Elu jylda el jana

El  jana elu jylda, jýzde qazan,
Artyma alandaymyn  ketip mazam.
AH úryp búl jalghannan bәri de ótken,
Sekildi jer betine qonghan tozan.

Asynday keshegi ótken iri baydyn,
Dýrildep toyy da ótti úly Abaydyn,
Sol toygha men de bardym, duman qúrdym,
Ózimdi  ne dep, biraq, kinәlaymyn.

Toy ótti, dyrdu bitti, endi qayttik?!
Ósektep,  qily-qily әngime aittyq.
Ne iship, ne jegenin sóz qyp kóbi,
Áyteuir, opyr-topyr ýige qayttyq.

Jol boyy synghan shólmek, jyrtqan qaghaz,
Ter tógip  Qarauylgha shyqqandar mәz.
Toyyna halqy myndap kelgenimen,
Alayda, Abay sózin úqqandar az.

Dabysy  kýndey bolghan kýrkiregen,
Toy ótti talay-talay dýrkiregen.
Qúlynday úzay almay qazyghynan,
Shylbyrgha oralyp jýr, shirkin, ólen!

Ákimder aqyn jyryn jatqa  bilmey,
Aqyndar olqysynyp atqa minbey,
Qúlazyp aidalada biz otyrdyq,
Ishine adam kirmey jatqan ýidey.

Ózindey  úly qazaq, myqty qazaq,
Shyqqany aramyzdan tipti ghajap.
Kýni erten  esten shyghyp, úmytylar
Halqymyz  shekken azap, kórgen mazaq.

El bolsaq barlyq әlem moyyndaghan,
Arylsa  shan-tozannan sayyn dalam,
Elimning qasiyetti  qútty jolyn
Áuelden sen ekensing dayyndaghan.

Jetedi syilaghan da, qimaghan da,
Týsinbey jan-syryndy qinaghan da.
Berse de oilansyn dep midy adamgha,
Qor boldy asyl sózim key nadangha.

Qarasang nazar salyp tónirekke,
Qazaqtyng shynymen-aq ezi kóp pe?!
Jany ashyp últyna arnap jazghan sózge
Abaydyng qoya almaghan ózi nýkte...

Jatatyn qara tastay say jaghalay,
Keledi auyr teneu oigha qalay?!
Túrghyzghan asyl jyrdan altyn saray,
Qor boldy-au esil sózin, qayran, Abay!

Bireuler jýrer jolyn tanyp-bilmey,
Adamnyng sanatyna anyq kirmey
Jýrgende  qaranghygha seuip núryn,
Tóbemde sen túrasyng jaryq kýndey.

Abay aitqan kep

Jiyrenemin key kezde dosymnan da,
Ýirenemin key kezde qasymnan da.
Abay aitqan kep mening basyma túr,
Aldamaghan kim qaldy osy manda?!

Tóbesine kóterse el erkesin,
Eserlerdi eriksiz semirtesin.
Yapyray, aqyn qalay tauyp aitqan:
«Bәiterek te kýndeydi kólenkesin».

Az sóilep, kóp oy aitar kezdi úmytqan,
Jalyqtym myljyndaghan ezbe, qyrttan.
Abay aitqan shyndyqty moyyndaysyn:
«Qazaqtyng sózi úzyn, - dep, - ózge júrttan...»

Jýrgennen song danghyrlap, basa-kóktep,
Tenesipti key kezde esek atpen.
Oylap túrsam, kezinde úly Abay da
Arpalysyp ótipti kesapatpen.

Óksip ótken kezinde Abaylar da,
Tauqimeti jýk bolghan talay nargha,
Aqyndy oqyp, kónilge toqyghan júrt
Ne bolghanyn zamannyng abaylar ma?!

Abay  joly

Búl ne súmdyq?!
Kózim týsti oqysta,
«Abay joly» jatyr eken qoqysta.
Danyshpandy  dymbilmester ne qylsyn,
Ýirengen song shabys penen atysqa.

Zaman ótti alaghay da búlaghay,
Qazaghym dep kýnirendi úly Abay.
Talay asyl ótip ketti fәniyden,
Tar qapastyng qorlyghyna shydamay.

Ekranda – keyipkerler әngýdik,
Kóretining zorlyq penen zombylyq.
Tósek, ósek...
Ne bolsa da ýndemes,
Kórermendi  jaratqan ba sorly qyp?!

