Dýisenbi, 30 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 131659. Jazylghandar — 116461. Qaytys bolghandar — 1990
Ádebiyet 3923 6 pikir 21 Qazan, 2020 saghat 13:13

«Bas» jәne namys

Ýsh bas. Ýsheui de – qazaq ýshin qadirli bas. Áli kýnge deyin ózekti órteydi.

Biraq qazaqta ózekti órteytin nәrse búl ýsh baspen shektelmeydi-au… Alash arystary kógenge baylanghanday birining artynan biri atylyp ketti. Ýsheuding basy shabylsa, búlardyng birining miyna, birining jýregine oq atyldy. Dәl sol uaqytta qastarynda túrmasaq ta, qanqúily kenestik sayasattyng halyq ýreyin úshyrghanyn sezinip óstik. Keyin Jeltoqsan kóterilisinde jastyqtyng otymen alangha shyqtyq. Kókeyde namys atty óshpeytin qolamta qalghan eken. Eldik ruh ólmegen eken. Biz alangha shyqtyq. Kóp keshikpey, Kenes Odaghy ydyrap, elimiz tәuelsizdik aldy. «Jalauymyz jelbirep, tәuelsizdikti jenip alghan joqpyz», – dep keybireu qynyrlau sóilese, ol – mәngýrt. Elimiz tәuelsizdigin jariyalaghannan keyin Alash arystary aqtaldy. Sol kezde Alash arystary ÚLTTYNG BASY ekenin moyyndadyq. Biz ghana emes, kenestik zamanda shyn ziyaly aghalar da osyny oilaghany anyq. Búghan dәlel – ziyaly ústazdar auditoriyalarda óz studentterine olar turaly sybyrlap aitty, sayasy manyzdy basylymdargha olardy jamandaghanday bolsa da, attary úmytylmasyn dep, jazyp ketti. Óitkeni Alash arystary ÚLTTYNG BASY ekenin bildi. Osylaysha últtyng tәuelsizdigi ýshin qazaq joghaltqan BASTYNG az emes ekeni týsinikti bolady-au…

Jazushy Rahymjan Otarbaev ózining «Bas» romanyn jazghanda, osynday ýlken maghynany oilaghany anyq.

Foliklorlyq sana

Aytpaqshy, júmbaqtap aitylghan ýsh bas kimdiki deysiz ghoy? Ony Rahymjan Otarbaevtyng «Bas» atty eki janrdaghy shygharmasynan – roman jәne dramasynan oqyp bilesiz. «Taghdyry solay boldy» degizetin Qúlbaraq batyrdyng basynyng alynuy «Bas» dramasynda aitylghan, al patshalyq orys biyligi kezinde Kenesary hangha qarsy qaruly kýsh sol kezdegi mólshermen alghanda, az bolmaghan. Aqyry, hannyng basyn orys biyleushilerine jetkizip, bauyrlastar syilyq aldy, key derekte ýsh myng tenge dep te aitylady. Hannyng basy әli kýnge deyin tughan halqyna qaytarylmauynyng astarynda «Bir sausaqty býkken sayasat bar» deydi biletinder, ol da mýmkin. Anyghy sol – Kenesarynyng basy әli basqa jerde.

Mahambet Ótemisúlynyng basyna da bәs tigilgen, aqshagha qúnyqqan bәtshagharlar halyq batyrynyng basyn shapqan, bir emes, ýsh ret shauypty, ony zattay aighaq retinde syy berushining aldyna apardy. Sol ýshin úly denesi jerlengen jerge keyin kómildi, antropolog Noeli Shayahmetov auyldaghy Qúraq qartpen birge ziratyna baryp, qabirin ashqanda, basy men denesining bir dengeyde jatpaghanyn kórui osymen baylanysty. «Degenmen, halyq batyry qazir bassyz jatqan joq… Al Kenesarynyng basy әli kýnge deyin joq qoy dersiz…». Biraq Mahambet ekinshi ómirinde taghy da amalsyz «sayahattaugha» mәjbýr boldy, «sayahaty nesi?» dersiz. Ony romanda Mahambetting bas sýiegi jaqtaryn qozghalysqa keltirip:

