Júma, 1 Shilde 2022
Janalyqtar 2273 0 pikir 11 Qantar, 2013 saghat 08:17

Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)

VI

VI

Auqannyng jantalasqa týskeni sonyng erteninne-aq estildi. Ózining «kóterilisshiler» shebinen ajyrap shyghyp, ong jaqqa aughan jasaqtaryna múryndyq bolushylardy tizimdep, saqshylarynyng tergeuine ótkizipti. «Tónkeristen bas tartyp, keri tónkeris shebine ótkender» dep kórsetken eken. Olardy izdep saqshy jauyngerleri shyghypty da, tabylghandaryn abaqtygha әkelip qamap jýripti. Múny saqshynyng ong qanattaghylary partiya komiytetine baryp mәlimdegen kórinedi. Ýkimet jaghynan «qazir naqtyly faktisiz eshkim qolgha alynbasyn» degen búiryq shygharypty. Oghan da kónbey qútyra kirisipti solshyl saqshylar. «Bizding mindetimiz - Maujushy qúrghan sosialistik memleketimizdi qorghau. Biz Mauzydúng saqshysymyz. Proletariyat diktaturasyn burjuaziyagha ótkizip bere almaymyz. Sosializmdi keri tónkerisshilerding búzghynshylyghyna bere almaymyz!» dep mekeme-qogham oryndarynyng bәrine baryp, osyny ýgittep úrandap-úrandap alyp, olardy qorqytatyn súraular qoyady eken: «sender Mauzydúng iydeyasyn qorghaysyndar ma, joq pa, qay jaqta túrasyndar?» dep bәrin qaymyqtyrypty. «Biz, әriyne Maujushy jaqtamyz» degennen basqa, búl súraugha eshkim jauap bere almay, әsire solshyldyqpen birlesip qyzmet isteuge eriksiz kónipti. Sóitse de, ong jaqtaghylary «Maujushy qúrghan ýkimetting tapsyrmasyn oryndaymyz» degen shartpen qosylypty. Sóitip, әr kósheden adam aulaytyn jendet gruppalardyng әrqaysysyna ekiden-ýshten qosylyp ong jaqtaghylary da shyqqan eken. Olar «Maujushy partiyasynyng eng jana núsqauy boyynsha naqtyly qylmys fakti bolmaghan adamdy ústamaymyz» dep solshyldar ústaghan adamnyng kóbine ara týsip, qoya bergizip jýr eken.

Týske jaqyn meni tekseruge kelgen tórt saqshy «qalalyq saqshy mekemesi bergen» kepildik qaghazymdy kórip, ýnile-ýnile týsip edi. Kekseleu biri, «ә, meyman ekensiz ghoy!» dep maghan qol berip amandasty da ýsheui shikireye qarady. Ýiden esik aldyna shyghyp, tórteui kýbirlese ketti. Basqalary, ústaytyn kýmәndilerimizding biri osy degen siyaqty. Oghan, «qalalyq saqshy mekemesining tekserip anyqtaghan kepildik qaghazy túrghanda múnyng qanday kýmәndiligi bolmaq!» degen kekseleuining jauaby estildi. Ol, ýige qayta qayyrylyp, meni syrtqa shaqyrdy da, qaghazymdy alyp, olargha qayta kórsetti. Kepildik qaghazdyng «tekserip anyqtadyq» degen sózin súq qolymen núsqap bәrine kórsetti de, ózime qaytaryp berip jýre berdi.

Kýlәn tekserilu tiziminde joq eken. Ekeumiz beyghamdyqqa endi kelip, eki jerde kitap oqyp jatqanymyzda, Nәzipa kirip keldi. Maghan әdeyi jambastap, taqala kelip otyryp, bayandady estigen-bilgenin.

Auqannyng úiytqylyq bas jendetteri tarap ketken jasaqtaryn jiigha kóshege shyqqan eken. Sary beshpetterining syrtynan jalpaq beldikterin myqtap baylap, qyzyl belgilerin jenderine kiyip alypty. Birneshe jigitti kósheden tauyp aidatyp, shtabyna jóneltipti. Al, shtabtyng hanzu qyzmetkerleri, ishkeriden kelip, jerlik sanaqqa ornalasa almay qanghyp jýrgen qarasanaq hanzulardy jiyp shaqyldap, әskery tәrbie jýrgizip jatyr eken. Qazirge deyingi jiyp alghan hanzu «jasaqtarynyn» ózimen-aq aulasyndaghy maydandy lyq toltyrghan kórinedi.

- Býgin keshte ýlken soghys jýrgizetin siyaqty! - dep kýrsindi Nәzipa.

Kýlәn týregelip shay jasady.

- Tórt saqshy kelip, Bighanynnyng kepildik qaghazyn kórip qaldyryp ketti! - dedi kýbirlep qana. Nәzipa eleng qaghyp, quanghanyn jasyra almay qalghan beynemen betimdi alaqanymen sipay sala asyqty:

- Olay bolsa tez qaytayyn, bizding ýige ol tekserushiler әli barmaghan! - jypylyqtata sóilep, bir bauyrsaqtyng jartysyn ózi tistep alyp qaldy da, jartysyn mening auzyma saldy. - Tekseruden kýndiz ótip almasam, «mynauymdy» ýige apara almaspyn, tez keteyin! -dey jónelgeninde әpkesi kýlip jiberdi:

- Myna qyzdyng menen úyaludy qoyghanyn qarashy! - Kýrsinip jibergenin de bayqamay qaldy ózi.

- Meni óz qolynnan bergen son, endi úyalyp tartynatyn nemiz qaldy! - dep andy qaradym jýzine. Ol, kózining astymen qarap jazghyrdy meni:

- Men onyma aiyptymyn ba, tabalaghanday qaraysyng ghoy maghan!.. Tileules bolmasam, qosam ba!.. Anauyna aityp qoy, mening aldymda ibaly bolsyn!

- Ibaly bolmay neghypty saghan?

- Auzyndaghy tamaghyn mening kózimshe sening auzyna salghany qay qyry? Nesin berse de, onashada bermey me eken! - degeninde taraya qalghanyn bayqap, qarqyldap kýldim.

- Maqúl, aityp qoyayyn, jengetay! Eng lәzәtti kezimizde de ol seni auzyna alyp kýbirlep, alghys aita jatatyn boldy!

- Jә, qyrtpa endi! Kishkene bala emessinder, múndaylaryndy aitpandar maghan!..

- Maqúl, maqúl!.. Bildirmeyik! Kýlәsh, biraq onyng ýiine tekserushiler ýiir bolghandyqtan, qamsyz jata almaydy ekenbiz. Kýn aralatyp osy ýiinde týnep túralyqshy! Ony kórmesem túra almaytyn bolyp baramyn. Dәl osynday tәtti әiel kórmeppin!