Úrylardyng aitqan sózin aqyl dep,
Kisi óltirgen qaraqshyny batyr dep,
Jýzege asty oilaghany dúshpannyn,
Jaqsylyqtyng qasiyetin ketirmek.

Kórgen kisi otyrghanda bet basyp,
Ot basynan ketken-syndy baq qashyp.
Múnyng bәrin ónege dep qabyldap,
Jas jetkinshek qalmasa eken ot basyp.

Bireuge únap, bireulerge únamay,
Sýrinseng de jýrseng boldy qúlamay,
Maqtau sózden zapy bolyp qúlaghy,
«Senbe júrtqa»! – degen eken úly Abay.

Ózge tilge jasap jatqan qúrmetin
Ana tili bolyp túr ghoy shyn jetim.
El baylyghyn ýlestirip ózgege,
Qazaq nege tartu kerek beynetin?!

Bastyq kelse basyn shúlghyp, jalbaqtap,
Aldy-artyna kópshik qoyyp, jan baqpaq.
«Keler zaman – kók túman» – dep kýrsingen,
Abay sózin jatqan kim bar salmaqtap.

Ortasynda otyrghanday ózge eldin,
Qazaghyma qanday taghdyr kez keldin?!
Abay jýrgen, atam ótken sol joldan
Eshqashan da shyqpaymyn dep sóz bergin!

Abay jalghyz

Qazaghymda aqyn kóp.
Abay jalghyz.
Úly adamgha jaqyn kóp.
Abay jalghyz.
Jalghyzbyn dep qamyqpa,
Abay-abyz,
Jalghastyrar isindi bizder barmyz.

Barmyz bizder,
Bәribir jalghyz Abay,
Ynsapsyzdy jýrmiz biz toyghyza almay.
Araqty da, ótirik, ósekti de
Qazaghyma kelemiz qoyghyza almay.

Qayran, aqyn!
Kónili núr, sózi mergen,
Minbesine zamannyng ózi kelgen.
Million  boldyq  Abaydyng arqasynda
Kóp shuyldaq – ónsheng nól sonyna ergen.

«Jalghyz bolsa bolar tek jalghyz Qúday», –
Dep sóileydi bireuler qan  qyzyp-ay.
Almatyda  Kóktóbe  eteginde
Bara jatyr adymdap jalghyz Abay.

Ýlken-kishi aqyndar, talay barmyz,
Otqa týsip el ýshin, jana alarmyz.
Ómirde de,
Óleng men ónerde de
Abay jalghyz,
Bәribir Abay jalghyz.

Abay da yza bolghan

«Ishim ólgen, syrtym sau» – degen Abay,
Shoshydy eken shynynda neden Abay?
«Óz dertin tyghyp ishke, bildire almay,
Auru jýrek aqyryn soghady jay».

«Bas-basyna by bolsa ónkey qiqym»,
Qamyn erte el-júrttyng jegen Abay.
Elding sәnin keltirgen, búzbay shyrqyn,
Aytqan sózge bolghan song isi onyng say.

Maqsaty úly Abaydyng bolghan tirek:
«Ystyq qayrat, núrly aqyl, jyly jýrek.»
Bolghanmen tauday talap qayrat qylmay,
Armangha jete almasyn bilse kerek.

Bas tartpay kórgen qorlyq, azabynan,
Ózgening qútylmasa túzaghynan,
Abay da sony kórip qúsa bolghan,
Siyasy ugha tolyp,  yza bolghan.

Shyqpaydy ólen-jyrmen aty kimnin,
Keng ólkem, kóp qoy sening aqyn úlyn.
Sonda da oqyghanda Abay sózin,
Qalamdy kep túrady atyp úrghym.

Soghystym deytinder bar otqa kirmey,
Mal baghyp jýrgender bar atqa minbey.
Keudesin aqynmyn dep soqqandar bar,
Abaydyng bir ólenin jatqa bilmey.

Jan-jaqqa qarasang da qalay býgin,
Dәuirdin  kótere alar talay jýgin,
Qazaqty týsinedi  dep oilaymyn,
Angharyp, jatqa oqyghan Abay jyryn.

