Seysenbi, 26 Qantar 2021
Estelik 1353 5 pikir 27 Qarasha, 2020 saghat 15:50

Men kórgen Maradona

25 qarashada әlem futbolynyng anyzy Diyego Armando Maradona kóz júmdy. Ataqty argentinalyqtyng qazasy sport әlemin ýlken ókinishte qaldyrdy. Eki kýnnen beri Maradonanyng qazasyna qayghyryp, ol jayly estelik jazyp jatqan tanymal túlghalar kóp. Braziliyalyq ataqty futbolshy Peleden tartyp, býgingi futboldyng serkeleri Ronaldu men Messy de kónil aitty.

Al Qazaqstanda Maradona jayly shynayy estelik jaza alatyn bir adam bolsa, ol Nesip Jýnisbaev dep bilemiz. Óitkeni qazaq sport jurnalisterining arasynda Maradonany qasynan kórip, siqyrly ónerine kuә bolghan Nesip aghamyz ghana. Ol kisi Maradonanyng óneri jayly keremet maqalalar jazghan. Sózben salynghan surettey sol jazbalar talay jastyng futbolgha degen mahabbatyn oyatqan edi...

Maradonany qazaqqa shynayy tanytqan Nesip aghamyz 10 jeltoqsanda 70 jasqa tolady. Qazaq sport jurnalistikasynyng kóshbasshysy bolghan Nesip Jýnisbaevty mereytoyymen qúttyqtaymyz. Ári ol kisining ataqty «Meksikadaghy futbol toyy» kitabynan alynghan Maradona jayly jazbasyn oqyrman nazaryna úsynamyz.


Diyego Maradona umer posle ostanovky serdsa - Eurosport

O, toba, ol maghan tipti tayau keldi. Jinalghandargha janaryn jarq etkizip bir qarady da, ýn-týnsiz oryndyqqa otyra ketti. Jonylghan aghashtyng búrghysha búralghan qabyghynday bop úiysqan búira shashynyng iyghyna deyin týsken salalarynan ter tamshylaydy. Entigi әli basylmapty. Mandayy men bet-jýzinde de әlgidey jýzdegen tamshylar jylt-jylt etip, jarqyraghan shamdargha shaghylysqanda, zertastay san qúbylady. Moynyna altynnan bau taghyp alypty. Búrshaq-búrshaq ter sony qualap, domalap týsip jatyr. Men osynyng bәrin kórip túrmyn...

Ol degenim – Maradona. Meksikanyng Puebla qalasyndaghy stadionynyng aumaqty baspasóz ortalyghy demde tarylghanday boldy. Jinalghan jurnalisterde esep joq. Kinooperatorlar men fototilshiler jarq-jarq etkizip suretke, beynetaspagha basyp, onyng jan-jaghynan qaumalap alghan. HIII әlemdik dop dodasynyng kezekti oiynynan songhy baspasóz mәjilisine Argentina qúrama komandasynyng bapkeri Karlos Bilardo әigili Maradonany erte kelgen edi.

Konferensiyagha ýzdik oiynshyny erte kelu dәstýri búrynnan bar. Kiyevtik jurnalist Yura Gaydar ekeuimiz múnda búrynyraq kelip, aldynghy qatargha otyryp alghanbyz. Aldynghy qatar men futbolshylar otyrghan ýstelding arasy esik pen tórdey jer, Maradonany tym jaqynnan kórip otyrghan sebebim sol. Sonau qiyrdan múhit keship izdep kelgenimiz futbol men futboldyng dәl Maradonaday jaryq júldyzy ghoy. Sondyqtan onyng jýzine qúmarta qaraymyn. Esterinizde me, Maradona jasyl alanda som bilegin, әdeyi el kórsin degendey, denesinen sәl bóleksheleu ústap jýredi. Sol bilekti Yurik Vardanyannyng bilegimen oisha salystyrushy edim. Býgin bayqadym, alyp bara jatqan bilek joq. Qoly qysqa, biraq etti, keng jauyryndy, úzaqqa shabatyn jýiriktey tósi shalqaqtau eken. Elge bildirmey eppen ayaghyna qaraymyn. Ol da qysqa, biraq tegeurindi ekeni bilinedi. San etining dirili әli basylmapty. Qos sandaghy búrq-sarq qaynaghan ghalamat kýshti sezdirgendey, әlsin-әlsin býlkildep qoyady. Búl etter tizege jete bergende qaq aiyrylyp, tura úrshyq sýiekting ishki jaghyna júdyryqtay týiilipti. Eki ayaghyndaghy sonday búlshyq etter kisini ózine eriksiz qaratady. Búl dopqa siltegende ayaqtyng basyna kýsh beretin búlshyq etter ghoy. Tizesi... ortasynan opyrghan qosauyzday tizening úrshyq sýiegi bolar-bolmas qana bilinip túr. Kerisinshe, tizeden tómengi qol jilikterdi tartyp bosatyp túratyn qos jipting ekeui de bas barmaqtay juan eken. Búl – dopty qansha tepse de, ebil-sebil bop qansha jýgirse de sharshamaydy degen sóz. Býkil oiyn boyy tizeden tómen bunap túratyn toqyma futbol shúlyghyn Maradona tómen týsirip jiberipti. Búl jilikting terisi dem alsyn degeni bolar. Siraqtaghy búlshyq etteri dәp bir kýsh beretin akkumulyator sekildi me, qalay?..

Tobyqtan jarty qarys joghary ala bastalatyn búl búlshyq etter siraqtyng qos jotasy sekildi, tónkerilip jatyr.