– Áy, Noeli, meni Almatygha laqtyryp ketu ýshin kórimnen qazyp aldyng ba? Búl ne súmdyghyn? – dep, renishin jetkizgen sózderinen týsinesiz. Mahambet osylaysha jazushynyng eki janrdaghy shygharmasynda jaqtaryn qozghalysqa keltirip, birneshe ret «ashyq әngime» «jasaghan». Búl shygharmalarda bas sýiegi – dәstýrli emes keyipker siyaqty әser beretini bar. Óitkeni ol bastyng iyesi úly denesimen birge kórinbeydi, alayda oqyrman ony sezedi. Osy orayda jazushynyng «Abay – sot» dramasy eske týsedi, Abaydyng ruhy eldi aralap jýredi emes pe?!

Álem әdebiyetinde, foliklorlyq shygharmalarda elesterding kezip jýrui jii kezdesedi. Sol siyaqty «sóileytin bas» saryny da, «sóileu» qyzmeti joq bas sýiegi de әlem әdebiyeti arqyly arna tabady. Búl saryn qazaq әdebiyetinde de bar. Mysaly, kenestik kezende jazylghan Tólen Ábdikúlynyng «Bas sýiek» shygharmasy. Búl shygharmada antropolog Hamittyng qolyndaghy Jaubóri batyrdyng basy «sóilemeydi». Shygharmanyng negizgi maqsaty Hamittyng ishki sezimin jetkizu bolghan.

«Kesikbas jayly dastan» da belgili

Al songhy jyldardaghy qazaq әdebiyetindegi «bas» sarynyna bir mysal – Maqsat Mәlikting «Bassyz bóri» shygharmasy. Búl tuyndylardyng sujeti de, iydeyalyq ózegi de bir-birin qaytalamaydy, әrqaysysyndaghy «bastyn» kórkemdik tәsil retinde qoldanylghan óz maqsaty bar.

Al әlemdik әdebiyet pen kino salasynan bir mysalgha amerikalyq rejisser Djim Djarmushtyng «Dead man» filimin ataugha bolady. Kinonyng aldynghy bóliginde bastyng qanqasy Dikkensting ýstelining ýstinde túrghany kórinedi, naqty aitqanda, kórermenning nazarynan tys qalmaytynday etip kórsetedi. Alayda onyng da aitary bólek. «Sahnada myltyq túrsa, ol mindetti týrde atyluy kerek» degen qaghidanyng iske asuyn kórermen filimning sonynda kórkemdik sheshim arqyly sezine alady. Sujetter bir-birine úqsamaytyny týsinikti. Shabyt shalqaryndaghy adamnyng әrqaysysynda ózindik kórkem oi, ózindik sheshim bar. Búlardyng bәrin oy eleginen ótkizgende kónil audararlyghy – Rahymjan Otarbaevtyng «Bas» romanyndaghy bas sýiegining belsendiligi – «sóileui» – tarihty bayandaugha, solaysha shyndyqty jetkizuge qyzmet etedi. Al shyndyqty jetkizu ýshin Mahambetting bas sýiegi o dýnie men búl dýniyening arasyndaghy baylanysshy qyzmetin atqarady, sol arqyly shygharmanyng iydeyasy, maqsaty tanylady. Búl maqsatqa jetude jazushygha foliklorlyq sana, naqty aitqanda, әruaqqa senudin, ózge әlem turaly miftik sananyng yqpaly bar jәne ony jazushy kórkemdik tәsilge ainaldyrghan.

