Jeksenbi, 22 Mamyr 2022
Qazaqtyng tili 4852 0 pikir 2 Mamyr, 2014 saghat 16:56

DALBASA TIRLIKTEN DÁYEKTI ISKE BET BÚRSAQ

Qazaq tiline flektiv әlipby emes,ýndestik әlipby kerek

- Seke, sizding qolayly emle turasyndaghy maqalanyzben tanyspyn. Sol jayynda oqyrmangha kenirek әngimeleseniz.
- Ol joba mynadan tuyndady: 2000 jyldardan bastap, men de latyn qarpymen auyrghandardyng birimin. Qazaq til bilimining negizin qalaushylardyng biri Qúdaybergen Júbanovtyng enbegimen tanysa jýrip, kәzirgi әlipbiyding qazaq tilining tabighatyna sәikespeytinin andadym. Qazaq tilin qolayly emlemen qamtu ýshin oghan tabighatyna say syipatty әlipby kerektigine kózim jetti. Qazaq tilining jazu tarihynda oghan barynsha sәikesteu bolghan – ejelgi týrki Orhon-Enesey jazbasynyng túrghysy (prinsiypi). Álem tilderi negizinen ýsh  týrli syipatqa toptalghan: flektiv (ýnshen) tilder – indoevropalyq tilder jatady; agglutinativ (buynshan) tilder – búlardyng ishinde týrki tilderi bar; kornevoy (týbirshen) tilder – qytay tili jatady.

Kәzirgi kirilshe әlipby flektiv tilder túrghysyna negizdelgen: әr fonemagha bir tanba prinsiypi kózdelgen. Búl túrghy negizinen orys tili sekildi ýnsheng tilderge meylinshe sәikesetin әlipby jasaqtaugha qolayly. Flektiyv  tilderding basty belsendi leksikalyq birligi – ýnshe (fonema). Sondyqtan onday tilderdi jazu ýshin әrbir ýnsheni tanbalaugha tura keledi. Ontýstik-shyghystaghy júrttardyng kópshiligi týbirsheng til qalyptastyrghan: tilding belsendi birligi – týbirsóz bolyp tabylady, ony iydeogrammamen (iyerogliyf) tanbalau qolayly. Al, qazaq tili flektiv emes, buynshan, agglutinativ (jalghanbaly) tilderge jatady. Sondyqtan múnday buynshang tilderdi jazuda dybysshan-flektiv tilderge tәn әrbir ýnsheni tanbalaugha tiyimsiz.

Dәl sonday jaghymsyz da kýrdeli mәsele býgingi qazaq tilining jazymynda ayaq alyp jýrgisiz bolyp otyr. Qazaq tili flektiv syipatty orys tilining túrghysyna negizdelgen әlipby tútynugha mәjbýrlengen. Til bilimi salasynyng túnghysh professory Qúdaybergen Júbanov qazaq tiline singarmo (ýndestik)  әlipby qajettigin mәsele etip qoyghan edi. Sol mәsele kýn tәrtibinen týsken emes, ókinishke oray, tilimizge barynsha tәn әlipbiyge tәuekel etpey otyrmyz.

Ejelgi Orhon jazularynda bas-ayaghy tórt dauysty tanbalansa, qatar týsken dauyssyzdar arasyndaghy dauysty dybystardyng qanday ekeni buynnyng aityluyna qaray anyqtalady jәne negizinen buynshaq (mikroslog) tanbalanghan. Yaghni, basy artyq tanba joq, tilding ýilesim zanyna negizdelgen túrghy bar! Biraq men múny tanudan búryn, tilimizdegi «Y» «I» dybystarynyng tabighatyn zerdeleu arqyly kәzirgi әlipby jýiesining ógey ekenin andadym.

Búl «Y» men «dybystary tek qana dauysty qysan dybystar emes, sonday-aq, sózdegi buyndy juandatugha (jinishkertuge) qatysatyn, yaghni, ýndestik zanyn jýzege asyrtatyn birden bir ýnsheler (fonema) bolyp tabylady. Qazaq sózderin jazuda ash ishektey shúbaltyp jýrgen  de osy eki dybys. Búlardyng búl mindetin ishinara «Ú», «Ý» dybystary da atqarady. Búlar ózge dauyssyzdargha bylaysha qosarlanu arqyly buynshaqtar týze otyryp, sózdegi buyndy juandatady ne jinishkertedi:

