Beysenbi, 18 Sәuir 2024
Biylik 1338 5 pikir 19 Aqpan, 2024 saghat 13:24

Jetisugha artylghan senim

«Senim qúdiretti kýsh, taudy da qozghaydy»
D.Qonaev.

El Preziydenti memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyn  2022 jylghy 16 nauryzda Parlament palatalarynyng birlesken otyrysy kezinde Qazaqstan halqyna Joldauynda sóz sóilegen bolatyn. Sol sózinde  Almaty qalasynyng aglomerasiyasyna qatysty problemalardyng bar ekenin atap ótip, Almaty oblysyn ekige yaghny – Jetisu jәne Almaty oblystaryna bóludi úsynghan edi. Osydan keyin talaydyng kónili kýpti bolyp endi qayter ekenbiz, qarjy kózderi joghary atalatyn audandar Almaty oblysynyng enshisinde ketti Jetisuymyz ayaqqa túra ala ma, joq әlde kenjelep qalar meken, - degen oy jetisulyq әrbir jannyng kókeyinde jýrdi. Tipten alystaghy auylda túratyn bizding de oiymyz osylay bolghan. Alayda ol oiymyz beker boldy, biylghy jyly oblysymyzdyng qúrylghanyna túp-tura eki jyl bolady eken. Tәuba, talay nәrseni enserip tastadyq, osy tústa Qasym-Jomart Kemelúlynyng strategiyalyq qadamy ónirge deplamat Beybit Óksikbayúly Isabaev myrzany taghayyndauy ol kisining arman maqsatynyng tym tereng ekenin anghartyp, bizding jýregimizge senim otyn úyalatty. Ol kisi kele sala auyl, audandardy aralap halyqty tikeley ózi tyndaghan kezde ang tang bolghanymyz ras, sebebi búryndary әkimge sóileu bylay túrsyn kórmeytin de edik. Búl kisi halyqtyng ortasynan biraq shyqqany biz ýshin tansyq jaghday bolghanyn moyyndau kerek. Beybit Óksikbayúly bizding kiyeli meken Alakólimizge kelip halyqpen kezdesken kezde ol kisining sózine ilanbaghan adam joq shyghar. Ádeby kórkem tilde sóilep qana qoymay, әr sózding astaryn angharyp sóileuining ózi halyqqa degen qúrmet bylay túrsyn ýlken mәdeniyettilik der edim. Sol jiynda orynymnan túryp ol kisige óz auylymnyng sheshilui kýrdeli bolghan birshama ótinish aitqan edim, jyl sonyna jetkizbey tiyisti basqarma basshylaryna tapsyrma berip  mening ótinishimdi oryndap bergenine riza boldym. Jalpy súlulyghymen tamsandyrghan, aqyndardyng jyryna arqau bolyp, talaylargha әn saldyrghan kiyeli Jetisudy sózben surettep jetkizu mýmkin emes. Tabighattyng barlyq súlulyghyn óz boyyna jinap alghan Jetisudyng ózen-kólderi, tau-tastary men jazyq dalasy san myndaghan tarihtan syr shertetini anyq.

Suretti maqala avtory úsyndy

Jetisu jayly sóz qozghasaq, onyng erekshe tabighaty jayly aitpay ótu mýmkin emes. Jetisu – kóne mәdeniyetting ordasy, ólkening tarihy ghasyrlar qoynauyna sýngip jatyr, múnyng aiqyn dәleli – ejelgi eskertkishter men arheologiyalyq jәdigerler. Jetisudy mekendegen ejelgi Saq, Ýisin, Qanly taypalarynan bizge qalghan bagha jetpes múra – Tamghaly tas.

