Sәrsenbi, 25 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 127580. Jazylghandar — 114347. Qaytys bolghandar — 1945
Ádebiyet 2374 0 pikir 6 Mausym, 2020 saghat 11:06

Lev Tolstoy. Balalar әngimeleri

139886 23.05.1908 Russkiy pisateli Lev Nikolaevich Tolstoy (1828-1910). Foto iz arhiva Gosudarstvennogo liyteraturnogo muzeya L.N.Tolstogo. Aleksandr Krasavin / RIA Novosty

Rimnin  túrghyzyluy  

(tariyh)

Bir patsha bolypty, onyng Numitor jәne Amuliy degen eki  úly bolady.  Patsha  ólerinin  aldynda  úldaryna: «Sender baylyqty  ózara qalay bólesinder?  Kim  ózine  Patshalyqty alady, al  kim ózine  mening barlyq baylyghymdy alady» - deydi.  Numitor patshalyqty  alady, Amuliy baylyqty qalaydy. Baylyqqa ie bolghan Amuliy  aghasynyn  patsha bolghanyn kóre almaydy, sodan ol  patsha bolu ýshin  soldattardyn  kónilin  syilyqtarmen  aldap,  Numitordi ketiru ýshin aidap salady.  Soldattar  Amuliyding aitqanyn isteydi, ol patsha bolady.  Numitordyng   qyzy  bar edi,  sol   qyzdan  egiz  -  eki  úl tuady.  Olar  alyp deneli  jәne súlu edi.

Amuliy kýnderding kýni egizderdi halyq jaqsy kórip, óskende   olardy  patsha  saylaydy  dep  qorqatyn edi. Bir kýni  Amuliy Faustiyn  degen qyzmetshisin  shaqyryp:  «Ana eki  úldy alda  sugha laqtyr»  - dep  búiyrady. 

Ózen Tibr dep atalatyn.

Faustiyn  balalardy  besikke  salyp, ózen jaghasyna   aparyp, tastaydy.  Faustiyn  balalar  qarausyz  qalsa óledi  dep oilaydy. Biraq   Tibr  arnasynan shyghyp, besikti  biyik aghash basyna kóterip qoyady. Týnde  úrghashy qasqyr  kelip,  ózining sýtimen egizderdi  emizedi. 

Egizder súlu, myqty jәne alyp  deneli ósedi. Olar Amuliy túratyn qalagha  jaqyn jerdegi  orman ishinde  túrady,  an  aulaugha ýirenip,  kýnderin kóredi.  Qala  halqy  egizderdi birden tanidy,  olardyn  súlulyghyna   sýisinip, jaqsy kóredi.  Ýlkenin -   Romul, al  kishisin – Rem dep ataydy. 

Bir  kýni  Numitor men  Amuliydin  baqtashylary   orman janynda mal baghyp jýrip janjaldasyp:  Amuliyding baqtashylary  Numitordyn  malyn aidap  ketedi. Egizder búny kórip  baqtashylardy   quyp jetip, maldy  tartyp alady.

Numitordyn  baqtashylary  egizderge  qatty ashulanyp,  Romul bolmaghan kezde  Remdi baghyp túryp,  ústap alady,  Numitorgha alyp kelip: «Orman  ishinde  eki  aghayyndy  oiran salyp  jýr,  adamdardyn  malyn tartyp alady, qaraqshylyq  qúrady.  Solardyng bireuin, mine   ústap alyp keldik» - deydi. Numitor Remdi Amuliy patshagha aparyndar deydi. Amuliy bolsa: «Olar aghayyndy adamdardyng malshylaryn renjetti, sondyqtan da  aghamnyn  ózi sottasyn» dep qayyrady.  Remdi  Numitorgha qaytadan alyp keledi. Numitor búl joly Remdi  ózine  shaqyryp: «Sen qaydan shyqtyn,  sen kimsing ózi?» - dep súraydy.   

Rem: «Biz aghayyndy ekeumiz,  sәby kezimizde  biz jatqan besik   Tibr ózeni  jaghalauy  manyndaghy aghashqa  tirelip, sol jerde bizdi  jabayy  andar men qústar asyrap alypty.  Bizder sol jerde  óstik. Al bizding kim  ekenimizdi  bilginiz kelse bizding besigimiz saqtaldy. Sol besiktin  jezdi  jolaqtarynda  birdeneler oiylyp  jazylghan» deydi. 

Numitor tandanyp, ózinin  nemereleri  emes pe eken? –dep oigha batady.  Remdi  ózine qaldyryp,  bilu ýshin  Faustinge adam jiberedi.