«Basty» oqyghan kezde japon jazushysy Haruky Murakamidyng «Tejegishi joq ghajayyptar eli jәne Dýniyening aqyry» («Strana chudes bez tormozov y Kones Sveta») romanyndaghy bas sýiekterdegi, yaghny qanqalardaghy «habarlardy» oqityn zert­teushi-keyipker eske týsedi. Biraq japon jazushysynyng romangha jýkteytin oiy qazaq jazushysynan tipten bólek. Japon halqyndaghy bassyz qalghan imperator men batyr turaly mәlimetimiz әzirshe joq bolsa da (bolashaqta búl túrghyda zertteuler jalghasady), olardyng shayqas kezinde sheyit bolghan otandastarynyng mýrdesin jinap alatyny belgili. Jau bolyp túrghan qarsylas ta búghan mýmkindik beredi, búl – әlem boyynsha ortaq qaghida. Al biz әli Kenesary hannyng basyn qaytara almay jýrmiz. Basyn ýsh mәrte qylyshpen shapqan halyq batyry tek bizde ghana bar siyaqty. Eng aldymen, oigha keletini – osy.

Biraq jene almaghan adamynyng basyn aldyru qazaq tarihynda ghana emes, dýniyejýzi tarihynda jii kezdesedi. Álemdik tarihta ósh aludyng qalay shyqqanyn filologiya ghylymdarynyng kandidaty, shyghystanushy Tórәli Qydyr «Qazaq әdebiyeti» gazetine 2003 jyly jariyalaghan «Bas sýiekke til bitse» atty maqalasynda jazdy. Al oghan bizding qosarymyz – bastyng qadirli boluy miftik sanamen de baylanysty. Eger shart­ty týrde adamnyng denesin miftik aghashpen salystyratyn bolsaq, bas – jogharghy әlem. Adamnyng miy kosmospen baylanysty. Kosmospen baylanysty aitpaghannyng ózinde, búl mýshe denede ornalasu jaghynan da manyzdy. Qazaq basyn iyzep, amandasu isharasyn jasaghan adamdy jaqsy kóredi. Óitkeni ol joghary bólik – basyn iydi. Mәrtebeli basyn iydi.

Adamnyng týs kóretini de, elesterdi kóretini de, ayangha senetini de kosmospen baylanysty ekenin bildiredi. Ázirshe, metafizika dep qabyldayyq, onyng ghylymy dәleli óz uaqytynda dәleldenetin bolady dep ýmit etemiz. Al «Basta» múnyng bәri bar. Óitkeni jazushy halyqtyng nanym-senimin kórkemdik tәsilmen ontayly úshtastyrghan. Negizi, ghylymda foliklordy avtorlyq shygharmada qoldanudyng birneshe týri belgili. 2009 jyly M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynda QR Últtyq Ghylym Akademiyasynyng akademiygi Seyit Qasqabasovtyng diyrektorlyq qyzmet etken jyldarynda birneshe irgeli újymdyq monografiyalar dayyndalyp, jaryq kórdi. Sonyng biri – «Qazirgi әdebiyet jәne foliklor» (Búl enbek keyin «Foliklor jәne qazirgi әdebiyet» degen ataumen qayta basyldy). Múnda qazaq jazushylarynyng shygharmalaryndaghy foli­klordyng qoldanylu týrleri zerttelgen. «Osynday zertteuding bir nәtiyjesi retinde akademik S.Qasqabasovtyn: «Ádebiyet әbden damyp, kópjanrly, kýrdeli kórkem-estetikalyq kategoriya dәrejesine jetken shaqta foliklorgha qayta soghady, ony búrynghydan basqasha, ózining dengeyine say qoryta paydalanady. Múnday jaghdayda әdebiyet foliklordy kóbinese simvol retinde, astarly maghynada, kórkemdik tәsil retinde qoldanady jәne foli­klordyng ashyq syrtqy týrlerinen góri adam sanasynyng tereng týkpirinde jatqan, kýnde tysqa shygha bermeytin irrealdyq núsqalaryn assosiativtik maqsatta shygharmanyng ishine sinistirip jiberedi. Múny ýndestik baylanys deydi» /Qasqabasov S. Altyn jylgha. – Almaty, Jibek joly, 2010, 236-bet/, – dep jazghany R.Otarbaevtyng «Bas» romanyndaghy miftik sanany qabyldaudyng jolyn ghylymy týsindirip beredi. Roman sujetine elesti engizu arqyly jazushy eki әlemning – búl dýnie men o dýnie – habaryn bergeni týsinikti. Múnyng sebebi – jazushy elesti keyipkerlerdi somdau ýshin ghana qoldanghan joq, onyng astarynda «adam jany ólmeydi, ruh ólmeydi» degen halyqtyng foliklorlyq sanasyn qoldanghan.

