Jeksenbi, 24 Qantar 2021
Janalyqtar 1315 0 pikir 17 Aqpan, 2012 saghat 05:54

Ábdirashit Bәkirúly. Bizge «revolusiya» kerek pe?

Arghy ghasyrda F.Engelis «Europany eles kezip jýr, ol - revolusiya elesi», - dep jazghan edi... Bir danyshpannyng sózi bar: «Tarih qaytalanyp otyrady: alghashynda - tragediya, keyin - fars týrinde», - degen. Sol aitqanday, birneshe revolusiyalargha kuә bolyp, bar zardabyn bastan ótkergen bizding elge «onday tarihty» qaytalau, әriyne, fars. Alayda uaqyt ótken sayyn eldegi jaghday tragikomediyalyq janrgha qaray auyp barady. Júrtshylyq alanday bastady....

Qoghamda revolusiyalyq jaghdaydyng tuyndauynyng alghashqy belgileri qalyptasqan sayasiy-әleumettik jaghdaylarmen baylanysty. Ondaghy eng basty súraq - el arasyndaghy tuatyn narazylyq. Kóptegen adamdardyng túrmys jaghdayynyng qiyndauy, shiyelenisui - olardy eldegi týrli sayasiy-әleumettik qozghalystargha belsene aralasugha iytermeley bastaydy. Olar osyghan kóptegen ýmitter artyp, qanday da bir jaqsy ózgerister boluyn qalaydy. Múnday radikaldy oidyng payda bolu sebepteri, shynynda da, qoghamnyng fundamentalidy mәselelerde qiynshylyqqa tap bolghanyn bildiredi. Damu strategiyasy qoghamnyng maqsat-mýddesine say bolmay jatuy da osydan kórinedi.

Arghy ghasyrda F.Engelis «Europany eles kezip jýr, ol - revolusiya elesi», - dep jazghan edi... Bir danyshpannyng sózi bar: «Tarih qaytalanyp otyrady: alghashynda - tragediya, keyin - fars týrinde», - degen. Sol aitqanday, birneshe revolusiyalargha kuә bolyp, bar zardabyn bastan ótkergen bizding elge «onday tarihty» qaytalau, әriyne, fars. Alayda uaqyt ótken sayyn eldegi jaghday tragikomediyalyq janrgha qaray auyp barady. Júrtshylyq alanday bastady....

Qoghamda revolusiyalyq jaghdaydyng tuyndauynyng alghashqy belgileri qalyptasqan sayasiy-әleumettik jaghdaylarmen baylanysty. Ondaghy eng basty súraq - el arasyndaghy tuatyn narazylyq. Kóptegen adamdardyng túrmys jaghdayynyng qiyndauy, shiyelenisui - olardy eldegi týrli sayasiy-әleumettik qozghalystargha belsene aralasugha iytermeley bastaydy. Olar osyghan kóptegen ýmitter artyp, qanday da bir jaqsy ózgerister boluyn qalaydy. Múnday radikaldy oidyng payda bolu sebepteri, shynynda da, qoghamnyng fundamentalidy mәselelerde qiynshylyqqa tap bolghanyn bildiredi. Damu strategiyasy qoghamnyng maqsat-mýddesine say bolmay jatuy da osydan kórinedi.
Keybir filosoftar «qogham damuynda qozghalys bolmasa, oilauda da qozghalys bolmaydy. Qoghamdaghy toqyrau - oidyng da toqyrauy» degendi aitady. Jalpy, qogham mәdeniyeti túrghysynan alghanda búl - solay. Alayda «revolusiyalyq sanagha» qatysty búl - qate pikir. Óitkeni eger biz qoghamnyng ishki jәne syrtqy damuyn «jeke konstruksiyalar» dep alyp qaraytyn bolsaq, onda qazirgi bizding qoghamymyzda adamdardy alandaushylyqqa úshyratyp otyrghan mәselelerding kóbi derlik «ishki damugha» qatysty ekeni bayqalady. Sondyqtan damu turaly aitqanda bizding sanamyzda әlemdik mәseleler emes, el ishindegi әleumettik, ekonomikalyq jәne sayasi, mәdeny mәseleler eles beredi. Oghan kónil tolmaghanda, qoghamda syny kózqaras qalyptasady.
