Sәrsenbi, 27 Qantar 2021
Janalyqtar 3984 0 pikir 26 Shilde, 2011 saghat 09:58

Noyabri Kenjegharaev. Týrkilik óleng órnegi jәne Abay poeziyasy

 

 

 

 

Qazaq әdebiyettanu ghylymynda Abay shygharmashylyghy eng kóp zerttelgen salanyng biri bolghanymen, abaytanuda aqyn ólenderining poetikasy, óleng ólshemi, onyng ishinde shyghystyq, týrkilik uәzinning mәseleleri týbegeyli zerttelip qoyyldy dep aita almasaq kerek. Kenes túsynda Abay poeziyasynyng iydeyalyq mazmúny men tanymdyq, etikalyq qyryna, orys jәne batys poeziyasynyng әseri men audarmalaryna bas kónil qoyylghany da jasyryn emes. HH ghasyrdyng otyzynshy jyldary ghalymdar M.Áuezov, Gh.Saghdi, Q.Júbanov, S.Múqanov Abay poeziyasydaghy shyghystyq, týrkilik dәstýr jalghastyghy, Abay fenomeni turaly sóz qozghap, tújyrymdaryn úsynghanymen, reaksiyashyl atanghan Shyghys mәdeniyetining birjaqty mansúqtaluynan dittegen maqsatyna jete almady. Kenes ýkimeti túsynda jogharyda aty atalghan aghalarynyng izin jalghastyryp, Abay shygharmashylyghynyng Shyghysqa qatynysyn monografiyalyq túrghyda zerttegen ghalymnyng professor Mekemtas Myrzahmetúly ekendigi barshagha ayan. Ghalym «Abay jәne Shyghys» atty monografiyalyq enbeginde Abaydyng dýniyetanymynyng qalyptasuyna, damuyna әser etken islam filosofiyasy men morali, yaghny aqyn shygharmashylyghynyng tanymdyq, etikalyq qyrlaryna basty nazar bóluimen qatar, shyghystyq-týrkilik óleng ólshemi mәselesine toqtalady. Shyghystyq-týrkilik uәzinning qazaq poeziyasyna әser-yqpaly, dәstýr jalghastyghy, janashyldyq degen mәseleler tónireginde Z.Ahmetov, R.Syzdyq, Ó.Kýmisbaev, IY.Jemeney syndy ghalymdar zertteuler jasaghan bolsa, jas buyn ghalymdardyng ishinen T.Qydyr, A.Ábdirasylqyzy, T.Kóshenovanyng enbekterin ataugha bolady.

Poeziya - óte kýrdeli qúbylys. Daryndy jeke túlghanyng dýniyetanymy, ruhany jәne intellektualdyq әlemining qaynauynan kelip tuyndaytyn tanymdyq, etikalyq, estetikalyq tylsym dýniye. Poeziyalyq shygharmanyng janry men týri de bir kýnde tuyp, daralana salatyn osal dýnie emes. Irip-shirip bara jatqan qazaq qoghamynyng tirshiligmen betpe-bet kelgen Abaydyng halqyn týzetu jolynda poeziyagha jýginui de óz aldyna tereng tolghaudy qajet etetin jәit. Al osy sara jolda onyng qazaq poeziyasynyng janry men týrine jasaghan janalyqtary men jetistikteri әli de bolsa kóp zertteudi qajet etetin nysana. Halyqtyq, týrkilik poeziya janrlary men týrlerining Abaydyng poetikalyq әleminde qoldanyluy, jana sipat, jana mazmún, jana týr aluy syndy taqyryptyng aitary әli alda bolsa kerek.