Az oilanyp alyp jauap berdi Kýlәn:

- Maqúl, biraq, anauyng taytandap... qyr kórsetpesin maghan!

Áldenege asyqqan bolyp syrtqa shygha jóneldi de, azdan song kýlimsiregen beynemen qayta kelip otyrdy. Kózi qyzghysh tartyp dymdanyp qalypty. Jylap alyp kirgenin sezip, janym ashy qaldy. Ózimning de taghatym tausylyp edi. Nәzipa ekeumizding ózin synau ýshin qaljyndap jýrgenimizdi aityp qúshaqtay alghym keldi. Biraq, onyng qatal toytaratyndyghynan qaymyqtym. Basymyzdy ekeumizde tómen salyp, ýnsiz ishtik shaydy. Týski demalysqa qyz ben kýieu kelgen song qalpymyzgha kele qaldyq. Kýieu taghy bir habar estip kelipti:

Meni alghash qonaqqa shaqyrghan dostardy Auqannyng ózi tergeuge kirisken eken. Marqúm qúrdasymnyng jesirin ýiine baryp kóp tergegenin aqyn múghalimge әielding ózi baryp aitypty. Auqan odan «ol búryn Qúljagha kelmegen meyman, ýiine qalay tanysyp shaqyrdyn?» dep súrapty aldymen. - «Kýlәnning alystan kelgen aghasy ekendigin estip, amandasa baryp, ýiden dәm tartugha shaqyrdym», «Aty kim?», «Nazarbek», «Eger aty Nazarbek bolmay, basqa bolyp shyqsa qaytesin?», «Qaytushi edim, jauapqa tartylarmyn!», «Balalaryng bar, jauapqa tartylyp qamalmay, osy bastan shynyndy aitqanyng jaqsy! Búl, ózinning marqúm erinning dosy Bighabil bolghandyqtan shaqyrghansyn!», «joq, múnynyz naqaq sóz! Óziniz aitqanday búryn Qúljagha kelmegen meyman, es bilgeli Qúljadan shyqpaghan erimmen dos bolmaq emes. Jәne Bighabil degen aty jaman adam joghalghaly qashan. Múnday ótirik jalany maldanbanyz!»

«Men búl mәseleni faktsiz qoyyp otyrghanym joq, jasyra almaysyz! - dep zekip qalghan Auqan, dauysyn kenet bәsendetip, fakt qoyypty. - Kýlәnning ýiine shaqyrylyp baryp, Bighabildi kóre sala jylaghanyn, onyng marqúm ering týgil ózinmen de qanshalyq jaqyn dos ekendigine dәlel bola almay ma!»

«Jón súrasa kele Nazarbekting marqúm erimmen týidey jasty ekendigin estip, erimdi eskerip jylaghanmyn. Erin saghynghan jesir әielding jylauy, Bighabilding dosy ekendigine dәlel bolmaq pa!.. Ólgen song da sonynan qalmay jala jaba beretin sonshalyq nendi alyp edi mening erim! Endi qoyynyz, Bighabil degenindi mýlde kórmedik!»

«Men qoyghanymmen fakt qoymaydy, sýiiktim, ony moyyndaysyng әli! Al, osy meymanynyz sol birge bolghan otyrystarynda ne sóiledi, sony aitshy, adaldyghyndy kórelik!»

«Eshqanday bóten sózin estigenim joq. Ózining Qúljagha, bu arasanda emdelu ýshin, múndaghy eki bauyryn kóru ýshin kelgeni ghana esimde!»

Osy súrauyn neshe qaytalap súrap jazyp, bir jarym saghat tergegen Auqan, «ertender taghy sóilesetindigin, jasyrsa auyr jazagha tartylyp qalatyndyghyn» aityp shyghypty.

Auqannyng onan song baryp Gýlsimdi tergegeni de estildi. Oghan da «otyrystarynda Bighabil ne sóiledi?» dep qadalghan eken. «Onyng Bighabil ekendigine ne fakting bar? - dep Gýlsim onyng ózine qadalypty. - Sap-sau adamdy keri tónkerisshige shygharyp óltire salatyn әdetinmen endi Kýlәn apaydyng auru aghasyna kózikting be?»

«Ol, Kýlәnning aghasy emes, búrynghy ashynasy Bighabil, búrynnan kóshede osylay, bir-birine jabysa jýretin!»

«Ol tipti de Bighabil emes, qyp-qyzyl kommunist!.. Maghan qyzyghyp, kýieuime jala jauyp óltirtip edin, endi Kýlәngha qyzyghyp, sendey jalghan kommunisten qorghaytyn aghasyn óltirmek ekenindi bilip boldyq!... Endi qyrt qysyp, aldynghy ishken qanyna jauap beruge dayyndal!»

«Siz, әnzi audaramyn dep әure bolmanyz, sýiiktim! Maghan erkeleuing basqa da, jaulardy aqtamaq boluyng basqa!»

«Kim erkelepti saghan, әri jýr ary sandyraqtamay!»

«Erkelemeseng týzu jauabyndy ber, Bighabilden basqalar estigen keri tónkeristik sózdi, býiirine jabysyp birge jýrip sening estimegenine kim senbek, fakttering qolymda! Moynyna qoyylyp, jauapqa tartylmay, ózdiginnen әshkereleseng ghana qútylasyn! Erteng taghy kelemin, oilanyp túr!» -dep Auqan Gýlsimge beretin tapsyrmasyn jýre sóilep berip ketipti.

Auqannyng Nәzipany týsten keyin baryp tergegenin, mening ne sóilegenimdi odan tipti kóp súraghanyn keshke jaqyn estip edik. Onyng daghdyly kәri avcharkaday iyisshil túmsyghy mening Bighabil ekendigimnen birdene sezip timtinse de dәlel bolarlyq eshtene taba almay qaytypty. Tiline tiyek etip shertip jýrgeni mening bas, manday bitimim men búrynnan Kýlәnshyldyghym ghana eken. Onday jalpylyq belgi, Kýlәnning «búghaltyr aghasy - Nazarbekte» bolmaydy dep kim kesim aita almaq, Nәzipa da onyng búl faktsymaghyn qaghyp tastap, mening Nazarbek ekendigime kir juytpay qoyypty.

Sol kýni kesh batysymen aqyn múghalim kelip, biz túrghan kóshening kýzetin myqtaghanyn aitty. Auqannyng qoly býgin kóp kóshege sozylypty. Tintu, adam ústau, qarsy toptarmen kezdese qalyp aitysu, soqtyghysu bar kóshede bar eken. Eki jaqqa da qosylmay, óz aldylaryna qúralyp alghan jerlik, belgisiz toptar da payda bolypty. Olar, kósheden hanzu kórse qaghyp әketetin «qytay aulaushy» terrorlyq erekshelikterin kórsetip jýrse kerek. Basqan jerlerinen hanzulardyng bajyly estiledi eken. Auqannyng qanghyma qarasanaqtardan qúralghan toptaryna olar jii soqtyghypty. Qarasanaqtargha tilmashtyq ýshin ghana qosyp berilgen bir-eki úighyrdy jabyla tildep jiberip ýnin óshiredi eken de, qojayyndarymen ýnsiz-tilsiz qaghysady eken.