Qazaq romanynda antropolog qasyna Qúraq aqsaqaldy ertip, batyrdyng molasyn qazu ýshin kelse de, kýrek tiygizbeu manyzdy ekeni aitylady, sol ýshin «Alty alaqan ayalap, topyraqqa terendey berdi» (22-bet). Al japon jazushysy Haruky Murakamy ýshin bas sýiegi – zertteu nysanyna ainalghan qúral. Demek, әr elding jazushylarynyng shygharmasynda foliklorlyq týsinikte stadiyalyq aiyrmashylyq bar. Múny antikalyq Zevs pen qazaqtaghy, tipti, týrki halyqtaryndaghy Tәnir men Alla obrazdaryndaghy stadiyalyq aiyrmashylyq retinde qabyldaugha bolady.

Romandaghy tarihy sipat

Tarihy roman janryndaghy shygharmalardy hronikalyq sipatta qabyldaugha kózimiz әbden ýirendi. Tipti, janrlyq erekshelikti aiqyndauda búl basty sharttardyng biri siyaqty qabyldanady. Múnday sipat derektilikti moyyndatady, sondyqtan qajet. Al «Bas» romanynda hronika nemese qújattyq dәiekter joq. Jazushy olardy maqsatty týrde qoldanbaghan, óitkeni onyng oqyrmangha aitar oiy – naqty bolghan oqighany hronika sipatynda jetkizu emes, bizding tarihta oryn alghan oqighalardy jinaqtap, qazaq elining bolashaghy, últtyq namys turaly oilandyru.

Degenmen «Basta» tarihta bolghan jaghdaylardyng izi sayrap jatyr, jazushynyng atalmysh taqyrypty әbden zerttegeni әrbir sózinen belgili. Oghan qosa oqyrmandy oilantyp ta tastaytyn tústary bar.

Bas sýiegi arqyly Mahambet ruhyn sez­diruden bastap, onyng ziraty qayda ekenin kórsetken Qúraq aqsaqal, antropolog Noeli Shayahmetov – ómirde bolghan adamdar. Mәdeniyet jәne bilim ministri, әdebiyetshi ghalym Qayyp, qala әkimi Imash – bәri ómirde, tarihta bar, bolghan adamdar ekenin jazushy menzeu arqyly tanytqan. Bizding zamandastar olardy keyipkerlerge jýktelgen qyzmetteri arqyly tanyp, prototiypin sezinip otyrady.

XXI ghasyrdyng oqyrmany Mahambetke qatysty tarihty jaqsy biledi, «Basty» oqyghanda, ghalym Qayyp pen qala әkimi turaly oilanyp qalary haq, oilanghanda, oqyrman sanasynda zertteulerden belgili aqparattar men jazushynyng erkindigi turaly oilar qatar sabaqtasyp, salystyrylyp, saraptaudan ótedi.

Batyrdyng bas sýiegi kez kelgen adammen «sóilespeytinine de» nazar audaru kerek, ol adam tandaydy. Qanqa antropologqa: «Oy arqalap boldyng ba, balam?.. Oqighanyng jalghasyn ózgeden emes, ózimnen tynda», – deydi. Búl – әruaqqa ainalghan batyrdyng «sóilesuge» adam tandaghanynyng belgisi (18-bet).

«Oyan, botam!» (85-bet) dep, ol qala әkimi Imashqa da ayan beredi. Búl eki keyipkerge, yaghny Noeli men Imashqa batyrdyng ayan berui, týsine kirui – jazushynyng da tandauy. Antropologtyng batyr ýshin sinirgen ghylymy enbegi bolsa, Imash – qala әkimi, ekeui de últtyq qúndylyqtyng qadirin jete týsingen jandar degen tandau búl.