Endi osy zandylyqty myna sózderding jazyluyna salyp baqylayyq:

qy+a+ly+a = qala;  ki+ó+shi+e = kóshe;

A+yl+my+a+yt+y = Almaty; y+sy+ry+a+yp = ysyrap.  Múndaghy kóshe, Almaty sózderin kәdimgidey, al «ysyrap» sózin qysqartyp jazugha bolady: ysrap. Óitkeni, «ys» buynynan keyin [Y] dybysy jazsang da, jazbasang da dybystalady. Búl – ýndestik zanynyng kórinisi. Sóitip, singarmo yaghni, buynshang әlipbiy qúrylymynda әdettegi flektiv әlipbiydegidey dybystyng atauy emes, dauysty ýnshelermen birge, dauyssyz dybystardyng «Y» «I» qysandarymen qosarlanghan buynshaqtaryn keltiruge tura keledi.

Ekpin sózding songhy buynyna týspeydi!

Osynday Ýndestik әlipbiymen mynaday sózder tizbegin bylaysha jazugha bolady:

resmy núsqa          

jana núsqa

1

sóg{is}

sógs

2

{shy}ghar{yl}{ym}

shgharlm

3

bas{yl}{ym}

baslm

4

{bi}r{ik}{ti}r{in}di

brktrndi

5

týg{is}ken

týgsken

6

{bi}l{is}ken

blsken

7

qanaghattand{yr}{yl}maghand{yq}tar{yn}{yz}d{yn}

qanaghattandrlmaghandqtarnzdyn

Sóitip, buynshang tilderge say keletin ýndestik әlipby arqyly jazymnyng shúbalynqy syipatyn barynsha qysqartugha mýmkindik bar.

Alayda, buynshaqtaghy «y», «i» ýnsheleri men dauystalatyn «y», «i» dybystaryn ajyratu qajettigi tuyndaydy.

Bizding payymymyz boyynsha, mynaday ýsh jaghdayda «y», «i» dybystarynyng buynshaqtau qasiyetinen góri dauysty dybys ekendigi ajyratylady:
1. Cózding basynda dybystalatyn «y» men «i» ýnsheleri - dauysty: ishik - ishk;
2. Cózding ayaghynda dybystalatyn «y» men «i» ýnsheleri - dauysty: eski - eski;
3. Cóz ortasynda keletin tәueldik jalghauynyng ýshinshi jaghyn bildiretin jalghau retinde dybystalatyn «y» men «i» ýnsheleri - dauysty: tilimiz – tlimz; elimiz - elimz.

Búl tújyrym tilding ýndesim zanyn tútynushygha moyyndatyp, onyng saqtaluyn bekite týsedi.
- Sonda jazudy qysqartudyng qanday paydasy bar?
Búl - kәzirgi kýnning basty da manyzdy talaby. Men keltirgen tújyrymmen qazaqtildi mәtin kólemin 20-25 payyzgha kemituge bolady. Demek, sonshalyqty ony teruge, basugha ketetin uaqyt pen aqshany da, basqa shyghyndardy da kemituge bolady degen sóz. Kәzirgi shyqqan kitaptardyng qalyndyghyn besten birge júqartyp elestetiniz, ony tasugha, ornalastyrugha ketetin shyghyndar qanshalyqty azaymaq?! Búl tújyrym ekonomikalyq jaghynan tiyimdi degen sóz, al ekonomika - býgingi ómirimizding basty diktatory emes pe?! Búl qasiyet qazaq tilin aldynghy qatarly mýmkindikke ie qylatyny óz aldyna, basqa jalghanbaly tilderge ústaz etpek!

Desek te, búl tújyrym – bolashaqtyng sharuasy, reformagha enui ýshin búl bastama teoriyalyq jaghynan pisip-jetilui kerek. Dayyn bolghannyng ózinde búl tújyrymdy qabyldaugha bizding qogham әzir dey almaymyn. Búl  - әzirge mening jeke bastamam ghana, biraq zertteluge jatatyn asa manyzdy jayt. Sondyqtan da, Ýndestik әlipby – keleshekting mindeti.
 
- Qyzyq jayt eken. Búl tújyrymynyzgha lingvister qanday pikir bildirude?

