Dýisenbi, 19 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 109508. Jazylghandar — 105030. Qaytys bolghandar — 1768
Bizding sheneunik 1667 9 pikir 21 Qyrkýiek, 2020 saghat 12:34

Arhiymedting «qamqorlyghynyn» syry nede?

Jalpy, bizdegi basqaru jýiesindegi oblys әkimderining orny tipti de erekshe bólek. Jogharydan taghayyndalghan song ba, ózderi iyelik etip otyrghan jerde qaraqúrym halyq bar-au, olardyng tynys-tirshiligi, mún-múqtajy men talap-tilegi qanday, olardy ne tolghandyrady, ne alandatady degen saualdargha mýldem basyn qatyrmaydy dese de bolady. Búlardyng basty maqsaty - aldymen óz bedelin, qazirgi tilmen aitaqnda reytingisin kóteru. Ol ýshin, әriyne, joghary jaqqa neghúrlym jaqsy atty kórinip, qay salada da qomaqty kórsetkishterdi solay qaray toghytu.

Múmkin, әkimderding barlyghy birdey múnday emes te shyghar. Key-keyde halyqtyng qamyn oilap qoyatyndar da bar bolar. Olardyng kónilinen shyghatyn birer sharualar tyndyryp, jyldaghy shygharylatyn reytingining joghary jaghynan jylt etip bayqalyp qalatyndar da jeterlik. Alayda, sol jergilikti halyqqa tikeley tәueldi, aldaghy bolashaghy solardyng beretin baghasyna tikeley baylanysy bolmaghandyqtan sol oblystyng «qojayyny» jatpay-túrmay sol júrttyng qamyn oilaydy, tek qana solardyng tynys-tirshiligimen ghana ómir sýredi deuge auyz barmaydy. Mýmkin, múnyng ózi «osy oryngha qanshanghy túramyn deysin, odan da óz qamymdy da oilap qalayyn» degen pendelik oidan da tuyndaytyn da shyghar. Kim bilipti?

Alayda halyq aldynda esh jauapkershilik joq jerde janashyrlyq, halyqtyng qaltasynan jinalghan budjet qarajatyn úqypty júmsayyn degen adal niyet olardyng boyynan mýldem tabyla qoymaydy. Ózgesin bilmeymin, bizding oblystyng әkimi Arhiymed Múqanbetovtyng ómirdegi ústanghan «pәlsapasy» mine osynday. Ol ýshin, mәselen, budjetting aqshasy týbi joq, sarqylmaytyn dýniye. Qalay shashsang da jetedi.

Mәselen, osynda birese «kiyiz», birese «miyiz» bolyp oinaytyn, negizinen kelimsekterden qúralghan, «Tobyl» futbol komandasynyng búrynghy 2 milliardtyq budjetine birden taghy da 1 milliard tengeni «myrzalyqpen» qosa saldy. Eger, preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaev «kәsiby sportqa budjet qarjysyn bosqa shashudy dogharu kerek» dep qadap aitpaghanda, kim bioipti, «Tobyldyn» tabysy osy Tobyl ózenindey tasyp keter me edi. Odan qaldy, ózin artynda «sportty erekshe sýietin әkim» degen atty qaldyru ýshin tipti de tyrashtanyp baqty. Qostanay qalasynyng halqy 200 mynnan sәl astam jay qatardaghy shaharlardyng qataryna jatatyndyghyna qaramastan ol anau-mynau emes, qolaqpanday 4,5 milliard tenge shygharyp, Núr-Súltandaghy stadionmen ghana talasa alatyn «Tobyl-arena» degen jabyq stadion saldy da tastady. Múny az deseniz, dәl olsynday alapat qarjygha elde joq múz sarayyn salugha da jedel kirisip ketti. Múnda oiyn oinaytyn hokkey komandasy oblys ortalyghynda mýldem joq ekenin, onday oiynshylar tek orys últynan ghana jasaqtalghan, qaladan 40 shaqyrym jerdegi Rudnyy qalasynda túryp jatqanyn esten shygharyp alsa kerek.