Ómir dengeyi qúldyraghan sayyn, әri biylik tarapy qarapayym adamgha esh qayyrymy joq, shyn mәnisinde azghana toptyng mýddesin kózdeytin búl jaghdaydy jәne ony ornatqan biylik týrin saqtau ýshin qysymdy arttyrghan sayyn - әr adamnyng ishki jan-dýniyesi, narazylyq kónil-kýii, «qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaytyn» әdiletti zamandy ansau qiyaly arta beredi. Onday «revolusiyalyq» dara sana kýsheygen sayyn, búryndary bytyrap jýrgen adamdar top-toptargha birigip, kýreske shyghugha әzir bola bastaydy.
Yaghni, bir sózben aitqanda, olardyng basyn ózgeru men janarugha qabiletsiz biylik biriktiredi. Bolmasa «bir serke shyghyp, halyqty kenetten sonynan ilestirip әketipti» degenning bәri bos sóz. Sebebi onday narazylyqtyng payda boluynyng basty motiyvi qaydaghy bir abstraksiyalyq «jerúiyq» turaly jalang qiyal emes. Ony әrkimning de - ózining jәne úrpaghynyng jaqyn bolashaghy ýshin alandaushylyghy (qorqynyshy) tuyndatady. Yaghni, «bolashaqta tóner qauip-qaterdi» әrkim óz sanasynyng eleginen ótkize bastaghanda ghana osynday qoghamdyq ahual ornay bastaydy.
Bir esepten qoghamnyng mәdeny damuynyng búghan esh qatysy joq dese de bolady. Múnda revolusiyalyq kónil-kýiding artuy - onday «kónil-kýidi» bireulerding arnayy oilap tauyp, adamdardy eliktiruinde emes, jogharyda atalghan obektivti jaghdaydyng bizding sanamyzda bizding erkimizden tys qalyptasuynan oryn alady. Keyde - instinkti týrde! Áriyne, qoghamnyng mәdeniyeti neghúrlym joghary bolghan sayyn, kýres te soghúrlym qarqyndy, úiymshyl bola alatynyn joqqa shygharmaymyz. Kerisinshe, mәdeniyeti tómen qogham ghana qaruly kóteriliske әldeqayda beyim keledi.
...Alayda bizge revolusiya qajet pe? Sol turaly oilanyp kóreyik. Ol ýshin dәl qazirgi tanda búqarany «revolusiyalyq» jaghdaygha iytermelep otyrghan jaghdaylardy taldap ótu qajet.

1. Elitanyng negativti faktorgha ainala bastauy
Bizding sóz qorymyzgha biylik jýiesindegilerdi «elita» dep ataytyn halyqaralyq termin әbden sindi. Búrynghy «el qorghany» qalpyndaghy «elita» qazir kelmeske ketti. Sóitip, qazaq últy da әlemdik kóshpen ilese kele, ózining «rysarlyq» (batyrlyq) dәuirimen qoshtasty. Alayda búl - «qazirgi elita últ mýddesin qorghaugha mindetti emes» degen sóz emes. Qazir «últ mýddesi» úghymy «memleket», «azamat», «әleumet» úghymdarymen almasty. Osynday baghytta transformasiyalanghan elitalyq qyzmetkerler, bir sózben aitqanda, «biylik» dep atalatyn boldy.
Eger el quaty «kýshti memleket qúru» prinsiypi boyynsha jýzege asar bolsa, biylik satysyndaghy júmylu «kýshti memleket qúrugha ayanbay qyzmet etu» prinsiypi negizinde jýzege asady. Búl prinsip búqara men onyng memlekettik biyligining maqsattaryn bir arnagha toghystyryp qana qoymay, biylikting ózin de ortaq maqsatqa júmyldyra alugha qabiletti. Sonda ghana qoghamda «últtyq órleuge» jol ashylady. Al halyq «óz kýnin ózi kórumen» shektelip, biylik óz kýiin kýitteumen ketse - qiynshylyqtar kóp úzamay-aq kórine bastaydy. Jasyratyny joq, qazir bizde dәl osynday ahual beleng alyp túr. Ol az bolghanday, búl alshaqtyq halyq pen biylik arasynda ghana emes, biylikting óz ishinde de oryn alyp, onda bóle tartushy klandyq jәne oligarhtyq toptar ósip-ónip shyqty.
