Beysenbi, 1 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107908. Jazylghandar — 102874. Qaytys bolghandar — 1725
Anyq 10731 0 pikir 1 Mamyr, 2014 saghat 14:50

SOGhYS ARDAGERLERI MEN OTAN QORGhAUShYLARDY QÚTTYQTAYMYN!

SOGhYS ARDAGERLERI MEN OTAN QORGhAUShYLARDY QÚTTYQTAYMYN!

Songhy aptalarda el ishinde kóp taraghan dau-damaydyn biri – «ANYZ ADAM» jurnalyna qatysty boldy. Aytylatyn sózderdin birazy aytylyp bolghannan keyin, oqyrman qauymdy «Búnyn arty ne bolar eken?» degendey súraq әli de mazalauy mýmkin. Osyghan oray keybir týsinikter bergendi jón sanap otyrmyn.

«ANYZ ADAM» jurnalynyn sәuir ayyndaghy №8 sanyn adamzat tarihyndaghy en zúlym, qatygez, fashizm iydeyasynyn dәripteushisi men en súrapyl soghysty bastaushylardyn biri – Adolif Gitlerdin tarihyna arnauymyzdyn artynda qasaqana arandatu, halyqtyn ar-namysyna tiyu, ardagerler men olardyn úrpaghyna soghystan alghan jarasyn qayta ashu emes edi. Bizde eshqashan 1 million 366 myn soghysqa tikeley qatysqan qazaqstandyqtar men tylda enbek etken qandastarymyzdyn qaysar ruhy men eren erligin tarazy basyna qoyu oyy bolmaghandyghyn basyp aytqym keledi.

Kerisinshe, Ekinshi dýniyejýzilik soghystyn tikeley úyymdastyrushysy bolghan Adolif Gitlerdin ómirbayanyn ayta otyryp, soghystyn býkil bes qúrlyqtyn halqyna tiygizgen zalalyn, adamzat әlemindegi en súrapyl soghys tarihyn auqymdy týrde ashu, qandy qyrghynnyn zardabyn jas buyn úmytpasyn dep qazirgi beybit ómirdin qanshalyqty qymbat ekenin taghy bir ret eske salugha tyrysyp edik. Sóytip, qazaq oqyrmandaryn tarihtyn qaytalanuynan saqtandyrghymyz kelgen.

Mýmkin, osynday izgi niyetimiz barsha oqyrman qauym men onyn әr týrli buyndarynyn barlyghyna birdey týsinikti bolmaghan bolar. Zangha sýyene otyryp, jurnalgha qatysty jauapqa tartu ýnderinin kóterilgeni de sondyqtan shyghar. Keybir taqyryptar men tandalghan suretterdin dәstýrli kózqarasta jýrgen otandastarymyz ýshin óreskel bolyp kórinui yqtimal ekendigin bas redaktor retinde týsinip otyrmyn. Jәne de osy jerde men redaktor retinde qatelik jiberdim. Alayda, búlardyn kóbisinin ghalamtorda kino-foto qújattar retinde erkin taralyp jatqandyghyna qaramastan, ol keybir qariyalar ýshin tosyn janalyq bolghanyn da ayta ketu kerek.

Osyghan oray, qazaq qauymynyn ataqty ókilderi, jurnalymyzdyn qalyn oqyrmandary búl mәselege aralasyp, redaksiyagha ara týsti. Qazaq elinin marqasqa azamattary, ghalymdary, ziyalylary, jurnalisteri, jalpy kóziqaraqty oqyrmandardyn mәselege bey-jay qaramay, baspasózde, әleumettik jelilerde jurnalgha  jәne onyn ústanymyna belsendi týrde arasha týsui ózinin on nәtiyjesin bergen siyaqty. Búl azamattargha alghysym sheksiz.

Basty qaghidatty týsingenimiz abzal dep sanaymyn. Bizdin basylymnyn artynda jýz mynnan astam oqyrman bar. Qaytken kýnde de, men osy qalyn eldin, jurnaldyn әrbir nómirin kýtip, tilekshi bolyp jýrgen qazaq oqyrmanynyn kónilinen shyghugha tyrysamyn, solardyn senimi men ýmitin alday almaymyn. Sebebi búl – en auyr jýk pen en ýlken jauapkershilik. Eger men bireuge sensem, tek Jaratushygha, qalyn qazaghyma, oqyrmanyma senemin. Ózime senemin. Basqa senim artar kýshti kórip túrghan joqpyn. Men de, menin әriptesterim de әsire últshyl emes, biz elimizdi shynayy sýyetin eljandy, últjandy azamattarmyz.

