Seysenbi, 19 Qantar 2021
Alashorda 2392 1 pikir 7 Qyrkýiek, 2020 saghat 11:16

Qazaq qozghalysynyng qayratkeri Shәike molda

Shәimerden Qosshyghúlovyng tughanyna 150 jyl toluyna oray

HH ghasyrdyng basynda qazaq azattyq qozghalysy janasha tútanyp, imperiyadaghy revolusiyalyq qozghalyspen astasa, tez óristedi. Onyng bastauynda diny qyzmetshiler túrdy. Solardyng biri әri biregeyi Shәimerden Qosshyghúlov edi. Onyng azan shaqyryp qoyylghan esimi Shahmardan bolsa kerek, el arasynda qúrmetpen Shәike molda dep atalady eken. Orys derekkózderinde Koshegulov (Kochegulov) Shaymardan týrinde tanbalanghan. Shәimerdendi kezinde Aqmola oblysynyng saylaushylary Resey imperiyasynda revolusiya tolqynymen shanyraq kótergen Memlekettik dumanyng alghashqy eki shaqyrylymyna da deputat etip saylaghan. Yaghny ol qazaq qauymyna tanymal  qogham qayratkeri bolghan-dy.

Imperiyadaghy sol kezgi әkimshilik bólinis boyynsha Shәimerden Qosshyghúlúly Aqmola oblysynyn Kókshetau ýiezindegi Qotyrkól bolysy aumaghynda 1869 (1870) jyly dýniyege kelgen, yaghny tughanyna biyl 150 jyl tolyp otyr.  Shәimerden jas shaghynda auyl moldasynan hat tanyghan eken. Odan oquyn Kókshetau, Qyzyljar, Búhara medreselerinde jalghastyrghan kórinedi. Shәimerdenning ústazy Nauryzbay Talasúly 1886 jyldan beri Kókshetau qalasynda imam retinde meshit ústaytyn. Ol úzaq jyldar boyy Búhara men Baghdattan bilim alghan, sol jaqtarda diny ghylymmen shúghyldanyp jýrgen, Arqa óniri halqynyng arnayy ókilder jiberip, elge shaqyruy  boyynsha Kókshetaugha kelgen ghúlama, diny qayratker edi. Júrt ony qúrmetpen Nauan haziret dep atap ketken. Nauan haziret ólkedegi el-júrttyng músylmandyq negizin nyghaytugha kóp kónil bóldi. Meshitting janynan med­rese ashty. Med­resede alys auyldardan keletinder ýshin jatyp oqityn internat salghyzdy. Shәimerden Qosshyghúlov osy med­resening múghalimi әri haziretting kómekshisi bolyp qyzmet istedi.

Búl qazaq jerinde Resey patshalyghynyng sayasy ýstemdigi tolyq or­naghan shaq edi. Úly daladaghy shúrayly jer-sudy iyemdenip alu óz aldyna, ony mekendeushi el-júrttyng sanasyn ruhany túrghyda otarlau jan-jaqty jýrip jatqan kez bolatyn. Jergilikti әkimshilikting rúq­satynsyz músylman mektepterin  ashugha qatang tyiym salynghan-dy. Sóitip ýkimet jana mektep-medreselerdi qazaq ishinde is jýzinde ashqyzbady. Jalpy, búratanalardyng islam dinin ústanuyna shekteu qoyyldy. Olardyng músylmandyqtan irgelerin ajyratyp,  hristian dinin «óz erikterimen» qabyl aluyn birtindep, ailamen iske asyru kózdelgen-tin. Ne kerek, otarshyldardyng ishki sayasatynda qazaq­tardy sho­qyn­dyru jәne orystandyru joldary men sharalary jan-jaqty qa­rastyryldy. Osy maqsattaghy negizgi ról ýkimet oqu oryndaryna jýkteldi. Orys-qazaq mektepterimen qatar qazaq qyz­dary ýshin arnayy mektepter ashu uaghyzdaldy. Osynday әreket arqyly «olardy oryssha oqytyp, tәrbiyeleu jolymen orys mәdeniy­e­t­ine qaratu» qajettigi, sonda qazaq qyzdarynyng «túrmys qú­ryp, ana bolghanda ózderining kýieuleri men balalaryna orys mәdeniy­e­t­ining yqpalyn tiygizetini» kýmәnsiz ekeni ashyq ta anyq týsindirildi.  Júmys istep túrghan, әzirge jabyla qoymaghan qazaq mektepterinde balalargha orys tilin oqy­tu min­detteldi. Tipti qazaq tilin­de sabaq beruge tyiym salyndy. El ishindegi moldalardyng sanyn barynsha azaytu maqsat etildi. Olardy neke qii, ajyra­su, jana tughan sә­biy­ler­ge azan shaqyryp at qoiy  rәsimderin atqarudan qaytkende shettetu kózdeldi. Ýkimet, eng arghysy, jerleu rәsimderin de baqylaugha alugha tyrysty. Qaytys bolghandardy jer qoynyna beruge orys diny qyzmetshisi rúqsat etu kerek boldy.

