Dýisenbi, 23 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 126182. Jazylghandar — 112806. Qaytys bolghandar — 1945
Kóbey 1696 5 pikir 28 Qazan, 2020 saghat 12:26

Alpys milliondyq meje alys pa eken?..

Qazaq eli tarihynda ilkimdi ilgerileu de boldy, sonymen birge irkilis penen sheginister de bolghany jalghan emes. Ony tarih degen kәri shejire jazyp keledi. Sonyng biri – demografiyalyq ahual halimiz.

Bizding halyq osy ósimpaz ba, әlde kerisinshe sany keri ketken el me? Biz kezinde ósimtal edik. 1911 jylghy sanaq boyynsha qazaqtyng sany 8,5 million bolypty. Onyng aldynda últ kósemderining biri Ahang (Ahmet Baytúrsynov) «Alhamduililla, alty millionnan astyq» degen eken. Sol san kýrt tómendep, 1939 jylghy sanaq boyynsha 2,4 milliongha qúldyrapty. Búl qazaq halqyna ashyqtan ashyq jasalghan genosidting saldary edi.

Jalpy qazaq HH ghasyrda jeti zúlmat pen zobalandy bastan keshirdi. Aldymen 1916 jylghy últ-azattyq kóterilis jәne 1918-19 jylghy azamat soghysynda aq pen qyzyl jasaqtarynyng soyqandyqtarynan, sol tústaghy asharshylyqtan qyryldy qazaq. Odan beter 1921-22 jylghy asharshylyqty qosynyz. Búl kezde Túrar Rysqúlov pen Múhtar Áuezov shyryldap jýrip, jer-jerge baryp, biraz qazaqty ashtyqtan alyp qalghan. Búl eki deniz. Osy kezende 1,5 million qazaq sheyit bolghan. Sodan keyingi 1932-33 jylghy alapat asharshylyq. Múnyng kesirinen 2,5 million qandastarymyz opat boldy, 130 rudyng shejiresi qúrdymgha ketti.  Búl ýsh deniz. Sóitip ýsh asharshylyqtan halqymyz 70 payyzynan aiyryldy. Endi 1937-38 jylghy qudalau, naqaqtan «halyq jauy» dep sottau. Osy uaqytta 25 myng últtyng betke ústar qaymaghy atylyp, 110 myny bosyp ketti. Búl tórt deniz. Ary qaray 1941-45 jylghy qan maydan. Múndaghy qanúily soghysta 350 myng qazaq sheyit boldy. Búl bes deniz. Odan әri 1954 jylghy tyng jәne tynayghan jerlerdi iygeremiz degen jeleumen soltýstikten nesheme basqa últ ókilderin tógip, jergilikti halyqty tyqsyryp azshylyqqa jetkizgen. Búl alty deniz. Songhy zúlmat – 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisi. Múnda da halqymyzdyng birazy tentirep, qatty kýizelip azshylyqqa úshyrady. Búl jeti deniz. Sóitip 1959 jylghy sanaqta qazaq júrty 29 payyz bolsa, 1989 jyly 39 payyzgha әupirimdep jetti ghoy, uh! Sonda súmdyq qoy, 1911 jylghy 8,5 million halyq ósuding ornyna 80 jyldan song sol sifrda qalghan! Búl genosidtting eng soraqy týri ghoy!

Jaraydy, 1991 jyly tәuelsizdik aldyq. Sodan bergi 2009 jylghy sanaq kórsetkendey, 20 jyl ishinde  qazaq  63 payyzgha jetken, al shyn mәninde 67 payyz bolghan, sol tústaghy ókimet qaraulyqqa salynyp sifrdy kemitken edi.

Endi qaranyz. Qazir shyn mәninde qazaq 75 payyz bolypty, endi kelesi jylghy sanaqty kóremiz ghoy, tek qaraulyq bolmasa eken.  Astana qalasynyng ózinde 79 payyz bolyppyz, әlhamdulla! Búl degen sóz biz tolyq mәnde basym halyqpyz. Ágәrәky genosid bolmaghanda zertteushilerding payymdauynsha biz qazir 60-70 million bolar ma edik. 60 million degen keremet qoy. Aybyndy, qazir әlemdik derjavalyq dәrejege jetken Týrkiya halqynyng sany 60-70 million.

Tek Allah quat berip, kovid degen kók itten tezirek arylyp, ekonomikamyz algha bassa eken. Sonda 2060 jyly 60 milliondyq mejeni artqa tastaymyz.

Halqymyz auru-syrqaudan aman bolyp, jetkinshekterimiz sapaly bilim alsa eken dep tileymiz. Alla jar bolsyn!

Taqyrypqa túzdyq:

Qazaqstannyng Statistika agenttigi 2020 jylghy Qazaqstan halqynyng naqty sany turaly mәlimetterdi jariyalapty. Ol boyynsha el halqynyng sany 18 million 785 myng adam bolypty.

Búl esep boyynsha, qala halqy – 11,66,2 myng adam (nemese 58,9%), auyl halqy – 7718,8 myng adam (nemese 41,1%).

Satistika agenttigining aqparynsha, 2019 jylghy 1 qyrkýiektegi eseppen salystyrghanda, biyl halyq sany 237,5 myng adamgha nemese 1,3%-gha ósken. Eng kóp halyq ósimi elimizding ýsh ónirde bayqalghan. Olar: Almaty qalasy – 63,1 myng adam, Núr-Súltan qalasy – 50,0 myng adam jәne Shymkent qalasy – 31,8 myng adam.

Ayta keteyik, osyghan deyin Qazaqstanda ýshinshi ret ótetin halyq sanaghy 2021 jylgha shegerilgen edi. Áueli halyq sanaghy 2020 jyly ótedi dep josparlanghan.Ýkimet arnayy qauly da shygharghan. Ol boyynsha últtyq sanaq biylghy jyldyng 1-30 qazany aralyghynda ótui tiysi bolghan. Keyin halyq sanaghy taghy bir jylgha shegerilgen.

«El aumaghynda koronavirus infeksiyasynyng jappay taraluy men Preziydent pәrmenimen  engizilgen karantindik shekteulerge baylanysty halyq sanaghyn 2021 jyldyng qazan aiyna deyin shegeru turaly sheshim qabyldandy», - delingen Statistika agenttigining aqparatynda.

Baqytjan Tobayaqov,

QR Mәdeniyet salasynyng ýzdigi, Á.Bókeyhan atyndaghy syilyqtyng laureaty

Abai.kz

5 pikir