Qazaq halqy – dastarhany mol, qonaqjay, ken peyildi halyq. Mýmkin, osynday qyrghiqabaq әlemde, últaralyq jәne dinaralyq mәselelerdin ushyghyp, әlemnin kóptegen bóliginde myndaghan adamdar kóz júmyp, soghystyn zardabyn shekkende, qazaqtyn úly qasiyetterinin arqasynda elimizde beybit ómirge shomylyp jýrgenimizdi kýndelikti tirshiliktin qyzyghymen óz dәrejesinde baghalamay jýrgender de joq emes shyghar. Osyghan oray jurnalda «Gitler – fashist emes» degen siyaqty bir ghana oy-pikirdin jaryq kórui Qazaqstan azamattarynyn ar-namysyna núqsan keltirse, bas redaktor retinde búl pikir jeke túlghanyn ózindik kózqarasy, erkin ústanymy ekendigine basa nazar audartqym keledi. Eger ózge kózqarastaghy azamattar basqa da pikirimiz bar, aytarymyz bar deytin bolsa, olargha da óz oylaryn aytyp-jetkizu ýshin mýmkindik beruge әzirmiz.

Sonymen qatar, meni fashizmmen kýresken ardagerlerdin patriottyq sezimin taptady dep qaralaytyndargha aytarym: men de sol soghysqa qatysqan buynnyn úrpaghymyn! Naghashy atam Qydyrbay Aytbayúly Stalingrad shayqasynda bir qoly men ayaghynan jaralanyp, elge oraldy. Atamnyn qolyndaghy jarasynan sarysuly irininin tausylmay aqqanyn soghystan 14 jyldan keyin tughan men de kórdim. Jyl sayyn qalyptasqan dәstýr boyynsha qan maydannan oralghan birqatar soghys ardagerlerine jurnalymyzdy tegin taratyp, marapat kórsetetin dәstýrimiz de bar edi. Búl jyly da solay etpekpiz.

Kelesi jyly Jenistin 70 jyldyghyn atap ótemiz. Osyghan oray taghy da qaytalap aytayyn: nasizm men fashizmnin joyyluyna óz ýlesin qosqan, úly jenis ýshin qany men terin tókken ardagerlerdin aldynda basymdy iyemin, olardyn erligin dәripteu – menin jәne býkil әriptesterim men újymymyzdyn perzenttik paryzy dep týsinemin! Eger osy kisilerdin aldynda kishkene bolsa da  ayypty bolsam, bayqausyzda qariyalarymyzdyn kóniline qylau týsirip alsam, býgingi tanda elimizdegi kózi tiri, qatarda jýrgen 6 mynnan astam әrbir Ekinshi dýniyejýzilik soghys ardagerine qúrmet kórsetuge әrdayym әzirmin.

Degenmen, qoghamdy bir silkigen, dýrliktirgen dau-damay osymen ayaqtalady dep senemin. Bolghan oqighadan barlyghymyz da tiyisti sabaq alghan shygharmyz.

Qúday qalasa, ómir jalghasa beredi. Alda Tәuelsizdigimizdin 25 jyldyghy kele jatyr. Alash qozghalysynyn 100 jyldyghy da tayap qaldy. Jurnalymyz da júmysyn búrynghysynan beter ýdetip, bolashaqta talay-talay qyzyq taqyryptardy kóterip, oqyrmandy qazaq jeri men elinin tarihy turaly, azat memleketimizdin ornyghuyna, qanat jayuyna, shyn mәninde mәngilik boluyna erekshe ýles qosqan, qosyp jýrgen qaytalanbas túlghalar turaly keninen sóz etemiz dep sanaymyn, soghan kәmil senemin.

Osyny paydalana otyryp, Qazaqstannyn soghys ardagerleri men barsha Otan qorghaushylaryn alda kele jatqan dәstýrli merekelerimen shyn jýrekten qúttyqtaymyn! Olargha zor densaulyq, mol baqyt, qajymas qayrat tileymin!  

Qúrmetpen,

Jarylqap QALYBAY,

«Júldyzdar otbasy ANYZ ADAM»

jurnalynyn bas redaktory.

Abai.kz

0 pikir