Dýisenbi, 20 Mamyr 2024
46 - sóz 11128 0 pikir 7 Tamyz, 2014 saghat 15:36

Beybit Sarybay. Taghy da týs

Kóktemdey shalqyp, shalghynday mayysyp denem,
Toylardan keyde ýiime shәy iship kelem.
Talyqsyp jatyp sodan song ketemin úiyqtap,
Úiyqtap ketsem týsimde gaishnik kórem...

Iә men jiyi-jii týs kóremin. Bayaghy bozbala kezimizde tәtti-tәtti týster kórushi edik. Qyzben qydyryp jýresin, sýiisip jýresing degendey. Qazir ónsheng túrmystyq týster kóremin. Birdene izdep, birdeneni tappay jýremin. Tughan agham bar. Mamandyghy STOshniyk. Sol ylghy sharshap úiyqtaydy. Sol agham aitady. – Men týs kórmeymin. Anda-sanda bir kóremin. Onda da qolymnan balgha tayyp ketip, qolymdy úryp ala berem,-deydi. Myna jogharyda keltirgen ólenim beker aityla salmaghan. Shyn mәninde týsimde gaishnikterdi jii kóremin. Bir kýni týsimde gaishnikten taghy da qashtym. Ol meni túra kep qudy. Jetkizbey ketkensing ghoy. Tanda oyanghanda 2000 tengem qaltamda qaldy ghoy dep quanyp oyanghansyng ba... Sonymen qoyshy әiteuir әrtýrli týster kóremin. Byltyrghy jyly qyzdy-qyzdymen Elbasynyng qabyldauynda bolghanymdy bilersizder. Sodan keyin kenselerge kirudi qoygham. Júrttar ýy súrap jýr eken dep oilap qalar dep. Keshe taghy kirdim. Iә týsimde. Búl joly ýkimet basynyng kabiynetinen biraq shyqtym.
Kәrim Qajymqanúly kýlip qarsy aldy. Az-kem amandyqtan song keshegi auys-týiisterge bola kózqarasymdy bilmek bolyp arnayy shaqyrghanyn jetkizdi.
– Aynalayyn-au, men bir sayasattanushy emespin ghoy. Súrasang shet elde jýrgen jerinen shaqyryp alyp Erlan Qarinnen súra. Úiyqtap jatqan jerinen oyatyp alyp Ázimbay Ghalidan súra. Mende qaybir es bar,-dedim.
Kәrekeng múrtyn bir sipap aldy da: - Joq, biz siz arqyly qoghamnyn, halyqtyng oi-pikirin bilgimiz keledi,-dedi.
– Men әleumettanushy da emespin ghoy, әri-beriden son,-dedim. Ol da qaytpaydy.
- Joq, siz bәrin bilesiz, sizben aqyldasuymyzdy halyqpen aqyldasu dep sanaymyz,-dedi.
Áy men de pende emespin be, maqtau sóz jaqty ma, jibiyin dedim. Endi azamat basymdy asqaqtatyp, halyqtyng ókili dep otyrsa qityghyp nem bar?. Sodan óz kózqarastarymdy bildirdim.
-Myna auys-týiisteriniz, biriktiruleriniz óte oryndy. Ministrlikter men ministrlerdi qaptatyp ne qylamyz, әli de qysqartu kerek. Odan ýnemdelgen qarjyny el iygiligine júmsaghan dúrys,-dedim.
- Osy qadamymyzdyng dúrys ekenin bilip edim,-dedi aldyndaghy shayynan bir úrttap qoyyp. Shayshyldyghyna qarap osynyng qazaqpyn degeni ras shyghar-au dep qoyam qagha beriste qanghyghan oigha ilesip. Maghan da shaydan ala otyrynyz dep qoyady.
Adam degen shaydy ýsh uaqyt,ózining ýiinde bala-shaghasymen otyryp ishu kerek. Kabiynet shay ishetin jer emes. Ne pәlesinder, quyqtaryndy ayasandarshy,- dep aitayyn dedim da, e qoyshy qúrsyn, mynaday biyik minberden bytavoy әngime aitpayyn dep sheshtim.
Shayynan bir úrttap qoydym. Tәtti siyaqty. Taghy da óz oiymmen laghyp kettim. Shaydyng dәmine qarap, keniya shayy ma әlde ýndi shayy ma eken dep qoyam. Piyala ma eken, Shah shayy ma eken dep qoyam taghy da. Oiymdy ýkimet basy bóldi.
-Sonymen óz úsynystarynyzdy aita otyrsanyz. Keshegi qúrylymdardyng artyghy qaysy, kem jeri qaysy?-dedi.
