Dýisenbi, 26 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110402. Jazylghandar — 105618. Qaytys bolghandar — 1796
Bir saual 655 1 pikir 11 Qyrkýiek, 2020 saghat 12:03

Kinoteatrlar nege jabylyp jatyr?

Covid-19 baylanysty keybir biznes salasy auyr daghdyrysqa úshyrady. Búnyng ishinde qazaq tildiler ýshin – әrbir ýshinshi restoran, orys tildiler ýshin – әrbir besinshi kinoteatr jabylatyn bolady. Restorandardyng nege jabylyp jatqandyghynyng naqty sebebin bilsek, kinoteatrlar jayly búlay dey almaymyz.

Qazir elimizde 20 mln. túrghyngha 90 kinoteatr óz qyzmetin kórsetip keledi. Búl óte az. Onda tek orys tilinde ghana sóileytin 6 myngha tarta qyzmetshi enbek etedi. Qadap aitatyn dýnie búl jerlerde Resey mәdeny ekspansiya jasap bizge tyqpalaytyn tek orys tildi kino ghana kórsetilip keledi. Eger tek orys tildi kino ghana kórsetetetin әrbir besinshi kinoteatr jabylatyn bolsa, onda 2021 jyly elimizde bar bolghany 82 kinoteatr qalyp, qalghan 8-ning esigine qara qúlyp salynady degen sóz. Dәl qazir 7 kinoteatr jabylyp ta ýlgerdi. Jabylu sebebining týp negizi Covid-19-gha mýldem de baylanysty emes, ondaghy kórsetiletin kinolardyng barlyghynyng bir jaqty Resey mәdeny ekspansiyanyng yghyna jyghylyp, kenestik dәuirding múrasy bop tanylatyn kinoprokattyq filimderding «orys әlemi» ayasynda ghana túiyqtalyp, býgingi kýni qalyng kópshilik bolyp tabylatyn dili men dini bólek qazaq tildi auditoriyany qajet etpeuinde jatyr. Endi mәselening osy jaghyna oiysayyq.

Býgingi kýni qazaq tildi Janaózen qalasyndaghy shaghyn kinoteatr óz qyzmetin toqtatty. Búl shahardaghy shaghyn kinoteatrdyng ashyluynyng da óz sebebi bar. Kinoprokat salasynyng menedjerlerining múnayly ónirdegi qazaq tildi auditoriyagha orys tildi kino kórsetip aqsha tabu ýshin istegen biznes qadamy dep úghamyz. Áriyne dili jat dýniyeni jatsynghan qazaqy orta olardyng búl qanat qaqty jobasyn qajet etpedi.

Býkil kinoprokat pen kinoteatr jelisi orys tildilerding qolynda ekenin Qazaqstan kinoteatr iyeleri assosiasiyasynyng preziydenti «iybiyleynyy gorod» (Óskemen) kinoteatrynyng basqarmasy Munira Yagudinanyng kinokórermen qamtu ayasy mol Núr-Súltan, Almaty jәne Shymkentte túrmay, túrghyndary az әm Reseymen shektesetin Óskemende túryp bәrin basqaryp otyruynan biraz dýniyeni angharamyz. Kinoteatrlar jelisi әli kýnge qazaq kinokórermenimen esh sanaspaytyn orys tildiler qolynda.   

Sonda qazaq kinoprokaty әli kýnge eski әuenderinen jalyqpay, tildik ahualdy qaperge almay «bayaghy jartas bir jartastyqpen» Qazaqstan halqynyng 65 payyzyn qúraytyn qazaq tildi qazaqtar ýshin emes, kýnnen-kýnge últtyq azshylyqqa ainalghan 35 payyz orys tildiler ýshin mәdeny qyzmet etip keledi. Qazaq tildi alash balasynyng nege kino kórmeytinine jәne qanday kino janryn únatatyndyghyna qatysty jәne qay elding kinoónimine ynta tanytuyna baylanysty birde-bir әleumettik saualnamanyng jýrgizilmeuining astarynda ne jatyr!?  Nege kinoindustriyasy damyghan dini bir «Shyghys Hollivudy» atanghan Mysyrdyn, tili bir Týrikting әm dili jaqyn әlemge Volivud dep tanylghan Ýndinin, qara qúrlyqta Nollivud atauymen әigili Niygeriyanyn, QHR, Japonnyng әm Ontýstik Koreyanyng filimderining aimaqtyq túsaukeserleri qazaq kórermenine ana tilimizde úsynylmaydy? Sonda bizdegi kinoteatrlar tabighaty dilimiz ben tilimizge jat orys kinosy men AQSh kinoónimderin qazaqqa kórsetu ýshin ghana qyzmet etip jatyr ma?! 

Qazaq tildi biznesmenderdi belgili bir saladaghy biznes týrlerine jolatpau, aldarynan san aluan kedergiler keltiru jappay oryn alyp jatyr. Qazaq biznesi ýshin tabu salynghan sala kinoprokat pen kinoteatrlar jelisi tap sonday sala. Qazir ózge tildi kinony dybystap dubliyaj jasau ataghy dyrday Qazaqfilimde ghana emes, tiyisti qarajat bólinetin bolsa, ýide әm kóbedey kóp toy ortalyqtarynda da, jeke qazaq estradasy júldyzdarynyng dybys jazu studiyalarynda da jýzege asa alady. Sonda ne kedergi!? Bar kedergi tituldy últty jahandasu jәndamynan saqtaugha baghyttalghan kino salasyndaghy últtyq iydeologiyanyng joqtyghy. 

Osy joqtyqty praymeriyzimen dýrildetip sayasy shou jasap jatqan «Nur Otan»-dyq ýmitkerler saylana qalsa, Parlamentte otyrghan kezderinde qaperge alar dep ýmittenemiz. Jәne qazaq balasy toyhana saluyn dogharyp,  kinoprokat salasyna bet týzip, últtyq kinoteatrlar jelisin ómirge әkelip, qazaq kinokórermenine ana tilimizde Mysyrdyn, Týriktin, Ýndinin, Niygeriyanyn, QHR, Japonnyng әm Ontýstik Koreyanyng filimderining aimaqtyq túsaukeserlerin syilaydy degen ýmittemiz. 

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

1 pikir