Aqyn múghalim ózi shygharghan sholghynshylar arqyly bir ýige jinalghan «kerey» men «qyzaylardyn» aitysyp-jarghylasyp otyrghanyn estigendigin de aityp kýldirdi. Olar ózara ýsh topqa bólingen kórinedi. Kereyler azdyghynan maybastyng basshylyghyndaghy bir topqa ghana tútasypty da, qyzaylar ózara «begimbet» pen «iytemgenge» bólinipti. Bәri mas bolyp, birining sózine biri kezek bermey, beybereket danghyrlasqandyqtan, talas bolyp jatqan mәseleni sholghynshylar týsine almapty. «Áyteuir, Kýlәn, Nazarbek, Nәzipalardyng attary ghana estilipti» dep kýldi aqyn múghalim.

Osy habarlaryn asyghys aityp bola bergeninde syrttan bir jigit kirip, onyng qúlaghyna ghana sybyrlap shyqty. Sary beshpet, jalpaq beldik pen qyzyl jeng belgi taghynghan tórt jigit ertken Auqan shyghys shettegi Shayzadanyng ýiin betke alyp bara jatqanyn aitypty.

Mening oiyma bir qauip sap ete týsti. Shayzada Tarymnan qaytyp kelgennen beri tym jauasyp alghan kórinedi. Qala búqarasy sanaghyna qosyla almay jýrgendiginen, quyp jiberedi dep qorqatyndyghynan ba eken, әsirese qala many kommunasyna ornalasqannan beri sýtke tiyip qoyghan mysyqsha bәrining qabaghyna qarap jaltandaytyn bolyp qalypty. Auqannan tipti qorqatyndyghyn estigenmin. Al býgin, Auqan odan mening jónimnen bir derek tabugha ketti. Ashyq tergese Shayzada mening Bighabil ekendigimdi әriyne jasyrady. Biraq, asqan ghayar Auqan onymen birge araq ishe otyryp ospaqtap, iyә, jayshylyqsyp, mening keyingi týr-shyray ózgerisimdi súrasa, Tarym maydanyndaghy eng keyingi kórgeni boyynsha sóilep berui mýmkin. Olay bolghanda tynshy-tәiniylerinen «Nazarbek» týr-siqyn estip jýrgen alayaqtyng meni aiqyn tanyp qoyatyndyghy sózsiz. Sondyqtan qalay da shayzadagha jolyghyp, Tarymdaghy jýz beynemdi Auqan súray qalsa mýlde ózgertip sóileuin eskertip qoiym qajet boldy. Orayy kelse, sol shette neghúrlym Auqannyng ýnin óshirip, iyә, kózine ajal kórsetip, qorqytyp qaytudy oilastyrdym.

Auqannyng Shayzadany izdep bara jatqanyn estip qozghalaqtaghan aqyn múghalimge osy oiymdy aityp edim. Ol, basqa bireudi jiberudi aityp, mening ózimning baruyma alghashynda qarsy boldy da, ózimning qauipke úshyramaytyn, әri ony «emdep», arandatyp qaytarlyq amalymdy estigen song ghana kóndi.

Mektepting sol jaq búryshyndaghy bir bólmege ertip apardy. Jau jaghynan habar alyp túratyn sharlau qyzmeti osy bólmede basqarylady eken. Týr ózgertip jasandyratyn aspaptary jetkilikti bolyp shyqty. Shashymdy qara boyaumen qaraytyp, eki qasymdy qoylatyp úzartyp, arasyn jaqyndastyrdy. Sol boyaumen samayymnan alqymyma deyin tútasqan qoy qyrma saqal-múrt jasap, taranyshynyng aq kiyiz qalpaghyn jartylay myjyraytty da, manday jaghyma qondyra saldy. Sary beshpet, qalyng kýreng beldik pen bilegime kiyetin qyzyl borlat belgi berdi...

- Atynyz Ábdireshiyt, úmytpanyz! Ol, Auqan qorqatyn búlanshy sodyr bolatyn. Keyin oghan jasaq bolghan. Tergeu ýstinde Auqannyng isharalaghan adamynyng birnesheuin óltirip bergen eng batyl jendeti. Boyy da, boyauy da dәl osylay! - dep qysqasha týsindirdi aqyn. Ynghay úighyrsha sóilep, jartylay mas beynemen iri basyp, bórtip jýruim kerektigin, tayaulap erip qorghaytyn tórt-bes jigitten basqa otyz shaqty adamdyq bir әtiret sonymyzdan baratyndyghyn da eskertti. Basyna qalyng temir bilezik kiygizilgen qysqa ghana aghash shshoqpardy tandap yshqyryma qystyryp, eki jaqtyng da býgingi parolin úghyp shyqtym.

Adymday basyp Shayzadanyng qorasyna kire bergenimde, qaqpa bosaghasynan aldyma shygha keldi bir jasaq:

- Kimsin?

- Tanymadyng ba? - Úighyrsha zeky sala kýbirlep parolyn aita keudelep óte bere súradym. - Auqan tuanjang osynda ma?

- Osynda. Basqa eshkim kirmesin dep edi!

- Men basqa ma, asyghys júmyspen keldim! - Jýre jauap berip, Shayzadanyng ýiine kirip barsam, oilaghanymday, dastarqangha shóp quyrdaq endi qoyylyp, bótelke tyghyny endi ashylyp jatyr eken. Tórdegi Auqan men odan oqshaulap tómen jýginip otyrghan Shayzadadan basqa eshkim joq.

- Sen kim? - Auqan maghan qadala qarady. Tәltirektey týsip, túra qaldym.

- Sadaghang keteyin, tuanjanym, Reshiytinizdi tanymay qaldynyz ba?

- E, neghyp jýrsin? Mindetinnen qashyp, jaudan qorqyp tyghylu ýshin kelding be múnda?

- Taqsyr, Reshiytiniz eshqanday jaudan taysalghan emes, siz ýshin jany pida! - dep jiberip, qaray qalghan Shayzadagha bir kózimdi qysyp qaldym. -  Men....men... sizding birneshe ret joghaltudy isharalaghan qylmystarynyzdy... basqa batyrlarynyz batyldyq ete almay túrghandarynda arttarynan shygha kelip jaylap berip jýrgen men edim ghoy!...

- Óshir ýnindi! - dep aqyryp qaldy Auqan. Qantalay qalghan sary kózi jarq ete týsti. - Kim isharalapty saghan!

Asygha dalbaraqtap tez sóilep kettim.

