qayyrymdy kala túrghyndarynyng kózqarastary jayly traktatynda. Bizding de maqsat halyq qamyn oilaghan jaqsynyng jaqsylyghyn aityp, shapaghatyn tasytu.
Al halyq pen әkimderdin  arasyndaghy jaqsy qatynastyng jana belesi Islam Ábishev sekildi el ishinen shyghyp, el qamyn oilap jýrgen Edigelerden bastalyp jatsa,  búny - býgingi zaman talaby dep bilu kerek.

0 pikir