-  Ázirge pikir barynsha tapshy. Búl tújyrym flektiv emleden tilimizdi tys elestetpeytin qasang kózqaras ýshin de asa tyng sekildi. Keybir sarapshylar ghana qarsy bir-eki dәiegin keltirdi: «búl jazumen tasymal mәselesi qyiyndaydy», «buyn aiqyndalmaydy, sóz buyngha bólinbey qalady» t.t. degendey. Kәzirgi elektrondalghan zamanda tasymal mәselesi,tipti qarastyrylmaydy, buyn tasymaldanbaydy. Qajet bolsa buyndy tolyqtyryp tasymalday salugha bolady. Al, buynshang til ýshin sózding buyndaryn kórsetip, sanamalau qajet emes. Ony tek qana grammatikalyq oqytu men zertteude qarastyrmasa, qarapayym jazarman júrttyng basyn grammatikamen qatyru dúrys emes, ol - ghalymdardyng sharuasy bolghany jón. Búnday baghyt alsaq, tilding emlelik qaghidasy birshama ózgeriske úshyraytyny ras. Tipti, teoriyany qayta qaraugha mәjbýrleydi. Sebebi, bizde qalyptasqan til qaghidasy kóbinese buynshang tilding emes, ýnshen-flektiv tilding zandylyghyn talghajau etip ketken, sodan tilimizdi týbinde qútqaru kerek!

Men úsynyp otyrghan ýndestik әlipbiydi kәzirgi úrpaq qabyldamaytynyn bilem, biraq keleshekte tilimiz aman bolsa, búl tújyrymgha jas úrpaqtyng tandauy týsetinine senem.
- Tilimizge qatysty qalyptasqan taghy qanday tújyrymgha qarsysyz?
- Bizding ózimizding buynshang tilimizding qasiyetin ýnsheng tilge tәueldegenimiz sonday tipti flektiv tilderge tәn ekpin mәselesin de qazaq tiline qatysty qabyldap aldyq. Shyn mәninde, agglutinativ tilder ýshin ekpin mәselesi manyzdy da emes, ózekti de emes. Sebebi, bizding buynshang tilimiz sózdi buyngha týsetin ekpin arqyly erekshelemeydi! Ekpin mәselesi tilimizge tәn emes, ol qasiyet ýnsheng tilderge auaday qajet. «Ekpin qazaq tilinde sózding songhy buynyna týsedi» deytin qaghida bizding tilge jat! «Ba[la]» ne «bala[lar]» sózining songhy buynyna ekpin týsirip aitynyzshy, bolmasa  әr sózding songhy buynyna ekpin týsirip bir sóilemdi aityp kórinizshi! Shamanyz keler me eken?! Ol qazaqtyng sóilemi bolmay shyghady!

Shyndyghynda, qazaq sózining barlyq buynyna ekpin birkelki týsedi, songhy buyngha ekpin týspeydi, songhy buyn erekshe dauys yrghaghymen bitui mýmkin. Áytpese, shúbatylghan buyndardan qúralghan sózdi tynysty taryltpay, aman-esen dybystap shyghu mýmkin emes. «Songhy týiening jýgi auyr» degendi qazaq songhy buyngha qatysty aitqan emes.

Bizding til ýiretu әdistemesining qalyptasqan qaghidasynda «qazaq tiline tәn  toghyz dybys» degen auru bar. Sonda qalghan dybystardy satyp aldyq pa, әlde jaldap jýrmiz be? Búl da qazaq tilin ýiretu ýshin etalon esebinde orys tilin alyp, soghan qatysty orys tilinde joq dybystardy qazaq tiline tanudan tughan jasandy tújyrym! Kerek deseniz, qazaqtyng [E], [O] dybystary da orys tilindegiden erekshe dybystalady...

Múnyng barlyghy da qazaq  til bilimining flektiyv  syipatty orys tiline teoriyalyq jaghynan da tәueldi ekenin kórsetedi.

Dalbasa  tirlikten dәiekti iske bet búrsaq

- Sayasatker Petr Svoiyk: «Orys tili – әlemdik til. Búl tilsiz Qazaqstanda memleket basqaru isi әlsireydi» dedi. Búl turaly ne aitasyz? Negizi búl shyndyq pa?

- Týrik tili orys pen aghylshyngha sýienbey-aq memleketti basqartyp otyr ghoy. Álemdik dengeydegi tehnologiya mengergen kәrey tili de elin aziyalyq barystardyng biri etti! Sol sekildi ózbek,týrikpen, әzer tilderi de orys tilisiz bolmasa basqa bir әlemdik tilsiz memlekettik mәrtebeni aman-esen atqaruda. Ázerbayjan damu reytingi boyynsha әlemde 46-orynda, biz 51-oryndamyz. Al memleketti basqarugha kelsek, Qazaqstandy basqaryp otyrghan lauazymdylar men shendilerding keminde 90 payyzy - qazaq. Solardyng bәri ózara bir kýnde qazaqsha qatynasyp ketti deyik, sonda onyng memleketti basqarugha qanday kesiri tiymek?