- Joq-joq-ey, ózim-ózim! Jaqyp pen Omardy qinaugha iyek qaqqan kómekshiniz bolatyn. Al, әlgi Múratqandy... shókenine qyzyghyp... әi, nedep byljyrap kettim men! Araqtyng qyzuy qayta bastaghanda týs kórgendey byljyraytyn húiymdy[1] biletin shygharsyz, tuanjan, keshiriniz! Endi kelgen júmysymdy aitayyn: býgin sizdi qastap izdep jýrgen dúspan kóp eken. Mamút Emen pәijang aitty. Sizdi shtabqa deyin qorghap aparyp saludy tapsyrghan batyrlary da qorqyp túrghanda, men jýgire jóneldim.... siz ýshin ne kórsem de....

- Ei, sen byljyramay tez qayt ornyna! - dep zekirdi Auqan. - Erteng tanerteng shtabqa baryp, maghan jolyq, úqtyng ba?

- Lәbbәi! Shayzat ahún, - dep Shayzadany jalt qarattym da múryn daldasyndaghy ong kózimdi taghy bir qysyp qala ótindim. - Maghan bir rumka araq berinizshi, auzym qúryp ketti!

Shayzada segiz qyrly stakangha jartylay qúiyp úsyna qoydy.

- Ei, ei, oghan kóp berme! - dep Auqan bajyraya qaraghanda jútyp jiberdim de laq etkizip «qúsa» saldym. Loqsyp-loqsyp qaldym taghy da. Mýkshiyip otyra qalyp yshqynyp, qúsa almaghanday, aldyma ekpettey qúladym. Taghy da yshqynyp loqsy berdim.

- Ei, auyz ýige jatqyz anany! - dep Shayzadagha zekidi bastyghy. Pәleni ózing taptyn, kóshege shyqsa bireu óltirip ketedi endi, syrtqa shygharmay jatqyzyp tasta!

- Tez qaytsyn dep qúiyp edim, qaydan bileyin ózi bitip túrghanyn! - dep qynjylghan Shayzada meni sýirey kóterip, tereze jaq búryshqa apara bergeninde bir qolynyng bileziktiginen qysyp qalyp, iyegimdi sipattym. Saqal týgi emes, boyau ekendigin bildirgenim edi. Qolyn ekinshi ret qysyp qoyyp tilimdi shaynay iyanattadym ózin:

- Sen... sen... onshy rreaksion.. joghal! Joghal kózimnen... múnapiyq, yplas!.. Ket, ket, bosat qolymdy!.. It basyndy janshyp tastaymyn!... mening qúrmetti... qúdiretti qúrmetti tuan... tuanjanymnyng aldynda mysyqtay bol deymin men saghan!... Jynidy[2]... sasyq ziyaly!...

Alghash tildegenimde-aq ornyna qaytaqan Shayzada Auqanmen rumka qaghystyrghanda ýkimshining ózine qarattym «sandyraghymdy»:

- Sadaghang keteyin-au, tuanjan... sen... sen bolmasan... tiri qalar ma edim men... ekinshi kózqarastyng shoshqalary óltire salatyn edi... men... men óltirgen keri tónkerisshilerding bәrin naqaq deydi... itting balalary! Au, tuanjannyng ózi búiyrghan son... o nemeler naqaq pa? Naqaq bola ma deymin! Sadaghang keteyin, danyshpanym! Bәri sen ýshin... Sening tiri jasauyng ýshin! Qol shaqtym! Siraqty tipti kóp shaqtym! Sen Rahbarymnyng sayasynda... sizding qamqorlyghynyzda qalaghanymdy istedim! Tәkappar shókenderdi qyp-jalanashtab... ym... keri tónkerisshi dey salamyn! Basqynshy dep haqarat aitqany bolsa, qolyma týskenin jeydi menen! Jasap ket, au, tuanjan, myn-myn-myng jasa! - dep úrandap jiberip edim. Kýlip jibergen Auqan «tynysh jat, ei!» dep qana qoydy. Tilimdi shaynap jalghastyra berdim sózimdi. - Sen bolmasang maghan múnday erkindik qayda, sadaghang keteyin, tuanjanym! Sol qamqorlyghyng ýshin... kózinizdi aqshyraytyp, iyeginizdi bir kóterseniz bolghany әrqanday keri tónkerisshi dúspanynyz aman qalmady menen! Mening jaylap bergenim... esinizde bolar... jalpy toghyzy... shetten myna kelgen pәlenizdi de... men bolmasam ornalastyratyn naushynyz joq úqsaydy, sonymen on dep qoyynyzshy! Sizding óz núsqauynyz boyynsha jahannamgha ketken keri tónkerisshi... hammasyn qosqanda...

- Tynysh jat! - dep Auqan qatty aqyryp qaldy osy sәtte. - Byljyraghyndy toqtatamysyng joq pa?!

Irge jaqqa aunap týsip, jym bola qaldym da, lezden song qor ete týstim әdeyi. Auqan, Shayzadamen sóilesip otyrghan sózinen Bighabil turaly súraugha men qoryldaghan song auysty:

- Aytpaqtayyn, Shayzada, sen Tarymda Bighabilmen birge bolghansyng ghoy? Onyng ózgeru ahualy qanday boldy?

- Ol, keyin, jaqsy enbekshi bolyp ketti! - dedi Shayzada júlyp alghanday. - Eng juas, eng tәrtipti -belsendi enbekshi!

- Bәse, keyin azyp ketkeni bolmasa aqyldy jigit edi ózi. Bilimdi azamat bolyp qalyp edi. Áli de janym ashidy! Qartayyp qalghan shyghar?

- Joq, men ketkenshe jap-jas jigit siyaqty edi. Búira shashy әli de aqausyz qap-qara. Biraq, amal qansha, su basqaru júmysynda, su qoymasynda edi. Keyinirek, Tarym qatty bir tasyghanda qúlaghan jarmen birge qúlapty. Býkil әtiret bolyp qaptap, au salyp, arqan tastap jýrip, tasqynnan әreng qútqarghan eken. Onda men qoyda edim. Ong jaq beti qatty jaralanypty. Tereng tyrtyq bolyp jazylghanyn keyin kórdim.

«Jaqsy aittyn!» - dedim ishimnen. - «Múrny púshyq bolyp qaldy desen, búl pәlening kýmәndanbauy ýshin tipti jaqsy suret bolar edi!»

- Yapyray, - dep ókingensidi Auqan. - Súlu jigit edi ózi. Esil azamat betine aqau týsirip alghan eken-au!

- IYe, múrny da sol jaghyna sәl qisayynqyrap jazylypty...

Syrttan Auqannyng bir qorghaushysy asygha kirdi osy sәtte:

- Baugau tuanjan! Jau bizding múnda kelgenimizdi bilip qoyghan úqsaydy! Kóshe terekterining arasymen qaptap kelip qaldy! Biz tosyp toqtata almaytyn kóp adam eken!