...Baspasóz konferensiyasy ótetin bólme tar. Al jinalghan jurnalisterde esep joq. Bәlen qalada birdene satyp jatyr dep eliktirse de barmaytyndar týgel osynda jýr. Kinoshylar, fototilshiler zu-zu etkizip kinogha, jarq-júrq etkizip suretke týsirip jatyr. Maradona әli terlep otyr. Alayda sýrtineyin degen ol joq. «Ár kezdesudegi jenis bizge osylay keledi. Jurnalister sony kórsin» degendey tym tәkappar otyr ol.

Alghashqy súraq tosynnan qoyyldy:

– Sizdi Platiniymen salystyrady. Soghan qalay qaraysyz?

Maradona sәl jymidy. Az-kem ýnsizdikten son:

– Salystyratyn sebebi – ekeumiz de Italiyada oinaymyz ghoy. Siz búl mәsele jayly Platiniyding ózi ne aitqanyn bilesiz be? – dedi.

...Osydan tórt jyl búryn Ispaniya chempionatyna jarq etuge tiyis júldyz bop barghan Maradona tentek baladay alannan quylyp, eline abyroysyz qaytty. Biraq aragha jyl salmay onyng aty qayta aspandady. Álemdik futbol komandalary Maradonany arman qyldy. Aqyry Ispaniyanyng «Barselona» kluby segiz million dollargha satyp aldy. Biraq Maradona onda kóp túraqtay almady. Ózderining jiyp-tergenin bir-aq kýnde simirip salghan keremet qymbat oiynshy «Barselonadaghy» qalghan 21 futbolshygha únaghan joq. Alanda dop tastamay bosqa salpaqtatty, sóilespeytindi shyghardy, jandaryna ertpey, kóniline qayau saldy. Qysqasy, segiz million dollardy olar ainalasy segiz-aq aida syghyp aldy. Oiynshylar birin-biri ishten shalghan song komanda qarsylasyn qaydan jensin?.. Shaqshaday basy sharaday bolghan olar tezirek, qúny týspey túrghanda Maradonadan qútyludy oilady. Osy kezde Italiyanyng «Napoli» komandasy «sóz saldy». Sәl bәldengen boldy da, sonynda: «Jaraydy», – dedi. Quanyshtaryn jasyryp qaldy. Kem alghan eki milliondy sadaqa dedi, alty milliondy taghy da kassagha toghytty. Sóitip, Maradona dәm-túz aidap, Italiyagha ketti.

Mine, osy kezde onyng atyna ghaybat sóz keldi. Búl kezde Platiniyding júldyzy jaryq janyp túrghan edi. Evropa chempiony boldy. Italiyanyng «ngventus» komandasynyng qúramynda evropalyq kuboktardyng birinen song birin aldy. Biraq Platiny jel sózge ermey, kórgendilik tanytty. «Saghan jeter eshkim joq», – degenderge: «Mende Maradonagha tabighat bergen kóz arbar tehnikalyq sheberlik joq, mening atymnyng auyzdan týspeuining sebebi – men oinaytyn komanda keremet kýshti. Sondyqtan da Maradonadan góri mening jarq etip kózge týsuim onayyraq. «Barselona» ony aluyn alsa da týrtpektep, maza bermedi. Al «Napoli» (Maradona sonda oinaytyn) syrttan kelgen oiynshyny úzaq uaqyt qúshaghyna tarta qoymady. Onyng kólenkede qalyp túrghany osydan. Biraq Maradona, ol – Maradona ghoy», – degen edi. Mening oiymsha, dop alany sayypqyranynyng Maradonagha bergen baghasy oryndy!

Rasynda «Napoliyge» eti ýirengen son-aq Maradonanyng basyna baq qayta qondy. Batys baspasózi Maradona jayly shulap qoya berdi.

«Napoli» komandasyndaghylar Maradonagha alty milliondy jalmaghan dep emes, qosymsha alty million әkeletin altyn búlaq degen ýmitpen qarady.

Meksika chempionatynyng dýbiri qúlaqqa talyp jetetin kýnderi Italiyagha Argentina qúrama komandasynyng agha jattyqtyrushysy Karlos Bilardo úshyp keldi. Maradona ekeui esikti tars jauyp alyp, úzaq sóilesti. Eretenine Bilardo kónildi attandy. Tipti keterinde býkil «Napoli» komandasyna tegin týstik as berdi. Búl týstikte otyrghan «Napoli» komandasy basshylarynyng oiy san saqqa jýgirip edi. Otandastardyng olardy oraghytyp ketkeni belgili boldy. Kóp úzamay әngimening sheti de shyqty. Bilardo Maradonadan Argentina qúrama komandasynda oinaytyny jayly rizashylyghyn alugha kelgenin mәlim etti. Birde: «Argentina qúrama komandasy dayarlyq oiynyn ótkizedi, Maradona tez jetsin», – degen bir auyz sóz ghana jazylghan alghashqy habar keldi.

Maradona irkilgen joq, qojalaryna eskertti de eline tartty. Aragha apta salmay Italiyagha qayta oraldy.

Bilardo ony taghy shaqyrtty. Klub basshylary salqyn qabaq tanytty. Qansha aitqanmen nan jep otyrghan jeri ghoy, Maradona da sasyp qaldy. Eline telefon shalyp edi, ertenine Bilardonyng ózi úshyp keldi. Áueli komanda iyelerimen kelissóz jýrgizip kórdi. Olar bettetpegen song Maradona ekeui taghy onasha qaldy. «Men óz elimning qúramasy ýshin oinamasam sol elding úly ekendigim qaysy? Shirigen bir júmyrtqamyn da», – dep jylarman boldy Maradona. «Bәse, saghan sengen edim, Diyego. Saspa, shaqyrsaq batyl kele ber. Ary-beri jol qarajatyn da, alda-jalda at qúiryghyn ýzisip jatsan, alty milliondy da qúramanyng qaltasynan tólep jiberemin. Sen bizge kereksin!» – dedi Bilardo. Ózi ertenine úshyp ketti.