Qazirgi biylik qoghamda manyzdy reformalar qajet ekendikterin týsinip otyrsa da, ony óz ýstemdigin saqtay otyryp jýzege asyrugha úmtylady. Búnday jaghday basqaru jýiesin toqyraugha úshyratatyn, memlekettiligimizge qauip tóndiretin faktorlardyng birine ainaluy mýmkin. Sebebi, reformalar jasaugha bara otyryp, oghan kereghar jaghdaydy saqtaugha úmtylu, shyn mәnisinde ózgeristerdi emes, onyng aldamshy kórinisin ghana jasaugha iytermeleydi. Sondyqtan bizdegi әrtarapty biylik tek jogharygha «esep berumen» tynady. Arasyna jalghan derekterdi jalghap jiberip, otyrghan ornyn saqtaugha jantalasady. (Janaózenning búrynghy әkimderining qazirgi jaghdaylary osyghan kuә). Al eshbir jauapkershilik joq jerde búl kózboyaushylyq týri «qúrghaq shópke tiygen ottay» qaulaydy. Sebebi qazir biylikke aralasu (elitagha enu) әrkim ýshin naghyz diviydent: «biylik bolsa, baylyq bolady»...
Bizdegi basqaru jýiesin qalyptastyru - oghan barghan adamdardyng biliktiligi men otanshyldyghyna qarap baghalanbaydy. Kóp jaghdayda kadrlar tuystyq, sybaylastyqqa negizdelgen komandalyq tәsildermen jasaqtalady. Al keyde memlekettik qyzmetti satyp alu arqyly jýzege asady.
Ondayda kadr óz aqshasyn óteu ýshin júmys isteydi de, memleketshildik ruhy túrmaq, basybayly emestigining ózi kýmәndi bolyp shyghady. Onday kadr óz betinshe sheshim qabyldaugha, nemese memleket pen últtyq mýddege kereghar qadamdargha, memlekettilikti ishten iritip jatqan jemqorlyqqa qarsy túrugha esh qauqarsyz. Ol jәy ghana robot, degenmen kýndiz-týni quatyn qalpynda ústaytyn qaltany toltyryp otyrugha mamandanghan erekshe robot!
Mine, osy jaghdaydy týbegeyli ózgertu ýshin bizge mindetti týrde revolusiya jasau qajet pe? Joq. Sebebi búl jaghdaydy eshbir tónkerissiz-aq, qazirgi biylikting әleuetimen jýzege asyrugha bolady. Yaghni, búl mәseleni biz qarudyng emes, adamy faktorlardyng kýshimen sheshe alamyz. Búl - bir.

2. Korrupsiyalyq jýiedegi qoghamnyng biylikke degen senimsizdigi
Qogham damuynyng manyzdy faktorlarynyng biri - túraqtylyq. Onyng ýstemdilik etuining jalghyz ghana sharty bar, ol - qogham qabyldaghan zandardyng (qoghamdyq kelisimnin) saltanat qúruy. Biz osy uaqytqa deyin túraqtylyqtyng ekonomikalyq negizderine ghana nazar audarumen kelemiz. Biylik óz josparynda neghúrlym kóp júmys ornyn ashsaq - jaghday túraqtalady dep oilaydy. Alayda «júmys orny» ózdiginen túraqtylyqqa qol jetkize almaydy.
Mәselen, basqa ónirlerge qaraghanda, jalaqysy joghary múnayly ónirdegi túraqsyzdyq ne sebepten payda boldy? Ol sondaghy kәsiporyndarda júmysshylar qúqyghy búzyluynyn, elimizding zandary ayaqasty etilui saldarynan tuyndady. Sondyqtan zandardy óz ynghayyna qaray jasap, tipten sol zandy oryndaugha qúlyqsyzdyq tanytqan jerde ózara senimsizdik payda bolady. Eger qogham sanasyn osynday senimsizdik jaulap alsa, onda ol jerde «revolusiya elesi» kezip jýr dep senimmen aitugha bolady. Sebebi korrupsiyalyq jýie kez kelgen jospardy aldyn-ala byt-shyt ete alady. Mәselen, korrupsiya memlekettik budjetten bólingen, nemese, memleket menshigindegi qazba baylyqtan týsetin qarjyny últtyq maqsatqa qyzmet etuden ala qashyp, әlemning týkpir-týkpirine tyghugha jol ashady. Osylaysha aldyn ala jariya etilgen, qogham bolyp ýmittengen jobalar ayaqsyz qala beredi...
