Senbi, 25 Mamyr 2024
Kókmúnar 5371 0 pikir 9 Shilde, 2014 saghat 10:13

Jókey batyrdyng oraluy. Kurnosovtarmen kezdesu

 

 Eli ýshin eshteneden tayynbaghan erler turaly jazylmaghan, aitylmaghan dýniyeler jeterlik.  Sonday  erlerding birimen kezdesuimning bir sәtin – kózben kórip, qúlaghymmen estip kónilime týigenim, qanshama jyl ótsede úmtylar emes.

 ... Ótken ghasrdyng   1955-56 jyldary Alatau bauyrayyndaghy  Batpaqtybúlaq jaylauynda shóp shauyp jatqanbyz. Arasan kolhozynyng boydaq iri qara maly sonda qystaytyn. Brigadiyrimiz (marqúm), auyl azamaty Aenov Esimjan er túlghaly, óte sabyrly, kenpeyil әri qarapayym, jany jaysang adam bolatyn. Kýndelikti júmys basyna bizben birge baryp, qasymyzda jýrip, birge qaytady. Óte kitapqúmar jan. Ózimen ala barghan kishirek bir shamadan toly kitәbi bolghan. Sol eki-ýsh aida birimizge bir auyz artyq sóz aityp kórgen emes. Biz de ol kisining bir aitqanyn eki etpey oryndaugha tyrysatynbyz. Jónsiz sóilemeytin de. Esekeng bir kýni, ayaq asty týske taman, júmysty toqtatyp, qol búlghap bәrimizdi shaqyryp aldy. Júmys jýrip jatqan qarbalas shaqta, bir kemshilik bolyp qaldy ma dep alandap, qasyna keldik. Bizge  oylana qarap túrghan ol salmaqty ýnimen: «Sender Arasannyng ortalyghynda jerlengen Qyzyl Armiya leytenanty Kurnosovty bilesinder me?», – dedi.

Biz belitindigimizdi aittyq.  Ýlkender: «Barlyq mitingi- parad sol jerden bastalyp ótpeushi me edi» dese, jastar jaghy: «Kezinde bizderdi pionerge qabyldaghanda, komsomolgha ótkende, basyna baryp gýl shoghyn qoyatynbyz»  destik.

– Jә,  onda jaraydy.  Al sol adamdy atqan kisining aty-jónin kim aita alady? – degende ol jayynda tam- túm  bilsek te ýnsiz qaldyq.

– Jaraydy, onda sol Kursonovty atqan Núrmúhambet Jókey mergen myna kórshi Saghabýien jaylauyna býgin kelipti, – degende, bir qorqynysh sezim boyymyzdy biylep ketti, tónirektegi  qyrat- qyratqa, qaraghay-qaraghaydyng arasyna qarap-qarap qoyamyz. Bir shetinen aqboz atyn oinaqtatyp, bizge qaray shapqylap shygha keletindey kórindi. Ýlkender jaghy endi saq bolatyn  boldyq-au desip qaldy. Bizder de brigadir endi, «saqtanyp jeke jýrmender»  dep aitady-au dep, kýtip túrmyz.

Joq olay emes eken. Brigadir  qazir bәring de júmysty tegis dogharyp, týstikke de barmay, sonda baralyq, mergendi kórelik, sol jaqtan auqattanayyq degende, alghashyndy tanyrqap qalghanymyz ras. Balalar alaqaylap, at-ógizderin dogharyp, ýlkender at erttep mingenshe shydamay, ógizderine mingesip, lezde-aq qyr asyp kettik. Barsaq, shet-sheti zәulim qaraghay, ortasy keng jazyq alqapqa el endi qonystanypty.  Janadan taptalghan balausa shópting júpary men qaraghaydyng saf taza shәiir qyshqyltym hosh iyisi múrnyndy jarady.

Qaraqúrym halyq, qarbalas el, bireudi bireu bilip bolmaydy. Ár jerde týtin budaqtap,  qazan asylyp, key jerde  janadan jeroshaq orny qazylyp, aryda eki-ýsh qazaq ýiding shanyraghy kóterilip, beride mal soyylyp, eti borshalanuda. Bir múrtty, kelbettileu jigit dәu aq qoydy kópshilik aldynda atynan jerge jaylap týsirip, el nazaryn ózine audara, «qystay baylanghan qoy edi» dedi. Qoy aldynghy eki ayaghymen anday bolyp shoqiyp otyr, semizdikten art jaghyn kótere alatyn emes. «Úlymnyng   sýndet toyyna arnap edim, endi batyrdan balama bata alayyn dep alyp keldim», – dedi ol.