Kóp úzamay-aq: «Tez jet, oiyn bar!» – degen telegramma aldy da, Maradona Argentina qaydasyng dep qayta tartty. Qaytyp kelgende teris qabaqqa jolyqty. Aragha ay salmay Bilardo taghy shaqyrdy. Birden samoletke biylet aldy. Komanda basshylarymen kelisken de joq. Bәribir bara ghoy demesin bildi. Búl joly tura úshqaly túrghanda, aeroportta poliyseyler etegine jarmasty. Olargha búl eshtene dey almady. Múny estigen Bilardo taghy úshyp keldi. Qoltyghynda qapshyghy, qapshyghynda alty million dollar bar. Qapshyqty «Napoliydin» qojalarynyng aldyna tastady da, Maradonany jetektey jóneldi. Italiyandyqtardyng jýzinde qan-sól qalghan joq. Maradonanyng arqasynda aiyna alty million dollar tauyp otyrghanda ony ólmey bersin be?! Bilardony quyp jetti, ayaghyna jyghyldy, aqyry rayynan qayyrdy.

Bilardo eline úshyp ketti. «Napoliydin» qojalary onyng beybitshilikpen ketu qúrmetine saltanatty týrde ertengilik as berdi.

...Álem chempionaty tayaghan sayyn Maradona Argentinagha tipti barghyshtap ketti. Búl әdeti «Napoliydin» basshylaryn tipten tityqtatty. Aptasyna Atlant múhityn eki ret kesip ótip jýretin kýnderi de boldy. Klub ony esebin tauyp aqshalay aiypqa jyqty.

...Keshe ghana sugha ún salyp, bylamyq ishken Maradonanyng aqshasy býgin qalay shashsa da jetkilikti. Baylyghy bәrine jetip jatyr. Sondyqtan Maradona eshteneden tartynghan joq. «Men ýshin óz elimning qúramasynyng sapynda oinau bәrinen de qymbat, – dedi ol súraghandargha, – sondyqtan meni aqshamen qorqytamyn deu aqymaqtyq. Menen futboldy tartyp alu arqyly ghana baqytsyz etuge bolady. Biraq býginde búl әreket Qúdaydan basqanyng qolynan kelmeydi!»

...Zaldaghylar shu ete qaldy. Maradona әli sóilep túr eken.

– Argentina chempion bola ala ma deysiz be? Áriyne. Eger biz chempion atanbasaq múnda nege jýrmiz? Qate aitsam, qatarymda agha jattyqtyrushy Bilardo otyr ghoy, sol týzeter. Sebebi, әzirge Meksikada bizden jaqsy oinaytyn komandany kórip otyrghan joqpyn. Bizding jigitter saydyng tasynday, jeke-jeke jiberseng de, kollektivtik futbolda da olar eshkimdi teng keltirmeydi.

– Argentina futbolyndaghy býgingi basty kemshilik ne?

– Argentina – talantty futbolshygha bay el. Býkil Argentina futbolshy! Bizding kez kelgen jankýier ortaqol komandagha bapker bola alar edi. Búl artyq aitu emes, soghan dәlel – bizde talantty jastar jauynnan keyingi kóktey bop shyghady. Bizdegi kemshilik – osynday talantty kóre sala jer-kókke tiygizbey maqtaymyz. Álgi talant búdan tez búzylady.

– 1982 jylghy ózing sekildi ghoy...

– Dәni bar sóz. Men qazir edәuir eseydim... jauapkershilikpen qaraytyn boldym bәrine. Biraq basty ózgergen men emespin, Argentina qúrama komandasy. 1982 jylghy qúrama ónsheng dopty jusatyp-órgizetin sheberlerden túrushy edi. Biraq olarda birlik bolmady. «Birlik bolmay – tirlik bolmaydy» dep әr elde-aq aitatyn bolar...

– Sonda Karlos Bilardo Luis Menottiyden myqty bolghany ghoy?

Bәrimiz artymyzgha jalt-jalt qaradyq. Zaldyng eng shetinde Luis Menotty túrghan. Úzyn boyly, shashy iyghyna týsken Menottiyding jýzinen sәl tolqu bilindi. Kezinde «bolattay adam» dep atalyp ketken Menotty búl syngha shydamady. Bilardo da jýzin tómen saldy. Maradona ghana sasqan joq:

– Mýldem olay emes! Búl jerdegi mәsele әr mamannyng ústanghan taktikasynda. Menotty 90 minut boyy tizgindi bir tartpaytyn shabuyldyng adamy edi. Al Bilardo bolsa shabuyl men qorghanysty qatar oilaydy. Ótirik dese ózderi aitsyn. Eger nazar sala qarasanyzdar, osy chempionattaghy ýzdik komandalar – Braziliya men Fransiya osy әdispen oinap jýr.

– Eng qatty quanghan jәne ókingen keziniz qashan?