- Toqtamasa myltyqtarynnan oq shygharularyna rúqsat! Bar, tez aldynan shyghyp, myltyqpen ýrkitip jiberinder! Jauyngeri qayta jónelgende Auqan jan myltyghyn qolyna ala tyndady. Aula syrtynan edel-jedel eki myltyq atyldy. Sәl alystap baryp eki myltyq taghy atyldy. Shabuylshylardyng shegingenin sezgen Auqan jayshylyqsyp, taghy da súrau qoydy Shayzadagha:

- Sóitip, Bighabilding múrny da qisayypty deding be? Esil jigitting bet-jýzi búzylghan deshi?

- IYe, sudan shygharylghanda múrny tipti japyrylyp shyqqan eken. Maydan emhanasyna aparyp, otashygha kótertip, sәl týzetken eken. Biraq, sol jaghyna qisayyp әreng ketirilipti. Endi qayyrsa kensirik shemirshegi opyrylyp ketedi dep sol qisyq qalpynda toqtatypty.

- Oi, әttegenay! - kýrsingensy kidirgen Auqan taghy súrady. - Al, ózi kesilgen emes, enbekpen tәrbiyelenushi ghana ghoy, maydan basshylyghy jaghynan Ýrimjige qaytaramyz degen sóz shyqpap pa edi?

- Onday sózin estimeppin. Ózim qaytqangha deyin Ýrimjidegi mekemesining ie bola almaymyz degen jauaby kelgeni estilip edi. Bighabilding ózi de "mәdeniyet tónkerisi toqtaghansha qaytsam, meni halyq úryp óltirip tastauy mýmkin, osy jerden uaqytsha ýilene túramyn» dep jýrgen. Mening Nylqydaghy tuysqandarym ie bolyp, qaytqanymsha, Bighabil jóninen estigenim sol ghana.

- Sonda sen ony sol jerden ýilenedi dey alamysyn? - Auqannyng búl súrauyna Shayzada kýle jauap qatty:

- Onyng Shayarda jeksenbi kýni baryp túratyn asa súlu shókeni bar bolatyn. «Ýrimjide әielim men balam bolmasa osymen-aq ýilener edim» dep jýretin. Onymen ne bolghanyn bilmey qayttym.

- Ýrimjidegi әieli әli kýtip otyr ma eken?

- Ol әielining qansha jyl bolsa da kýtetindiginen kýmәnim joq...

Syrttan taghy da myltyq atyldy. Bizding shabuylshylar taghy da tayap kelgendikten atylghandyghyn mólsherledim. Bir kózimdi syghyraytyp qarasam, Auqan alaq-júlaq qarap, syrtty tynday qalghan eken. Myltyghyn qolynan tastamapty. Qarsy ýiden Shayzadanyng әieli dauystay shyqty auyz ýige. Kishkene balanyng shyryldaghan dauysy estildi. Shayzada týregelip oghan jýgirgende, keudemdi tyrnalaghan bolyp ynyrsyp, beshpet týimesin aghyttym. Sәti týse qalsa shoqpardy shabymnan júlyp alugha dayyndalghanym edi búl.

- Jaqyndaghanyn dәldep atyndar! - dep janaghy qorghaushy dauystap búiyra sala ýige taghy da jýgirip kirdi. - Baugau tuanjan, jaudyng búiryq dybysy kýnshyghys jaghymyzdan da estildi. Qorshap keledi. Myna jaqpen tez ketip qalayyq!

Syrttan myltyq taghy atyldy.

- Myna boq qaby qolgha týspesin, alyp shyghyndar! - dep búiyrghanynda jýregim zu ete týsti.

- Ony kóterip shyqsaq ózimiz qolgha týsemiz, tuanjan! Ózimiz tolyq qorshalmay túrghanymyzda shyghyp ketsek, múny aidalyp bara jatqan jolynan qútqaryp alamyz!

- Múny men atqoradaghy saban astyna jasyrayyn! - dedi Shayzada. - Aldymen sizding qútyluynyz kerek!

- Olay bolsa, búl jauyngerimizding amandyghy, sening mindeting bolsyn! Úqtyng ba? - Auqan qatal búiyra sóilep esikke bettedi. - Gunshandangha senimdiliging osy enbeginmen ólshenedi! - Bas qaraqshy shygha jónelip, qorghaushylaryna da jýre búiyrdy. - Jaqyndatpay atqylay erinder sonymnan!

Yrshyp túryp, sondarynan baspalay shyqtym syrtqa. Daualdyng arqa jaq ketiginen asa jónelgen Auqannyng eki qorghaushysy qayta qayyrylyp sol ketikten myltyqtaryn kezenip túra qalyp edi. Shabuylshylar «qashty! Qashty!» desip kýnshyghys jaqtan úmtylyp bergende Auqan art jaqtaghy qoranyng kýnbatys jaq daualyna jarmasty. Sonyndaghy qorghaushylary daualgha eki ayaghynan kóterip shyghardy da, tosqauylshy ekeui myltyqtaryn art jaghyna kezenip atyp-atyp qaldy. Shabuylshylar jata qalghanda, olar da asa jóneldi daualdan. Auqan jan myltyghymen eki besatar syrt jaqtan taghy atyldy. Aldynan tosushylardy ýrkitkeni eken. Qútylyp ketkendigin quushylardyng dauysy alystaghandyghynan estidik.

Kýnshyghysqa qaraghan qaqpa jaqtan Shayzada jýgirip keldi.

- Shәken, rahmet saghan! Auqangha men turaly bergen jauabyng óte dúrys boldy, osy jauabynnan tanba! - dedim men. - Al, ózine mindettelgen Ábdireshit turasynda erteng ne dep jauap bermeksin?

- Ábdireshit «Auqan tuanjangha ózim jauap beremin, jaudan jasyryp qaldyn, rahmet!» - dep ketip qalghan dey salmaymyn ba, sonan song shyn abdireshitting ózin tergey jatar! Inirde kelgen qara ýiekti Auqannyng ózi Ábdireshit dep tanyghan song kim ekendigine men jauapker emespin ghoy! Qalay, ótirikke tóselippin be? - dep qarqyldap kýldi Shayzada. - Degenmen óziniz kelip eskerte jatpasanyz, Tarymdaghy beynenizdi jasyru esime kele qoymaghan bolatyn!

- Mening búl keludegi ýsh maqsatymnyng osymen ekeui oryndaldy. Eng ataqty qanisheri Ábdireshit eken ghoy. Auqan qayta tergey qalsa әlgindey jauabynnan tanbasang bolghany, múnysyn endi ózi qoryqqanynan jaylaydy!...

Qaqpasynan Shayzada shygharyp salghan son, aq qalpaq pen qyzyl belgini qolyma aldym da, qorghaushylarymnyng aldyna týsip qayta berdim. Auqandy quushylardyng ekeui jolymyzdan qosyldy.