Búl kezde Romul inisin izdey bastaydy, taba almaydy. Baqtashylar  inisinin  qayda  ekenin aityp, ony  qalagha alyp  ketkenin  estiydi, Romul qolyna besigin alyp, inisinin  artynan barady. Faustin sol kezde besikti  tanyp,  halyqqa  Romul men Rem Numitordyng nemereleri ekenin,  Amuliy olardy sugha batyryp óltirgisi kelgenin habarlaydy.  Amuliyge  ashulanghan halyq  Amuliydi  óltiredi. Romul men Remdi patsha etip saylaydy. Biraq  Romul men Rem búl qalada túrghylary  kelmeydi,  atalary   Numitordy patshalyqqa   qaldyryp, ózderi  Tibr  ózeni jaghalauyndaghy úrghashy qasqyr  olardy  emizgen aghash  týbine qaytyp oralady, sol jerde Tibr ózeni jaghasynda Riym  qalasyn túrghyzady.                           

Qazdar Rimdi  qalay qútqardy

 (tariyh)

390 jyly H. tumas  búryn  jabayy galdar  rimdikterge  shabuyldaydy. Rimdikterdin  olargha  shamalary kelmeydi, rimdikter  qaladan  qashady,  al  keybireui  bekiniste tyghylady. Bekinis   Kapitoliy  atalady eken. Qala ishinde senatorlar ghana qalady. Galdar qala ishine  kirip  senatorlardy óltiredi, Rimdi órteydi. Rimning qaq ortasynda Kapitoliy bekinisi ghana  qalady, galdar oghan jete almaydy.  Galdar Kapitoliydi tonaudy kózdeydi, óitkeni  bekinis ishinde kóp baylyq baryn biletin. Biraq  Kapitoliy biyik shynda  ornalasqan edi:  bir jaghynan qabyrgha men bekinis qaqpasy, al ekinshi jaghynan tik jar edi. Týnde galdar tyghylyp kelip, nayzalary men semserlerin birine biri jalghap, jardan Kapitoliyge órmeleydi.

Osylay galdar  bildirmey  jargha  shyghady, birde bir it olardy estimeydi. Bekinis qabyrghasyna kóterile bergende  qazdar adamdardy sezip qoyady, qanqyldap,  qanattaryn  sartyldatyp soghady. Bir rimdik oyanyp, qabyrghagha jýgirip baryp, qabyrghagha órmelegen  galdy jarqabaqtan  laqtyrady. Gall qúlap, ózimen birge basqalardy  jyghady. Sol kezde rimdikter  jýgirip keledi,  órmelegen galdardyng ýstine   bóreneler men tastar laqtyryp, edәuir  galdy qyryp salady. Sodan keyin  Rimge kómek  kelip,  rimdikter   galdardy quyp shyghady.     

Sodan beri rimdikter osy kýndi toylaydy. Din  basylary sәndi kiyinip qala ishinde sheru ótkizedi; olardyng bireui qolyna qazdy  kóterip  jýrse,  endi  bireui  onyn  artynan itti sýirep jýredi. Al halyq  qazgha jәne din basyna iyilip sәlem beredi: qazdargha syilyqtar tartu etedi, al itterdi tayaqpen  aram qatqansha soghady.                    

Qytay patshayymy Silinchiy

 (bolghan oqigha)

Qytay imperatory Goangchiydin  Silinchi  degen  sýiikti jary bolady. Imperator sýiikti patshayymy halyqtyng esinde qalghanyn qalaydy. Imperator  sýiiktisine  jibek  qúrtyn  kórsetip: «Mynau  qúrtpen ne isteu keregin, ony qalay  ósiru keregin ýiren, sonda  seni  halyq  eshqashanda  úmytpaydy» – deydi. 

Silinchy qúrttardy qaraydy, qúrttar sileyip qalghanda olardy shyrmauyq jabatynyn kóredi. Silanchy patshayym shyrmauyqty   tarqatyp,  odan  jip iyiredi, jibek  oramal toqidy.  Sodan keyin  qúrttar  tút aghashy ýstinde  jinalatynyn  kóredi. Silinchy hansha tút aghashy qabyqtaryn jinap, qúrttardy jemdeydi.  Ol  kóp qúrt ósiredi,  ózining halqyna  qúrtty qalay ósiru keregin ýiretedi. 

Sodan beri bes myng jyl ótse de osy kýnge deyin qytaylar  Silanchy patshayymdy esinen shygharmaydy, onyng qúrmetine  meyramdar  ótkizedi.