Abaydyng alghashqy ólenderining aruz ólsheminde jazyluy, aruz týrlerining arab, parsy, týriktik bolyp jiktelip, týrik poeziyasynda kóbine  parsy aruzynyng yqpaly mol bolghandyghy jóninde pikirler aitylyp jýr. Shyghystyq óleng órnekteri men taza týrkilik tóltuma týrler, Aristoteliding kәsiby óleng týrlerin jikteytin «Poetika» enbegindegi teoriyalyq tújyrymdardy jetildirgen Ál-Farabiyding óleng teoriyasy turaly zertteui, Á.Nauai, Z.Babyr syndy alyptardyng týrkilik óleng óneri turaly jazghan enbekteri men Nauay poeziyasy arnayy zertteulerdi qajet etedi. Orta ghasyrlardaghy týrki poeziyasy mazmún jәne týr jaghynan parsylyq әdebiyetting kóshirmesi degen de pikirler aitylghany jasyryn emes. Sonday pikirlerding birine zertteushi E.E.Bertelis bylay deydi: «Zavisimosti tureskoy liyteratury ot liyteratury persidskoy - obsheizvestnyy fakt, neodnokratno otmechavshiysya kak vostochnymi, tak y zapadnymy filologamiy.

Ishodya iz etogo fakta, nekotorye iz zapadnyh turkologov prishly k vyvodu, chto liyteratura vhodyashih v krug kulitury islama tureskih narodov predstavlyaet nechto nepolnosennoe. Ee harakterizovaly kak podrajanie klassicheskim tvoreniyam persidskih avtorov, stremilisi otnyati u nee vsyakogo prava na originalinosti y tem samym znachiytelino zaderjalo normalinyy hod ee izucheniya. Takaya tochka zreniya edva ly mojeti byti priznana pravilinoy. Ona yavilasi plodom nedorazumeniya, pritom vesima ponyatnogo, poskoliku vostokovedy, podhodya k vostochnoy liyterature, prilagaly k ney merku, prinyatui pry osenke liyteraturnyh proizvedeniy Zapada» [1, 377]. Osylay batys shyghystanuy men týrkologiyasynyng metodologiyasy birjaqtylyqqa úryndy, poeziyagha qoyylatyn batystyq talaptyng týrkilik poeziyamen qabysa bermeytin tóltuma ereksheligi eskerilmedi. Al Abay poeziyasy mazmún men týr jaghynan da batystyq modeliden ózgeshe poeziya. Abay poeziyasynan halyq auyz ýlgilerindegi qara ólen, maqal, sheshendik sóz, naqyl, jyr, termemen qatar, Orhon-Eniysey jazbalaryndaghy jyr ýlgisin de, týrki klassikalyq poeziyasyn týrin de,  jyraulardyng tolghau janryn da, didaktikalyq saryndy da, shyghystyq ólshemderdi de, orystyq, batystyq óleng ýlgilerin boyyna sinirip, qorytyp, jana dýniye, kәsiby týrdegi klassikalyq ýlgidegi tuyndaghan qazaq ólenin kóre alasyz. Halyq auyz әdebiyetindegi poeziya ýlgilerin ne tasqa qashalghan jazbalardaghy óleng týrlerin paydalanghanda, Abay, әriyne, tikeley paydalanghan joq. Halyqtyq jәne kóne týrkilik poeziya Abaygha deyin de qanshama aqyndardyng shygharmashylyghymen transformasiyagha týsken.   Halyqtyq jәne kóne týrkilik poeziyany Abaygha deyingi týrkilik dara poeziyada órbitu - sopylyq poeziyamen, onyng ishinde Ahmet Yasauiyding poeziyasymen baylanystyrylady. Týrik halyqtarynda derbes túlghalyq poeziyany, onyng ishinde subiektizmge әdiptelgen lirikalyq elementterdi damytqan Yasauy hikmetteri bolsa, hikmet janrynyng keshegi halyqtyq jәne kóne týrkilik, arab-parsylyq poeziyany boyyna sinirgendigin ghalym A.Ábdirәsilqyzy tereng taldaydy [2, 72].

