Senbi, 2 Nauryz 2024
Alashorda 2873 3 pikir 12 Shilde, 2023 saghat 14:01

Shәkәrimning keybir әuliyelik qasiyetteri...

Ruhany jolda әuliyelik dengeyge jetkenderding qarapayym adamnyng boyynda kezdespeytin erekshe qasiyetteri bolatyny belgili. Sonday qasiyetterge kópshilikten daralanghan jalghyzdyq, Alla taghala núryna bólenui jәne eshkimdi bólektemey, barlyq jan iyelerine teng qaraushylyq jatady. Shәkәrim de sonday biyik dәrejede, yaghny әulie dengeyinde bolghan. Oghan dәlel retinde onyng ózining shygharmalary boyynsha osy qasiyetterine kóz jiberip kórelik.

Jalghyzdyq. Búl fәny әlemde jalghyzdyq barlyq әuliyelerding nesibesi. Sebebi, olardyng ruhany qasiyetin qarapayym adamdar týsine almaytyndyqtan, layyqty qúrmet kórsetpek týgili, tipti qatarynan shygharyp, jaulasyp ta ketui mýmkin. Osylay әuliyeler jii qughyngha úshyrap, tipti ólim jazasyn alghandar da boldy. Mysaly, әulie әl-Halladjdy fanatik dinshilder denesin keskilep, al Djalel-ad-din Rumiyding ruhany ústazy Shams-ad-din Tabrizdi qinap óltirgen. Sonymen birge, Allagha sýiispenshilikke jetken ruhany adamdar búl fәny әlemning jyltyraghyna qyzyqpay, ózderi bas tartyp, ómir qyzyghymen jýrgenderden shettelip, olargha kereksiz bolyp qalady. Ruhany joldaghylar --búl fәny әlem yqpalynan alystap, baqy әlemge bet búrghandar. Búl jaghday keybir kezderde olardy jalghyzdyqqa úrynyp, elden shet ketuge mәjbýr etedi. Jalghyzdyqty qarapayym adam qasiret dep qabyldasa, al ruhany adam Allanyng bergen shapaghaty dep qabyldaydy. Elden bólektenip, jalghyzdyqqa berilu Shәkәrim ómirinde ghana emes, L.Tolstoy, Ahmed Yassauy tәrizdi әuliyelerding ómirinde de bolghan.

Shәkәrim ózining jalghyzdyghy turaly Sәken Qasimanúly degen adamgha bylay dep aitqan eken: «...Jalghyzdyqtyng taghy bir týri – sózine qúptaushy bolmay, óz zamanynda túrghylastarynyng sózine qosyla almay, jalghyz qalghandy aitady. Osynyng bәri mening basymda bar is... Men ózim qajy bolyp moldalargha jaqpadym. Yaghni, olardyng sharighatyna teris bolyp, jalghyz qaldym,.. Shәkәrim qajy emes, dinsiz azghyrushy dep jalghyzdady moldalar. Men bolys pen biylerding eldegi kóp erejelerine qarsymyn, olar da meni jek kórdi. Alashorda qyzmetke shaqyrdy, «uez bol, bolmasa din basqar» dedi. Men barmadym, olar da jaqtyrmady, «qajysyn» dep sovet ókimeti de meni jek kóredi. Eng ayaghy ghylym men filosofiyada da men jalghyzbyn».

Ózining jalghyzdyghyn aqyn ólenmen bylay dep bildiredi:

Dining shataq, әdeting arsyzdyq dep,
Jaqpadyng moldalar men halqyna da.
Endigi jas: «Eski iyising shyghady» dep,
Olar da kelmey otyr qartyna da...
...Jalghanda sendey jalghyz adam bar ma,
Eshkim bagha bermeydi narqyna da,
Seni kórse, bәri de syrt beredi,
Qaraghysy kelmeydi qalpyna da.

(«Jasynda aralastyng maltymagha»)

Ózining jalghyzdyq sebebin ol bylay dep týsindiredi:

Kórgen song el jarasyn anyq sezip,
Andayyn aidalagha kettim kezip,
El emes, elge istegen qylyghynan,
Qashqamyn, shynymdy aitsam, sonan bezip.

Elsizde nege jalghyz qalghanymdy,
Qyryq jyl neni jinap alghanymdy
Sezbeysing tartpaghan song kóp qayghysyn,
Sen emes úghatúghyn armanymdy.

Armanym baylyq, mansap, maqtan emes,
Oyly adam ony әste olay demes.
Ary zor, ata úly emes, adam úly
Itshe talap óz elin, jyryp jemes...