- Ózin alyp qala almasaq ta, zәresin alyp,qaldyq! - dep alqyna kýldi bireui. - Búltara qashqanynda eki ret jyghyldy ózi! Eger myltyqtary bolmasa osy saparynda iz-týzsiz joghalyp, qalamyz tynyshtyq tabatyn edi!

Ertenine sәskege taman bizge Auqannyng shtabynan eki habar jetti: biri, Ábdireshit qolgha alynyp, qaranghy ýige qamalghan eken. «Onymen ózimnen basqa eshkimning sóilesuine rúqsat joq!» dep abaqty kiltin Auqannyng ózi alypty. Ekinshi habar, Qabyltaymen sóilesuge keshe týsten beri elshi jýrgizipti. Elshiler aldymen «halyq-azattyq armiya» shtabynan «mәdeniyet tónkerisinin» basshylyq shtabyna týsken talap jóninde sóilesti.

«Kózqaras jónindegi әrekettering halyqtyng óz ishindegi qayshylyqqa jatatyndyqtan armiyamyz oghan qol súqpady, - delinipti armiya shtabynyng talabynda. - Biraq, jaqynnan beri Shynjandy gýldendiru ýshin ishkeriden kelgen kóshpendilerimizge qaratylghan terrorlyq qimyldar eshqashan da halyq ishindegi qayshylyq emes. Ol, shekten asyp ketken, syrtqy yaghni, dos pen dúspan arasyndaghy qayshylyq. Ashyq dúspan kýshting bas kóterui. Sondyqtan ony shektemesender, qúraldy kýsh shygharamyz. Búl mәseleni sheshu ýshin jedel jauap kýtemiz!»

Armiya shtabynyng talaby osy dep jetkizgen elshige Qabyltay «búl terrorlyq bizding osy rayondaghy halyqtyng mәselesi emes! - dep jauap aitypty. - Biz Maujushiyding «ózi soqtyqpaghangha biz de soqtyqpaymyz» degen núsqauy boyynsha is kórip jatyrmyz. Qalam kýresin tastap, әlem kýresin jýrgizgen, tónkeristik basshylyq shtabynyng ózi. Olar kelip soqtyqqandyqtan halyq ózderin qorghaugha mәjbýr bolyp, qarsy túryp jatyr. Nanbasanyzdar maydandasqan kóshelerimizdi kórinizder. Biz baryp soqtyqpaghandyghymyzdyng fakti sol! Qarsy jaqtan úrylghan shoqpargha qarsy shara qoldanbasa, búl rayondaghy halyq qazirge deyin qyrylyp bolatyn edi. Al, qarsy jaghymyz jaqynnan beri qarasanaq sodyrlardy jiyp alyp, bizge solardy shoqpar qyp sermeytin boldy. Ol shoqparlardyng ishinde «Shynjandy gýldendirushi» beyuaz enbekshi joq! Búl jauapqa senbesenizder, Auqannyng bizdi soqqylaugha neshe jýzdep shygharyp jatqan jasaqtaryn tekserip kórinizder! Neghúrlym armiya shtabynyng ózi týnde shyghyp tekserip túratyn bolsyn!»

Qabyltaydyng jauabyn jazyp alyp qaytqan elshiler ile-shala qaytyp kelip, odan taghy bir mәseleni súrapty: «osy jaqta Kýlәn deytin jesir әielding ýiine shetten Nazarbek atalghan bireu kelip jatyr eken. Ony siz de meymangha shaqyryp qorghap, tipti basshylyq shtabyndaghylardyng tekseruine de bermey jatypsyz. Qazir kóshe soghysy tuyluynyng negizgi bir sebebi osy eken. Al, syrttan kelgen sonday adamdy tekserip anyqtaugha bermey, jasyrularynnyng sebebi ne?»

«Syrttan kelgen adamdy tekseru júmysy saqshy oryndarynyng mindetinde. Ýrimjiden kelisimen Nazarbekting ózi qalalyq saqshy mekemesine mәlimdelgen. Osyndaghy bu arasanyna týsuge kelgen auru. Qalalyq saqshy tekserip anyqtap, kepildik qaghaz beripti. Ony men qonaqqa shaqyrghan syltaumen kórdim. Saqshy kepildigindegi adamdy qolgha alyp tekseruge eki jaghymyzdyng da qúqyghymyz joq! Keshe Auqan tuanjang kýmәndilerdi jiyp alamyz degen ýkimetsizdik әreket jýrgizgende saqshylardy qaymyqtyryp, Nazarbekti qayta teksertti. Tórt orynnan tórt saqshy kelip, meymanymyzdan olar da mәsele taba almay qaytty. Al, Auqan, ózi shygharghan saqshylarynyng tekseruine ózi senbeytindey, ynghay týnde pyshaq-shoqparly jasaq shygharyp, qolgha almaq bolady. Kýndiz taba almaghan mәseleni týnde qalay tappaq! Shyndyghynda ol teksermek emes, týndeletip aparyp jasyryn qastyq istemek. Osy rayonnan birneshe azamatty búryn da tekseremiz dep aparyp óltirgen. Auqannyng múnday zansyzdyghyna búl rayon halqy endi jol qoymaq emes, tek sol ýshin ghana úiymdasyp otyr. Auqannyng esinde bolsyn, erlerin óltirgen qandyqolgha jesir qalghan әielderi tiymey otyr. Búl mәseleni aldymen ózinen, onan song jesir әielderden izdesin! Búl, Nazarbekting mәselesi emes, ol kelmey túrghanda da osy mәsele bar edi ghoy!.. Áyelderdi qorqytyp, zorlap almaq bolyp ala almay jýrgen Auqan da, sol әielder de әli sol qalyptarynda. Nazarbekting oghan eshqanday qatysy joq. Óz bala-shaghasy, ar-namysy, sanasy bar adam. Al, múndaghy qaryndasyna zorlyq istemek bolsa, әriyne, aralasatyn qúqyghy bar. Ózi Ýrimjidegi tónkeristik qimyldardyng eng aldynghy shebinde bolghan, tuy aiqyn, aktiv azamat. Sondaghy auyr mindetin óteu jolynda auyrghan adal tónkerisshini biz әriyne qorghaymyz!

«Búl «tónkerisshiniz» Sovet shujúnjuishylarynan ótken jasos bolsa da qorghaysyz ba?»   - dep kýle súrapty elshi.

