Jeksenbi, 19 Mamyr 2024
Ádebiyet 10077 0 pikir 5 Jeltoqsan, 2018 saghat 15:43

Anyz Sherhan (esse)

Ústazdy úly deuding aiyby joq. Úly ústaz dýniyeden ótken kýni ýlken apa telefon soqty. Kónili beker qobaljyp túrghan joq. Jaqsy kóretin nemeresining aty – Sherhan. Qarghaday bolsam da qalam ústap jýrgen song qúrmettep, atyn maghan qoydyrghan. Oilangham joq, «Sherhan bolsyn» dedim. Sherhan qalghan ýsh bauyrynan bólek bolyp ósti. Úly atasyna týr-týsi úqsar-úqsamas, biraq minezi úqsaydy. «Ay men Ayshany» oqy da, bala Sherhandy kór. Búl Sherhan bala kýninde bóltirik asyraghan. Ormanshynyng oquyn bitirip, auyldaghy ýlken apasynyng qasyna ketti. Basqalary sharuanyng bәrin sonyng moynyna artyp tastap, quana-quana qalagha kelip aldy. Aytayyn degenim ol emes.

Jaqynda men de taugha baryp keldim. Taudyng arasy, ormannyng ishi, ózenning jaghasy. Jartastan shyp-shyp shyghyp túrghan tamshylardy kórdim. Jartastyng kóz jasy siyaqty әser etti. Qataldyq pen meyirimdilik qatar ómir sýre beredi eken-au dep oiladym. Sherhan Múrtazanyng da qolyna bir tal gýl ústap túrghanyn kórgenim bar. Samarqannyng kók tasynday erip túr. A.S. degen qas talant bir múnly arudyng aldyna «IYә» ma, «Joq» pa?» dep jazyp ketetin. Ong jaqta otyryp qalghan múnly arudyng nege «iyә» demegenine tanghaldyq. Sol múnly aru Sherhan Múrtazanyng bergen jalghyz tal gýlin qabyl aldy. Keyin «Asyl adamgha nege bir perzent sýigizbedim?» dep jylady.

Eng alghash kezekshilikke týskenim әli esimde. Qoydyng kezegi siyaqty. Better dayyn bolghanda Sheraghana habarlastyq. Tau saghasyndaghy ónerjayda eken. Betterdi sol jerge alyp keludi búiyrdy.

Tik túrghan kýii on alty betti bir taldap kóz aldyna tosyp qarady. Qarap bolghan better qús qanatynday qalyqtap baryp, ýstelding ýstine qonaqtap jatyr. Sahnada Stalinning rólin oinap túrghan sekildi. Ózining ata jauyna úqsaghysy kelgen adamdar bolady. Ruhany әkesi Túrar Rysqúlovty da Stalin aldy, ózining tughan әkesi Múrtazany da Stalin aldy. Sodan da bәlkim Stalin sekildi qatal bolyp ketken shyghar.

Sheraghannyng aldyna eng alghash kirgenim esime týsedi. Ol kezde men jiyrma bes jasta edim. Gagarin gharyshqa úshqan jyly tugham. Sheraghang elu tórt jasta bolatyn. Ashtyq jyly tughan. «Qazaq әdebiyetinde» shyqqan eki әngimemdi únatyp shaqyrtypty. Alayda aldyna kirgende jaqsy kórip túrghanyn kórgem joq. «Qyzyl jebe» romanynda: «Arystannyng emirenui ózinshe. Tipti tughan balasyna meyiri týskenning ózinde týri ashuly siyaqty kórinedi», – dep jazghanyn keyin oqydym. Jazushylar bireu turaly jazdym dep oilaydy, shyndyghynda ózi turaly jazady. «Júmysqa qabyldandyn!» degen bir auyz sóz jana tigilgen otaudyng qazyghyn qaqqanday nyq estildi.

«Qyzyl jebeden» alynghan jogharydaghy sóilemderding astynda: «…birte-birte múzday jýrek jibiyin dedi» degen sóz túr. «Múzday jýrek» degen sózge eriksiz ayal qylasyn. Ekining biri qoldana bermeytin metaforalyq tirkes. Abay atamyzda eki sózding biri. Jýregining basyna múz bop qatqan ne?

Ol kezde «Ay men Aysha» әli tumaghan. Qabaghyn qúrsaghan kirbinning syry bizge júmbaq. Sóitken Sheraghannyng da múzday jýregi birte-birte jibiyin dedi. Júmysty jaqsy istesen, bala demey, shagha demey, enbegindi adal baghalaytyn basshy.