Aqmola oblysynyng әkimshiligi 1901 jyly Kókshetau qalasyndaghy meshitting imamy Nauryzbay Talasúlynyng qyz­metine ty­yym saldy. Oblystaghy bolystardyng ókil­­deri bas qosqan tótenshe jiylysta «qazaqtarda din joq, búdan bylay sharighat jolyn ústaugha rúqsat berilmeydi» dep ashyq jariyalady. Múnday ahual otarshyl biylikting qazaq eline qatysty jýrgizip otyrghan saya­satyna jappay narazylyq sezimin tughyzdy. Osy rette Kókshetau imamy Nauan haziret pen onyng kómekshisi Shәimerden Qosshyghúlúlynyng aimaqtaghy kózi ashyq, oqyghan azamattardyng basyn qosugha әrekettengen sebebin әbden týsinuge bolady. Olar ókimet sharalarynyng qazaq halqynyng diniy-ruhany tynys-tirshiligine qatty qysym jasap otyrghanyn aiqyn ajyratyp, onday sayasatqa kóndige almaghan. Soghan baylanysty eldegi kókiregi oyau azamattarmen aqyldasudy qosh kórgen edi. Biraq búlardyng belgili túlghalardy bir jerge jinalugha shaqyrmaq niyetteri әkimshilikting qúpiya qyzmeti nazarynan tys qalghan joq-tyn. Tiyisinshe imam men onyng kómekshisi qudalaugha týsti.

Jandarmeriya 1903 jylghy 2 sәuirde Kókshetaudaghy meshitti, Nauan haziret pen Shәimerden Qosshyghúlúlyn jeke ózderin tintti. Tintu nәtiyjesinde kýdikterin rastaytyn dәlel tauyp, 3 sәuirde Qosshyghúlovty tútqyndady.  Aymaqtaghy ol hat joldaghan belgili túlghalardyng aty-jónderi, meken-jaylary anyqtaldy. Bәrin de, sonyng ishinde Jiydebaydaghy úly Abaydy da tintti. Onyng qasyndaghy adamdardyng qoyyn-qonyshynan deyin timiskiley tekserip jýrip,  Shәimerden jazghan hatty tapty. «Qylmysty» hatqa baylanysty olardyng ne oilaghandaryn, ne istemek bolghandaryn anyqtaugha tyrysty. Nazarlaryna alghan ziyalylardyng ýilerindegi týrli qoljazbalaryn, kitaphanalaryn tәrkiledi.

Sankt-Peterburgte otyrghan imperiya Ishki ister miy­nistri jergilikti әkimshilikting materialdary negizinde Kókshetau meshitining imamy Nauryzbay Talasov pen onyng kómekshisi, medrese múghalimi Shәimerden Qosshyghúlovty «qazaqtardy biylikke qarsy qoiyshylar» dep tapty. 1903 jylghy 17 shildede jaza retinde haziretke – 3 jyl,  onyng kómekshisine 5 jyl kesip, Irkutsk general-gubernatorlyghyna jer audarugha sheshim shyghardy.