Qayyp degen keyipkerding prototiypi Ghylym akademiyasynyng akademiygi, Mahambet poeziyasyn zerttep qana qoymay, aqyn Tayyr Jarokovpen birge elimizding batys aimaghyna baryp, halyq batyrynyng ziratyn izdeuge atsalysqan Qajym Júmaliyev ekenin ghylymy orta sezinip otyrady. «Mahambettanuda kóp enbek etken akademikti jazushy qalaysha jaghymsyz kýige týsirdi? Nege?» degen súraq tuuy mýmkin. Búl orayda jazushynyng óz oiy – Qayyp arqyly kenestik sayasat­tyng qazaqtyng últtyq mәdeniyetine, últtyq múratyna tejeu salghanyn jetkizu arqyly ony jinaqtalghan (tiptendirilgen) beyne etip somdau. Jazushy Qajymghaliy (Qajym Júmaliyevting tolyq aty) degenge úqsas Qa­y­yp (dramada Qayypqaly Esimovich) degen atty tandap, onyng tegin atamauynyng sebebi – osy.

Qashqariya men Dýriya arqyly da jazushy kenestik kezendegi últ tarihyna nemqúraylylyqty tanytady. Jazushy tarapynan osylarmen bir keyipkerler kenistiginen tabylatyn qala әkimi Imashqa degen jylylyq seziledi. «Qala әkimi» degen la­uazym kenestik kezende, yaghny Mahambetting ziraty qazylyp, bas sýiegin mýsindeu ýshin alghan kezde bolghan joq әri qazirgi zaman tarihynda orny zor, sonyng ishinde mәdeniyet salasyna kóp enbek sinirgen Imanghaly Tasmaghambetovti tanu qiyn emes. Qala әkimi Imash – kenestik dәuirdegi agha buyn men «Bolashaq – jastarda» degizetin Dәuren men Ayymgha deyingi keyipkerler galereyasyndaghy ziyaly qauym ókili, jaqsygha ýmit beretin altyn kópir qyzmetimen tanylady.

Mahambet Noeli Shayahmetovtyng týsine kirip, «sóilep», shayqas barysynda «Shanyn shygharyp emes, qanyn shygharyp soghyndar», «Min atyna! Jaudan qashty degen jaman atqa qaldyrayyn dep pe en?» degen sózderin jetkizumen serigi Isataydyng naghyz batyr bolghanyn, onyng ajaly qalay bolghanyn, Qayypqaly súltannyng satqyndyghyn aitady (Otarbaev R. Bas. –Almaty: BRK Press, 2019, 15-16-better), al, Yqylastyng baskeserligi (Sonda, 19-bet), Baymaghambetting ajaly qalay bolghany (73-74-better), yaghny tarihtaghy shyndyq batyrdyng bas sýiegining «aytqan sózderi» arqyly jetkizilgen.

Romanda elesterdi «sóiletu» Mahambet – Jәngir, Mahambet –Baymaghambet, Mahambet – Jәngir – Yqylas – Baymaghambet arasynda qoldanyldy. Eger Mahambetting bas sýiegi Noelige ziyaly qauymnyng ókili retinde nazyn «jetkizse», óz zamandastary Jәngir, Baymaghambetke aitqyzghan sózder arqyly jazushy «shyndyq, bәribir, aitylady» degendi moyyndatady. Osynday bir mistikalyq sipattaghy «sóilesulerde» jazushy romanda Baymaghambetke:

– Basyndy aldyrmas edim, qalyng qazaq taghy da sonynnan erip kete me dep aibyndym. Jón sózge sen kónbedin. Zamana jeli úiytqy soghyp, bizge kóz ashtyrdy ma? Ormanday orysty qayda qoyasyn? – degen sózdi aitqyzu arqyly patshalyq orys sayasatyn da aishyqtaydy.