«Abay qazaq poeziyasynyng yrghaqtyq-intonasiyalyq baylyghyn molynan paydalana bilip, óleng órnekterin damytyp, bayytugha zor ýles qosty. Ol jana ólshem, úiqas týrlerin ornyqtyruda qanday asqan ónerpazdyq kórsetse, búrynnan belgili, kóp taraghan ólshem-órnekterdi kerek jerinde qyrnap-óndep, týrlendirip qoldanu jaghynan da sonshalyq zor ónegeli is atqardy» [3, 205],- dep belgili ólentanushy Z.Ahmetov Abay ólenderi órnegining tamyryna kóz jiberudi menzep, poeziyadaghy negizgi instituttar sabaqtastyq, dәstýr jalghastyghy, transformasiya, evolusiya degen ólshemderge kónil audarudy qalaydy. Al óz kezeginde Abay poeziyasy ózine deyingi qazaq әdebiyetining tarihyndaghy dәuirlerdin, kezenderding zandy jalghasy, mәueli jemisi. Zertteushi A.Ábdirәsilqyzy Abaydyng alghashqy kezenderde jazghan ólenderin (1855-1882 jyldar aralyghyndaghy) ýsh týrli úiqasqa bólip qarastyrady:       «aaab («Shyghys aqyndarynsha», «Fzuli, Shamsi, Sayhaliy»), ab vb gb db («Abralygha», «Sap, sap kónilim»), aa ba va ga («Qansonarda býrkitshi shyghady angha», «Qaqtaghan aq kýmistey keng mandayly», t.b.). Atalghan barlyq úiqas týrleri Yasauy hikmetterinde de kezdesedi. Aaab úiqasy Abaydasegiz buyndy ólenderde qoldanylsa, Yasauiyde on eki jәne taza on tórt buyndy hikmetterde kezdesedi.  ab vb gb db úiqasy Abayda jeti buyndy, Yasauiyde on tórt buyndy (7+7) tarmaqtargha tәn. aa ba va ga úiqasymen Abay da, Yasauiyde de on bir buyndy ólender jazylghan. Atalmysh kezendegi Abay ólenderin kóne týrkilik qalyptardy túraqty saqtau tәn ekendigin angharugha bolady. Al 1881 jyldan keyingi aqyn ólenderinde úiqas pen ólshem araqatynasy barynsha týrlengen» [2, 222]. Abay poeziyasyn, lirikasyn teoriyalyq túrghyda zerttegen kezde bizding eskermey jýrgen bir kemshiligimiz bar. Ol kemshilik Abay ólenderin tútas, jalpylay alyp qarastyru bolyp tabylady.  Abay aqyn retinde klassik bolyp birden sap etip astannan týse qalghan joq. Ol satylap damu, ósu, izdenu, enbektenu arqyly, yaghny evolusiyalyq damu arqyly sol biyikke jetti. Al biz birden Abaydyng shyqqan biyigi mejesinen qaraymyz. Ónerdin, poeziyanyng zandylyghyna sýiener bolsaq, sóz ónerining shynyna jetu - tauqimetti júmystyng ghana nәtiyjesi. Abaydyng aqyndyq sheberligining ósu joldary men onyng óleng órnegindegi izdenisteri, tәjiriybeleri qatar damyp, qatar órbip otyruy da zandylyq. Sondyqtan Abaydyng poetikalyq әlemin zertteushiler aqynnyng әrbir ólenining tuuy men onyng órnegining ereksheligine, nelikten búl tandaldy, ol týrge kelu joldary zerttelui qajet. Sonda ghana aqyn shygharmashylyghy jónide tútas kartina ala alamyz, óitpesek, birizdilikke qúrylmaghan, ýzilip-júlynyp alynghan, stihiyaly zertteu әdisterinen úzay almaymyz.

Zertteushi M.Myrzahmetúlynyng da, jas ghalym A.Ábdirәsilqyzynyng da basshylyqqa alyp otyrghan tújyrymdarynyng dúrystyghyn, yaky olardyng týrkilik klassikalyq poeziyagha, onyng ishinde Yasauy poeziyasyna iyek artularynyng dәiektiligin akademik M.Áuezovting ústanymdarymen týsindiruge bolady. M.Áuezovting myna pikirleri mәselege basqasha qyrynan qaraugha ýndeydi: «Osy orayda aita ketetin taghy bir erekshe mәsele bar. Bizde býginge sheyin Abaydyng Shyghyspen baylanysyn aitqanda, keybir jaylary úshqary sóilenedi. Abay músylmansha oqyghandyqtan, arab pen farsy tilin týgel bilgen bop suretteledi. Keybir zertteushiler Abaydy arab, farsy klassikterin de týgel bilgen etip qoyady.