Sonday jobalardyng birqatary industriyalyq-innovasiyalyq serpindi damu, «Jol kartasy» atty baghdarlamalargha da enip alghan. Olardy «maqsatsyz jobalar» dep atasa bolar edi.
Óitkeni elimizde atalghan jobalardyng kóbi derlik «últtyq mýdde» prinsiypine kirige almauda. Júrt «jana óndiris» degendi memleketshildik iydeyasymen baylanystyra almaydy. Olar ony әri ketse jeke bir oligarhtyng jobasy retinde qabyldaydy. Paydasyn sol ghana kóredi dep sanaydy. Korrupsiya órshigen ortada basqasha oilau mýmkin de emes. Alayda ol jobalardyng 50 payyzy memlekettiki ekeni, paydanyng soghan say ýlesi de halyq iygiligine júmsalatyny turaly nasihat jýrgizilmeydi. Onyng da sebebi bar. Óitkeni bizde memleket mýddesi, shynynda da, baylyqtan keyingi ekinshi orynda túr. Yaghni, búl - óndiris iske qosylghan jaghdaydyng ózinde, ol aldymen jeke kapital ýshin júmys jasaydy degen sóz.
Osy faktorlardyng әserinen qoghamdyq sanada strategiyalyq baylyq kózderin «últtyq menshikke qaytaru» mәselesi kóterile bastaydy. Búl talaptardyng dúrys ekendigine qazirgi biylikting de kózi jete bastady. Alayda jogharyda aitylghan klanaralyq tartys pen «jeke mýdde» túrghanda, onyng iske asuy ekitalay. Múnday ekonomikalyq ahual da «revolusiya tamyzyghy» sanalady. Tamyzyq bolghanda - qanday tamyzyq dersin!..
Degenmen, osy mәseleni de sheshu ýshin bizge revolusiya mindetti týrde qajet pe? Joq. Óitkeni eger biylik óz halqyna sýienip, ashyq týrde júmys jasaytyn bolsa, baylyq iyelerining iyemdenu qúqyn memleket zandaryna «sәikestendirudi» qolgha alsa, kadrlaryn osy - últ mýddesi maqsatyna júmyldyra alsa, baylyqty jasaushy enbekkerlerdi dәriptey alsa, onda búl mәseleni de órkeniyetti joldarmen sheshuge әbden bolady. Qanshama korrupsiyalanyp ketti desek te, qazirgi biylik ýshin de búl «esik» tars jabylghan joq. Áli de ony retteytin tetikter bar.
Mysaly, kezinde memlekettik biylikti ortalyqtandyru ýshin ayanbay ter tókken, qataldyq tanytar jerde tanytqan Putin qazir qalay ózgerdi? Nege? Men ony asyra maqtamay-aq qoyayyn, әitse de onyng alghashqy preziydenttik kezinde jýrgizgen «ortalyqtandyru» sayasaty Resey memleketining «úlyderjavalyq» mýddesimen ýndes boldy. Ol sol mýddege qyzmet etti, sonday sayasatty ústandy. Al qazir jaghday mýldem ózgerip, qogham tarapynan biylikten «júmsaqtyq» talap etu kýsheydi.
Osyny kóre bilgen Putin esh qinalmastan 180 gradusqa ózgere saldy. Ony óz prinsiypinen auytqu dep baghalaugha bola ma? Olay dey almaytyn shygharmyz. Sebebi qazirgi jaghdaydaghy «júmsaru» da sol bayaghy - «úlyderjavalyq» maqsatqa say kelip túrsa - nege ózgermeske?! Onyng jeke prinsipterinen memleketti úly derjavagha qalayda ainaldyru prinsiypi joghary túrsa, últjandy «bolashaq preziydent» Putin múnday «janarudan» eshqayda qasha qoymas...
Sol siyaqty, qazirgi bizding biylikte de «halyq talabyna» qaray týbegeyli bet búrugha mýmkindik bar. Oghan kedergi bolatynday ony eshkim qolynan ústap túrghan joq. Ol ýshin tek biylikting ózining jigeri qajet. Alayda kýn ótken sayyn ol senim súiylyp barady. Turasyn aitsaq: qazirgi kez korrupsiya men últtyq mýddening naghyz ústasar túsy. Qaysysy jenetini, halyqtyng ózine degen senimin qalay qaytaratyny, is jýzindegi túraqtylyqty qalay ornatatyny - endi biylikting ózine ghana baylanysty...