Halyq arasynda keng tanymal diny qyzmetshilerding búlay qudalanuy el-júrttyng ashu-yzasyn tudyrdy. Sodan, is jýzinde Alash qozghalysyn úshqyndatqan alghashqy әreketter, olardy bosatudy talap etken qozghalys bastaldy. Ákimshilikting ozbyr qylyghyn әshkerelegen jәit 1905 jylghy әigili Qarqaraly petisiyasynda da shegelep aityldy. Sol jyly, Birinshi orys revolusiyasynyng dýmpuimen, Shәimerden Qosshyghúlúly aidaudan qaytty.  1905 jylghy tamyzda jasyryn jaghdayda Resey músylmandarynyng alghashqy sezi ótkizilgen, onyng azattyq ansaghan iydeyasyn Shәike molda birden qoldady.  Úzamay ol kezekti II Býkilreseylik músylmandar sezine delegat bolyp saylandy. Búl jiyngha da biylik rúqsat bergen joq, sondyqtan da sezd 1906 jylghy qantarda Sankt-Peterburgte jasyryn jaghdayda ótken edi.

Ekinshi sezde Resey músylmandarynyng mún-múqtajyn qorghaumen shúghyldanatyn sayasy partiya qúru mәselesi kóterilgen-tin. Shәimerden Qosshyghúlov osy bastamany – músylmandardyng halyqtyq sayasy partiyasyn qúru qajettigin qoldap, quattady. Delegattar ony partiya baghdarlamasyn jasau ýshin qúrylghan komissiyanyng qúramyna  saylady. Shәike molda baghdarlamanyng oqu isine qatysty bólimindegi sharttar men mindetterdi tújyrymdaugha ózindik zor ýles qosty.  Osylay ol kýllireseylik músylman qozghalysynyng belsendi qayratkerine ainaldy.

1906 jylghy 15 mausymda Aqmola oblysynyng qazaqtarynan Birinshi Memlekettik dumagha deputat bolyp Shәike molda saylandy. Alayda Aqmola oblystyq saylau komissiyasy «Qosshyghúlov orys tilin nashar biledi» degen jeleumen, saylau nәtiyjesine qarsylyq bildirdi. Biraq tym solshyl baghyt ústanghan Birinshi Duma 8 shildede tarqatylyp jiberilgendikten, oblystyq saylau komissiyasy saylau nauqanyna kassasiya jasaugha, yaghny «oryssha nashar sóileytin Shәimerden Qosshyghúlov saylaugha zansyz qatysqandyqtan, saylau nauqanyn zansyz» dep tanytugha ýlgermey qaldy.

Búl nauqannan keyin Qosshyghúlúly 1906 jylghy 15 tamyzda Nijniy Novgorodta bolghan  Ýshinshi Býkilreseylik músylman sezine delegat bop qatysty. Sezding tóralqasyna saylandy. Sezding barysynda aghymdaghy sayasy ahual, oqu jәne din isteri jónindegi qaulylardyng jobasyn әzirleuge belsene atsalysty. Sezde «Resey músylmandar odaghy» úiymy qúrylghan,  Shәimerden Qosshyghúlov osy odaqtyng Ortalyq Komiytetining mýshesi boldy. Sezden eline oralghan song Aqmola oblysyndaghy ózining ýiin mektepke ainaldyryp, bala oqytty. Aghartushylyq qyzmetin Resey músylmandar odaghy ústanymdaryna sәikes jýrgizudi maqsat etti.

1907 jyly halyq Shәike molda Qosshyghúlúlyn Ekinshi Memdumagha deputattyqqa kandidat etip úsyndy. Qosshyghúlovtyng oblys qazaqtary saylaushylarynyng senimine ie bolghanyna qaramastan,   taghy da onyng «orys tilin bilui jetimsiz bolghandyqtan», saylau nәtiyjesin zansyz dep tanugha әreket jasaldy. Degenmen tilektes azamattardyng Aqmola oblystyq saylau komissiyasynda belsendi de tabandy, dәleldi kýres jýrgizui nәtiyjesinde, Shәimerden Qosshyghúlovtyng Memlekettik dumanyng ekinshi shaqyrylymyna deputat bolyp saylanghany moyyndaldy.