Anyghynda, bes-alty jyl músylmansha oqyghanymen, ol kezdegi shaban oqytudyng shalaghay metodikasyn eske alghanda, Abay arabtyng klassik poeziyasyn týgel úgharlyq dәrejege jetti deu, asyra sóileu bolady.

Sondyqtan da Abaydyng myna sanaghan aqyndarynyng ishinde arabtyng ataqty klassikteri: Mútanәbbi, Ábil Ghala-Maghriyler kezdespeydi. Oghan tilderi týsinikti eng jaqyn bolghandyqtan, Navoi, Fzuly ýlgisi kóp әser etedi. Jas shaghynda sol aqyndar ózderine ýlgi etken Firdousi, Saghdi, Hoja Hafiz tәrizdi úly klassikterding eski ózbek tiline audarylyp, Abaygha sol audarma arqyly tanys boluy kónilge qonymdyraq kórinedi. Búl songhylardy Abay bilgende, týrkishilengen audarmalardan bilu kerek» [4, 90]. Búl pikirden týietinimiz, M.Áuezov Abaydyng óleng órnegi taza arab-parsylyq ólshemder arqyly emes, ol órnekterdi týrkilendirgen A.Yasaui, Á.Nauay dәstýrleri, yaghny týrkilik dәstýr arqyly qalyptasqandyghyn menzese kerek.  Arab-parsylyq ólshemder: aruz, ghazal, mәt uәzini, bәiit, rubay, qasida, ramal, mәsnәui, murabbagh, tәrbiygh, t.b. ýlgileri týrkilik órnekke layyqtanyp, týrik halyqtarynyng dybystalu zandylyqtaryna sәikestendirilip, ynghaylanyp jana týrge úlasqandyghy, transformasiyalandyrylghany  klassikalyq týrkilik poeziya ókilderi shygharmashylyghy arqyly iske asty. Tipti zertteushi A.Ábdirәsilqyzy «murabbagh» óleng órnegin parsy poetikalyq termiynimen atalghanymen, zaty týrkilik óleng ólshemi dey kele, orta ghasyrlarda týrki poetikalyq ónerinde keng taraghan - koshma, sharqy, hikmet, kóg týrlerin tilge tiyek etedi. Ghalym M.Myrzahmetúly «a-a-a-b» úiqasyn týrky gharuz uәzini dep atap, M.Qashqariyding enbegindegi Alyp Er Tonany joqtau ólenimen salystyrsa [5, 182], zertteushi Q.Ómirәliyev týrkilik «a-a-a-b» úiqasyn «kóg» úiqasy dep ataghandyghy belgili [2, 173].

Abaydyng týrkilik óleng órnegimen qatysy sóz bolghanda, mәselege keshendi kelu dúrys bolmaq. Aqyn-jyraular poeziyasy týrkilik klassikalyq poeziyadan bastau alghanyn, al týrkilik klassikalyq poeziya - «kóne týrki óleng dәstýri men arab-parsy poetikasynyng toghysyp, tútastanuynan tughan kóne әdebiyetimizding tarihyndaghy asa kýrdeli kórkemdik-estetikalyq qúbylys» [6, 10] ekendigin eskersek, ghasyrlargha sozylghan poetikalyq jýieni jalghastyryp, damytushy Abay bolsa, odan songhy qazaq aqyndary da sol dәstýrdi jalghastyrushylar bolyp tabylady. Búl túrghydan kelgende, poeziya óte dәstýrshil dep aitsaq bolady.