Áriyne, mәsele tilimizding memlekettik júmys tili boluynda. Ol tildik ortanyng qanshalyqty qazaq tilin mengeruine qatysty. Tildik orta auyzeki jәne jazbasha tildik qoldanystan túrady. Eger memlekettik qyzmet salasynda osy talaptar boyynsha júmys jasalyp, pәrmendi mindet qoyylsa, 2-3 jyldyng ishinde eshkimge bayqausyz-aq qazaqtildi memlekettik qyzmetke kóship keter edik.  Nege bayqausyz? Memlekettik dәliz ben kabiynet tili qazaq tili bolsa, ony kim bayqauy tiyis? Halyqqa shendilerding ózara qay tilde sóilesip, jazatyny manyzdy emes, búqaragha kerek aqparatty memlekettik tilmen birge basqa tilderge de audaryp beru kózdelse jetkilikti. Qaghazdardyng bәri qazaqsha bolyp, bayandama qazaqsha jasala beredi jәne basqa tilderge ilespe audarma jýre beredi. Yaghni, qazaq tilindegi memlekettik qyzmetting auyrtpalyghy Svoikke de, basqalargha da týspeydi. Mәselen sonyng qolgha alynbauynda bolyp otyr. Tipti, qazaqtildi qyzmetker ýshin orys tilin memlekettik qyzmetke qoldanugha dushar etilgen ahual qalyptasqan.

Svoikting bir pikirimen sanasqan jón. Ol 2009 jyly Múhtar Tayjanmen pikirtalasta «20 jyldyng ishinde qazaq elitasy tilge qatysty eshtene tyndyrmady, eng bolmasa qazaq tilin últaralyq til dengeyine kóteru kerek edi» dedi. Onyng búl synyna qosylam. Memlekettik tildi damytu Preziydent qorynda istegenimde, memlekettik úiymdar men mekemeler ýshin kirikpeli qostildik ahual ornatudy úsynghanbyz, onyng mәni – qazaq tilin úghatyn, biraq sóiley almaytyn orystildiler ýshin, kerisinshe orysshagha shorqaq qazaqtildiler ýshin ózara bir til emes, olardy bir-birimen ana tilderinde qatynastyru. Yaghni, sen úiymdaghy júmys barysynda qazaqsha sóiley beresin, al orystildi bauyryng orysshasyn qoldana beredi, bastysy bir-birindi úghasyndar. Osy ahualdy isjýrgizim tәjiriybesine de engizuge bolady. Sonda birte-birte ony memlekettik tilding paydasyna búrugha alghyshart jasalar edi. Kәzir qazaqtildiler memlekettik qyzmette tek qana oryssha sóilep, jazugha mәjbýrlengen. Sebebi, biylik dәlizinde orystildiler týsinbeydi degen qaghida ornyqqan. Eng bolmasa, memlekettik qyzmetke qazaqsha sóilemese de, úqpaytyndar alynbauy kerek qoy. Qostildi elde birtildi adam memlekette nege qyzmet etedi?