Jol  kórsetken

Jalghyzdyqtan japa sheksem,
Jýregimning sherin tóksem,
Qas dúshpannyng tuyn jyqsam,
Saghynyshtyng uyn jútsam,
Oy marjanyn sýzip tersem,
Bala sýiip, qyzyq kórsem,
Jón kórsetken úly Abay.

Jerimizding kendigin de,
Elimizding erligin de,
Halqymyzdyng tirligin de,
Erimizding órligin de,
«Senemin, – dep, – endi kimge?»
Ashyp aitqan kemdigin de,
Qayghy shekken úly Abay.

Búl jalghannyng syryn bilsem,
Qatarymnan búryn jýrsem,
Kóterilse kónil kókke,
Auyr oidan mazam ketse,
Dәm tausylyp, bazar bitse,
Demim bitip, ajal jetse,
Jol kórseter úly Abay.

Úly aqynnyng sózderi

«Arsyz bolmay ataq joq,
Aldamshy bolmay baq qayda?»
Úly aqynnyng sózderi
Shymbayyna batpay ma?!

«Ósek, ótirik, maqtanshaq,
Erinshek, beker mal shashpaq»
Bolghannan song boygha shaq,
Jatyr qazaq jambastap.

«Qorqaq, nadan, maqtanshaq,
Arsyz, jalqau, súramsaq»
Qazaqpyn dep attan sap,
Jýr jalyqpay úran sap.

«Aryz jazghysh, qaskýnem»,
Ataqqúmar, alakóz,
«Nәpsiqúmar, maskýnem»
Tórge shyqqan boldy kez.

«Sabyrsyz, arsyz, erinshek,
Kórseqyzar, jalmauyz»,
Danghoy, qyrsyq, kónilshek,
«Áperbaqan, alauyz».

Joq sekildi armany,
Sýiek berse qojasy,
Al ózine qalghany
«Beynet, kýiik, yzasy».

Talay jaydy kóz kórdi,
Týstim su men otqa da...
Abay aitqan sózderdi
Qaytaladym tek qana.

Ómirding mәnin úghyntqan

Shyrmauyndaghy ózgenin,
Qazaqtyng qara kózderi!
Oqyndar jәne úghyndar
Abaydyng qara sózderin.

Estigen jandy úiytqan
Tyndandar onyng syrly әnin.
Ómirding mәnin úghyntqan,
Oqyndar Abay jyrlaryn.

Sabyrdyng ústap noqtasyn,
Berilem keyde oigha kóp:
«Tudyrghan sózding patshasyn
Abayday bolmaq qayda?!» – dep.

Sanagha júghyn júqtyrmay,
Qinaghan oilar Abaydy
Týrmede jatqan tútqynday
Taghy da meni qamaydy.

Abaydy oqyghanda

Jas tamsa kózimnen,
Sóz shyqsa tilimnen,
Barlyghy  ózimnen,
Kóretin  kýnimnen.

Kemenger Abaydyn
Allany tanuy –
Tazartqan talaydy,
Jýrekting jalyny.

Ter aqsa tәnimnen,
Sher tusa jýrekten,
Seskensem ólimnen –
Ómirge tilekten.

Aq sóilep aqynnyn,
Shyndyqqa kelui –
Jetegi aqyldyn,
Aqiqat senimi.

Jyr oqyp sýiindim,
Janyma ýnildim,
Allagha syiyndym,
Aqyngha jýgindim.

Abaygha ýnilem...
Janynyn  shuaghy
Jýrekting týbinen
Shymyrlap tuady.       

Ózgertse ózgeni,
Sananyng qaymaghy,
Abaydyng sózderi –
Haq dinning aighaghy.

Taghy Abaygha ýnilem...

Jas bop tamsa kózimnen,
Sóz bop shyqsa tilimnen,
Sonyng bәri ózimnen,
Kórip jýrgen kýnimnen.

Ter bop aqsa tәnimnen,
Sher bop tusa jýrekten,
Seskengenim ólimnen,
Ómirge izgi tilekten.

Tyrnap kónil jarasyn,
Jandy tәnge biyletip,
Kóp adamnyng sanasyn
Ketken shaytan kýiretip.

Taghy Abaygha ýnilem...
Jannyng jyly shuaghy
Jýregining týbinen
Qasiyet bolyp tuady.

Aqylbek Shayahmet

Abai.kz