Sheraghang qabarghan qalyng qabaqty, shiryghyp sóilegende shýrshiyip ketetin ettileu erindi kisi. Biraq tolyq deneli emes, qayyng qaptal deuge keletin kýresting adamy. Bastyq bolyp kensede otyrghanday emes, týn qatyp týzde jýrgendey shymyr. Onyng qasynda sol kezdegi taghy bir myqty bas redaktor Seydahmet Berdiqúlovtyng bet-jýzi túnghan sәbiy-suret. Kózderi ýshbúryshtana botalap túratyn. Sol kisinin: «Sherhan aghalaryng әielining perzenthanagha týsip jatqanyna qaramay, jolsapargha shyghyp ketken», – dep balasha tan-tamasha qalyp aitqanyn estidim. Ómir baqy ózin-ózi qayrap, shyndap, shyndauylday qaghylyp-soghylyp ósken jangha bergen baghasy osy. Shyndyghynda Sheraghang kýtpegen jerden shygha kelip, qapyda bas salatyn janalghyshtyng qaterine qay kezde de dayyn bolghan adam.

Men degen talaydy bir shaynap tastaghannan qaldyrmaytyn qarsylastary da onay adamdar emes. Birde Jazushylar Odaghynda Sherhan Múrtazany «Qazaq әdebiyeti» gazetining bas redaktory qyzmetinen ketiruge arnalghan ashyq partiya jinalysy boldy. Sonyng aldynda ghana partiya úiymy hatshysynyng qalbalaqtap, ana kabiynetke bir, myna kabiynetke bir shapqylap jýrgenin kórgenbiz. Keyde taghdyryndy sheshetin oryndargha bilimsiz bireulerdi әdeyi qoqityp qoyyp qoyady. Al Sheraghana jabylghandardyng ózderi qazaqqa bir-bir tu bolyp jýrgen kisiler. Bizding kóz aldymyzda arystanday bolyp jýrgen aghalarymyz shiyebórilerdey qansylasty. Otyz jetinshi jyl bolsa, Sheraghang birden ústalyp ketetindey aiyp taghyldy.

Bir sәt shynynda da otyz jetinshi jylgha tap kelgendey, minber jaqtan suyq lep soqty. «Panturkistik iydeyalargha berilgen», «shygharmasynan panturkizmdi nasihattaytyn tústaryn qysqartyp tastaudy úsynghanymyzda tyndamaghan» degendey syndar aityldy. Qúddy «Qyzyl jebe», «Júldyz kópir», «Qyl kópir», «Tamúq» roman-hamsasynyng keyipkeri Túrar Rysqúlov úmytylyp, ornyna Sherhan Múrtaza jauap berip túrghan sekildi bolyp kórindi. «Kenestik ensiklopediyalyq sózdikte»: «Panturkizm – HH ghasyr
basynda payda bolghan týrik burjua-ziyalyq-pomeshiktik tobynyng reak-siyalyq shovinistik doktrinasy», – degen anyqtama bar. Sonymen birge Týrkiyanyng basshylyghymen týrki tildes halyqtardy biriktirudi ýgitteytini keltirilgen. Al romannyng bas keyipkeri Túrar Rysqúlov sol iydeyanyng jeteginde bolyp, týrki tildes elderding tuyn kótergisi kelgen túlgha. Túrar Rysqúlovty qayta tiriltip әkelip jazalau eshkimning qolynan kelmeydi. Endeshe keyipkerding ornyna avtordy jazalap jiberu qolda túrghan sharua siyaqty.

Sherhan Múrtaza qazaqsha sóilese, jeniletinin bildi. Minbege shyqty da, oryssha sóiledi. Auyldy jerde mektep bitirgenmen, oqudy Mәskeude oqyghan. «Shygharmamnyng kýdikti jerlerin qysqartam» demedi, «oybay, aiyptymyn» dep keshirim de súramady. Qayta jelkesi kýjireyip, ruhtanyp ketti. Túrardyng tuy romanda bir jelbirese, minbede eki jelbiredi. Namysy biyik adamnyng shamyrqanghany zaldy da dýrk kóterip әketti. Mәjilis zalynda otyrghandar týgel qol soqqanda, әlgi jiyndy úiymdastyrushylar bastaryn eriksiz tómen saldy. Basqasyn aitpay-aq qoyayyn, Sheraghandy bir qúlatqysy kelgen adam, ol Bekejan Tilegenov bolatyn. «Júldyz» jurnalynyng bas redaktorlyghyn pәlenbay jyl atqardy, Ortalyq Komiytetting iydeologiya salasynda týgenbay jyl jauapty qyzmet istedi. Ózi de roman jazyp, jazushylyqtyng azabyn bir kisidey kórip jýrgen adam. Sheraghana ózdiginen úrynbaghan shyghar, tapsyrmamen istegen bolar. Kim bilgen, biraq.