Bes-alty qazaq ýiding ortasyndaghy enselileu ýige taman jaqyndadyq. Ýiding  irgesin kótere týrip, baylap qoyypty. Kóppen birge syghylsa irgege de jettim-au,  baspalap ishke syghalasam, ýy tolghan adam. Naq tórde  shaghyn deneli, ýstine  aq jibek shapan ba, sulyq pa kiygen, jenil susar bórikti  aqsarylau, domalaq bet, súlusha adam sóilep otyr. Jas shamasy alpystyng ainalasy. Qasymdaghylardan súrapa edim. Olar sybyrlay sóilep, ana sóilep otyrghan adamyn, naq batyr  Jókeyding ózi degeni.  Qaraymyn:  elden artyq  eshtenkesi bayqalmaydy.  Sózi de sypayy, ishtey kónilim tolynqyramay, batyr-batyr degenge Bauyrjanday som deneli, óni sústy, dauysy zor, óninen  adam seskenetindey jan shyghar dep oilagham.  Sodan biraz otyryp sóz tyndasam,  el Jókey mergenning nebir erlik isteri jayly, aityp tandandyra týsti. Sonda ghana rasynda batyrlyq boyda emes oida, bilekte emes, jýrekte degen naqyl sóz osy kisidey jandargha arnalghan-au degen oy keldi basyma.  

... Iya, ol kez el basyna kýn tuyp, jer taghdyry qyl ýstinde túrghan  asyra  silteu zamany edi. Bay adamdar týgel ústalyp, talayy atylyp, bar mýlik, maldary tәrkilenip, ishki Reseyge vagongha tiyelip jóneltilip jatty. Qalghandaryn sonau Qiyr shshyghystan bastap Sibirding týpkir-týpkirine jer audaryp, artynan ortashasy men kedeylerining qoldaghy bar maldaryn, úradaghy astyqtaryna sheyin jiyp alghan. Qoldarynda ne maly joq, ne  iship-jerge tamaq joq halyq jappay ashyghyp, adam balasy búryn-sondy kórmegen  qiyn jaghdaygha úshyray bastaghan uaqyt edi. Basqa jasar dәrmeni qalmaghan zamanda el arasy ersiz bolghan ba?! «Altyn – jerden, jaqsy –  elden shyghady» degendey, elim dep eniregen erlerge synalar shaq tudy. Qalyng júrtty asharshylyqtan aman alyp shyghudyng birden-bir joly kórshi Qytay jerine asu ghana bolatyn. El ishinen tәuekelge bel bughan erlerding biregeyi Júmay Núrmúhambet Jókeyúly edi. Qúralaydy kózden atqan mergen әri baluan jigit.

El ol jaqqa da onay asyp kete almady.
Qansha shyghynmen jetkeni jetip, jetpegeni shekara kýzetining oghyna úshyp, qiyn asuda qúzgha qúlap, odan ary aman ótkenderin basqa últtyng basbúzarlary  tonap, ash-jalanash  bosqyndardyng әielderining altyn syrgha, jýzikterin tartyp alyp, әldileu erlerin qúl etip, kónilderine únaghan әielderdi zorlap alyp ketip jatty.

El ishi Jókeyding  qytaygha qaray alghash ótkizgen toby jayly  bylay әngimeleytin:

 Shekaradan tanghy talma uaqytta ótip, bas-ayaghymyzdy  týgendep, songhy asudan ótisimen Jókey  týndeletip bir at әkep, soyghyzyp,  súrpy etin pisirip әldenip, qalghanyn artyp alyp jýrip ketedi. Bәrine eskertkeni, jolay kezikkenderge  asuda mert bolghan  biyemizding  eti dep aitu. Aytqanday-aq,  7-8 shaqyrymnan keyin eki qaruly salt atty kóshti toqtatyp tintip, myna etti qaydan aldyndar dep súraydy, búlar baghanaghy kelisimdi sózdi aitady. Neshe әiel, neshe erkek ekenin sanap, bastaushylaryng menimen jýresinder dep әmir etip Jókeydi  ertip,  qalghanyna ekinshisin qarauyl qylyp tastap jýrip ketedi. Auylgha  jaqyndaghanda bas barymtashynyng ýiin kórsetip (kók darbaza qorshauly) bara ber,  dep ózi kidirip qalady. Jókey kelip atynan týsip, dauys berip, eshkim shyqpaghan song eptep esikti ashyp «kim bar-au» degenshe, baylauly eki tóbet arsylday júlqynady da, arghy jaghynan kóilek - shtanshan,  jalang bas, tóbe shashyn qysqa eki órim etip jibergen engezerdey bireu shyghyp: «kimsing sen, nege kiresin» dep aighaydy salyp, ai-shay joq iyterip shygharmaq bolady. Mergen de jasqanbastan alysa ketedi. Jókeyding  ong qoly eserding sol qabyrghasyndaghy  qalyng etke iligip, bir qolymen ong bileginen qaqpansha shap ete týsedi. Qabyrghagha ilingen qoly qalyng etti qatty qysyp búrap jibergende qarsylasynyng  jan dauysy shyghyp, oibay sap jantaya ketedi. Sóitse,  qalyng eti ezilip, jyrtylyp ketipti. Sol qolymen bilegin jibermey kóterip túryp:  «Mening atym «Nauay Jókey» degenshe ekinshi barymtashy arashagha týsedi. Bas barymtashy Nauaygha tilegindi ait degende, batyr  «Búdan búlay bosqan elge tiyme!», – deydi de,  sәl ysqyryp qalghanda Aqboz da qaqpadan kirip, qasyna túra qaldy. «Áne, ana atta túrghan qorjyndy jarym qúrsaq balalardyng nesibesi retinde tamaqqa lyq toltyr» deydi.

Búdan keyin barymtashylar Nauay Jókeyding tilegin paryzynday oryndap, bosqyndardyng arghy jaqtaghy  bayyrghy túrghyndargha jetuine kedergi keltirmepti, tipti kómektesken kezderi de bolypty.

Baghanadan beri bet-әlpetine kózim tolghansha qarap bolyp, endi el sózine qúlaq qoysam olar   qalghan súraqtaryn keyinge qaldyryp,  bәri qoparyla tysqa shyqty.

Dalagha ýlken qos kilem jayylyp, ýstine  kóz qyzyqtyrar qyrmyzy maqpal qúraq kórpeler tóselip, tórge әr jerge asyl matamen tystalghan jastyqtar qoyylypty. Kópshilik joghary tórge batyrdy qoshamettep  otyrghyzdy, ýlkender ortagha, ongha jәne solgha qaray jayghasysymen qalyng el legimen kelip iyilip sәlem berdi.

Ángime tiyegi aghytyldy. Jókey mergen bastan ótkergenin retimen asyqpay aityp otyrdy. Súraqtar da jauapsyz qalghan joq. Kurnosovpen búrynnan dostyghy bolypty. Degenmen, әr nәrsening shet-shegi bar eken. Búrynnan birge jýrgen dostyqty úmytyp ózin atpaqqa jasyrynyp kelip qalghanda mergen búryn qimyldapty. «Ómir – sholaq, adam – qonaq»  degendey,  Kurnosovtyng ómirden alghan songhy sybaghasy sol bolypty.

Bóribay kóterilisining da belortasynan tabylypty. «Taram-taram sausaqtan júmghan júdyryq artyq» degendey betterin bir qayyrdyq. Taysalmadyq, degenimizge jettik. Biraq, әttegen-ayymyz da az bolghan joq. «Zaman bolsa súrqiya,  tarih bolar qúpiya» degen osy ghoy. Meni ústap, atugha búiryq ta berildi. Óz jaqtaryna tartyp, kelissózge de shaqyrdy, biraq degenderine jete alghan joq» degen mergen bir sәt tereng oigha da ketip qalady.  

– Esenghúl ekeuimiz zamandas, әri qimas joldas boldyq, jastyqtyng tausylmas qyzyqty shaqtaryn birge tamashaladyq.  «Jaqsymen joldas bolsan, basyndy silay-silay Súltan etedi» demekshi, talay jerde  aybynymdy asyryp ta jýrdi. Serik bolghan  aqbozdy qúlyn kýninen tanyp at bolady degen edi. Aytqany dәl keldi, óte bilgir, kóregen, auzy dualy әri bekzat jan edi, – dep tolqyghan mergen ishinen qajygha arnap dúgha oqyp,  betin sipady. Otyrghandar da  týgel bet sipasty. Aqbozdy qúlyn kýninen baladay baulap ósirgenin,  onyng Esenghúl Angliyadan әkelgen aighyrdyng túqymynan taraghanyn da tamsana aitty. Tau halyqtarynyng «Asyl túqymdy jylqynyng adam bolugha birdemesi sәl-sәl ghana jetpey qalypty» degenindey, jýirik әri óte sezimtal bolghan túlparynyng shyn serigi bolghanyn, eljirey otyryp bayandady.