«Hikmet janry - kóp funksiyaly, kýrdeli simbioz janr, yasauiia tariqatynyng iydeyasyn jetkizushi qúral, týrkilik diniy-sopylyq poeziyanyng negizgi janry. Týrki halyqtary әdebiyetinde manyzdy oryn iyelenetin hikmet janrynyng negizin Qoja Ahmet Yasauy saldy» [7, 6],- degen tújyrymdargha sýiene otyryp, Yasauy damytqan hikmet janrynda kezdesetin birneshe úiqas týrlerin («jelili úiqas» («Bilimdiden shyqqan sóz»), biringhay úiqas («Oygha týstim oilandym»), attamaly úiqas («Ishim ólgen syrtym sau»), qara óleng úiqasy («Ózgege kónilim toyarsyn»), ghazal úiqasy («Ábdirahmangha», «Quanbandar jastyqqa»)) Abay óz ólenderinde paydalanyp, damytqan, órbitken degen pikirlerge kelisemiz.

«Jan dialektikasyn óleng dinamikasymen ótkirleu sheberligi de Abaygha ghana tәn tәsil edi. Álemdik әdebiyetpen boy talastyrghan osy siyaqty aluan-asyr amaldardy Abay tughan әdebiyetining boyyndaghy bar negizden órbitti. Tym dәstýrshil Abay janalyghy endi ózinshe dәstýr taratatyn kemeldilikke kóterildi» [8, 57],- degen ghalym B.Kәribaevanyng pikiri Abay poeziyasynyng dәstýrshildik shenberinde qalyptasyp, damy otyryp, әlemdik biyik dengeyge jetkendigin, úly aqyndargha tәn sheberlik mektebi qalyptasqandyghyn, kesteli sóz ónerining zanghar biyigine kóterilip, ózine deyin qalyptasuy kemeline kele qoymaghan janrlardy sharyqtau shegine deyin jetkizgendigin dóp basyp aighaqtap otyr. Qazaq dep derbes halyq atanghan últtyng jazba poeziyasyn qúnarly tamyryndaghy dәstýrlermen jetildire otyryp, qazaqtyq, últtyq tóltumalyqpen damytqan, gumanizmi men filosofiyasy jóninen de, til beyneliligi men óleng órnekteri jóninen de klassikalyq dengeyge jetkergen Abay poeziyasynyng damu jolynda týrkilik kezeng eleuli oryn alatyndyghy anyq. Abay poeziyasyndaghy týrkilik óleng órnegi arnayy zertteudi súranyp túrghan taqyryp.

«Abay-aqparat»

Noyabri Kenjegharaev

Abay atyndaghy QazÚPU-nin

«Abaytanu» ghylymiy-zertteu

ortalyghynyng agha ghylymy qyzmetkeri, f.gh.k.

 

 

Ádebiyetter:

 

1.     Bertelis E.E. Sufizm y sufiyskaya liyteratura. Moskva: Nauka, 1965.

2.     Ábdirәsilqyzy A. Qoja Ahmet Yasauiyding aqyndyq әlemi. Almaty: KIYE, 2007.

3.     Ahmetov Z. Abaydyng aqyndyq әlemi. Almaty: Ana tili, 1995.

4.     Áuezov M. Abay Qúnanbaev. Almaty: Sanat, 1995.

5.     Myrzahmetúly M. Abay jәne Shyghys. Almaty: Qazaqstan, 1994.

6.     Seytjanov Q. Altyn Orda dәuiri týrki klassikalyq poeziyasynyng kórkemdik erekshelikteri jәne qazaq әdebiyetimen dәstýr sabaqtastyghy. Kand.disser.qoljazbasy. Almaty, 2003.

7.     Ábdirәsilqyzy A. Qoja Ahmet Yasauiyding hikmetterining kórkemdik jәne qúrylymdyq erekshelikteri. Kand.disser.avtoreferaty. Almaty,   2007.

8.     Kәribaeva B. Qazirgi qazaq әdebiyetining kórkemdik damu arnalary. Astana: Elorda, 2001.

0 pikir