– 1978 jyly óz elimde ótken әlem chempionatyna sonsha dayyndalyp, tura bastalady degen kýni bapkerler meni tizimnen syzyp tastaghanyn әli úmytpaymyn. Múnan ýlken ókinish bola ma? Futboly qúrysyn dep, dopty bir-aq teuip, basqa sportqa kete jazdadym. Biraq bәri týsinikti ghoy. Ol kezde 18-ge de tolghan joqpyn... Al eng qatty quanatyn kýnim alda dep oilaymyn. Á-ә, bala kezimde bir aghayym naghyz bylghary dop әkep syilaghanda sol dopty tozghansha teuip quanghanym esimde...

– Býgingi oiyn jayly oiynyz qalay, Diyego? Argentina qúrama komandasynyng osy qarqyny chempiondyqqa deyin jete me?

– Býgingi oiyndy ózderiniz kórdinizder. Al chempiondyqqa jetemiz demesek, býgin-aq útylyp, erterek elimizge qayta bergenimiz jón dep oilaymyn óz basym.

...Pueblonyng kóshesine kirgen kezde birden bayqaghanymyz – koroli palimalardyng sapqa qoyghan soldattarday qaz-qatar boy týzep túrghandary. Ári ózderi bir jyly tughan balalarday birinen-biri biyik emes, birtegis. Sol palimalardyng saltanatyna tandanyp otyryp, stadiongha da tez jettik. Pueblo – Ispaniyanyng Toledo degen qalasy sekildi súlu әri tarihy oryn eken. Futbolgha da sabyrlylau ma dedim. Ár kósheden sanap alghanday ghana jankýier ketip jatty stadiongha.

Biz stadionnyng aldyna avtobusymyzdy qantarghan kezde kórgen suret býgingidey esimde: tas tóselgen alangha úzyndyghy 25-30 metr, eni 4-5 metrlik matany jayyp tastapty. Mata bolghanda jay mata emes, Argentina qúrama komandasynyng últtyq futbol jeydesining týsindey aqshyl-kógildir jolaq mata. Sonyng betine arbanyng dóngelegindey әriptermen «Argentina! Sen jeniske shóldedin! Algha! Seni búl jeniske Maradona jetkizedi! Ras qoy, Diyego!» degen sózdi kestelep jazyp jatyr eken. Maradona bolsa býkil match boyy tútas bir tribunagha kilemdey jabylghan búl matadaghy súraqqa mýltiksiz oiynymen jauap berdi.

Stadiondy Argentina men Urugvaydyng jankýierleri teng bólip alypty. Pueblolyqtardyng stadiongha az shúbyrghanyna da sebep osy eken-au. Stadiondy mynalar kótere satyp alghan ghoy. Argentinalyqtar óz jaqtarynan dýrsildetip salut atyp jatyr. Tura ózderimen birge zenbirek ala kelgen sekildi.

Ysqyryq beriler aldynda Maradona jasyl shópke tizerley otyryp, ayaqkiyimning bauyn qayta tartty. Kókpargha týserde atynyng tartpasyn qatty tartqany bolar. On minut óter-ótpesten Maradona Urugvaydyng aiyp alanyna jaqyn jerden eki oiynshyny qapy qaldyryp, algha sytylyp shyqqan Validanonyng aldyna dopty saldy da berdi. Validano asyghyp syrtqa soqty. Aqyry, birinshi taym tausyla bere Maradona terennen bastaghan shabuyldy taghy sol Validano sәtti ayaqtady – 1:0.

Alghashqy ýsh oiynnan keyin syngha úshyraghan Batistanyng oiynyna sengen Maradona endi ýzdik-ýzdik algha kete berdi. Birinshi taymda ol qorghanystyng da kirpishin qalasyp jýrgen. Ekinshi minut óte bere Hiusty ong qaptalgha qarghyp shyghyp ketken Maradonagha berdi dopty. Ýsh qorghaushy birining sonynan biri túra qalyp, Maradonanyng jolyn kes-kestedi. Bireuin onay aldady da, ekinshisining ayaghynyng arasynan iytere saldy dopty. Ózi qaptal syzyqqa tym jaqyn jýrgen. Ýshinshi qorghaushy endi ong jaghyn, alang jaghyn bagha berdi. Biraq Maradona qolsozym tayap keldi de solgha, qaptal syzyq jaghyna aldady. Eni nebәri 5-10 santiymetr ghana alanqaydan ol dopty da ótkizdi, ózi de ótti, qorghaushyny da sonynda qaldyrdy. ...Aldyna endi qaraghan Maradona ayaghyna oralghaly kele jatqan qaqpashyny kórdi. Qorghaushylarmen bolyp jýrgende qaqpashy búqpantaylap kelip qalypty. Ony da etpetinen týsirip ketti. Biraq ózi qaqpagha jete alatyn emes – qaqpa qaptalynda qaldy. Oghan úmtylar bolsa әlgi ýsh qorghaushy, taghy әnebir ekeui aldan kes-kesteri anyq. Ayyp alanyna qarap edi, Hiustiyding ózi eng úrymtal tústa túr eken. Dopty qolmen laqtyrghanday Hiustiyge tastady. Múnday dәl pas siyrek bolady. Hiusty apanday qaqpa aldynda jalghyz túryp-aq jer soghyp qaldy. Ózi onbay qúlady. Maradona ony túrghyzugha barghan da joq.