Sirә, bizding әkimimizding shekten shyqqan «myrzalyghy» joghary jaqtyng da qúlaghyna jetken sekildi. Ótken jylghy ýkimet otyrysynda Qasym-Jomart Kemelúly Arhiymedten «Sizderde ne, әleumettik mәselelrding bәri sheshilip, endi qymbat ghimarat salu qaldy ma?» degen saualyna ol «Búl qalalyq qoghamdyq keneste sheshilgen» degen syltaumen qútylyp ketti. Búdan әri ony týpten qauzalaghan da eshkim joq. Jalpy, bizge osy jerde әlgi jalpy qúny 9 milliardqa jetetin qos ghimarat shyn mәninide osynday somagha túra ma? Onyng naghyz smetalyq qúny qanday? Búghan qanday materialdar paydalanghan? Onyng baghalary tym asyra kórsetilgen emes pe degen saualdar maza bermeydi. Mýmkin múnymen tiyisti organdar ainalysar? Óitkeni qazirgidey karantin kezinde budjettting әrbir tengesining oryndy júmsaluy ózekti mәselege ainalyp túr emes pe?

Bizding әkimning «jaqsy» qasiyetteri múnymen shektelip qalmaydy. Ol kisining ózi qoyghan basyshlyrgha degen «qamqaorlyghy» men «janashyrlyghy» tipti erekshe. Mәselen, óz kadrymyz tabylmaghanday, ózi neshe jerde istep túraqtay almaghan Dudnik degendi osyndaghy densaulyq saqtau basqarmasyna basshy etip qonjita saldy. Sirә, joghary jaqtaghy bir myqtynyng «ótinishin» jerge tastay almasa kerek. Jaraydy, isetese istesin. Alayda ol qaramaghandyghalar qanshama dýniyeni bylyqtyryp jatsa da, ornynan myzghymaytyn bir «myqty» bolyp shyqty. Mәselen, byltyr onyng tikeley baghynyshtysy, yaghny ózi taghayyndaghan oblystyq onkoklogiyalyq dispaserding bas dәrigeri para alyp, sottalyp ketti. Múny az deseniz, osy jaqynda ghan oblystyq tuberkulez djispanserigning bas dәrigeri dәl osynday aiyppen ústaldy. Al Dudnikke ne boldy deysiz ghoy? Eshtene de. Ol batyryng Preziydentimizding «qaramaghandyghylar para alyp ústalsa, otstavkagha ketui kerek» degen núsqauyn da, sol turaly zandy da pysqyrghan joq. Dym bilmegendey әli de júmysyn búrqyratyp istep jatyr. Al oghan «Múnyng qalay?» deytin әkimiz joq. Beyne bir, búl ózi qoyghan kadry emes, basqa bir jerdegi, tanymaytyn jan sekildi. Búl ne, jay ghana «janashyrlyq» pa, әlde astarynda biz bilmeytin qúpiya dýnie bar ma?

Búl,sirә, әkimning qauyrt júmys ýstindegi bayqamaghan bir kem dýniyesi shyghar deseniz, óte qatelesesiz. Osynda oblys ortalyghynan 40 shaqyrym jerde oranalasqan Rudnyy degen, negizinen ózge últtar basym túratyn qala bar. Onyng Baqytjan Ghayazov degen «sugha salsa batpaytyn, otqa salsa janbaytyn» әkimi bar. Byltyr osyndagy sayabaqqa jalpy qúny 320 million tenge túratyn ainalmaly dóngelek salamyn dep әlek boldy. Saldy. Alayda, ol alghash qatty jel túrghan kezde qatty tenselip ketip, júrttyng zәresin úshyrghany bar. Sodan mamandardyng qortynydysy boyynsha ol iske jaramsyz boldyp shyqty. Yaghny budjetting osynshama qarjysy jelge úshty. Búl soraqylyqa bireu jauap berdi dep oilaysyz ba? Eshkim de jauap bergen joq. Qala әkimi «men búdan esh habarym joq» dep «sudan taza, sýtten aq» bolyp shyqty. Tipti osy mәseleni teksergen peyil tanytqan sotqa da qayta-qayta shaqyryp, әzer keltirildi. Sóitse, qalanyng sharuasynan qoly tiymeytin kórinedi. Adam aitqysyz, ghajap dýniye. Ákim qalany basqarady, alayda sol qala budjetine ondaghan million tenigesining qayda júmsalyp jatqanynan mýldem habarsyz boldyp shyghady. Adam senbeytin ertegi dersin. 