Ýndis pen aghylshyn

 (bolghan oqigha)

Ýndister soghysta jas aghylshyn jauyngerin tútqyngha alady,   ony aghashqa   baylap, óltirmekshi bolady. 

 Sonda  qart ýndis kelip: «Ony óltirmender, maghan berinder» – deydi.  Aghylshyndy  qart ýndiske beredi.

 Qart ýndis aghylshynnyng baylauly qolyn bosatyp, ózining kýrkesine  alyp keledi,  tamaqtandyrady, týnde  qasynda qondyrady. 

Ertengi kýni tәnerteng qart ýndis  aghylshyngha  artynan jýruge  búiyrady. Olar úzaq  jýredi, aghylshyn әskery lagerine  jaqyndaghanda   qart ýndis:  «Sizding adamdar mening úlymdy óltirdi, men sening ómirindi saqtap  qaldym;    óz  adamdaryna  bar,  bizdi   óltire ber   - deydi.

    Jas aghylshyn ang –tang bolyp: «Sen nege  meni mazaq etesin?  Men aghylshyndar senin  úlyndy  óltirgenin  bilemin:  sende  meni  tez  óltir» –  dep túryp alady.

  Sonda qart ýndis: «Seni  óltirip jatqanda  mening esime  úlym  týsip,  seni ayadym.  Men kýlmeymin:  jýre ber ,  qalasan,  bizdi óltire ber»  – deydi. 

 Ýndis  osylaysha  aghylshyndy bosatty.

Mújyq tasty  qalay alyp tastady 

(bolghan is)

Bir qala  alanynda  alyp tas  jatady.  Tastyng ýlkendigi  sonsha  edәuir  jerdi alyp, qala  halqynyng jýruine bóget bolatyn. Qala basshysy  injenerlerdi  shaqyryp:  tasty qalay alyp tastaugha bolady  jәne  osy enbekteri  ýshin qansha  aqsha alady eken dep súraydy.

Bir injener tasty jarylghysh  zatpen jaru kerek, sodan song jarylghan  tas  kesekterin   bólshektep  tasu kerek,  búl  júmys  segiz myng rubli túrady deydi;  ekinshi injener tastyng astyna ýlken syrghanaq   ornatyp   jyljytu  kerek,  onyn  búl  júmysy   alty myng rubli túrady  deydi.   

Sol kezde  bir mújyq:

«Men  tasty  alyp tastaymyn jәne búl júmysym ýshin  jýz rubli alamyn» - deydi.

Adamdar mújyqtan  sen búny   qalay  isteysing dep súraydy.  

Ol: «Tastyn  qasynan ýlken shúnqyr  qazyp;  shúnqyr topyraghyn alangha  shygharamyn,  shúnqyrgha  tasty aunatyp qúlatamyn, sodan keyin  kómip, tegisteymin»  deydi.  

Mújyq aitqanyn  isteydi, qala basshysy  oghan jýz rubli jәne   tapqyrlyghy   ýshin  taghy jýz rubli qosyp beredi. 

Qyran

 (әngime)

Qyran múhit suynan alys ýlken jol ýstinde úya salyp,   balapandar  shygharady. 

Birde qyran tyrnaghymen balyqty qysyp úyasyna samghap kele jatsa  úya salghan aghash astynda  júmys istep jatqan  adamdardy kóredi,  әlgi adamdar  balyqty  kórip,  aghashty  qorshap, qyrangha tas  laqtyrady,  aiqaylaydy.

Qyran tyrnaghynan balyqty týsirip alady, adamdar balyqty jerden kóterip,  alyp ketedi. 

Qyran  úyasynyn  shetine qonady, qyran balapandary moynyn sozyp,  shiqyldap  tamaq  súraydy.     

Sharshaghan  qyrannyn  múhiytqa  taghy bir  mәrte  úshugha kýshi  joq edi;  ol  úyasyna  qonyp, balapandaryn  qanatymen býrkep, erkeletip, qauyrsyndaryn jóndep, sәl kýtudi súraghan boldy. Qyran balapandaryn   erkeletken  sayyn, olar  qattyraq shiqyldaydy.

Sol kezde qyran úyadan úshyp, aghash bútaghynyng basyna baryp  qonady.

Qyrandary  ysqyryp,  ayanyshty  halde shyryldaydy.

Bir mezgilde  qyran ókire aiqaylap,  qanatyn keng jazyp, múhiytqa  samghay jóneledi.  

Qyran  kesh batqanda  qaytty:  ol jer ýstinen tómen,  aqyryn  úshty,  onyn  tyrnaqtarynda   ýlken  balyq  bar edi. 