Keyipkerlerdi egizdeu әdisi

Jazushynyng eki janrdaghy shygharmalarynda keyipkerlerdi egizdeu әdisi qyzyq. Búl tәsil Gh.Mýsirepovting «Úlpan» romanynda kezdesedi. Áytse de, eki jazushynyng keyipkerlerdi iriktep, egizdeudegi tәsilinde aiyrmashylyq bar. «Úlpanda» eki Mýsirepting biri Eseneyge aqylshy, jaqsy dos retinde somdalsa, ekinshi Mýsirep anghaldyghymen bas keyipkerge ynghaysyzdyq tudyruy da mýmkin adam keypinde tanylady. Búl, әriyne, ómirde bar jaghdaydy jazushynyng eskergeninen tughan. Al Rahymjan Otarbaevtyng «Bas» romanyndaghy Qashqariya-Dýriya, Dәuren-Ayym, Baymaghambet-Yqylys, Noeli-Gerasimov, Qúraq-Qarauyl sekildi keyipkerlerdi egizdeude qalamgerding ózindik tandauy bayqalady. Gh.Mýsirepov adamdar attas bolsa da, eki bólek sapada degendi isharalaydy. Ejelgi ýndi júmbaghyn jasyrghany – ózining de «Búdan ne shyqty?» degen oida qalghanyn sezdirtetin synayly. Al, R.Otarbaevtyng qay keyipkeri bolsa da, «múnday bolmys iyesi ómirde jalghyz emes» degendi bildiredi, yaghny dýniyeqúmar әiel jalghyz Qashqariya emes, tura sonday pighyldaghy Dýriya da bar. Sol siyaqty Dәuren jalghyz emes, Ayym bar.

Qazaq halqyn tapqa bólip, bir-birine qarsy qoyghan kenestik sayasattyng ashy sabaghy esterinde. Endigi jerde qarapayym auyl balasy Dәuren men qalanyng qyzy әri baydyng qyzy Ayym ekeui birge halyq batyrynyng basyn ardaqtauda yntymaqtyq tanytady. Jastar bolashaq kórinisi retinde keyiptelip, eshqanday jikke bólinbey, halqymyzdyng birtútastyghyn ansaghan kónil Dәuren men Ayym arqyly somdalady. Avtor ústanymy osynda. Kenestik dәuirdegi shygharmalarda kórkemdik sheshimning qalay jasalatyny, yaghny bay mindetti týrde «ayaghy aspannan keletini» belgili bolyp otyratyn, al, tәuelsiz Qazaqstannyng «Basynda» últtyq birlik, jastargha senim basa oryn alghan.

Al eki jastyng arasynda mahabbatty damytu nemese damytpau kónili jýirik oqyrmannyng óz erkine qaldyrylghan.

Keyipkerlerdi egizdeudegi tosyndylyq dramadaghy Yqylas pen Baymaghambetting qazirgi zaman keyipkerleri retinde kórinuinde. Drama boyynsha Baymaghambet – ministr, Yqylas Tóleevich – basshy. Biraq jazushy olardy qazirgi zamandaghy keyipkerler etip kórsetse de, ekeuin de jaghymsyz etip somdaghan. «Múnday satqyn adamdar bizding qoghamda da bar» degendi bildiretin oy men «birge halyq batyryna opasyzdyq jasaghan jaghymsyz adamdardyng esimderi sol sipatynda әshkere bolsyn» degen jazushynyng maqsaty bolghangha úqsaydy.

Ádette, kórkem shygharmalarda lirikalyq sheginis jasau arqyly ótkendi eske týsiru ýrdisi bar. Al «Basta» ótkendi eske týsiru keyipkerding monology siyaqty berilmey, Mahambet jaqtaryn qozghalysqa keltirip, «sóilep», shygharma kenistigindegi qazirgi dәuir keyipkerlerining әlemine aralasady. Qanqagha múnday qyzmet jýktelui әruaqqa senushilikten oryn alghany týsinikti. Demek, әruaqqa senushilikting yqpaly zor desek te, jazushynyng dramaturgtik qyzmetining de mәni orasan, ol osy saladaghy bilim-tәjiriybesining jemisi retinde kórinis bergen.