Suretti maqala avtory úsyndy

Osynday tarihy san ghasyrlyq úrpaqqa azyq bolatyn kiyeli mekenge әdebiyetpen mәdeniyettin, óner men dәstýrding halyq pen qarashanyng qadirin biletin  qalamger, jurnalist, akademiyk, I synypty Tótenshe jәne Ókiletti Uәkil Beybit  Óksikbayúly kelui ol jetisulyqtardyng eng ýlken jenisi. Oblysymyz qúrylghanyna az uaqyt bolsa da ónirding damu ósu joldary tym joghary, ol әriyne tabandy basshynyng talantty qasiyeti dep úghamyz. Ónirding әleumettik-ekonomikalyq damuynyng qysqasha qorytyndylary turaly az kem aita ketsem. Jyl basyndaghy jetisulyq aghayynnyng sany 698,0 myng adamdy qúrady, onyng aiqyn dәleli  elimiz­­­­de­­gi 18, 19 millionynshy túr­­­­­ghyn­dar­ Jetisu ónirinde dýniyege kelip jetisulyq aghayynnyng quanyshy eselengenin bilesizder. Al endi 20 miyl­lio­­nyn­shy­ túrghyn da oblysymyzdyng ortalyghy Tal­dy­qor­ghan qalasynda dýniyege kelgenin  esty sala oblysymyzdyng әkimi Beybit Isabaev qalalyq perzenthanagha arnayy baryp, jas otbasyny quanyshymen qúttyqtaghanyn kógildir ekran arqyly kórgen kezde, kózimiz quanyshtyng jasyna toldy, óz sózinde Beybit Óksikbayúly «20 millionynshy túrghynnyng tuu baqyty Jetisu jerine búiyrghan eken. Búl – tarihy teren, qazynaly jer. Sol baytaq mekenning bir perzenti bolu – ýlken mәrtebe. Til-kózden aman bolsyn. Júmystarynyzgha tabys tileymin. Balalar – bizding baylyghymyz! Árbir sәbiyding aman-esen jer jәnnaty Jetisuda ómirge kelui – biz ýshin ýlken quanysh. Osynday jaqsylyqtar jaqsylyqqa úlasa bersin. Aysúltannyng deni sau, ghúmyry úzaq, bolashaghy jarqyn bolsyn!», dep kópbalaly otbasyna Preziydent atynan arnayy syilyqpen qatar, «Otbasy bankinin» 2 mln tengelik sertifikatyn tabystady. Jalpy oblystaghy túrmys dengeyi Halyqtyng jan basyna shaqqandaghy atauly ortasha aqshalay tabystary 2023 jylghy III toqsanda 124184 tengeni qúrady jәne 2022 jyldyng III toqsanmen salystyrghanda 18,5% - esege kóbeydi.

Bagha statistikasy tútynu baghasynyng indeksi 2024 jylghy qantardaghy 2023 jylghy jeltoqsanmen salystyrghanda 100,9% qúrady. Bagha azyq-týlik tauarlargha 1,2% ,azyq-týlik emes tauarlargha  0,2%, halyqqa aqyly qyzmet kórsetu - 1,1% ósti. Ónerkәsip ónimderin óndiretin kәsiporyndardyng baghasy 2024 jylghy qantardy 2023 jylghy jeltoqsanmen salystyrghanda 1,4%-gha tómendedi. Oghan sebep halyq tútynatyn әri óz oblysymyzda óndiriletin azyq týlikterdi óndirushilerge jasalyp jatqan jaqsylyqtyng moldyghy osynyng barlyghyn oblys әkimi tikeley ózi qadaghalap qarap otyruynda. Qazir auyldaghy jastargha qaytarymsyz nesiyeler berip auyl jastarynyng da kәsipke bet búruynyng ózin ol kisi әrkez aityp otyrady. Qoldau bar, naqtyly ister bar, mine jetisik osy.

Suretti maqala avtory úsyndy

Oblystaghy jalpy enbek naryghy jәne enbekaqy 2023 jylghy IV toqsanda júmyssyzdar sany 14,9 myng adamdy qúrady. Júmyssyzdyq dengeyi júmys kýshining sanyna 4,8%-dy qúrady. Júmyspen qamtu organdarynda júmyssyzdar retinde tirkelgen adamdar sany 2023 jylghy III toqsan sonyna 15,4 adamdy, nemese júmys kýshining sanyna 4,8%-dy qúrady.