«Onday mәseleden tittey kýmәni bolsa, oghan qalalyq saqshy mekemesi kepildik etedi dep oilaysyzdar ma?.. Qarsy jaqtyng múnysy shalduar jala! Múnday kýmәndar estilgende óz basymyz ýshin biz de kónil bólgenbiz, teksergenbiz. Jana aittym ghoy. Ol jasos bolsa, kýndiz kelip teksermey, Auqannyng ynghay týnde-qaranghyda kelip, tartyp әketpek bolyp soghysatyn sebebi ne? Búl qasqyrlyq kәsipti joghary jaq toqtatsa da, qylmys anyqtalmay qolgha almau turaly núsqau shygharyp otyrsa da, «әlem kýresin» mýlde toqtatudy tapsyryp otyrsa da, tyndamay, ynghay búzghynshylyq istep kele jatqan sol tuanjandarynnyng dәl ózi! Partiya men ýkimetting núsqauy zaupәnshilerge kerek emes degen dokumenti bolsa kórsetsin, biz de sony istelik. Tónkeris basshylyghynyng jiberip otyrghan ókilisizder ghoy, ózderiniz bir jauap bershi, qane!»

«Biz tónkeristik basshylyq ornynyng súra degen mәselesin súrap anyqtaugha ghana kelip otyrmyz!» - dey salyp bas elshi qozghala qapty. - Búl mәsele әli tekseriledi. Ýrimjige baryp Nazarbekting ornynan da súralady. Tarym maydany men Ýrimjidegi laujyau-laugay mekemesinen Bighabilding qayda ekendigin de anyqtaymyz. Esinizde bolsyn, Qabyltay joldas, qonaghynyz Nazarbek bolsa da, Bighabil bolsa da, bizge bәri bir bas. Ekeui de kópten beri qoghamnan kórinbegen, qayda jýrgeni belgisiz adamdar. Tipti, Kýlәn da solay, joghalyp ketip qaydan shygha keletini belgisiz, kýmәndi әiel. Jasostardy qorghap, keyin arylmaytyn qylmysqa tap bolyp qalmanyz demekshimiz! Nazarbekke qanday saqshy kepildik qaghaz bergen eken, ony da anyqtaymyz! Al, biz qayta túralyq!»

«Sol kýmәndarynyzgha qalalyq saqshy aiqyn jauap berip otyr. Sondyqtan men de sol jauapty qazir anyqtap berip otyrmyn. Shetten kirgen eshqanday jasos joq bizde! Endi zansyz qoqandaghandy qoyynyzdar! Ásirese qarasanaq qanghybastargha qúral berip, túrghylyqty halyqty soqqylatqandarynyz tipti auyr mәsele bolyp shyghady. Búghan әriyne men jauapker emes. Mәselesi joq adamdy qolgha aludy, soqtyghudy qoyynyzdar!»

Qabyltay elshilerge osynday asa erlik jauap berip qaytarghan eken. Sodan eki kýn ótken kýni týske jaqyn Kýlәndi shaqyrtypty. Auqan jaqtan taghy bir ýlken zobalang estilgendey, Kýlәn kirgende bireuge týiilip, asyghys kýbirlep otyr eken. Ol jigitti jolgha salyp, Kýlәngha jaymashuaq qana qarap sóilepti:

«Auqan qandyqoldyng Bighabil ekeumizge qaratqan bir suyq josparyn estidim! - dep jymiypty. - «Asa jasyryn qastyq istemek. «Aghanyz» saqtyghyn kýsheytip, keshte kóshege shyghudan, kýndiz jalghyz jýruden saqtana túrsyn! Áyteuir, qolgha aludan qalypty, bizge endi ashyq eshtene istey almaydy. Kesheden beri әsire solshyldar eshqay orynnan óz talaptaryna layyq jauap ala almaytyn, әleumet jaghynan tastandy halge týsip qalghanyn estidim. Búlardan jiyrenushiler qauyrt kóbeye bastady. Al endi biraz shydap túrsaq, búrynghy onshyl, jerlik últshyl dep atalghandardyng da naqaqtyghy aiqyndalatyn sóz bar. Bighana sәlem aitynyz, dәl osy qalpaqtan qútylsanyzdar jolbarysty da qoyansha basyp bauyzday alatyndyqtarynyzgha senemin!... Jasyryn qastyqtan aman qalu ýshin qazirshe eptep biraz kýn ótkizudi ghana amaldanyzdar! Nazarbek bolghan kisi bu arasanyna týsu ýshin aldymen qan toltyrugha, Kýnesting mol jaylauyna shyghyp kelui qajet shyghar. Tuysqandarynyz shaqyrghan eken ghoy. Segizinshi aigha deyin sonda baryp qamsyz panalap, qymyz ishe túrsyn!» - depti.

Kýlәn búl pikirdi maqúldap shyghypty da, jol jónekey kezikken tanystargha jaylaugha shyghatyn jónimdi aityp, Auqan jaqtyng qashty demeui ýshin әdeyi jariyalap qaytypty: «Nazarbek aghanyng bu arasangha týsui ýshin jýrek qany kemdigi bayqaldy, doqtyrgha kórinip edi, aldymen qan toltyrudy tapsyrdy. Toghyztarau, Nylqy, Kýnes jaylaularynyng birine shyghara túratyn boldyq» depti. Ýsh audan jaylauyn týgel ataghany, qastyq isteushilerden kóz jazdyru ýshin eken.

Búl sapar jayyn Nәzipagha jetkizuge barypty sodan. Bighabilmen Kýneske qazirshe ózi birge bara almaydy ghoy. Bir jastyqta bas qosyp, kónil ornyqtyrysyp, kenirek kenesip qaluy qajet shyghar!» - Kýlәn osy oimen Qabyltaydan estigenin sinlisine týgel aitypty da,  «amandyq ýshin anauynnyng Kýnes jaylauyna shygha túruyna kelistik, - depti. -  Apaq-sapaqta keler dep kýtip otyrmay, býgin týnde bizding ýide bol! Gýljan búl ýide jalghyz týneuden qorqatynday bolsa, ózinmen birge baryp, jiyen qyzymnyng qasynda otauda jatar!»

- Ýiindi bizge berip, ózing qayda týnemeksin, әpketay? - dep Nәzipa kýlip jibergen eken.

- Men de sol balalardyng qasynda bolamyn! -Kýlәn bayqau ýshin jalt qaraghan Nәzipagha anyqtap aityp týsindirmek bolypty. - Ras aitam! Bighash erteng tanerteng Kýneske ketetin boldy. Sol ýshin býgin týnde armansyz sóilesip alyndar! Ýiimdi sen ekeuine bosatyp beretin boldym!

- Kýneske ketpek? - Nәzipa әdeyi týiile qarapty Kýlәngha. - Qoyynyzshy, endi tabysqanymyzda... boy ýiretisip bolmay, taghy da qanghymaq pa! Eshqayda jibere almaymyn endi!

- Nazykesh, onyng dúrys qoy, -  dep kýrsingen Kýlәn, janaghy Qabyltaydan estigen qaterli qastyqty qaytalap aityp, Bighabildi onyng da sol alysyraq jaylaugha shyghara túrudy tapsyrghanyn týsindiripti.