Múny az deseniz, jaqynda ghana osy qalagha qaraytyn Qashar degen ýlken bir kentting әkimi paramen ústalyp, sotty bolyp jatyr. Sonda da Ghayazovyng qynq etpeydi. Onysy týsinikti de. Jogharyda otyrghan Arhiymed «kókesi» eng bolmaghanda «múnyng qalay?» dep súramaghannan keyin, ózimdiki dúrys eken degen oigha qalatyndyghy sózsiz.

Jalpy bizde aqshagha qúnyghamyn dep abroysyzdyqqa qalyp jýrgen ózge basshylar da jeterlik. Mәselen, ótken mamyr aiynda osyndaghy Jerdi paydalanu men qorghau basqarmasynyng basyty útsalyp, sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmet ony әdep jóninidegi keneste qyzmetinen bosatudy úsyndy.

Al endi osyndaghy bilim basqarmasynyng bastyghy Symbaluk ózining tikeley qaramaghyndaghy aqparattyq taldau ortalyghynyng basshysy Pavlichenko degenning memlekettik qyzmetshige para beru sekildi auyr qylmys jasap, sottalghanyna qaramastan óz erkimen aryz berip, júmystan bosady. Ol qazir esh múrty qisaymastan «Senim» degen tәuelsiz kәsipodaqty basqaryp, shalqyp jýrip jatyr. Oghan zangha sәikes esh shara qoldanylghan joq. Jәne de bәrimizdi mazaq etkendey «Men ol júmystan sharshaghanan keyin kettim. Basqa mamandyq tanadadym» dep múrtynan kýledi. Sirә, ol da Arhiymedting dalagha tastamaytyn asa qymbat kadry bolsa kerek.

Oblys ortalyghyndaghy jaghdaydyng da onyp túrmaghandyghy da belgli. Múndaghy әkim Qayrat Ahmetov te Arhiymed ýshin esh uaqytta orny tolmaytyn, kýndiz sham alyp izdese de taptyrmaytyn әkim. Sondyqtan onyng qol astyndaghylardyng «erkeligine» Ahmetovty kinәli dep sanamaydy. Ótkende qala әkimdigine qaraytyn túrghyn ýi-sharuashylyq bólimining bastyghy Tarasov  degen ústalyp, qylmysyn moyyndady. Búdan song osy qalalyq әkimdikting qúrylys bólimining basyshsy Qanat Núralin 800 myng tengemen ústaldy. Sodan kóp úzamay onyng tikeley orynbasary da paramen qolgha týsti. Oghan da qynq etken әkim joq. Óitkeni týsinikti. Ózinning bastyghyng «Soqyr teke, baq-baq» oiynyn oinap otyrsa, óz basyna pәle tilep alyp, neng bar.

Minekey, qazir býkil elimiz bolyp sybaylas jemqorlyq degen pәlening tabyryna balta shabu joldynda kýresip jatqanda, oghan jol bergen qanday da basshydan aryludy myqtap qolgha alyp jatqanda, bizding әkimimiz múnday kadrlardy qorghashtap, shysh-byj bolyp otyrghan jayy bar. Osyndayda qazaq atamyzdyng «Syiynghanynnan sýiengening myqty bolsyn» degen maqaly eske týsedi. Búl ne degen jany siri maqal desenizshi.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

9 pikir