Jeksenbi, 25 Aqpan 2024
Janalyqtar 3213 0 pikir 31 Nauryz, 2011 saghat 09:58

Núra Matay. Últshyldar neden útyldy?..

Osy kýni últtyng ýnin onyng kózqarasy men ústanymyn kórsetu, jetkizu - erikkenning ermegine ainalghanday. Birneshe adamnyng tóbesi qosylghan kez kelgen qoghamdyq qozghalys býtin bir últtyng atynan sóileudi әdet qylyp aldy. Osynday qozghalys, úiymdardyng ýndeuleri, ashyq hattary, sóilegen sózderi bir qalypty bolyp keledi. Eng әueli qandayda bir últtyq mәseleni kótergende badyrayyp túratyn dýnie - jalandyq. Úrandatu, qyzyl sóz. Nysanasy bireu - biylik. Jәne búqara aldynda sóileu men mәseleni kóterudegi sayasy sauatsyzdyq onyng ýstine últ mәselesi dep alyp shyqqan dýniyege týbegeyli demey-aq qoyayyq, tym qúrysa, nening ne ekenine taldaudyn, dayyndyqtyng joqtyghy. Sonymen jalandyqqa beyim biraz ghana júrtty jinap qazaqtyng atynan jiylysty jii ashu - eldi biz aityp otyrghan úiymdar men qozghalystardan qashyra bastady. Sebebi, býgingi qoghamgha qyzyl sóz ben jalang úrannyng ótpeytindigin uaqyt dәleldedi.

Últtyq úiymdardyng qauqary Almatydan asa almay keledi.  Almaty bolghanda, Almatynyng ishin kernep bara jatqan jәne týgi joq. Últtyq úiymdar dep otyrghanymyzdyng deni  úran men úr da jyq sózge beyim az ghana toptyng aiqay toly jiyny ghana. Álbette, úiymdar arqyly últ sózin aityp jýrmin deytin azamattardyng boyyndaghy últshyldyghy men azamattyghyna, namysqoylyghyna shәk keltirmeymiz. Bizdiki - etikti etikshi tikse degen tilek qana.

Osy kýni últtyng ýnin onyng kózqarasy men ústanymyn kórsetu, jetkizu - erikkenning ermegine ainalghanday. Birneshe adamnyng tóbesi qosylghan kez kelgen qoghamdyq qozghalys býtin bir últtyng atynan sóileudi әdet qylyp aldy. Osynday qozghalys, úiymdardyng ýndeuleri, ashyq hattary, sóilegen sózderi bir qalypty bolyp keledi. Eng әueli qandayda bir últtyq mәseleni kótergende badyrayyp túratyn dýnie - jalandyq. Úrandatu, qyzyl sóz. Nysanasy bireu - biylik. Jәne búqara aldynda sóileu men mәseleni kóterudegi sayasy sauatsyzdyq onyng ýstine últ mәselesi dep alyp shyqqan dýniyege týbegeyli demey-aq qoyayyq, tym qúrysa, nening ne ekenine taldaudyn, dayyndyqtyng joqtyghy. Sonymen jalandyqqa beyim biraz ghana júrtty jinap qazaqtyng atynan jiylysty jii ashu - eldi biz aityp otyrghan úiymdar men qozghalystardan qashyra bastady. Sebebi, býgingi qoghamgha qyzyl sóz ben jalang úrannyng ótpeytindigin uaqyt dәleldedi.

Últtyq úiymdardyng qauqary Almatydan asa almay keledi.  Almaty bolghanda, Almatynyng ishin kernep bara jatqan jәne týgi joq. Últtyq úiymdar dep otyrghanymyzdyng deni  úran men úr da jyq sózge beyim az ghana toptyng aiqay toly jiyny ghana. Álbette, úiymdar arqyly últ sózin aityp jýrmin deytin azamattardyng boyyndaghy últshyldyghy men azamattyghyna, namysqoylyghyna shәk keltirmeymiz. Bizdiki - etikti etikshi tikse degen tilek qana.

«Últym» dep shyryldaghan úiymdardyng jiyndaryna azamattar belsendiligining tym tómen boluyn  jogharyda  jorydyq. Taghy bir qosar, últtyq mәseleler biylik pen ózge de qoghamgha yqpaldy toptar men úiymdardyn, azamattardyng tarapynan elenbey keledi. Kerisinshe, torghayday toptyng jeke ústanymdary men biylikke kózqarastaryn últtyng atynan aituy últtyng dengeyi retinde qabyldanyp, býtin halyqtyng atyna syn kelip jatatyny jasyryn emes.

Aqpanda jariya bolghan saylaugha keybir últtyq úiymdardyng belsendileri de qatysty. Ayaghy qúrdym boldy. Nege? Sebep - dengey men dayyndyqtyng joqtyghynda. Jәne el aumaghynda salmaqtyng joqtyghy hәm qarjylyq tapshylyq. Qarjy demekshi, Europany panalap jýrgen Múhtar Áblyazov pen Rahat Áliyevting qarjysyna bola jer mәselesin kótergen últtyq úiymdar men ózge toptardyng da dausy qúmyghyp, qúmgha sindi. IYә, últtyq mәsele bar. Biraq ony kimning jәne qalay kóteruinde.

 

Á degende el ishinde «Múhtar Shahanov saylaugha týsedi eken», «oppozisiyadan Toqtar Áubәkirov úsynylmaqshy» degen әngime aqyry boykot jariyalaumen tyndy. Shyndyghynda, býgingi qoghamnyng dengeyi Shahanov, Áubәkirovpen ólshenip túrghanyn aitpasqa bolmaydy. Qos túlghany júrt batyr kóredi. Yaghny biz «batyr kelip qútqaryp alady, eldi múratyna jetkizedi» degen psihologiyadan әli arylmaghanbyz. Sayasattaghy, el basqarudaghy, júrttyng qamyn kýitteudegi batyrdyng róli Han Kenening kóterilisinen keyin tarih sahnasynan ketkenin kózimiz kórse de, kónilimiz sengisi joq.

Ásili, últtyq úiymdardyng toptasuy men ózara birligi hәm әrbir isti jan-jaqty sauatty kótere bilui jetispey jatqanyn da aitqymyz keledi. Áytpese, arqasyn elge sýiegen quatty,  tútas bir últtyq úiym qúrylsa, osy uaqytta biylikting negizgi sanasar qarsylasyna әri ýkimetting sheshimderine yqpaly kýshti qoghamdyq qozghalysqa ainalar edi. Ázirge múnyng bәri arman. Al, batyr kýtu psihologiyasynyng el jadynan qashan shyghary da beymәlim. Biz bes qaruy say batyr kýtip jýrgen býgingi zamana jastary qazirgi kýnning talabyna say baghyt-baghdar núsqar últtyq toptardyng nemese jekelegen túlghalardyng bolmauynan (dengey, dәrejesi layyqty) daghdaryp túr.

 

Bayaghy saual sol súraq: Ne isteymiz?

«Abay-aqparat»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1572
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1636
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1335