Tamaqqa otyrynyzdar degen dauys ta shyqty osy kezde.  Bala jýrekti – baba tilekti qariya ornynan  jer tirey kóterilip sóiledi: – Ua, batyr inim! «Jastyq shaq qosh demey ótedi, kәrilik  tos demey jetedi» degendey, qamshy sabynday qysqa, óte shyqqan ómir-ay.  Qysylshang sәtte kimdi-kim  týstegendey. Myna sizge jiylghan qalyng júrttyng talayy óziniz qol ýshin bergen jandar. Ózderi bolmasa,  solardyng artynda qalghan kózderi. Ánekey an-au orys jigiti Sarqannan kelipti. Saghan jete  almay túr. Aytary: «Sizdi ústaugha shyqqan top soldattyng ishinde bolghanyn, kenet tar qyspaqta, tu syrtymyzdan myltyq atylyp, óldik degenshe, ózderin atpay, bәrin attan týsirip, «aman bolyndar» dep attaryn qualap ketkeninizdi» aitady. Dirmenning tasynday dóngelengen dýniye-ay ainalyp qayta kezdestinizder, -- dep orys jigitin shaqyryp,  jolyqtyrdy.  – Múndaylar qanshama. Sol elding býgin tandaghy baryn, bolmasa solardyng bala-shaghalaryn jinasa, qanshama el bolar edi, bәri sizge razy.  

Osylay dep tynys alghan qariya sózin qaytadana jalghay týsip:

-         Al osy arada talay el basyn ústaghan  ziyalylar, el aghalary, sóz úghar býgingi azamattar órken  jastar otyr.  Bәrine ertengi kýni osynyng bәrin bile jýrsin dep әdeyi aityp túrmyn. Ózing eline keshe qansha qamqor bolsang elinde ózine sonday yqylas kórsetude. Elim dep sen sýigende, erim dep eling sýimeushi me edi! Aldymen birinshi Allagha rahmet! Býgingi kýni ózinmen aman-esen kezdestirgen, ekinshi elge rahmet. Shaqyrmay-aq  ayaq-asty jiylyp qúrmetine arnayy soyylyp jatqan malda esep bar ma? Alla Taghallam baq berer adamyna tausylmastay  des berer degen emes pe! Sozyp ne aitayyn, tekti tughan asylym, ardaqty pir bolghan aqberen batyrym, – dep batyrdy qúshaghyna aldy.  Júrt úrandap ketti.  «Jasa batyr. Nauay-Jókey»  dep úrandaghan zor ýnderi Asqar Alataudyng biyik shyndarynda janghyryghyp, talaygha sheyin qaytalanyp jatty.

 Barlyq el, syrttaghy, ishtegi tamaq iship, as qayyryp, tynystap otyrghany sol edi. Syrttan «Kurnosovtar kele jatyr» dep el shu ete qaldy. Qayter eken degendey kózim birden batyrgha  týsti. Eleng etip,  degbirsizdene ornynan lezde túryp, qayta otyrdy. Toygha bergisiz jýzdesuge basshylyq jasap jýrgen azamat kelip, «siz rúqsat etseniz ghana jolyqtyramyz, әitpese, sol aradan keri qaytaramyz, sizdi bir kórip qana qaytamyz dep túr» dedi.

El  qazaq ýiding ainalasyna qaumalap tirele qaldy. Batyr esik aldyna shyqty da, «kelsin» dep,  ar aldynda jazmysh ómirdi, múnar kónildi aiday aighaq etip, bolghan iske bolattay tózip  qasqaya qarap tosyp túrdy.

Ish әleminde ne oy bolyp jatqanyn kim bilsin, syrt óninen eshqanday qobalju bayqalghan joq. El jarylyp, ýsheuine jol berdi. Kurnosovtyng  agha -bauyrlary eken. Ýsheui de boyshang jigitter eken, qazaqsha amandasyp, qol berip,   tanystaryn qúshaqtaryna alyp, qazaqsha-oryssha kezdesuge rúqsat bergenderine  rahmetterin aityp, biz batyrdy kóru ýshin ghana keldik dedi. Mergenge kóz toqtata qaraghandar kóp túrmady, keri búryldy. Qalyng elding arasynan jol ashylyp kólikterine qaray ketip bara jatty. Ayaq asty bolghan kezdesu sәtti ayaqtaldy.

Q. Qúdaybergenov.     

Arasan auyly,

Aqsu audany,

Almaty oblysy

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2313
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2666
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2821
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1757