Jazushy Didahmet Áshimhanúlynyng «Bir poyyz bir auyl el qúsap synsyp kóship bara jatty» degendey bir sóilemi bar edi. Jolma-jol esime týspey túr. Poyyzgha mingen sayyn oiyma keledi. Anda-sanda jazushylarmen birge mereytoygha barghanda mine, sonda ghoy bir qauym el qúsap jónkiletinimiz. Sonday sapardyng birinde Sherhan Múrtaza, Múhtar Maghauiyn, Sayyn Múratbekov, Ramazan Toqtarov, Úlyqbek Esdәulet, Jolaman Túrsynbaev, taghy biraz tanymal adamdar bәri bir poyyzgha, bir poyyz bolghanda da bir vagongha otyrdy. Ol sapardyng qay jyldyng esebine kiretinin op-onay eseptep shygharyp alugha bolady. Ákim Tarazy alpys jasqa tolyp, sony atap ótuge ketip bara jatqanbyz. Sheraghang júmysta qamaudaghy arystanday kýrkirep jýrse, sapargha shyqqanda ormandaghy ang patshasynday dýrkiretip jýredi. Tatarsha әndi bir qayyryp, әzil-qaljyndy eki qayyryp, ainalasyn da arqalandyryp tastaydy.

Biraq eki jazushy kupeden shyqpay qoydy. Bireui Múhtar Maghauiyn, ekinshisi – Sayyn Múratbekov. Sheraghanmen aralarynda salqyndyq bar dep estiytinbiz. Biz ýshin birinen biri kem emes. Múhtar Maghauin Múhtar Áuezovterdin, Sayyn Múratbekov Beyimbet Maylinderding kózindey adamdar. Sol ekeui kupeden shyqpay otyr. Sonyng aldynda ghana Múhtar Maghauin mening tazy it turaly bir әngimemdi Talasbek Ásemqúlovqa aityp, Talasbek orysshagha audartqan. Tap sol kezde men Sherhan Múrtazanyng qolastyna bara qalyppyn. Taghdyr joly degen sol. Bireu betimdi týzep jiberse, Múhtar aghanyng qolastynan shyqpaqpyn. Onda, әriyne, jol basqa arnagha týsui mýmkin. Bir sózben aitqanda, bir vagonnyng ishinde bolghan sol oqigha maghan auyr tiydi. Mening basymdaghy jaghday basqalardyng da basynda bolmauy mýmkin emes. Sóitsek ol Sheraghannyng da jýregine tikendey qadalyp kele jatypty.

Anda-sanda ainalasyn týgendep qoyyp otyrghan. Bir kezde orta tolmay túrghanday qonyltaqsydy. Bәrimiz syrtynan kóz tikken kórshi kupege bardy da, esigin serpip ashyp jiberdi. Ishten shekeleri torsyqtay bolyp eki asyl aghamyzdyng әr-әrkimge armanday bolghan beynesi jarq etip kórindi. Bireuge Ghabit Mýsirepovke arnap shygharghan ózining «Qyz-qaraghay» atty әni turaly aityp túrghan Jolaman Túrsynbaev qylghyndy da qaldy. Sol kezde nege ekenin bilmeymin, Ákim Tarazidyng denesi kýptey bop isinip túrghanday kórinip edi. «Osy kisi auyra ma eken?» dep bir oilap qoygham. Allagha shýkir, kimning arqasy bolsa da, qazir seksen bes jasqa tolyp otyr. Ózining sol alpys jyldyq mereytoyyna ketip bara jatqan son, Ákim Tarazy da selt etip beri búryldy.

– Qos relis qúsap ajyramay otyrghandaryna bolayyn, – dedi Sheraghang ózining әdettegi túrysymen esik kózinde qalbayyp túryp. – Myna tabanymyzdyng astyndaghy shoyyn jol biz bir jaqqa búrylayyq desek te búrghyzbaydy. Ógizdey ókirip jer sýzgen poyyzynnyng týri mynau. Bir vagongha qamalyp osy ketkenimiz ketken. Bireudi jaqtyrmadym eken dep, aidalagha týsip te qala almaysyn, basqa jolgha týsip te kete almaysyn. Barar jerimiz de, qonar jerimiz de bireu, aghayyndar. Búl poyyz Núq payghambardyng kemesi emes shyghar, biraq tap qazir biz ýshin sol kemeden bir de kem emes. Jýrinder, birge otyryp as isheyik!

Qas-qaghym sәtte olardyng otsha sharpysqan kózderining úshy kәdimgidey núrlana qalghanyn kórdim. Ýsheuining de birer sekundqa úshqynday qalghan janarlary birin-biri ózimsine aimalap ótti. Ókinishke qaray, men ghana bayqaghan ol jylylyq onsha kópke sozylghan joq jәne basqa eshkim bayqap ta ýlgermedi. Ony kóru ýshin de kóz kerek nemese bir jar bolmay, bәrin birdey jaqsy kóru kerek. Sóitip kelgen aghalarymyz Biylikólding jaghasyna bir qonyp shyqqannan keyin bir ýiding balalarynday arqa-jarqa bolyp otyrdy.