Ol  úshyp kele  jatqanda   aghashtyn  manynda  adamdardyn  bar joghyna kózin jetkizip, sodan keyin ghana  qanattaryn  tez jiyp,  úyasynyn  shetine qondy. 

Balapandar bastaryn kóterip, auyzdaryn  anqaytyp ashty,  qyran  balyqty  júlyp  ýzip,  auzyna salyp, balapandaryna  tamaq berdi.   

Arystan  men kýshik

(әngime)

London qalasynda túrghyndargha jabayy andardy kórsetip, aqshalay  bolmasa  iyt, mysyqty  jyrtqyshtar  jemine ala beredi eken. 

Bir kisi andardy kóreyinshi dep kósheden kýshik ústap, andar kórmesine  keledi. Álgi  adamgha  jyrtqyshtardy  kóruge rúqsat beredi,    alyp kelgen kýshikti  arystangha torgha  laqtyrady. 

Kýshik torgha kirgen boyda qúiryghyn bútyna qysyp,  búryshqa tyghylady. Arystan kýshikti iyiskese, kýshik arqasyna jatyp, aunap, tabanyn joghary kóterip, qúiryghyn búlghandatady. Arystan kýshikti ayaghymen aunatyp oinasa kýshik arystan aldynda qúrday jorghalaydy.

Arystan kýshikke qarap, basyn  shayqap, búdan song tiyispeydi.

Kórme qojasy arystangha et laqtyrsa  kesek etti júlyp kýshikpen bólisedi. Arystan týnde úiqygha ketkende kýshik onyng janyna kelip jatady,  arystan tabandarynyn  ýstine basyn salyp úiyqtaydy.

 Sodan beri  kýshik tor ishinde arystanmen túrady,arystan kýshikke tiyispeydi, birge tamaq ishedi, birge úiyqtaydy, kýshikpen anda-sanda oinap qoyady.

Bir kýni kýshik iyesi tabylyp, kýshigin tanyp, qaytarudy súraydy. Kórme qojasy kýshikti qaytarghysy kelip kýshikti shaqyrsa  arystan  yryldap,  kýshikti bermeydi.

 Arystan men kýshik tor ishinde bir jyl túrady. Biraz uaqyttan son  kýshik auyryp,  ólip qalady.

Arystan kýshikting ólgenin kórip, qarghyp sekirip, jekirip, qúiyryghymen  ózin sabalap,  tordyn  jiyegi men edendi mýjgileydi. Bir kýn  toqtamay ókiredi, sodan keyin óli kýshikting qasyna jatyp tynyshtalady.  Qojayyn  ólgen kýshikti tordan alyp tastayyn dese arystan bermeydi,  mýmkin  basqa itpen  auystyrsam,  arystan úmytar dep basqa tiri kýshikti torgha laqtyrady, arystan әlgi kýshikti sol boyda talap  tastaydy.

 Arystan ólgen kýshikti tabanymen qúshyp bes kýn jatady. Altynshy kýni  arystan  ózi de ólip qaldy.

Qasqyr bóltirigin qalay ýiretedi

Jolda kele jatsam, artymnan aiqay salghan dauys estildi,  baqtashy bala eken.  Ol  jazyqta  aiqaylap, qolymen bireudi kórsetip, jýgirip keledi.

 Qarasam týzde  eki qasqyr qashyp barady:  bireui kókjal qasqyr, ekinshisi jastau. Jas qasqyr  jarylghan toqtyny ayaghynan  tistep,  ýstine  artyp,  qashyp bara jatyr,  kókjaly artynan  ilesip keledi. 

Búlardy kórgen son, baqtashymen birge aiqaylap, men de qasqyrlar sonyna týstim. Bizding aiqayymyzdy estigen mújyqtar da itterimen kelip jetti.

Kókjal qasqyr adamdar men itterdi kórgende  jas  qasqyrdan toqtyny júlyp, arqasyna salyp, ekeui jyldam jýgirip, kózden tasa boldy.

 Bәri jinalghanda baqtashy bala isting qalay bolghanyn aitty: saydyng ishinen kókjal qasqyr atyp shyghyp, toqtyny jaryp, ala qashady. 

Aldynan kishkene qasqyr shyghyp toqtyny ózine artady. Qart qasqyr jas  qasqyrgha  toqtyny  berip, qasynda ayandap otyrady. 

 Al qauip tóngende qart kókjal qasyndaghy kishkene qasqyrdy ýiretkendi toqtatyp, qoydy ózine artyp alady.

Audarghan, Salauat Kәrim

Abai.kz

0 pikir