Pueblodan attanghan kezde biz búl kezdesude dara kózge týsken Maradonanyng osy chempionattyng jarqyraghan júldyzy bolatynyn bilgen joq edik. Óitkeni, búl ataqqa eng kem degende alty-jeti futbolshy layyq bolatyn. Eng aldynda ataqty Platiny kele jatyr edi... 1982 jyly da onyng oiynyna kuә bolgham: Maradona ózining qúryq boylamas shynyrau sheberligimen bar týiindi sheshe jýrip, sol komandadaghy 11 oiynshynyng biri ekenin esten shygharmaydy. Shygharmau bir basqa da, sol qalghan ondyqty oiyngha qosa bilu, solar moyyngha ilgen qamytty birge kie alu bar emes pe? Búl jerde de ol biyikten kórindi. Áriyne, Platiniyde búl qasiyetter molynan tabylatyn. Ol da naghyz «komandanyng jýregi» deuge layyq jigit. Sodan bolar, býkil Meksika tek Platiny men Maradonany salystyrumen boldy.

...Maradona Angliya qúrama komandasynyng qaqpasyna eki dop soqty. Ásirese ekinshi doby jankýierding auzynan su aghyzghan.

Alghashqy dopty soqqan kezdegi quanyshy әli suymaghan bolatyn. Ózge bireu bolsa sol quanyshtyng shoghyna jylynyp, biraz jýrip qalar edi. Ol, Maradona, taghy da jasyl alandaghy alapat aiqastyng arasyna enip ketti.

...Ol dop alghan jerden qaqpagha deyingi aralyq kem degende elu metr bolatyn. Eng әueli esin jighan Batcher boldy. Maradona Batcherdi bir-aq qimylmen jolda qaldyrdy. Ózi qaqpagha qaray tarta berdi. Batcherding jolda qalghanyn kórip, Stevens, Fenviyk, Sensom jәne Haddl qoparyla aldynan shyqty. Búl jerde biz bolsaq, dopty tezirek joldasymyzgha tastap, pәleden tez qútylar edik... Maradona – naghyz qas batyr. Sol jyldamdyghyn ýzbey, tórteuine tike tartyp barady. Sensom kózge týser kezding kelgenin kezdi. Ol zu etip algha shyqty da Maradonanyng shylauyna oraldy. Bir sekund ótpey, Sensom jibektey susyp qala berdi... Fenvik – Maradonany biletin oiynshy. Bapkeri Robson búghan ony qalay baghudy ýiretken. Maradona Sensomdy da múny da qapy qaldyrdy. Fenvik sol jaghyn baqqan bop qisaya berdi. Sóitti de tura ayaqqa jetedi-au degen kezde kóz ilespes jyldamdyqpen ong jaghyn tarpydy. Kózin qatty ashyp dopty izdedi. Áli Maradonanyng ayaghynda bara jatyr. Onyng aldynda Stevens pen Shiliton ghana qalypty. Janúshyra sonynan jýgirdi. Jete alar emes. Búl bosqa jýgirip keledi. Maradona dopty qaqpaqyldap barady. Qarap túrsan, keremet! Ayaghy dopqa tiygeni bilinbeydi. Beyne bir tenbil dopty jetektep bara jatqanday. Dop jýgirip bara jatqan Maradonamen qatar domalap barady. Mine, dop alyp jýruding klassikalyq ýlgisi búl. Maradona dopqa, dop Maradonagha esh kedergi keltirmeydi. Qaraday dopqa sýrinip ketip, etpetinen týsetinder nemese dopty baghyndyru ýshin bir jýgirip, bir toqtap jatatyndar az ba?!

...Stevens ózining songhy qorghan ekenin sezdi. Sezdi de bar quatyn jinady. Maradona bolsa búdan qashqaqtamay, qaqpagha qaq mandaydan tura tartyp keledi. Búl әreketi Stevensti siqyrlap tastapty. Ol ornynda qatty da qaldy. Maradona әli kele jatyr, ayaghynda doby bar. Búl mýldem bos, sol dopty syrtqa qaghyp jiberui ghana kerek. «Mine, keldi... al, tep!..» Teuip qaldy. Jerdi teuipti. Maradona Shilitonmen betpe-bet shyqty. Shiliton múnan әri shydamady. Baghanadan bәrin kórip túrghan. Bes jigitting beseuin birdey qurayday qúlatyp ketken myna Maradonagha tosqauyl bolar endi ózi ghana. Qaqpadan atylyp shyqty. Seskenip, tez úryp jibersin degeni. Maradona sasqan joq. Qasqayyp tarta berdi. Shilitongha qol jeter jerge keldi. Mine, mine... Dopty ústaymyn dep úmtylghan qos qolyna alandaghy shóp qana ilikti. Dereu aunap týsip, Maradonanyng ayaghyna qol sozdy... Ol da joq. Qaqpagha baryp qalypty. Maradonamen iyq tiresken Fenvikti kórdi. Ýmit oty qayta jandy.

Fenvikting kózi qyp-qyzyl edi. Ol dopty da, Maradonany da kórgen joq, әiteuir osy adamdy etpetinen týsirui kerek ekenin ghana emis-emis sezedi. Ol kelip iyghynan úra bergende Maradona da, «mening spektaklim osymen bitti» degendey, sol ayaghynyng alqymymen dopty torgha atty da jiberdi. Ózi búlt etip ongha oiysa qoydy. Fenvik soghysatyn qabyrgha taba almay, óz-ózinen gýrs etip jerge qúlady. Maradona atylyp aspangha shyghyp ketti.

Toptyq turnir ayaqtalghan kezde býkil sholushylar men bar mamandar birauyzdan: «Maradona óz komandalas joldastaryna gol soghatyn jaghday jasaudan sharshaghan shyghar, endi olargha pas bermey, qaqpagha qasqayyp ózi tartatyn bolar», – degen qorytyndygha kelgen. Búl pikirding jany bar edi. Maradona múnan búrynghy ýsh kezdesude-aq talassyz gol soghugha tiyis pas beruden elding bәrin basyp ozyp ketti. Eger hokkeydegi sekildi soghylghan gol ghana emes, berilgen pas ta sanalatyn bolsa, Maradona bas mergen atanar edi.