3. «Óz kýnin ózi kóruden» shaghyn jәne orta kәsipkerlikke qaray búrylu
Qazirgi tanda qogham damuynyng bar maghynasy adamzattyng aqyl-oyy men onyng myndaghan jyldar boyy jinaghan «qauymdasyp ómir sýru» tәjiriybesin izgilikti jolgha qaray qalay búra aluyna kelip tirelip túr: biz әr basqan qadamymyzdy oilanyp jasauymyz kerek. Sol sebepten qanday mәsele bolmasyn, ol sanaly týrge qaray kóshuge beyim boluy tiyis. Bolmasa, basqa kýshtik nemese astyrtyn әreketterding barlyghy bassyzdyqqa jetelep, ushyqqan jaghdayda qantógiske aparady.
Eger tereninen oilar bolsaq, onda әrbir kezenning damuyn adamnyng ishki jan-dýniyesin, ruhyn bolashaqqa dayyndau dep úghu qajet. Áriyne, sapyrylysqan tirshilik jaghdayynda qarapayym halyq búl prosesske qanday qatysy bar ekenin anyqtay almauy da mýmkin. Sondyqtan onday súraq tughanda, oghan әrkim әrqily bagha beredi. Sonymen qatar prosesti de әrqalay qabyldaydy. Alayda qazir bizdi búl mәsele qyzyqtyrmaydy. Bizdi qyzyqtyratyny - «revolusiyany ansau» ahualyn qalay tudyrmaudyng amaly.
Sonyng biri - qoghamdaghy «óz kýnin ózi kórushilerdi» «jong»! Aldyn ala keshirim ótinemin, óitkeni búl maghynadaghy «joi» sózi «olardy qúrtu» degendi bildirmeydi. Sebebi alys-jaqyn manaydaghy órkeniyetti elderding eshqaysysynda óz azamattarynyng basym bóligine qarata eshqashan «óz kýnin ózi kórip jatyr» dep aitpaydy. Olay dep aitu memleketke, ony basqaryp otyrghan túlghagha, jetekshi partiyagha auyr syn. Kerisinshe, órkeniyetti memleketter múny «memleket pen halyqtyng eki tarapqa bólinip ketuining kórinisi» dep sanap, «óz kýnin ózi kórushini» tez arada «memleket quatyn eseleushi kýshke» ainaldyrugha әreket etedi. Al ol әreket aldymen shaghyn jәne orta biznesting órkendeuine meylinshe yqpal etuden bastalady.
Juyrda baspasózde ghylym mәselesi talqylandy. Sondaghy derekter boyynsha, elimizde ónertapqyshtar oilap tapqan janalyqtardyng tek 1 payyzgha juyghy ghana óndiriske joldama alady eken. Osy derek meni oigha qaldyrdy, yaghny shiykizat óndirisine sýiengen qoghamda ghylymgha súranys qúldyraytyny rastaldy. IYә, qazir qazba baylyqty iygerushiler - sheteldikter. Olar bizding jerimizde ózderining nebir «ghylymy jetistikterin» synaqtan ótkizip, jetildirip jatyr. Tabighatymyz qazba baylyqty óndiru ekologiyasy olar ýshin asa manyzdy da emes. Al qazaqstandyqtar bolsa óz janalyqtaryn qayda ótkizerin de bilmeydi. Oghan tipten súranys ta joq. Bizding janalyqtardy shet eldik korporasiyalar neghylsyn? Óitkeni ol olardyng mýddesine say emes.
Mәselen, asa iri әlemdik kompaniyalar elimizding shiykizat salasyna ene otyryp, bizge ózge salany damytushy birde-bir tehnologiya úsynghan emes. Al olardyng shart talaby men belgilengen kvotany búza-múza, óz júmysshylaryn ózderimen birge ala kelui - olardyng dәl osy «tehnologiyalyq qorghanys sharasy» bolsa kerek. Endeshe biz qanshama talap qoyghanymyzben, ondaghy jaghday ózgermeydi. Sondyqtan qazir biz halqymyzdyng iskerlik qabileti qalay óship bara jatqanyn ýnsiz ghana baqylap otyrmyz. Eger osylay jalghasa berse, onda bolashaqta naghyz meshelder eline ainalarymyz anyq...