Sankt-Peterburgte Shәimerden Qosshyghúlov II Memduma mýshesi retinde Músylman fraksiyasy men Sibir tobynyng júmystaryna qatysyp túrdy. Qazaq ólkesinen saylanghan barlyq deputattarmen birge Baqytjan Qarataevtyng jetekshiligimen Duma qabyrghasynda, ýkimet oryndarynda qazaq jer-suyn qorghaudy kózdep jýrgizilgen is-sharalardyng bәrine atsalysty. Sankt-Peterburgte shyghyp túrghan tatardyng «Ýlfәt» («Birlesu») gazetine qosymsha retinde qazaqsha «Serke» gazetining shyghuyna  demeushilik jasady. Qosshyghúlúly qazaq qoghamdyq-sayasy oiynyng damuyna ózindik ýles qosty, ol ólkede ýkimet sotynyng qyzmet ayasyn shektep, sharighat sotyn engizudi jaqtaushylar jaghynda bolghan.

1907 jyldyng 3 mausymynda zang shygharu isine búdan bylay Dala jәne Týrkistan ólkeleri túrghyndaryn qatystyrmaudy kózdegen әigili patsha maniyfesi shyqty. Alghashqy shaqyrylymdaghy tәrizdi solshyl, ýkimetke jaqpaytyn kózqarastaryn ózgertpegen Ekinshi Memlekettik duma taratyldy. Qosshyghúlov Aqmola oblysyna oraldy. Sodan sayasatqa aralasqan joq. Tughan ónirinde  diny jәne aghartushylyq istermen shúghyldanyp, tynysh jýrip jatty. Biraq sovet ókimeti túsynda bala oqytudaghy enbegi dúrys baghalana qoymady. Molda retinde údayy qughyn kórdi. Patshalyq kezinde Dumagha deputat bolghandyghy eske alynyp, sayasy qyspaqqa úshyrady.

Shәimerden Qosshyghúlov Alash qozghalysyna qatysushylargha qarsy jýrgizilgen sayasy repressiyanyng alghashqy tolqynynda, 1931 jylghy 4 mamyrda tútqyngha alyndy. OGPU-ding Qazaqstan boyynsha  alqasy janyndaghy Ayryqsha mәjilis 1932 jylghy 14 qantarda ony ýsh jylgha jer audarugha ýkim etti. Búl qazaq últ-azattyq qozghalysynyng bastauynda túrghan diny qyzmetshi, qogham qayratkeri Shәike molda Qosshyghúlúlyn  baqigha attandyrghan ýkim boldy. Qosshyghúlov eldi súrapyl asharshylyq jaylaghan sol 1932 jyly Reseyding Omby oblysyndaghy Mariyanovka temirjol stansasy manynda  dýnie salghan kórinedi.

Eski ókimetting Qayta qúru sayasaty óristegende, KSRO Jogharghy soty Tóralqasynyng 1989 jylghy 16 qantardaghy Pәrmenining negizinde, Kókshetau oblystyq prokuraturasy Shәimerden Qosshyghúlovty aqtady. Aqtau (reabilitasiya) 1989 jylghy  19 qyrkýiekte bolghan edi. Tәuelsizdik jyldary Aqmola oblysy Enbekshilder (qazirgi  Birjan sal) audanynyng býgingi  Makinka auyldyq okrugi qúramyndaghy Qogham auylyndaghy orta mektepke Shәimerden Qosshyghúlúly esimi berilgen.

Suretterde:

II Memduma mýshesi Shәimerden Qosshyghúlúly

Sibiriya men Dala ólkesinen kelgen II Memlekettik duma deputattarynyng Sibir parlamenttik toby. Otyrghandar (sol jaqtan): 1) Torghay oblysynyng deputaty Ahmet Birimjanov; 3) Aqmola oblysynyng deputaty Shәimerden Qosshyghúlov; 4) Sibir tobynyng tóraghasy, ombylyq deputat Innokentiy Laptev; 5) Semey oblysynyng deputaty Temirghaly Núrekenov

II Dumadaghy Músylman fraksiyasy deputattarynyng bir toby. Otyrghandardyng sol jaqtan birinshisi – Shәimerden Qosshyghúlov. Týregep túrghandardyng sol jaqtan ekinshisi – músfraksiya tóraghasy Qútlúmúhamed Tevkelev

Beybit Qoyshybaev

Abai.kz

1 pikir