...Aytamyn, sózimdi úqsan, keyingi jas,
Qiyanatsyz adamgha emespin qas.
Jýrektegi dertimdi biler edin,
Ósekke ermey, menimen bolsang syrlas.

(«Keybireu bezdi deydi elden meni»)

Shәkәrim búl fәny әlemning syryn tolyq týsindim degendey «El emes, elge istegen qylyghynan, Qashqamyn, shynymdy aitsam, sonan bezip» dep onyng jalghyzdyghyna el kinәli emes, nadandardyng jasaghan qylyghy kinәli ekenin bildiredi. «Qiyanatsyz adamgha emespin qas» dep ózining adaldyghyn kórsetip, keyingi jastardy ózining jalghyzdyghyn dúrys týsinip, onyng әreketin dúrys qabyldaugha shaqyrady.

Shәkәrim ózining jalghyzdyq syryn «Qyryqtan songhy qyrymdy», «Keybireu bezdi deydi qatynynan» atty ólenderinde de tolyqtyryp aityp ketken.

Alla taghala núryna bólenui. Áuliyelerding negizgi sipattarynyng biri –Allagha ghashyqtyghy (asyqtyghy) ekeni belgili. Nәtiyjesinde olar Alla taghala núryna bólenip, ýnemi ruhany ekstaz yqpalynda (Shәkәrimshe – mas) bolyp, lәzzat múhitynda shomylyp jýredi. Sebebi, Alla taghala núry sheksiz lәzzatqa toly. Áuliyeler jýregi osynday balday tәtti sezimge toly, sondyqtan olar búl әlemning lәzzatynan zardaby kóp әdet-ghúryp, morali-etika yqpalynan shyghyp, fәny әlemning syrqatyn elemey, ýnemi rahat seziminde bolady. Lәilige ghashyq bolghan Mәjnýndey, olar tek qana ózderining Asyqtaryn (Alla taghalany) ghana sóz qylyp, Sol turaly ghana oilap, Ony eshuaqytta esterinen shygharmaugha úmtylady. Olar ruhany әlemning esigin ashyp, keybiri ishine kirgen, al keybiri Allanyng shapaghat núryn sezip, endi soghan jaqyndaudy armandap esik tabaldyryghynda otyrghandar. Osylay әuliyelerden qúralghan qauym Alla taghala manynda Ony dәriptep, dúgha oqyp, jalbarynyp, keybireuleri dostyq sezimmen, al keybireuleri ghashyqtyq («asyghym» dep) sezimmen, jýrekterinen qan (sýiispenshilik sezimin) aghyzyp zar jylap jýredi. Biraq búl jylau men fәny әlemning jylauynyng arasynda jer men kóktey alshaqtyq bar. Birinshisi – sheksiz lәzzatqa toly bolsa, al ekinshisi – qayghy-qasiretke toly. Birinshisi – jan men tәndi barlyq syrqattan aryltyp, naghyz ómirge baghyttasa, al ekinshisi – jan men tәndi zardapqa bólep, ólimge tartady. Búl dengeyde adam Alla taghalanyng lәzzat quatyna shomylyp, rahat alady. Ol endi búl dýniyemen baylanysyn ýzedi. Oghan ómirding barlyq kemshilikteri ashylyp, jýregin búl fәny ómirden ainyta týsedi. Tirshilikting soraqylaryn kórgende aqyn «astapralla» dep shoshynyp, Tәnirge tolyq boy úryp, taghzym etedi.

Bәrine teng qaraydy. Shәkәrim barlyq jan iyelerine, ómirding ystyq-suyq tәrizdi ekiúday, qarama-qarsy qúbylys kórinisterine birdey qarap, olardyng aiyrmashylyqtaryn elemey, bәrin birtútas bolmys kórinisi retinde qaraghan. Ol da fәny әlemning ekiúdayylyghynan shyqqan.

Allagha ghashyq bolu jolynda janyn qiyp jýrgenderge zattyq әlemning qúndylyqtary joghalady. Búnday dәrejege jetken әuliyeler ýshin altyn men temirding qúndylyghy birdey. Áuliyelerge qay jerde ómir sýrse de – meyli júmaqta, meyli dozaqta – bәri bir bәs, aiyrmasy shamaly. Býkil ómir qúbylystaryna birdey qaraydy. Olar qay jerde, qanday jaghdayda bolsa da, ózderining sýiikti Jarymen birge, Oghan ýzdiksiz qúlshylyqta. Jarynyng tolyq qaramaghynda ekenin sezingendikten olar eshteneden qoryqpaydy, eshtenege abyrjymaydy da. Uaqyt yqpalynan tolyq shyqqan, sondyqtan olargha kýn-týn, qys-jaz birdey, olardyng әserin sezinbeui de mýmkin. Shәkәrim ózining osynday hal-jayyn bylay dep bildiredi:

Dýnie isinen shoshyman,
Basy joqta sana joq.
Qoryqpan dozaq otynan,
Sanasyzgha jaza joq.