Ýndister arqau bolghan tuyndylardaghy ýndestik

Shygharmadaghy uaqyt bir oqighany suretteumen emes, birneshe ghasyrdy qamtityn auqymdylyqqa jetedi, búl foliklorlyq jyrlardaghy epizmdi eske týsiredi. Demek, jazushy shygharmadaghy uaqyttyng da, kenistikting de auqymyn molaytyp, jalpyúlt­tyq tútastyqty úsynady. Shygharmadaghy uaqyt pen kenistik belgili dәrejede jymdasyp ketken, búl da – kórkemdik tәsil.

Romandy oqyghan oqyrman men dramamen tanys adam: «Ál-Farabiyimiz aidalada qaldy. Beybarys Damaskide jatyr. Jalantós bahadýrden aiyryldyq. Shәkәrimning sýiegin alpys jyldan song qúdyqtan jiliktep terip aldyq. Mústafa Shoqay bolsa – jat topyraqta. Syrym men Qarataudy úmytugha ainaldyq» (68-bet), – degen jazushymen birge oilanady. Al dramalyq shygharmada: «…osy qazaqta basynan airylyp qalghan batyrlar az ba? Qyrghyzdyng Kekilik tauynda әigili Kenesarynyng sýiegi kómilgen. Basy Ermitajdyng qoymasynda. Áneu Qúlbaraq batyr she? Týrikmenning Allaqúl hany Sýiinqara da qapiyada basyn kestirip alypty. Úly denesi tughan topyraqta. Basy oqshau elde. Ol jatyr. Qobdada jantәsilim etken Isatay she? Qarakerey Qabanbay, Qanjyghaly Bógenbay, Jayyq boyyndaghy Qaroyyn qúshaqtay qúlaghan Mahambet she?» (151-bet), –degen sózder últtyng bolashaghy turaly oilandyrady. Búl rette V.V.Vereshaginning «Soghys apofeozy» kartinasy ýiilip, kýmbez bolyp túrghan bas sýiekterdi oilatudan búryn «dalada shashylyp qalmauymyz kerek» degen oidyng qylang beretini jasyryn emes. Qazaq – jas últ deymiz, biz mәngilik el boludy oilaymyz, búl orayda «Bastyn» da aitary – osy.

Roman boyynsha, Almatyda Mahambet eskertkishining ashylu saltanatynda sheteldik jurnalisterding súraghyna tóragha Núry Utenovich: «Últ namysy! Eger ol bolmasa, bizding babalarymyz әlem kartasynda toghyzynshy orynda túrghan osynshama úlan-ghayyr jerdi iyelenip qalar ma edi? Otty qarusyz! Qyzyl qolmen», – dep jauap beredi. Sosyn jiyngha kelgen jastargha qarap, múnay men gaz bitse, shetelden satyp alugha bolatynyn menzep, «Al, últ namysyn joghaltsaq, bәrinen aiyrylghanymyz» (125-bet), – degendi aitady. Jazushy aitqyzady búl sózderdi. Solaysha oqyrmanyna da oy salady. Oqyrman, әriyne, últ namysy jolynda jazushymen birge, ÚLT­TYNG BASY bola alghan túlghalarmen birge.

«Zamanynda Rim papasyn qúrday jorghalatyp, qolynan sýigizgen, Edil patsha, qaydasyn? – dedi Noeli óz-ózine syimay. – Beybarys baba, dini bólek Dәuit payghambardyng ziratyna atpen kirgen joq pa edin? Ózge júrt eki býktetilip ener esikting tóbesin búzdyryp. «Enkeymeymin, er basymdy iymeymin», – dep! Qayda sol órshil ruh! Qayda sol bastar!..» (106-bet), – degen sózdermen kórermen de býkil qazaqtyng BASY aman boluyn, eldik ruhtyng ýzilmeuin tileydi.