2009 jyly Erlan Qarin men Berik Ábdighaliyevter Qaraghandygha qazaqtildi qazaq emes 300 jasty jinap, forum ótkizdi. Sonda әlgi jastar qazaqsha sayrap, memlekettik qyzmetke bizdi qashan alasyndar degen mәseleni tótesinen qoydy. Biraq ol Erlan men Berikting qolynda emes qoy. Mәsele sol kýiinde qaldy. Svoikter osy jaghdaydy óz sózine arqau etip, aita beretini sodan.
- Tildik sana men til sayasaty nege bir maqsatqa birikpeydi?
- Tildik sana degen ghylymy sala bar. Ókinishke oray, ol - bizding ghylymymyzda әli qalyptasa qoymaghan sala. Búl ghylym boyynsha, әrbir tilge sәikes etnostyq sana qalyptasatyny, últtyq iydentifikasiyalyq oilau qabyleti ornyghatyny, onyng negizderi sol tildegi әdebiy-mәdeny múralar ekendigi dәiektelgen. Oilau jýiesi ornyqpaghan balanyng birneshe til logikasyn tejeytini de osy salagha tәn aityluda. Eger bizding el osy ghylymgha nazar audarsa, balany 7 jastan bastap ýsh tilmen myiyn ashytudy qolgha almas edi. Qysqasy, bizding elde tildik sayasat ghylymgha manday tiremegen, kónil-kýy men ótpeli daqpyrtqa, jelbuaz nasihatqa  negizdelgen. Biz neghúrlym tildik sayasatty ghylymgha arqa sýietsek, búl salada mәsele soghúrlym tez, syrqausyz sheshiledi. Sonda ózimizdi ózimiz aldausyratyp, festivalimen uaqyt ozdyrmas edik.
- Til sayasatyndaghy túiyqtan shyghar jol?
- Shyghar jol: til sayasatyndaghy mәselelerdi naqty aiqyndap, sonyng sheshu joldarynyng bәrin ghylymy negizde belgileu men zandyq qúzyrmen bekitude. Bizde qazaq tilin ýiretu әdistemesining tildi ýiretu men ony baghalaudy sabaqtastyra qarastyrghan әlemdik dengeydegi jýiesi jaqynda ghana QazTEST ortalyghynda payda boldy. Búghan deyin әr oblys, әr úiym, әr mekeme, әrbir әdisker óz әdistemesin, oqulyqtaryn balalatumen keldi. Olardyng tiyimdiligin eshkim baghalaghan emes, olardyng nәtiyjesin baghalaytyn qúral bolmaghan. Qaztest ortalyghy qazaq tilin bilu dengeyin baghalaudyng memlekettik standartyn bekittirdi. Sonyng negizinde til dengeyin baghalausyz ýiretetin әdistemelerding tiyimsiz ekendigi mәlim boldy. Yaghni, songhy on jyl boyghy shyghyn men tildi ýiretu birjaqty týrde baghalausyz jýrip kelgen. Biz osy merzim ishinde júrttyng til bilu dengeyin baqylamay, oqyta berippiz!

Tyghyryqqa tireluding taghy bir sebebi – til sayasatyn әrkim qolsýrtki qylyp otyrghanynda. Elde tilmen ainalysatyn qyruar mekeme, organdar men úiymdar bar, biraq olardyng isi jýiesiz, kimning nemen shúghyldanu kerektigi aiqyndalmaghan, ara-jigi ashylmaghan. Mәselen, bir til basqarmasy alady da mulitfilm shygharady, bireui balalargha arnalghan oqulyq, әdebiyet basady. Al, bizde balany oqytu men tәrbiyeleu mәselesi Bilim jәne ghylym ministrligining qúzyrynda, onyng jergilikti bólimshelerinde emes pe? Kino, mulitfilim shygharatyn Qazaqfilim studiyasy bar emes pe?! Solargha nege tapsyrys memlekettik dengeyde berilmeydi? Til basqarmasy shygharghan mulitfilmider qanday sapagha iye?

Onyng esesine, ol basqarmalar Til sayasatymen ainalysuy kerek yaghni, memleketti basqarugha qajetti qazaq tilin qoldanudy ýilestirui kerek. Tildik ortadaghy qazaq tilining yqpalyn qalay arttyramyz? Memlekettik qyzmette qansha shendi is jýrgizedi, qansha bastyq bayandama, esep jaza alady, kim auyzeki sóileydi, kim әdebi, ghylymi, iskery tildi mengergen? Solardy qolgha aluy kerek te, olargha qajetti qúraldardy ghylymy týrde әzirleuge mindetti bilim men óner salasyndaghy mekemelerge tapsyrys berse, jetkilikti. Sonda ghana әrkim óz ornynda mindetin atqarady.

Jyl sayyn qyrkýiek aiynda ótkiziletin Til festivali de Til basqarmalarynyng mindeti emes. Ol qoghamdyq úiymdar atqarugha tiyisti ýgit-nasihat dengeyindegi sharalar ghana. Al, biz qazaq bolyp ketken qazaq emesterdi jyiyp alyp, solardan shou jasaymyz! Ózimizdi ózimiz solay aldaymyz, ol kimge kerek?! Qysqasy, dalbasa tirlikten dәiekti iske bet búrsaq qana tyghyryqtan jol tabamyz.
- Ángimenizge rahmet!

Ángimelesken – B. Ahmetúly

Cony

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1120