Ramazan aghamyzdyng shashy úipalaqtanyp ketken eken, qol ainany alyp qaray bergende:

– Áy, ainagha bayqap qarashy, andaghy shashyndy kórip shoshyp talyp qalarsyn, – dep saq etkizdi Sheraghan.

Oghan da bәri jaryla kýldi. Bir-bir sengir bop әr jerde túrghandardyng basy jiylyp, bir tau boldy. Bau-rayynda biz jýrdik, bizdi kýtken el jýrdi. Búl kýnde Sayyn Múratbekov pen Ramazan Toqtarov aghalarymyz o dýniyelik bolghan. Ákim Tarazy Astanada, Múhtar Maghauin shetelde túrady. Sheraghandy osy qonyr kýzde ghana qaytpas sapargha shygharyp saldyq. Olardyng ókshesin basqandardyng da qanshasy ketti. Raqymjan Otarbaev Aral turaly maqalasyna «Atyraui» dep qol qoyghanda, Sheraghan: «Jýreyik sol, bireumiz Tarazi, bireumiz Atyrauy bop!» – dep kózin aspandata alaytqan. Atyraudan Ábish Kekilbayúlyn qasyna ertken Sheraghan, keyin Ábish aghagha etene Rahymjandy da ortasyna tartty. Shyghystan Oralhan Bókeydi nóker qylghan Sheraghan, keyin Oralhan aghagha etene Didahmetti de qaramaghyna aldy. Búdan artyq qazaqqa qanday ýlgi kerek?! Osy atalghan Ábish Kekilbayúly da, Oralhan Bókey de, Didahmet Áshimhanov ta, Rahymjan Otarbaev ta qazir ómirde joq, biraq sondarynda qanday iz qaldy desenizshi!

Qordaydyng qonyr qúljasy qazir mýiizi syrqyrap jabyrqap ol jýr. Ony Qordaydyng qonyr qúljasy atandyrghan da Sherhan Múrtaza.

Sheraghang Almaty men auylynyng arasyn jol qylyp, ary-beri ótkende qos tigetin Nesipbek Dәutayúly sol. Sheraghanmen qos tigip kýtip, qona jatyp әngimelesken adamynyng biri. Olardyng әngimesi kәkir-shýkir әngime emes. Tolstoydan bastaydy, Áuezovke toqtaydy, Aytmatovpen ayaqtaydy. Áriyne, sózding túzdyghyn Abaydan keltiredi. «Molasynday baqsynyn, Jalghyz qaldym – tap shynym!».

Ruhany ini degen keyde tughan bauyrynnan da jaqyn bolyp ketedi. Nesipbek Dәutayúlynyng ózi de qazir jetpisten asty. El arasynda kisilikting әngimesin aityp jýretin azamat. Jambyl oblysynda Serik Ýmbetov әkim bop túrghanda olar Sheraghang ýsheui agha dos, ini dos boldy. Bizding biluimizshe, «әkim qara» degen tirkesti Sheraghang oilap tapqan. «Qara tútayyq, túlypqa qarap móniregen búzauday bolyp jýrmeyik» deytin. Sheneunikterdi shenep sóileuge beyim qalamger Serik Ýmbetovke kelgende: «Eki oblysqa әkim boldy, halqyna jaqyn boldy», – dep jazypty. Ásirese ýlken sayasatqa aralasqan adamdar ýshin sertke berik bolu, uәde sózinde túru jaqsy qasiyet ekenin aitypty.

(Sherhan Múrtazanyn qoyyn dәpterine salghan suret)

Sonymen Sheraghang Almatydan shyghyp, auylyna jol tartady. Qordayda Nesipbek Dәutayúly kýtip alyp, ózining tughan jeri IYirsugha aparady. IYirsu Kenen Ázirbaev meken etip, oghan Jambyl atamyz qonaqqa barghan jer eken. Kenenning júrtynda Kenenning kózindey kóretin bir tas bar kórinedi. Ondaydy Sheraghang attap ótken emes. Nesipbek Dәutayúly: «Jambyl jәkemning jambasy tiygen tas», – dep, Sheraghandy sol tasqa taqqa otyrghyzghanday әspettep otyrghyzady. Sodan shabyt alghan Sheraghang odan әri Terisózenning jaghasyna baryp demalghandy da teris kórmeydi. Sheraghannyng batasymen Serik Ýmbetov bәri «Jambyl» jurnalyn shygharalyq dep bәtualasatyn jer osy jer.

Ángimeni odan әri terendetsek, Sheraghannyng ómirine Kenen atamyzdyng kenje qyzy Aqbilekting qalay aralas-qany oigha oralady. Alma men mahabbattyng jalghyz belgisindey bop, Jualyda atqaminerler salyp bergen ýy ghana túr.