Maradona ómirining bir qúbylysy songhy aqtyq oiynda tolyq ashyldy. Arada biraz uaqyt ótse de sol kýn, sol match kóz aldymnan әli ketpeydi.

...Chempionattyng bas stadiony «Asteka» tenselip túr. Endi she, ózi әlemdik dop dodasynyng finaly bolsa, finalgha boyyndaghy qany basyna shapshyghan 120 myngha tayau adam jinalsa, «Asteka» tenselmegende qaytsin?

«Asteka» tenselip túrghan joq, biylep túr. Meksikadaghy futbol toyynyng songhy bii búl. Sondyqtan da «Asteka» әlem júrtshylyghynyng kóz aldynda, stadiondaghy ghana emes, teleekrandaghy milliard janarlar da onyng biyine jasauray qaraytyny da sol.

Jasyl alangha 22 futbolshy jýgirip shyqqan kezde 120 myng jankýier ornynan dýr etip kóterilip, stadion qaq aiyrylarday kórinedi. Áne, 15 minuttyq boy qyzdyru jattyghulary bastaldy. Aragha bes minut saldy ma, joq pa, stadion taghy bir silkindi – alang jiyeginde Frans Bekkenbauer men onyng serikteri kórindi. Taghy tórt minuttey ótti. Endi bir sәt stadion shyn mәninde jer silkingendey, ornynan sekirip-sekirip týsti. Oiynshylaryn jәne kómekshilerin ertip, Karlos Bilardo shyqty alang jiyegine. Stadionnyng soltýstik-batys tribunasynan kýn kózin kólegeylerdey ýlken plakat kórinedi: «Keshir, Bilardo, raqmet saghan!» dep oqydy el. Kez kelgen argentinalyq jankýier dәl osy sәt otyrghan ornynan sekirip týsip, Karlos Bilardony betten sýige әzir edi. Múny kórgen jannyng denesi dirildeydi...

Sol Bilardonyng býginge deyin aitqan bir-eki auyz pikirleri qyzyqty-aq. «Maradona – býgingi futboldyng eng biyik túlghasy. Ol bar jaghynan ýzdik. Onyng aghylshyndargha soqqan ekinshi doby ne degen keremet?! Men múnday goldy óz ómirimde kórgen emespin. Ol dopty ortadan alyp ketken de-aq biz kirpik qaghugha da qorqyp otyryp qaldyq», – degen edi ol aghylshyndarmen kezdesuden son. «Maradonanyng búl joly kórsetkeni futbol tóresining qolynan ghana keledi. – Belgiya qúramasymen kezdesuden song búl sózderdi kózine jas ala otyryp aitty. – Men әlem kubogynyng Maradonanyng qolynda jarqyldaytynyna senemin!» «Biz FRG komandasyn tehnikalyq jaghynan da, psihologiyalyq jaghynan da jenuge saqaday saymyz...» Búl – Bilardonyng finaldyq match bastalarda aitqan sózi.

«Asteka» aunay kóship jatyr. Finaldyng bastaluyna әli baqanday bir minut bar. Sanada chempionattyng bar boyauy sapyrylysady.

...Komandalar alang ortasyna kelip túrdy. Finaldyq kezdesuding bas tóreshisi, braziliyalyq R. Felionnyng ysqyryq beruine әli jarty minut bar. 120 myng jankýier búl jarty minutty jeke-jeke saghyzday sozyp, oiynnyng bastaluyna jete almay otyr. Olardyng bәri Maradona men Rummeniygenin, Bekkenbauer men Bilardonyn, Validano men Shumaherding jekpe-jegin tamsana kýtip otyr. Mine, ysqyryq berildi, FRG komandasynyng ortalyq shabuylshysy Karl-Hayns Rummenniyge dopty ayaghynyng alqymymen teuip, oiyngha qosty.

Birden bas salyp shabuylgha shyghar degen Argentina futbolshylary óz qaqpalaryna baratyn joldardy jauyp, «beybit» minez tanytty. Tipti Maradonanyng ózi qorghaushylarmen qanattasyp jýr. Nemis futbolshylary da basa-kóktep, algha úmtylghan joq. Dop alannyng ortasynda basy ainalghanday ary-beri domalady da jýrdi. Úzamay ortalyq alanda argentinalyq Validano men Burruchaganyng basymdyghy biline bastady. Al Magat pen Bertolidter óz qorghanystaryna jaltaqtady ma, batyl shabuyldar úiymdastyra almady.

...Júrttyng bәri Maradonagha qaraytynday. Maradona da ózining aqtyq әndi shyrqap salar sәti kelgenin seze me, sәigýlik shabyspen alannyng әr túsynan búrq-búrq shang berip jýr. Dop ayaghyna tiyse boldy, Maradona týlep shygha keledi. «Qay jaghymda kim bar eken?» dep qarau atymen joq, jeldey esip jýre beredi. Bir kez ózine kólenke bop baylanghan Matteusti jer soqtyryp, qaqpagha úmtyldy. Matteus quyp jetip, tobyqtan tepti. Ysqyryq! Ayyp doby! Búl dopqa Burruchaga bardy. Ong qaptaldan qaqpanyng aldyna doghasha iyip tastaghan dopqa Shumaher úmtyldy. Sekirdi, biraq jete almady. Dop odan ótip, artynda túrghan Maradonagha dәl keldi. Túra úmtylghan qorghaushydan sasqan joq, Maradona dopty baspen úryp torgha týsirdi. Stadionnyng teng jartysyn jaulap alghan argentinalyq jankýierler aspangha sekirdi. Stadion tórinde «Maradona – әlem chempiony!» degen úran jelmen jelbiredi. Búl oiynnyng 22-minuty edi.

