Seysenbi, 28 Mamyr 2024
Áleumet 6514 3 pikir 16 Qantar, 2020 saghat 15:17

Nan baghasy mәselesin mýlde basqa qyrynan qarastyru kerek

Qazir elimizde nan baghasy qymbattap jatyr. Oghan biylik te, qarapayym azamattar da alandauly. Jurnalisterding zertteuine qaraghanda "әleumettik nan" atalatyn qarapayym 550 g. nannyng ózindik qúny 45,98 tenge bolyp, tútynushylardyng qolyna jetkendegi baghasy Qazaqstannyng qalalarynda 70-90 tenge arasynda saudalanady eken. Eng arzan nan Shymkentte, eng qymbaty Almaty men Núr-Súltanda kórinedi. Qazaqstannyng әlemdegi biday eksporttaushy elderding biri ekendigin eskergende nan baghasynyng júrttyng qaltasyna salmaq salmaytynday dengeyde bolghany dúrys. Mәselening ekinshi shetinen qaraghanda nannyng baghasy qymbat emes, kerisinshe halyqtyng aqshalay tabysy tómen bolyp túrghan sekildi. 

Mәseleni qalay sheshu kerek? Men ózimning ústanymym boyynsha kez-kelgen mәselening ishinen emes, syrtynan ýnilem. Mәseleni ózimnen bólip alyp, syrtynan qaraymyn. Sonda, mәsele anyq әri jan-jaqty kórinedi. Al ishine kirip alsanyz, onan shygha almay basynyz qatady. Syrttan qarap, súraqty tosyn әri mýlde basqa qyrynan qoyyp kóreyik: 

- Nan óndirisi kerek pe ózi? - búl súraghymdy estip, mynanyng esi dúrys pa?-degen oy kelui mýmkin basynyzgha. Áriyne es-aqylym ornynda. Biraq, siz mynany eskeriniz. Nan óndirisi barlyq elde bar óndiristik sala emes. Tipti, nannyng ózin bilmeytin memleketter bar. Alayda, ekonomikalyq jaghdayy bizden kósh ilgeri. Siz "әlemdegi eng halqy kóp Qytay nan óndirisin qalay jolgha qoyyp otyr?" - degen súraqty oilanyp kórdiniz be?   

Qytaydyng 1,4 mlrd. shamasyndaghy halqy kýnine (eger әr adam kýnine 0,5 kg. astyq tútynsa) 700 myn. t. astyq tútynady. (Gruziya bir jyl boyy osynday shamada astyq tútynady). Búl jylyna 255 mln t. astyq degen sóz. Onyng 110 mln. t. biday úny. Qazaqstan jylyna ortasha 20 mln. t. astyq jinaydy, onyng 8 mln t. juyghy 35 memleketke eksportqa shyghady. Eger kýnine әr adam 0,5 kg. astyq tútynsa, halqymyz kýnine 9 myn. t astyq paydalanady. Endi 700 myng men 9 myndy salystyryp kóriniz. Ayyrmasy asa ýlken. Kýnine 700 myng t. astyq paydalanatyn elde nannyng mәselesi qalay bolyp jatyr? - dep súrasanyz, jauabym mynau: 

- Eshqanday mәsele tuyndap jatqan joq. Sebebi, ol elde nan óndirisi joq. Al nan óndirisi bolmasa, ol qalay bolghany? - deysiz ghoy. Olar nan mәselesin әrkim óz otbasynda sheship alghan. Qytay filimderinen kórip jýrgenimizdey "Bu nan" osy mlrd. halyqtyng nan mәselesin sheship otyr. Árkim óz ýiinde kýnine bir ret osy bu nandy pisiredi nemese ashanalardan satyp alady. Ontýstik aimaqtarynda klimattyq jәne dәstýrli erekshelikke baylanysty mýlde nan tútynbaydy desek te bolady. Astaryna kóbinde kókónis pen kýrish arqau bolady.

Soltýstik aimaqtarynda, әsirese Shynjang ólkesindegi úighyr, qazaq sekildi halyqtar nan tútynady. Biraq, nan óndirisi qalyptaspaghan. Auyldy eldi mekenderdegi halyq týgeldey ózderining tandyrlaryna nan jauyp alady. Al qaladaghylar bazardan satyp alady nemese bu nan jeydi. Nandy ózderi dayyndaytyndar nannyng qúramyna júmyrtqa, sýt nemese may qosyp dәmdi, paydaly nan jasap alady. Al bu nandy da, ashyghan únnan bauyrsaq pisiretindey etip dayyndap, ishine jemis nemese may jaghyp degendey dәmdi etip jasap alugha bolady. Bazardyng nany jeuge emes, satugha arnalghan nandar ekenin úmytpaghanymyz jón. Osy sәt ashytqy (drojji) turaly da aita keteyin. Qazirgi himyalyq ashytqylardyng adam densaulyghyna zalaly turaly aitylyp jatyr. Bizding bala kezimizde analarymyz sol ashytqyny kәdimgi únnan ózderi jasap alatyn da, jartysyn istetip, qalghan jartysyna ún qosyp iylep, qaytadan qaltadaghy únnyng ishine salyp qoyatyn. Onyng syrty qabyrshyqtanyp jata beretin. Kezi kelgende ishindegi ashytqysyn paydalanatyn. 

Qazaqstanda auyl, qala halqynyng bәri de dýkennen nan satyp jeuge eti ýirengen. Qaladaghylardy nan jauyp alaryna jaghday jar bermedi desek te, auyldaghy aghayyndar 20 shaqty kirpishpen shaghyn tandyr jasap alyp, tipti, dayyn tandyrlar da bar, sony satyp alyp ózderi qalaghanynsha nan jauyp aluyna bolady. Ol qoldan pisken nan qanday nәrli de, dәmdi bolady desenizshi. Osylay istegende nannyng baghasy óse me, óshe me oghan basynyz qatpaytyn bolady. Nandy satyp alushylar azayghan son, onyng baghasynyng da arzandary anyq. 

Nan - tamaq ónerkәsibining manyzdy salasy. Onda kóptegen adamdar júmys jasap jatyr. Nan óndirisi arqasynda ózge de salalar damyp otyr. Alauan týrli nan ónimderining boluy da tútynushylar ýshin de jaqsy. Biraq, ol manyzdy әleumettik mәsele bolyp, ýkimetting bas auyruyna ainalar bolsa, onyng ózge de jolyn qarastyru artyq bolmas. Bizding biylikting qalyptasqan qashanghy әdeti sol - eki-aq joldy kóredi. Biri - sol kýiinde qalu, ekinshisi - ony alyp tastau nemese joghaltu. Ýshinshi, tórtinshi, besinshi....degendey shyghar joldy izdestirmeydi. Kez-kelgen tyghyryqtan shyghudyng keminde eki týrli joly bar. Nannyng mәselesi de sonday. Odan shyghudyng joly kóp. Mening aitqanym bir nemese eki joly ghana. Odan basqa da mýmkindikteri bar dep esepteymiz...

Qaster Sarqytqan

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2393
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2721
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3110
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1792