Ol ýiding qalay salynghany da eldik pen kisilikting kósheli kórinisindey edi. Belgili qogham qayratkeri Asanbay Asqarov basshy bolyp túrghanda, bir joly esine týsip, Kenenning jayyn súraydy. Estigen әngimesine qanaghattanbay sәlem bere barsa, Kenen aqyn eski tamda júpyny ghana ghúmyr keship jatypty. «Múnymyz eldik atymyzgha syn bolar» dep, ortalyqtan ensesi kóterinki jana ýy saldyryp beripti. Ol ýy qazir múrajaygha ainalyp, keyingi úrpaqtyng iygiligine jarap otyr. Tughan jerde Sheraghannyng shanyraghy deytindey bir ýy túrghyzu osynday iygi niyetten tughan. Ol júmysty әueli Jambyl oblysyn basqaryp túrghan kezinde Amalbek Tshanov qolgha alghan eken. Biraq bos túrghan dayyn ýidi qayta jóndeuden ótkizip jatqanda qyzmeti auysyp ketipti. Odan keyingi әkim Sheraghannyng ornyn onsha-múnsha týsine qoymaghan bolsa kerek, sharuany jarty joldan qantaryp tastapty. Serik Ýmbetov Jambylgha basshy bolyp kelgende osy әngime aldynan shyghady. «Eski ýidi janalap ne janymyzgha zor keldi?» degen әngime tuady. Búl naryqty da narday noqtalap minip, el-júrt ense kóterip qalghan kez eken. Sol tústa audan basqaryp túrghan әkim Ermek Ýsenbaev bar amanatty óz moynyna alypty. Kóp jyl jyr bolghan ýy aqyry salynyp bitip, Sheraghang jylda jazda ýsh-tórt ay el ishine kelip túratyn bolypty.

Anda-sanda auyl syrtynda bireu qalbayyp atqa minip bara jatady deydi. Atqaminer bireu me deyin dese qarapayym, mal qaraghan bireu me deyin dese asyghys emes. Biraq kelimdi-ketimdi qonaqtarynyng kóligi týzu. El әlgi salt attyny qara tútyp, kәdimgidey boy ýirete bastaghan eken. Bir kýni onyng ýiine eki attyly kisi kelip týsipti. Aghaly-inili adamdarday shúrqyray amandasyp, jay súrasqan song mynanday syr shertiledi. Sheraghannyng auylgha kelip, el ishinde túryp jatqany ainalasyna tegis mәlim bolghan. Qashan kórseng de shúqshiyp jazu jazyp otyrady da, qalamnan qol bosaghanda atqa minip, qyrgha shyghyp, qydyrystap qaytady. Osyny estip shydap jata almaghan shekaralas audannyng әkimi Darhan Mynbay Ózbekstannyng Zamin degen audanyndaghy ataqty bir sheberge arnayy er-túrman jasatyp әkelipti. Múny kórgen Sheraghan: «Atym jaqsy, biraq er-túrmany tozynqy edi, endi Aqsu-Jabaghylyny aralap qaytsam da bolady», – dep kóterilip qalypty. Darhannyng qasyndaghy serigi Perdebay Tәnirbergenov Sheraghannyng atyna sol jerde er-túrmanyn salyp, aiyl-tartpasyn tartyp beripti.

Jualy Jambyl oblysynda bolghanmen, Ontýstik Qazaqstanmen de qoyyndasyp jatqan audan. Ásirese maly men jany bólek sanalatyn eki oblysty bir Sheraghang biriktirip jibergendey tuystasa qalady. Jambylda Nesipbek bolsa, Shymkentte Marhabat Bayghút bar. Marhabat aghamyzgha arnayy habarlasyp, bir-eki auyz estelik súradyq. Marhabat Bayghút tughan әkesin joqtap otyrghanymyzday aldymen: «Sizge Alla razy bolsyn, Sheraghannyng aruaghy razy bolsyn», – dep hat jazyp jiberipti. Sondaghy aitqan Marhabat Bayghúttyng әngimesi mynau:

«1982 jyly eki әngimeme «Qazaq әdebiyeti» gazetining syilyghy berilip, laureat atandym. Almatygha jolym týsip, gazetting jauhatshysy Qajyghaly Múhanbetqaliyevke jolyghyp qaldym. «Júrt siyaqty emessin, qasqa. Jolamaysyn. Jumaysyng da, juymaysyng da, – dedi ol әzildep. – Sheraghana kirip, sәlemdesip shyqpaymysyn?»

«Uaghaleykýmassalam!» dep, әjepteuir yqylas tanytqanday edi. Artynsha týksiyip, temekisining kýlin týnerinkirep týsirdi. Jótkirindi. Aldyndaghy qaghazgha qarap, qatelerdi týzeuge kiristi. Birazdan song ghana: «I-iy-ә-ә, ke-e-el», – dedi. «Ángimelerime bәige beripsizder, alghysymdy bildirgeli kep em, agha». Kózәinegining ýstinen qarady-au sonda. «Alghysyndy bizge emes, bәige әpergen әngimelerine ait», – dedi. Qabaghyn týie týsti. Qaghazyna qayta ýnildi. «Jaqsy onda», – dedim. «Jaqsy», – dedi ol kisi. «Sheraghang jaqtyrmady. Beker kirgen ekem», – dedim Qajyghaligha. Ol qalay bolghanyn súrady. Syqylyqtap túryp kýldi.