Aytpaqshy, amerikalyq rejisser Djim Djarmushtyng filiminde ýndister bar. Rahymjan Otarbaev ta shygharmasyna ýndisterdi, naqty aitqanda, apachiylerdi keyipker retinde qosqan. Eki elding óner tuyndysyndaghy ýndister jaghymdy oy qaldyrady, tek bir-birin qaytalamaytyny týsinikti. Filimning sonynda ózin «Eshkim» dep ataudy súraghan keyipker, búl onyng esimi retinde qoldanylady, Uiliyam Bleykti Dikkensting jaldamaly jandayshaptarynan barynsha qorghaydy. Biraq filimning sonynda ony ýlken qayyqqa jatqyzyp, múhiytqa jiberedi. «Barar jerine aman jet» degen joq, «Áruaqtardyng mekenine barasyn», – dedi, osy sóz filimning iydeyasyn ashady, yaghny ýndis ashyq rendi adamdy óz jerine qaldyrudy jón kórmedi.

Ýndis Uiliyam Bleykti birneshe ret ólim auzynan alyp qalsa da, әruaqtar mekenine attandyru sujeti filimge ýlken iydeya jýktegendey. Kórermender arasynda: «Rejisser amerikalyqtardyng ýndister mekenin annek­siya jasap aluyn aitqysy kelgen» degen de pikir bar. Ár kórermen ózinshe qabyldaydy, sondyqtan búghan talas tudyrudyng qajeti joq shyghar. Al qazaq jazushysy apachiylerdi algha tartu arqyly, olardyng óz halqynyng jerin, tarihyn, últtyq namysyn qasterleytinin, babalaryn ardaqtaytynyn ýlgi etedi. Filimdegi ýndisti, qazaq romanyndaghy apachiylerdi oilaghanda, «Sonda biz qandaymyz?» degen oy eriksiz sanagha keletini sózsiz.

Oghan qosa, roman sujeti boyynsha antropolog Noeli Shayahmetov «Men de sendey bolghanmyn» degen jazuy bar tostaghandy qazaqtyng jerinen (Talghardan) tapsa, «Sen de mendey bolarsyn» degen jalghasyn Soltýstik Amerikadaghy apachiylerding qorghanynan tabady, búl – jazushynyng últtyq namys әlemning qay týkpirinde bolsa da, qay halyq bolsa da, bәrine ortaq degendi aitqany. «Bizde últtyq namys joq pa?» degendi astarlap jetkizgeni.

Biraq «Qazaqta namys joq» degen oidy jazushy aitpaydy. Óitkeni ol Dәuren men Ayym arqyly halqynyng bolashaghyna senedi. Romandy oqyghan oqushynyng da, dramany kórgen kórermenning de jýregine jarqyn bolashaqqa degen senimdi úyalatady.

Ýsh bas… Basy kesilgen ýsheu… Tek olar emes… «Basty» oqy otyryp, úly túlghalarymyzdyng úly denelerining shetelde qalghanyn oilaymyz. «Bas» namysymyzdy qayraugha oy salady.

Al «Men de sendey bolghanmyn, sen de mendey bolarsyn» degen sózdi Qabirstandaghy jazu dep aitady, naqty avtoryn tabu mýmkin emes, Talghardan tabylghan, qazaq eline sensasiya bolghan tostaghan men ondaghy jazu, shynynda, basqa, jazushy adamzatqa ortaq oy salatyn sózdi qalyng oqyrmanyna oy salu ýshin qoldanghan. «Basty» biraz elding oqyrmany oqyp jatyr.

Qoryta aitqanda, qazaqtyng miftik sanasy sinirilgen «Bas» tuyndysynyng әlem әdebiyetinen óz ornyn alatyny sózsiz. Al qazaq ýshin últtyq namys esh uaqytta sanadan óshpeydi. Óitkeni foliklorlyq jәne tarihy sana úrpaqtar auyssa da, janghyryp túrady. Búl orayda jazushy Rahymjan Otarbaevtyng «Bas» romany men dramasynyng eleuli qyzmet atqaratyny sózsiz.

Riza Álmúhanova

filologiya ghylymdarynyng doktory

Týpnúsqa: qazaqadebieti.kz

Abai.kz

6 pikir