- Á, endi bildim! - Nәzipa meni qyzghanyp qimaghansyghan shyraymen kýmәn qúrastyra qoyypty. - Endi bildim, Qabyltaydyng Kýnes jaqta bir súlu qaryndasy bar degen. Sonysyn kórsetip, anauymdy sonysyna qospaq eken ghoy!.. Barmaydy, jibermeymin ol jaqqa! Kiletimdi tazalap qamap, sonda jatqyza túramyn. Qashan nekemiz qiylghansha eshtenege múqtaj etpey, jasyryp bagha alamyn!

- Búlay qyzghanghanyng da dúrys, mahabbat qoy! - dep kýrsinipti Kýlәn. - Biraq, Bighabil tolyq senuge bolatyn azamat. Kónil bergen adamnan ómir boyy ainymaytyn, uәdege berik, asqan adal jýregi bar. Ol senen endi adaspaydy. Jolynan dýniyede joq súlu kórse de azbaydy, ózine kirshiksiz kýiinde qaytyp keledi!.. Auqannyng qastyghynan alysyraq bolu ýshin ghana solay jibere túrugha kelistik...

Nәzipa ornynan atylyp túryp asyla ketipti Kýlәnning moynyna. Kóz jasyn parlatyp jiberip kýlipti. Eki betinen kezek-kezek sýie sóilepti:

- Netken asyl adamsyz, әpke! Eger dýniyede bir әulie bar dese, sol tek siz ghana der edim! Ózinizding Bighashynyz, ras, asqan adal kisi. Ózinizge qaytyp barmay qoymaydy, ózinizge sol kirshiksiz kýiinde qaytady! Osy sózdi sol adalynyzdyng ózinshe aittynyz. Onyng qasiyetin tolyq biledi ekensiz!

- Ne aityp túrsyng ózin? - dep Kýlәn bajyraya qarapty sinlisine. - Uaqytsha birer ay ghana ajyray túrudan aljasyp qalghannan saumysyng ózin, otyrshy! - Ekeui stoldyng eki jaghyna otyra qalyp qarapty bir-birine. Nәzipa kýle sóilep ketipti:

- Býkil dýniyege aiyrbastamaytynday jalghyz asylynyzdy maghan berip, siz aljaspaghanda birer ay degeniniz ýshin men aljasady ghoy dep oilaysyz ba! Ol әli de ózinizdiki! Áyel kórmegen jap-jas kezinen-aq sizding pendeniz eken ghoy! «Men әli de Kýlәshting qúlymyn, endi basqamen ýilenbeymin» deydi ózi!

Kýlәn nart janypty sinlisining búl sózinen.

- Neshe kýnnen beri oinap-kýlip, birinning auzyndaghyny biring jep jýrip, ainysyp-arazdasyp qalghannan sausyndar ma ózderin?

- Joq, әpke, oinau týgil, onasha ýige qamalghan jesir er, jesir әiel ekendigimizdi de úmytyp, baldyz ben jezde bolyp alghanbyz!

Kýlәnning kózi jarqyrap, núr atyp shygha kelipti. Úqsa da tolyq týsinbey, qazbalay súrapty:

- Nelikten?.. Bir-birindi jaratpay qalydyndar ma?

- Jogha, jaratpau qayda! Anauyng shyndyghyn aitudan bógelmedi. «Men jana óspirim kezimnen-aq Kýlәshting qúly edim, әli de solaymyn!» dep saldy. Sol sózinen-aq onyng jezdem ekendigin seze qoydym. Baldyz bola qaludan basqa lajym ne sonson. Sizdin, óz bólmenizge ekeumizdi sol qamauynyzdyng sebebin talqylap kýlistik te, sizding kózinizge jarasyp-tabysa qalghan bolyp kórinuding oiynyn qúrastyrdyq. Qayter eken dep neshe kýnnen beri synap kórdik. Búl jomarttyghyng ózine de onay tiymedi bilem, ha-ha-ha-ha...a.

- Ras pa osy sózin? - Kýlәnning ózine zor quanyshtyng payda bolghanyn kóz janarymen de, osy súrauymen de kórsetip alghanyna Nәzipa taghy da saqyldap kýlipti:

- Á, bәlem, qan sólden aiyrylyp qalyp edin, ónine endi kelding ghoy!

- Súm qyz! - dep kýlip jibergen Kýlәn, kózine irkilgen  jasyn sýrte qoyypty. - Qaydan bileyin, bótensip boy tartpay, «mynauym» dep, neshe jyldyq әielinshe jabysa qalypsyn!

- Ártistik istetpesem senbeytindigindi men de bilgenmin.

- Onyng Maqpal jónindegi ruhy kýizelisin sen ghana jenildeter dep shynymmen-aq qospaq bolghanmyn!

- Osy baghannyng ózi-aq jeterlik dәrejede boldy maghan! Endi «mynauym» dep ózing aimalay ber, tap-taza ketti menen! Onyng dertining birden-bir shipasy óziniz ekensiz!

- Osynshalyq zor akter ekenindi bilmeydi ekenmin, súm qyz! Jastayynan qaltqysyz tilektes, múndas bolyp ósken Bighashymdy senimen ghana quanttym dep dәtke quat etip jýrippin!

 

Ádiletti tergeushim, dýniyede akterdan zor ónerpaz joq dep týsinu dúrys eken. Olay deytinim, dýniyede adamnan kýrdeli tehnika joq. Al, akter - sol tendessiz kýrdeli mashinanyng әrqandayy bolsa da sahnagha sonyng dәl ózi bolyp shygha alatyn ónerpaz. Sýiindirerlik ne qily jaqsy adam bolyp ta, jiyrendirerlik ne qily súmpayy adam bolyp ta kórine alady ghoy. Biraq, Qúday taghala úrpaqtarymyzdy sizderdey «akter» boludan saqtasyn! Adamzattyng eng úly, eng sýiikti arman-tilegin suretteytin kommunizm dramasynyng eng jaghymdy bas róline shyghamyn dep, sahnagha esekting qasasyn sýiretip shyghugha deyin jetpedinizder me? Qyp-qyzyl bolyp boyalghan jýzinizben, adamzattyng óz tilinen shyqqanday әp-әdemi sózinizben óz jaratylysynyzdaghy osy qap-qara aspabynyzdy kindiginizden salaqtata arqyraghanynyzda shoshymaghan kórermen qaldy ma? «Yapyray kommunizmge bastaushymyz feodalizmning osy jorghasy ma edi» dep shulaghan júrtshylyq aldyna osy masqara beynenizdi jasyryp kórshi, qane! Adamzatty úly armannan, qasiyetti tileginen bezdiretin osy qylmysty eng saqtanympaz onshyldargha arta salugha da óneriniz jetti ghoy!

(Jalghasy bar)

«Abai.kz»


[1] Húy (úighyrsha) - minez.

[2] Hanzusha auyr iyanattyng tili.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 453
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 357