- ChS-ti MVD-gha qosqandarynyz jón boldy,-dedim. – Birinshiden ómiri bolmaghan, adamnyng miyna syimaytyn nәrse jasadynyzdar. Ekinshiden búnyng tiyimdi jaghy bar. Qazir jol polisiyasy men patruli polisiyasy qosylghaly beri bir mashinada ýsh adam jýredi. Bireui gaishiniyk, ekinshisi patruli, ýshinshisi avtomatchiyk. Endi osylardyng qasyna qolyna ognetushiyteli ústatyp, bir pojarnikti otyrghyzyp qoyynyzdar, vashe kayf bolady. Birdeme-birdeme órtenip bastasa ýlken pojar kelgenshe anau ózi aqyryndap sóndire beredi. Búl degen ýlken ekonom ghoy,-dedim.
- Logichno, logichno,-dep basyn shúlghyp, múrtyn shilap ol otyr. Aqylymdy aityp men otyrmyn. Jalghastyrdym.
- Arystanbek Múhamediyúlynyng ornynda qalghany óte-móte oryndy boldy. Óitkeni ol kisi halyqtyng ortasynda óte bedeli bar túlgha,-dedim da myna úsynysty tastay saldym, ortagha. – Aqyr qosqasyn sol Arystanbek myrza basqaryp otyrghan ministrlikke bilim jәne ghylym ministrligin de, Densaulyq saqtau ministrligin de qosa salu kerek edi,-dedim.
Kózi tóbesine shyqty. Shok boldy. Nokaut. Alty degende baryp tilge keldi.
- Ne aityp otyrsyn?-dedi.
- Siz dep sóileniz, men sizding qúrdasynyz emespin jәne qaryndasynyzdy nemese qyzynyzdy alyp otyrghan kýieu balanyz da emespin. Tak chto davayte ne tyikaem,-dedim.
- Siz qyzyqsyz ba, Arystanbek myrzanyng medisinadan, ghylymnan habary joq qoy,-dedi. Oppaa dedim ishimnen. Ústalghan jeri osy boldy.
- Dúrys ol kisining medisinadan, ghylym-bilimnen habary joq. Sonda sizdinshe ol kisining sporttan, mәdeniyetten, dinnen habary bar ma? Habary joq bolsa da senip tapsyrdynyzdar. Tak chto búl salalardy da senip tapsyra berinizder. Aqyr bardak qylghasyn dokonsa bardak qylynyzdar,-dedim.
- Jә-jaraydy, aitqanynyzgha kóneyik. Eki ministrlikti de Arekenning qúzyryna bereyik. Onyng qanday tiyimdi jaghy bar?-dedi.
- Qyzyqsyz ba deymin, qyz-kelinshekterding bәri sol salada emes pe...-dedim.
- Qyz-kelinsheginiz ne aityp túrghan, ne dep túrsyz?-dedi.
- Ótirik bilmey qalmanyzdarshy,-dedim.
- Shyghynyz,-dedi.
- Shyghamyn. Shyqpaghanda she. Árbirden keyin búl jerge men jazylyp kelgen joqpyn, ózing jalynyp shaqyrdyn,- dedim.
Shyghyp bara jatyr edim kómekshisi: - Siz buhgaltereyagha soghynyz, kelip-ketken samaletinizding aqshasyn, jәne Kәrim Qajymqanúlynyng az-kem syiaqysy bar, sony alynyz,-dedi. Jaraydy nem ketip bara jatyr dep buhgaltereyasyna qaray jyljydym. Ketip bara jatyr edim, artymnan bireu týrtti. Týrtti de: - Ei, segiz bolyp ketti, túr, balany sadikke aparu kerek,-dedi. Kózimdi ashyp qarasam әielim eken.
- Ei, janym-au, býginshe ózing apara salsang birdeneng keter me edi?-dedim. Sәl 10-15 minut shydasa janaghy samaletting biyletining aqshasyn alar edim ghoy. Kelip-ketken jolynyzgha dep 60 myng tenge berse, poyyzgha belet alyp 6 myng tengemen jetip alar edim ghoy.
- Elu tórt myng tenge shekene batar ma edi,-dedim, bútyma shalbarymdy kiyip jatyp. An-tan. Ne aityp túr deydi. Qoyshy qúrsyn sayasatqa aralastyrmay-aq qoyayyn dep sheshtim. Solay. Biraz qoyasyn aqtarayyn dep edim bolmady. Ángimemiz jarasqanda biraz nәrse aitqym kelgen ghoy, negizi. Qoyshy biraq, meni kim tyndap jatyr. Prosto ýndemey qaldy demesender boldy da.

(Beybit Sarybaydyng Feysbuktegi paraqshasynan alyndy)

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2169
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2571
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2447
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1672