Endi maghan, oilasam,
Dúspan da bir, dos ta bir.
Tereng oigha boylasam,
Adam menen shoshqa – bir.

Ekeui de boq jeydi,
Adamy da, shoshqa da,
Aldamshyny dos deydi,
Jausha qara dosqa da.

Payda, ziyan bәri bir,
Osy kýnde ózime.
Bas kesilip, denem túr,
Ne kórinsin kózime?

Mendey bolam deseniz,
Uayymsyz azat jan.
Jar tap-taghy bas keskiz,
Sóitip qútyl azaptan.

Toly rómke araq ber,
Taghy aitayyn syrymdy.
Mas qyl-daghy aldap kór.
Úrlap aiyl-jyrymdy...

...Myna kózdi qaldyryp,
Kónil kózin kózing qyl.
Bas kózimen qanghyryp,
Úqpay qoysan, ózing bil.

(«Jan deneden jalyqty»)

Áuliyening búl sózderinen onyng búl әlemning yqpalynan tolyq shyqqan jaghdayyn kóremiz. Osy joldardy jazyp otyrghanda ol dýniyening yqpalyn sezbey otyrghan tәrizdi. Jar qúighan sharaptan, yaghny sharapat núrynan sheksiz lәzzat alyp, nәpsini quyp shyghyp, ózi ruhany sezimnen mas bolyp otyr. Nәpsiden tolyq aryldym degen sóz, ólimnen búryn ólip, tәndi tәrik etip, Jargha basty shapqyzyp, tәndi óltirip, jangha Jaryn tapqyzghan sәt. Jan men onyng Jary betpe-bet qaldy. Jan tolyq rughany bolmystyng yqpalynda, sondyqtan oghan búl fәny әlemning yqpaly joq. «Basy joqta sana joq», yaghny basy joqta aqyl da, sana da joq, dene óli. «Sanasyzgha jaza joq», yaghny aqyly joq mәjnýnge jaza da joq, ol auru, aurugha jaza kesilmeydi. Múnday mәjnýnge búl fәny dýnie boqqa tәn, sondyqtan búl dýniyedegilerding qylyp jýrgenderi bos әureshilik. Osylay dýniyening zardabynan shyghyp, azat jan bolu kerek. Biraq azaptan shyghu ýshin «Jar tap-taghy bas keskiz», yaghny aqyldan shyghatyn nәpsini biyleu kerek. Sózin jalghastyru ýshin ol Jardan taghy da ruhany araqty, Shapaghat Núryn súrap mas qyludy ótinedi. Búl halge jetuding biraq joly bar. Ol – bas alghyzu, yaghny nәpsining yqpalynan qútylu. Ol ýshin «Jar tap-taghy bas keskiz, Sóitip qútyl azaptan». Biraq búl syrly sózderding maghynasyn týsinu onay emes. Týsinu ýshin «Myna kózdi qaldyryp, Kónil kózin kózing qyl». Sonda sózding ruhany maghynasyn estiysin. Al búl aitqandardy úqpasan, ne bolmasa kónbesen, onda «Bas kózimen qanghyryp, Úqpay qoysan, ózing bil» deydi.

Shәkәrim sózinen, mine, osynday ghibrat alugha bolady.  Abay da «Sәuleng bolsa keudende, myna sózge kónil ból, eger sәuleng bolmasa, meyling tiril, meyling ól» dedi emes pe? Árkimning óz nesibesi ózine. Baqy әlemning jandary fәny әlemning jandaryna barlyq ruhany bilimdi beruge úmtylady, biraq olardy zorlamaydy.

Shәkәrimning ishki dýniyesinen shyqqan osynday syrly sózder onyng әuliyelik dengeyin, qarapayym adamnyng boyynda kezdespeytin onyng erekshe qasiyetterin jaqsy kórsetedi. Onyng sózderining zәredey bóligin týsinuding ózi ghana jýrek kózin ashyp, ómir túnghiyghynyng tereng syryn aiqara ashatyn jol bolyp tabylady.

Dosym Omarov,

shәkәrimtanushy ghalym, filosof

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Alghys aitu kýni

Alghys aitu kýni jәne onyng shyghu tarihy

Jomartbek Núrman 518
Alashorda

Qojanov mejeleu nauqanynda

Beybit Qoyshybaev 341
Ghibyrat

Qaysar ruhty ghaziz jan

Múhtar Qúl-Múhammed 801