Arada biraz jyl ótkende Qazjazodaq basqarmasynyng bas-qosuynan shyqsaq, Sheraghang ekinshi qabattaghy kóne divanda otyr eken. Janynda Saylaubek Júmabek bar. «Súraghan balanyz mynau, kele jatyr ghoy», – dedi Saylaubek tógile kýlip. «Sheraghang da bizdi súraydy eken-au» dep tanyrqay jaqyndadyq. «Kóp boldy. Aqsuyma barmaghaly-y-y, Kóp boldy Jabaghylymdy kórmegeli-i-i-e-ey…» dep әndetti. «Qysqasy Aqsu-Jabaghylymdy ansap jýrmin. Baryp, aralasam deymin», – dedi. Jelkemizdi qasydyq. Kýmiljidik. «Agha, aralaghangha bolady ghoy. Biraq, sizderge jaghday kerek qoy, – dedik. – Audannyng basshylary… birtýrlileu dә…».

Sheraghang Saylaubekpen qol kýrestirip otyryp: «Bizge basshylardyng da, jaghdaydyng da keregi shamaly. Tórt bólke nan bolsa, Aqsu-Jabaghylynyng balbastaularyna batyryp jep jýre beremiz», – dedi. Tútqabay Imanbekúlyn aragha salyp, audan basshylaryn iykemge keltirip, kelesi jyly Sheraghandy Aqsu-Jabaghylygha shaqyrtqanymyz jadymyzda janghyrady-ay…».

Sheraghannyng ol saparlary jәy sapar emes. Qordaygha ghana baryp, Jualyda ghana jatyp alghan joq. Shyghystaghy Qatonqaraghaygha da bardy, Abyralyny da kórdi, Atyrauda da jýrdi. Elding múnyn múndady, joghyn joqtady. Ony kórkem shygharmalary men publisistikalyq maqalalarynda ghana jazyp qoyghan joq. Sonyng bәrin Parlamentte kóterdi, Preziydentting aldynda aitty, Ýkimetting aldyna mәsele etip qoydy. Sheraghannyng Parlamenttegi anyz bolghan sózderi әli kýnge el jadynda jýr. «Ayyr til jylanda ghana bolady, al adamda til bireu», «Jerdi satu – Anandy satumen ten» degen sózderi, Esenghaly Raushanov aitpaqshy, búl kýnde aforizmge ainalyp ketken. Sonyng birin Darhan Mynbay bylaysha esimizge saldy:

«Jas kezimizde Parlamentte ilespe audarma jasaytynbyz. Bir kýni Resey Atom jәne energetika ministrligining ókilderi keldi. Basshysy ministrding orynbasary, qasyndaghylary da osal emes, kileng generaldar. «Songhy synaq jasaugha rúqsat berinizder. Abyralyda jarylys jasaytyn shúqyrlaryn qazyp qoyyp edik», – deydi. Osy mәselemen Preziydent Núrsúltan Nazarbaevqa shyqsa, ol kisi «Parlament sheshsin» dep jol siltep jiberipti. Sonda Sheraghang Parlamentte: «Qoltyrauyn degen bir hayuan bar. Jemtigin jútardyng aldynda kóz jasyn syghyp-syghyp alady eken de qylghytyp jiberedi eken. Senderding ýiip-tógip beremiz degen ótemaqylaryna әr otbasyna 15 bólkeden ghana nan keledi. Ol qanshama jyldan beri yadrolyq synaqtan zardap shegip kele jatqan halyqtyng qay jerine júq bolady?!» – dedi. Sóitip songhy synaq sol kýii jasalmay qaldy».

Qosh, sonymen Sherhan Múrtaza biraz jyl auylgha baryp túrdy. Onyng endigi ómiri balyq aulap jýrgen Sholohovtyng ómirindey deuge de bolady. Biraq, Oralhan Bókey: «Sheragha, tómenge bir qaranyzshy, biz kóriner me ekenbiz?» degendey de uaqyttar bolghan. «Qazaq әdebiyetin» de shygharyp, «Qyzyl jebeni» de jazyp, «Janpidany» da audarugha uaqyt tapqan. «Qara marjan» romany ýshin memlekettik syilyq alghan. Eki-ýsh mәrte deputattyqqa saylanghan. Qay jerde de nayzanyng úshynday bolyp, sózding eng ótkir úshynda jýrgen. Qalamgerlik pen qayratkerlik samúryqtyng qos qanatynday qay biyikke alyp úshpady desenizshi. Qoly bos, qalamy azat, endi ne isteydi? «Sen qaydan keldin? – degende bir danyshpan: – Men Balalyqtyng elinen keldim, – degen eken». «Ay men Aysha» romanynyng alghashqy joldaryndaghy osy sózder bәrin aityp túr.