2023 jylghy IV toqsanda qyzmetkerlerge eseptelgen ortasha ailyq atauly jalaqy (kәsipkerlik qyzmetpen ainalysatyn shaghyn kәsiporyndarsyz) 288182 tengeni qúrady, 2022 jylghy IV toqsangha ósim 15,0%-dy qúrady. Naqty jalaqy indeksi 2023 jylghy IV toqsanda 103,8%-dy qúrady. Al Jetisudaghy ekonomikanyng naqty sektory 2023 jylghy qantar-qyrkýiekke jalpy ónirlik ónim kólemi 1207954,8 mln. tengeni, nemese 2022 jylghy sәikes kezenge 115% qúrady. JÓÓ qúrylymynda tauar óndiru ýlesi 37,4%, qyzmet kórsetu 54,3%, ónimge taza salyqtar 8,3% qúrady. 2024 jylghy qantar aiynda ónerkәsip óndirisining kólemi qoldanystaghy baghalargha shaqqanda 21628,4 mln. tengeni qúrady. 2024 jylghy qantarda auyl sharuashylyghy jalpy ónimining (kórsetilgen qyzmetinin) kólemi 11109,2 mln. tengeni qúrady, búl 2023 jylghy qantargha qaraghanda 2,5% artyq. 2024 jylghy qantarda qúrylys júmystarynyng (kórsetilgen qyzmetterdin) kólemi 655,9 mln. tengeni qúrap, 2023 jylghy qantardaghy dengeyge 117,8% qúrady. 2024 jylghy qantarda jýk ainalymynyng kólemi 1135,6 mln qúrady. Kólik salasy 2023 jylghy qantardan bastap avtomobili kóligindegi jýkterdi jәne jolaushylardy kommersiyalyq tasymaldaudy jýzege asyratyn dara kәsipkerler qyzmetining kórsetkishterin qalyptastyru jónindegi әdisnamalyq tәsilding ózgeruin eskere otyryp qalyptastyryldy. Ótken jyldyng úqsas kezenimen salystyrmaly derekterdi alu maqsatynda kólik salasynyng 2022 jylghy negizgi kórsetkishteri qayta qalyptastyryldy nemese 2023 jylghy qantargha 100,2% -dy qúrady. Jolaushylar ainalymynyng kólemi 50,9 mln. jkm, nemese 2023 jylghy qantargha 93,5%. 2024 jylghy qantarda negizgi kapitalgha salynghan investisiyalar kólemi 11149,9 mln. tengeni, nemese 2023 jylghy sәikes kezenge 205,7% qúrady. Kәsiporyn statistikasy