Sondyqtan memleketke, eng aldymen ózining últtyq biznesine arqa sýiep, shetel kapitalyna tәueldilikten arylmasa bolmaydy. Ol ýshin shaghyn jәne orta biznesti damytugha meylinshe jaghday jasau qajet: ony 4-5 jyl salyqtan bosatu, banki qyzmetin oghan búru, sheneunik ataulyny kәsipker manyna jolatpau, kәsipkerding erkimen esep beru dәstýrin qalyptastyru jәne t.s.s. sharalardy shúghyl bastau qajet. Onday erkindik alghan kәsipkerlik instituty intellektualdy túrghydan shyndalady, memleket әkele almaghan nebir tehnologiyany arqasyna salyp, sýirep әkeledi. Jәne kәsipkerlikti óz jaghdayyna beyimdep, jetildiredi de! Shaghyn jәne orta kәsipkerlikting berik irgetasy qalansa ghana, ghylymgha, janalyqqa degen súranys artady, intellektualdy enbek layyqty baghasyn alady. Eng bastysy - elimizde orta tap qalyptasar edi. Onday jaghdayda «basy altyn» ne «qoly altyn» adamgha bagha bolmaydy, óitkeni onyng ózi altyngha ainalady! Biz osylay búrynnan kele jatqan «úrpaqtar arasyndaghy kәsiby sabaqtastyqty» da qalpyna keltire alar edik. Ol óz kezeginde adam kapitaly sapasynyng artuyna, sóitip ýzdiksiz ósu ýstindegi alys-jaqyn naryqtyng tolyqqandy subektisine ainalar edik. Múnda basty maqsat - adam ekendigi manyzdy.
Sonda qazirgi «óz kýnin kórushiler», al shyn mәnisinde - kógerip-kóktey almay jatqan «revolusionerler», kóp úzamay-aq «antiyrevolusionerlerge» ainalyp shygha keler edi... Sebebi tirkelgen túraqty kәsip pen tabys kózin janyn sala qorghau adam tabighatyna jatady, óitkeni onyng bәri ol ýshin túraqtylyqtyng birden-bir kepili sanalady... Al qazirgi «óz betimen» jýrgender «óz betimen» dep tanylghan aty bolmasa - kim kóringenning qoljaulyghy. Tauar óndirse - jútqynshaghy jybyrlaghan «kelushiler» kóp: bermese - jauyp tastaydy, berse - bәsekege shydamay ózi-aq jabylady... Amalsyz saudagha barady, alayda ol jaqta da onyp túrghan eshtene joq... Endeshe osynday jaghdaydan arylu ýshin de bizge «revolusiya» qajet pe? Taghy da joq. Óitkeni múny da qazirgi biylik jýzege asyra alady, múny da jasaugha qoldaryn eshkim baylap otyrghan joq...

4. Óner tóresi - memleket basqaru, nemese biylik mәdeniyeti turaly
Revolusiyalyq iydeyagha qatysy bar mәselening biri - memleket basqaru óneri, yaghny memleket qyzmetkerlerining mәdeniyeti. Mysaly, sportshynyng bar sheberligi tórt jylda bir ret ótetin olimpiada oiyndarynda jarqyraytyny siyaqty, memleket basqaru isinde de biylik mәdeniyeti bes jylda bir ótetin saylauda «jarqyraydy». Juyrda ghana ótken saylauda 500-den asa zang búzushylyq oryn alghanyn qaytalap bas qatyrmayyq, degenmen búl saylau biylikting barlyq «qasiyetin» taghy da bir ret jarqyrata kórsetkeni anyq.
Mәsele halyqtyng ózine ghana beriletin tandau qúqyn biylikting ayaqasty etuinde emes, mәsele onyng saylau prosesine aralasugha esh qúqy bolmasa da, saylaudy ózderining «isketatyrlyq» qabiletin bir kórsetip qalu qúralyna ainaldyryp jibergenderinde bolyp otyr. Saylaualdy sharalargha zer salsanyzdar, biylikting mәdeniyeti turaly óte kóp maghlúmat alaugha bolady. Al shyndyghynda, «mәdeniyetti» biylikke halyqty «betimen jiberu» qalay qajet bolmasa, halyqtyng talaby men zandy qúqyn ayaqasty etu de sonshalyqty qajet emes edi deging keledi... Alayda olay aitu biylikke esh jaghyp otyrghan joq.