Búl kitaptyng janryn «roman-pritcha» dep qoigha da bolady. Múnda kópti kórgen adamnyng balalyq shaghy suretteledi. Ár epizodynyng basy bar, ayaghy bar, oqugha jenil tartymdy janr týrin tandaghan. Avtor óz ómirin jazyp otyrsa da, oqighanyng ishine minbelep kirip ketpeydi. Qas sheberlik keyipkerimen birge egile jónelmey, syrttay baqylap jazudan da kórinis tapsa kerek. Kózinnen jas, qalamynnan qan tamyp otyryp jazsan, ol әnsheyin jylauyq dýnie ghana bolyp qaluy mýmkin. Keybir jazushylar keyipkerlerimen birge ebil-debili shyghyp egilip jazady, biraq oqyrmany egilmeydi. Ásili nәzik lirizm qatal realizmmen astasqan jerde bos kólgirsuge oryn bolmaugha tiyis. Sheraghannyng qalamyna әlem klassikterining jeke adamnyng ómirin jaratylystan bóle-jarmay, birtútas kýiinde alyp jazatyn tәmsildik tәsil tәn der edik.

Sheraghandy shygharmashylyq túrghyda etene týsingen qalamgerding biri Aygýl Kemelbaeva. «Sherhan aghada naghyz qazaqqa tәn mәrttik bar, – dedi Aygýl telefon soghyp әngimeleskenimizde. – Elding ol kisini jaqsy kóretini sondyqtan bolar. Iliyas Esenberlin «Kóshpendiler» trilogiyasynda qazaq rularyn almas qylyshqa teneydi. Mәrttik almas qylysh siyaqty adam balasynyng boyyndaghy eng asyl qasiyet dep sanaymyn. Ayshanyng mún-zaryn kóktegi aigha aituy qiyal da, әlsizdik te emes. Qiyn-qystauda úrpaghyn aman alyp shyghatyn qaysar qazaq әieli, Sheraghannyng ayauly anasy mening de keyipkerim boldy».

Aygýl «Ay men Aysha» romanyn 1995 jyly oqypty. Jazushynyng eki shygharmasynyng negizinde inssenirovka jasapty. Ol tuyndy Sherhan Múrtazanyng 80 jyldyq mereytoyynda bas jýlde alghan. M.Áuezov atyndaghy Memlekettik akademiyalyq qazaq drama teatry qolqa salghan eken. Biraq әzirge sahnagha qoyyludyng sәti týspey túrghan kórinedi. Sol dýnie biyl «Teatr» jurnalynda jariyalanypty, atauy – «Jesirler». Onda bala Sherhannyng ózining de beynesi bar. Sheraghannyng ózi men anasynyng aqiqy beynesin somdaghan alghashqy tuyndy.

«Jany jomart Sheraghanda kishini mensinbeu, ózinen asyrmaugha tyrysu pighyly yrymgha joq bolatyn, – dedi Aygýl. – 2001 jyly kýzde, úmytpasam, qazan aiy, «Jas Alash» gazetinde belgili jurnalist Nazira Bayyrbek Sheraghanmen ýlken súhbat jasaghan bolatyn. «Keyingi jastardan Aygýl Kemelbaevanyng prozasyn izdep jýrip oqimyn» – depti Sheraghan. Dualy auyzdan shyqqan bir auyz sózden song qily reaksiyalardy kórdim. Dattaudy, til tiygizudi, qisynsyz kýdik aitqandy, sýisingendi de. Onyng bәri әnsheyin pendeshilik qoy. Sheraghang turaly bir maqalam 2012 jyly jaryq kórdi, «Sóz hikmet» atty kitabyma endi. Endigisi Sheraghannyng óz beynesi, anasy Aysha bar inssenirovka jerde qalmasa eken deymin. Sheraghannyng ruhy óshpesin».

«Endi bitti, tausyldy» degen Sheraghang osylaysha taghy bir júldyzdy jol saldy. «Osymen boyyndaghysyn sarqyp bergen shyghar» degende, «Bir kem dýniye» jarq ete qaldy. «Bir kem dýniye» qazirgi tilmen aitqanda naghyz «hit» boldy. «Bir kem dýniyenin» mysal bolmaghan jeri joq. «Bir kem dýniyenin» ýzindisi basylmaghan gazet joq. «Bir kem dýniyeni» kóshirip baspaghan sayt ta qalmady. Qala berdi ol, kýndelikti aytatyn sózimizding siraghasyna da ainaldy. «Ay men Aysha» jylatsa, «Bir kem dýniye» júbatty. Sheraghannyng qaysar qalamyn auru alyp jyqpaghanda, taghy bir qayrat kórsetui bek mýmkin edi. Óitkeni auyl syrtyndaghy salt atty qyrgha qaray qalbayyp beker ketip bara jatpaytyn.