FRG futbolshylary sonda da basa-kóktep algha úmtyla qoymady. Ortalyq alanda olar argentinalyqtardan útyla berdi. Ádette Matteus jartylay qorghanystyng sheberi bolatyn. Ol shep endi onsyz oily shabuyl úiymdastyra alar emes. Al argentinalyqtar birte-birte qyspaqty kýsheytip kele jatyr. 29-minutta Burruchaga Maradonagha tamasha pas berdi. Maradona dopqa qanatty qústay-aq atyldy. Biraq Matteus kóz almay túr eken, dopty syrtqa teuip jiberdi. Bekkenbauer múnan әri shydamady da, otyrghan jerinen atyp shyghyp, alang jiyegine úmtyldy. Eki qaptaldan FIFA-nyng ókilderi quyp jetip, ornyna әkep otyrghyzdy. Osy kezde Bekkenbauerge «sheshinip tastap, alangha ózing shyq» dese taysalmas edi. Biraq Bekkenbauer sekildi tenbil doptyng tendessiz sheberining biri alang syrtynda arystansha alasúrghanynda eshkimning sharuasy joq, oiyn jalghasa berdi.

Ýziliste jasyl alannyng jiyegi әnshiler men biyshilerge tolyp ketti. Meksika halqy erten-aq saghynatyn búl futbol merekesining songhy kýnining saltanatyn tipten asyrdy. Bir kezde elektrondy tablo: «Meksika – qonaqjaylyqtan chempion!» degen sózderdi jarq etkizdi. Býkil stadion dýr etip, bir aunap týsti. Búl sózdi rastaghanday býkil 120 myng adam oryndarynan túryp, qúrmet jasady.

Futbolshylar qayta shyqqanda bayqadyq, Allofstyng ornyna alangha Feller shyghypty. Bekkenbauerding shabuyl shebin kýsheytudi oilaghany qúpiya emes.

Ekinshi taymnyng on minuty ótti. Argentinalyqtar qaqpagha tórt ret qauipti shabuyl jasady. Besinshi ret taghy da Maradona bastady. Ol Magattan tartyp alghan dopty Enriykege berdi. Enriyke algha úmtylghan Validanogha tamasha pas tastady. Validanonyng aldynan Shumaher úmtyldy. Validano sasqan joq, Shumaher qaqpanyng kózinen shyqty-au degen kezde asqan sheberlikpen dopty qaqpagha domalata saldy – 2:0!

Múnday esep kimning bolsa da saghyn syndyrar edi. Biraq FRG komandasy tize býge qoymady. Metteus Maradonany Fersterge tapsyryp, ózi algha ketti. Oghan Magattyng ornyna shyqqan Hennes, qorghaushy Breme, Bertolid, әriyne, Rummeniyge tize qosty. 73-minutta Bertolid tastaghan dopty úzyn boyly Hennes baspen soqty. Pumpido әreng degende syrtqa qaghyp ýlgerdi. Dopty búryshtan Breme berdi. Feller bәrinen biyik sekirip, dopty baspen úryp, qaqpanyng ong búryshyna jetkizdi. Búl jerde de dopqa bes adam birdey úmtyldy. Qúlshynys qanat boldy ma, bәrinen Rummeniyge búryn jetti. Pumpido alghash Feller sekirgen kezde sonda úmtylghan edi. Rummeniyge úrghan doptyng jolyna túryp ýlgermedi. Gol! Esep – 2:1! Rummeniyge búl golgha quanyp, qol shapalaqtaghan joq, qaqpa torynda әli de tulap jatqan dopty ilip alyp, ortagha jýgirdi. Uaqyttyng tyghyz ekeni esinde, oiynnyng tezirek bastaluyn tiledi.

Arada bes-alty minut ótti. Argentina futbolshylary sol syrbaz qalpy. Nemister shabuylda. Shabuyl ótinde Rummeniyge. Ol dopty Fellerge tastady. Feller Henneske berip edi, onyng úrghan doby taghy da syrtqa ketti. Taghy da búryshtan dop beruge Breme keldi. Taghy da dop qaqpagha kólbey tastaldy. Taghy da dopqa birinshi bop Bertolid jetip, baspen әrirek asyryp tastady. Pumpido taghy da jolda qaldy. Dopqa Feller búryn jetip, taghy da baspen úryp torgha týsirdi – 2:2. Osyghan deyin stadiondy týp-tamyrymen qoparyp keterdey bop túrghan 120 myng adam bir ghana sәtke tyna qaldy. Álem chempionatynyng finaldyq kezdesu endi eng basynan qayta bastaldy.