2024 jylghy 1 aqpangha jaghdaygha tirkelgen zandy túlghalardyng sany 8176 birlikti qúrap, ótken jylghy sәikes kezenmen salystyrghanda 2,4% úlghaydy, sonyng ishinde qyzmetkerler sany 100 adamnan kem zandy túlghalar 7945 birlikti qúrady. Júmys istep túrghan zandy túlghalardyng sany 6563 birlikti qúrady, onyng ishinde 6333 birlik – shaghyn kәsiporyndar. Oblystaghy tirkelgen shaghyn jәne orta kәsipkerlik subektilerining (zandy túlghalar) sany 6102 birlikti qúrap, ótken jylghy sәikes kezenmen salystyrghanda 4,5% ýlghaydy. Sauda 2024 jylghy qantarda bólshek sauda kólemi 20 440,0 myng tengeni qúrady, nemese 2023 jylghy sәikes kezenning dengeyinen 29,4% artyq. 2024 jylghy qantarda kóterme sauda kólemi 20 130,4 myng tengeni qúrady.  Eki jyl uaqyt az da, kóp te emes bastysy jetisudyng auyz toltyryp aitar jaqsylyqtary jeterlik, әriyne ýkimet te, el preziydenti de búdan habardar, bastysy jetisugha artylghan ýmit aqtaluda, bizder búnymen toqtamaymyz damudyng danghyl jolyna jana qadam jasaymyz. Ol ýshin bizge kýsh, jiger, qayrat jәne basshygha degen senim qajet. Jetisu jeti ózen bastauyndaghy qasiyetti meken.  Jalpy Búl aimaqtyng «jer jәnnaty – Jetisu» atalatyny nelikten? Al «Jetisu» atauy neni bildiredi? Ghalymdar ónirding Jetisu ataluyn jeti týrli ózenmen baylanystyrady. Alayda naqty qay ózender degende olardyng pikirleri san tarapqa bólinedi. Mysaly, A.K. Geyns jeti ózenge: Lepsi, Basqan, Sarqan, Aqsu, Býien, Qaratal jәne Kóksu ózenderin jatqyzsa, A.Vlangaly Basqan, Sarqan ózenderining ornyna soltýstik-shyghystaghy Ayagóz, ontýstik-shyghystaghy Ile ózenderin ataydy. Al keybir geograftar ónirding shyghu tarihy naqty ózendermen emes jalpylama alghanda ózenge bay ónir bolghasyn jәne qazaqta jeti sanyn kiyeli sanauymen baylanystyrady. Jetisu aumaghy Soltýstikten Ontýstikke deyin 900 shaqyrym jәne Shyghystan Batysqa deyin 800 shaqyrymdy alyp jatyr. Osynday úlan-ghayyr alqaptyng tabighaty da әrtýrli. Taudyng etegi auasy ylghaldy, salqyn bolsa, endi bir jerlerde kók maysagha bay, ózender men tau búlaqtary kóp, egin egip, mal jaygha óte qolayly jerler kezdesetindikten dep jatady. Áytese shynymen  Jetisu – agrarly ónir degenimizben, auyl sharuashylyghynan bólek basqa da ba­ghytta ilgerileu barshylyq. Mәselen, metallurgiyalyq keshenderdi janghyrtyp, qay­ta óndeu salasynda da birshama janalyqtarymyz bar. Memleket basshysy aitqanday әr ónirding ózine say baghyt-baghdary bo­lu­gha tiyis. Qazir oblysta turizm salasyn damytugha da erekshe kónil bólinip jatyr. Soghan say joldar jóndelip, infra­qú­rylym birtindep rettelip keledi. Preziydent Qasym-Jomart Toqaev Joldauynda: «Biz ekono­miy­ka­myz­da qordalanghan mәselelerdi jaqsy bilemiz. Mysaly, shiyki­zat­qa әli de tәueldimiz. Enbek ónimdiligi tómen, innovasiya jet­kiliksiz. Últtyq tabystyng iygi­­ligin júrttyng bәri birdey kórip otyrghan joq», dep el eko­nomiy­kasyndaghy mәselelerge toq­tal­ghan edi. Uaqytynda sol sózge dúrys mәn bermegen edik, endi mine oblys әkimining tikeley tapsyrmasyna sәikes auyldy jerde qyzmet atqaramyn degen jetisulyq jastargha ýlken mýmkindikter tuyp jatyr. Ol  auylgha barghan әr jas dәrigerlerdi qoldau ýshin oblys qazynasynan qomaqty qarajat bólip otyr, oblys әkimining taghy bir  ýlken jobasy Jetisu oblysy әkimdigi men «Otbasy bank» arasynda 2023-2025 jyldargha arnalghan «Jetisu jastary» baghdarlamasy. Oblys ortalyghyndaghy talay jastardyng baspanaly boluynyng ózi osy Beybit Óksikbayúlynyng tikeley enbegining jenisi, uәdege berik osynday azamattyng oblys basqaryp keluining ózi biz ýshin ýlken quanysh. Ol kisi aldyna barsang minezimen qarsy alatyn adam qabaq shytyp emes, kýlimdep qarsy alghanda aitar oiyndy sonyna deyin asyqpay tyndaghanda sabyrlyqtyng altyn qory sol kisiden bastalghan ba dep qalasyn. Iә tik minezde bar, biraq ol minez halyqqa emes qatardaghy qyzmetkerge, sebebi naqty isting adamyna ghana emes, teginde minezsiz adam da basshy da bolmaydy. Minez bolu kerek, biraq ol kisining halyqqa degen minezi óte erekshe әri jetisulyqtargha jayly. Bir ghana alakóldik bizder ýshin qanshama auqymdy jobalardy iske asyryp jatqanyna kónil quantady. Shalghaydaghy auyldardyng ózine túrghyn ýiler saldyryp  mamandargha bergizip jatqany tipten keremet ol kisi audanymyzgha kelgen sayyn aldymen halyqtyng ótinishin tyndap, artynsha 120 kóp pәterli ýy salugha pәrmen berip ketedi, halyq ang tang al qazir sol pәterlerding aldy berilip artynyng jóndeu júmystary bitip jatyr búl quanysh emey nemene?! Men jaghynyp, bolmasa jaghympazdanyp aityp otyrghanym joq, kózim kórip, qúlaghym estip ózim de ol kisining aldyna jeke qabyldauyna baryp auylymnyng mәselesin aityp kórgen son, ishki rizalyghymdy syrtqa shygharyp otyrmyn. Qanshama auyz toltyryp aitar jaqsylyqtarymyz jeterlik, onyng barlyghyn bir eki betke syidyru mýmkin emes, auyl sharushylyq, qúrylys, turizm oghan jekelep keleshekte toqtalatyn bolamyn.

Búl jetisulyq aghayynnyng Beybit Óksikbayúlymen eki jylda jetken jetistikteri.

Erbol Aqsholaqov,

Jetisu oblysy, Alakól audany, Qabanbay auyly

Abai.kz

5 pikir