Sheraghannyng qyzmettik aq «Volgasy» bar edi, oghan nege minbegenimiz esimde joq. Sol joly Sheraghanmen birge qayda bardyq, ony da úmytyppyn. Biraq qazirgi Dostyq kóshesi men Abay danghylynyng qiylysy ekenin anyq bilem. Basqasyn úmytyp, ony nege úmytpaghanymnyng sebebi de bar shyghar. Astymyzda qunaqtay bir «Jiguli» bolghan siyaqty. Janylyspasam, rólde Sheraghannyng úly Batyljan otyrghan boluy kerek. Sebebi, qiylysqa kelip toqtaghanda, aldymyzdan qyzghaldaqtay qúlpyryp kóp qyzdar ótti. Sol kezde Sheraghannyng ýilenbey jýrinkirep qalghan úlyna: «Áy, búlardan artyq hor qyzdaryn qaydan tabasyn?» – dep shamyrqana til qatqany esimde qalypty. Batyljangha tartyna-tartyna telefon soqqanymda, sol esime týsti. «Sheraghannyng halin súrap shyqsam ba dep edim», – dedim. «Asa qajettilik bolmasa, mazasyn almaghan dúrys shyghar», – degen jauap aldym. Týsindim…

Ómir boyy elding basyndaghy keselmen alysqan adam, endi óz boyyndaghy keselmen kýresip jatyr. Qasynda qyzy Alma men úly Batyljan kýzetip otyr dep estiymiz. Ony-múny jaghdayyn jasap, sol kýnderi de úmytpay baryp-qaytyp jýrgen Serik Ýmbetovterding jóni basqa. «Tanydy, tanymaghanda» dep, ol kisi de syr bergisi kelmeydi. Biraq, qansha qimastyqqa salsang da, endigi bet alystyng jayy belgili bolyp qalghanday edi. Biz sóitip Sheraghanmen úzaq qoshtastyq. Qúddy «Bir kem dýniye», «Bir kem dýniye», «Bir kem dýniye» degen sóz miymyzda da, manayymyzda da kýbirlep, sybyrlap túrghangha úqsady.

Kensaydyng bir biyiginde Bauyrjan Momyshúly jatyr. Sheraghana topyraq sol biyikting eteginen búiyrdy. Kezinde Kensaydyng bastyghy Groza degen bireu bolghan eken. Baukene әlgi jerdi qimaghan ba, bir bәle. Sonda Sherhan Múrtaza men Sayyn Múratbekov tartqanday ghyp alypty desedi. Aqyry sol jerding tómengi jaghyna ózi baryp jatty.

Mening kónili jaqsy agham «ýsh uys topyraq saldym» dedi. «Biri óz atymnan, ekinshisi bala-shaghamnyng atynan, ýshinshisi elimning atynan». Sheraghana ómirde de ini bolghan, tósek tartyp jatqanda da qasynan tabylghan, jer qoynyna berilgende de basynda túrghan sol kisi de: «Bir kem dýniye» dep kýbir etti.

Ertesine taudan patyrlatyp týsken Qordaydyng qonyr qúljasy, Jualydaghy iyesiz ýige túmsyq tirep bir-aq toqtady. Ýy syrtynda «kim bar-au?» degendey bógelip, mýiizin olay da shayqap túrdy, búlay da shayqap túrdy. Sodan song adam keypine endi de, esikti jәilap ashyp ishke kirdi. Ýstin adaqtap shyqty da, astyndaghy úragha týsti. Qoljazbalar, suretter, bir chemodan, taghy biraz zattar bar eken. Bәrin jiyp-terip aldy da, kimge amanattaymyn dep daghdaryp qaldy. Biraq ol zattar iyesiz qalghan joq. Sheraghannyng taghy bir ruhany inisi Darhan Qydyrәlining qolyna tapsyryldy. Óitkeni «Egemen Qazaqstan» da Sheraghang jan bitirip, qan jýgirtken qarashanyraq bolatyn.

Qonyr qúlja syrtqa shyqty da, qaytadan hayuan keypine enip, kerdendep túra qaldy. Auyl syrtynda bir salt atty qalbayyp, qyrgha qaray qydyrystap ketip bara jatyr eken. Anshy ma deyin dese, iyghynda myltyghy joq, mal qaraghan bireu me deyin dese, qolynda qamshysy joq. Bir kem dýnie degen, mine, osy!

Jýsipbek Qorghasbek

«Aq jelken» jurnaly, №11
Qarasha, 2018

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2146
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2551
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2364
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1661