Dәl osy sәtte jýikesi júqaryp, bilgeninen janylsa, Argentina komandasy janyluy kerek edi. Songhy eki dop súmdyq soqqy bolghany óz aldyna, jana qoldaryna ústap túrghanday bolghan әlem kubogy da aspangha úshqanday joq bolypty... Alandaghy 11 adamy da seng soqqanday kýide. Tek Maradona ghana esin elden búryn jinady. Alang ortasyna oiqastap shygha berdi. Nemis futbolshylary quanyshtaryn qoyyndaryna syighyza almay, beybereket jýgirip jýrgen. Dop Maradonagha baghyttalyp edi, oghan tórt-beseui birdey jýgirdi. Qalghan bes minutty dopty toqtatpay quyp jýrip-aq ótkizemiz degen synaylary bar. Maradona dopqa bir, jan-jaghyna bir qaraytyn qasiyetten ada. Ol әuelde-aq alandy qyran janarymen sholyp ótip, kimning qayda jýrgenin, endi bir sәtten song ne bolatynyn sanasynda salmaqtap ýlgergen. Dop ta ayaghyna kelip tiydi. Janaghy tórt oiynshy da jan-jaghynan qorshay berdi. Dopty bir sekundqa da toqtatpay eki oiynshyny artqa tastap, jartylay qorghaushy Burruchaganyng ayaghyna kese tastady. Burruchaga dopty ilip ketip, qaqpa qaydasyng dedi. Onyng oiqastap baryp-aq qalghanyn eng әueli Hans-Peter Biygeli bayqaydy. Jana ghana óz oiynshylaryn ortagha qaray shaqyryp, qarsylastardyng biri shabuylday qalsa, oiynnan tys qalsyn dep jýrgen Briygeliding ózi Burruchagany kórgende Qúdaydyng tas tóbeden úrghanyn bildi. Búryla salyp, sonynan qudy.

Burruchaga ekinshi taym boyy bir tynbay jýgirip, әbden boldyrghan edi. «Endi-endi entigimdi bassam, ysqyryq bolsa, jasyl shópke qúlay ketip, ayaq-qoldy sozatyn kýn tuar ma eken?..» degennen basqa týk oilamay, biraq bar jauapkershilikti sezinip jýgiruin toqtatpay jýrgen bir sәtte doptyng Maradonagha baghyttalghanyn kórdi. FRG komandasynyng bar oiynshysynyng kózi dopta bolatyn. Maradonanyng syry ózine belgili, ong qanattan zu etip algha jýgirdi. Qayran Maradona, dopty qolmen qoyghanday etip ayaghyna saldy da berdi.

...Burruchagagha dop aldyna týsken bette bar kýshin sala jýgirdi. Qaqpagha deyin әli qashyq. Sol býiirden bireu zaulap keledi. Shumaher shyqsa, mynau quyp jetse, ekeulep tartyp alyp qoyary anyq.

Ayyp alanyna tayap qaldy. Sol qaptalynan qausyryp kelip qalghan Hans-Peter Briygelidi kórdi. Qarqyny súmdyq. Jetse-aq iyqpen soghatyny belgili. Áyteuir qaqpagha dop úrghyzbauy kerek.

Qaqpagha júlqynyp bir shyghyp, qayta ornyna kelip túrghan Shumaher múnyng ishki oiyna arbalghanday, aldynan túra jýgirdi. Ol da aiyp alanyna ene berdi, Briygeli de kep iyghyna sýikendi. Shumaher de qaqpa kózinen alystap, qol jeter jerge keldi. Burruchagagha da keregi osy eken, ózin iyterip tastamau ýshin Briygelidi sol qolymen tirey túrdy da, tayap qalghan Shumaherding joldan tosyp qalugha shamasy jetpeytindey etip, sol ayaghynyng alqymymen ala dopty qaqpagha atty da jiberdi. Shumaher doptyng jolyna qúlady. Biraq sonshama qúshtarlyqpen soghylghan dop oghan jalyn ghana sipatty. Osy kezde Briygeli de kep soqty ony. Qúlay bergende býkil stadionnyng qaq aiyrylghan ýni ony jerge jetkizbey ornynan tik kóterip әketti. Gol! Go-o-o-o-o-l-l! Argentina futbolshylary 3:2 esebimen algha týsti.

Maradonada arman kóp. Ásirese býginde tenbil doptyng bar tylsymyn ózine jeteqabyl mengergen 17 jasar bauyry Ugomen kóp syrlasady. Ugo da batyr. Maradonagha Bilardonyng ózi batyp aita almaytyn kemshilikterin betine shyjghyryp talay aitty. «Jaraydy, Ugo, – deydi múndayda Maradona, – ózing qúrama komandagha kirgende kinәratsyz boludyng qanday qiyn ekenin týsinersin». Shynynda ol búl kýndi asygha kýtude. Jurnalisterdin: «Qúrama komandada kimmen birge oinaghynyz keler edi?» – degen súraghyna: «Eger eki-ýsh futbolshyny bólip aitsam, ózgeler renjir. Mening basty armanym – bauyrym Ugomen bir qúramada oinau!» – dedi.

Men kórgen Maradona, mine, osynday. Kóz aldymda sheberligimen keste tikken jigitti men qansha maqtasam da jay tamsanu ghana bolyp kóriner. Endi sóz sonynda myna bir ýsh pikirdi týiin retinde úsynayyn.

Karlos Bilardo: «Maradonany әlemdegi eng ýzdik futbolshy dep jar salghanyma, mine, ýsh jyl boldy. Sendinder me? Meksikada ol mening ýsh jylghy sózimdi ýsh-aq oiynda dәleldedi!»

Bobby Robson: «Maradonanyng bizding qaqpagha soqqan ekinshi doby meni baqytty etti. Goldyng qúrmettiligi sonsha, mening tamaghyma tas tyghylyp, quanyshtan jylaghym keldi!»

Luis Menotti: «Meksikada Maradona kórsetken futbol kimdi de es-aqylynan adastyrarday. Bilmeymin, ol ekinshi Pele bola ma, joq pa, biraq úly braziliyalyq jasyl alannan ketken song әlemdik futbolda payda bolghan olqylyqtyng ornyn sol ghana toltyra alady».

(1986 jyl)

Nesip Jýnisbaev

Abai.kz

5 pikir