Bizde qazirgi «biylik mәdeniyetinin» jarqyrap kóriner taghy bir túsy - oppozisiya deytin «mazasyz shybyndardyn» yzyndaghan miytingileri bolyp túr. Mine, búl mitingiler biylikting ózin kórsetetin, halqy úmytynqyrap qalsa, dereu eske týsiretin naghyz kolondayk, tyng jer! Ásirese ol «rúqsat etilmegen» bolsa, shirkin... Óitkeni óz oilaryn aitugha shyqqandargha ses kórsete túru - biylik «mәdeniyetinin» jalghasy ispetine ainaldy... Búl dúrys pa? Jón deyin desek, «Jaratushynyng bir aty halyq» degen asyl sózdi aqyldy, mәdeniyetti biylik te jadynda ústar edi, mitingilerde talay shyndyqtyng beti ashylyp, ózderin naghyz ayaqtan shalushylardy tabar edi. Yaghni, onday mitingiler biylikting «taptyrmaytyn oljasyna» ainalar edi...
Eger bәrimizding maqsatymyz «memleketti nyghaytu, ondaghy ómir sýrip jatqan azamattardyng barlyghynyng lauazym-shenine qaramay, týgeline «mәrtebeli ómirdi qamtamasyz etu» bolsa, onda dәl sol mitingide aitylyp jatqandardy jipke tizip, qaghazgha qattap, sonday baqytty ómirdi qúrugha meylinshe kesirin tiygizushi talay qúbylystar men qorqaulardy tizgindeuge qinalmay qol jetkizuge bolar edi ghoy! Endeshe onday «rúqsatsyz» mitingiler nebir jobalardy jónge salyp, elding quaty artuyna, talay qarjynyng bosqa ysyrap boluyna, nemese bireulerding qúlqynyna qúiylyp ketpeuine tosqauyl bolyp, qyzmet eter edi. Qazirgi qymbatshylyqtyng betimen ketuin de aldyn ala noqtalau mýmkin edi... Al әleumettik jaghdaydy týzeu qazirgidey sonshalyqty auyr «maydangha» ainalyp ketpes edi...
Onday mitingilerge jinalatyn «oppozisiya» dep atalatyn halayyq, nemese zandy qúqyqtaryn talap etip biylik ghimarattarynyng aldynda zansyzdyqtyng qay tesikten shyghyp jatqanyna «belgi berushi» narazyshyl toptar jau emes, naghyz kómekshi emes pe? Bile-bilsek, tipten kenestik zamannyng ózinde talay marqasqa «Ara-Shmeli» degen jurnaldyng nazaryna iligip qalyp, sonynan «Ayaz biyim, әlindi bilgening jón eken» dep, el-júrtynyng ortasyna oralyp jatushy edi ghoy, sol ghúrly bola almay qalghanymyz qalay býginde?
Qúdaygha shýkir, Otangha qyzmet etem degenge kәsipker bolugha, el baylyghyn eseleuge, baygha jol ashyq! Onday mýmkinshilik bar, qúdaygha shýkir (3-shi taraudy qaranyz)! Halyq biylikting jazalaushy әskerin qalaysha «mening polisiyam» dep qúrmet tútsa, biylikting de óz tarapynan «mening oppozisiyam» dep qúshaq jayar kezi әldeqashan keldi emes pe? Múnday ózara týsinistik eshbir aqshagha satylmauy tiyis, ol mýmkin emes! Óitkeni biylik pen halyq araqatynasy - halyqpen birge mәngi jasaytyn mәngilik qúndylyqtar. Halyq joyylsa - ol da joyylady. Ony qasterley bilu - әrbir biylikting syi-qúrmetke ie boluynyn, tarihta layyqty baghasyn aluynyn, bolashaqqa ýlgi bolatynday mәngilik iz qaldyruynyng birden-bir sharty! Mine, búl endi mәdeniyetti biylikting tausylmas kapitaly!
Sóz sonynda: «Osyny týsingen biylikten mәdeniyetti biylik joq әlemde!» - der edim. Sonymen «revolusiya bizge qajet pe, әlde qajet emes pe?» degen súraqqa halyqtan búryn biylik jauap beretini anyq boldy. Oghan kópshilikting kózi jetti dep oilaymyn.
Jauap - biylikten bolsyn!

Ábdirashit BÁKIRÚLY,
filosof

(Osy maqalanyng iydeyasyn úsynghan әriptesim, filosof Jarasbek Qorghambaevqa alghysymdy bildiremin. Avtor)
«Obshestvennaya pozisiya»
(proekt «DAT» № 08 (136) 15 aqpan 2012 jyl

0 pikir