Beysenbi, 18 Sәuir 2024
Jazylghan jaydyng jalghasy... 3006 11 pikir 19 Tamyz, 2019 saghat 11:58

Ákemteatr memlekettik tilge atýsti qarap otyr...

Mәdeniyet jәne sport ministri
Aqtoty Rayymqúlovagha:

14 tamyz kýni saytymyzda "Oryssha bilmeseng Ákemteatrgha júmysqa túra almaysyn..." atty maqala jariyalandy. Onda M.Əuezov atyndaghy Qazaq memlekettik akademiyalyq drama teatry "baqylaushy" qyzdardy júmysqa aluda olardyng orys tilin erkin mengeruin talap etip otyrghany jazylghan.

Keyin teatr әkimshiligi atalghan maqalagha jauap jazdy. Teatrdyng jauabyn esh ózgerissiz jariyaladyq. 

Alayda bildey Qazaq memlekettik akademiyalyq drama teatrynyng atynan kelgen ýshbu hat biz kótergen mәselege jóndi jauap bere almady. Naqty jauap joq. Memlekettik tilding bolashaghyna degen janashyrlyqtan júrday jandardyng "jýre jauap bergenine" úqsaydy.

Qazaq tiline qyryn qaraytyndardyng qashannan bergi jattandy jauabymen birdey. "Bizge ózge últ ókilderi keledi, solar orys tilin talap etedi" degen jaltarma jauap, bayaghy. "On qazaqtyng ortasyna bir orys kelse, bәring oryssha sóilender" degen kóne kózqarasty kóldeneng tartyp otyr, taghy. Endi óz sózderin kuәge tartayyq.

"Almaty – turistik qala әri elimizding mәdeny astanasy. Ontýstik astanamyzgha kelgen turister, qala mәdeniyetimen tanysu maqsatynda  bizding teatrymyzdy izdep keledi. Sebebi,  M.Áuezov atyndaghy  Qazaq memlekettik akademiyalyq drama teatry  –  Qazaq ónerining qara shanyraghy, qazaqtyng túnghysh kәsiby mәdeny oshaghy.

Orys tildi kórermendi bylay qoyghanda, bizge Reseyden, Tatarstannan, Ontýstik Koreyadan, Japoniyadan, Gruziyadan, Amerikadan jәne týrli jobalar (akademicheskaya mobilinosti)  arqyly oqugha kelgen kóptegen ózge últ ókilderi qoyylymdarymyzdy tamashalaydy. Búny eskergendikten, qyzdardy irikteu barysynda biz olardyng aghylshyn tilin mengeruine de asa ýlken mәn beremiz, - depti teatr әkimshiligi resmy jauabynda.

Almatygha turisterding kóptep keletinine, olardyng bir parasy Áuezov teatryna bas súghyp shyghatynyna dauymyz joq. Alayda ózderi aitqanday, Qazaq ónerining qara shanyraghy - Ákemteatrdyng basty kórermeni sózsiz qazaqtar. Sondyqtan, ara-túra keletin az sandy ózge últ ókilderi ýshin ondaghy baqylaushy qyzdardargha orys tili men aghylshyn tilin mindetteu - memlekettik tildi ghana biletin jastardyng keudesinen iyteru bolmaq.

Búl jerde aghylshyn tilin bilu degendi bizding "Oryssha bilmeseng Ákemteatrgha júmysqa túra almaysyn..." atty maqalamyz jariyalanghan song qosty. Kastingke shaqyrghan alghashqy habarlamada tek orys tilin erkin sóileudi talap etken bolatyn. Bizding maqala jariyalanghan song synnan sabaq alghany bylay túrsyn, janaghy jarnamagha aghylshyn tilin qosyp qoydy. Búny endi óz әreketterin "ýsh tildi sayasatty qoldap jatyrmyz" dep aqtau ýshin teatr әkimshiligining oilap tapqan "qulyghy" deuge bolady.

Teatrdyng alghashqy habarlamasy (1 suret):

Teatrdyng týzetilgen habarlamasy (2 suret):

Ekinshi mәsele, "týrli shetelderden elimizge oqugha kelgen ózge últ ókilderi qoyylmdarymyzdy kóruge keledi, solargha orys tilinde qyzmet kórsetemiz" depti. Elimizding oqu oryndaryna bilim almastyru ýshin kelgen atalghan azamattar men studentter eng aldymen memlekettik tildi ýirenedi. Teatrgha da uniyversiytette ýirenip jatqan qazaq tilin pysyqtau ýshin barady. Qazaq tilin ýirensem dep qazaq teatryna barghan ózge últ ókilderin orys tilinde qarsy alghanymyzdy "qonaqjaylylyq" deuge auyz barmaydy...

Jaraydy, teatr әkimshiligi aitqanday ara-túra sheteldikter kelip túrady delik. "Sheteldikter kýnde kelip tabaldyryghymyzdy tozdyryp jýrgen joq" dep ózderi aityp otyr. Endeshe, osy az sandy sheteldikter ýshin qazaq teatryndaghy barsha qyzmetker oryssha biluge mindetti me?!

Teatrdyng jauabynda baqylaushy qyzmetinde qansha adam júmys isteytini aitylmaghan. Sol ýshin biz mólshermen jazamyz. Baqylaushy qyzmetinde mólshermen 50 qarakóz júmys isteydi deyik. Teatrgha ara-túra qazaq tilin bilmeytin sheteldikter kelip qalady. Olargha jol bastap, jón silteu ýshin janaghy 50 qyzmetkerding beseui, artyq aitqanda ony orys tilin nemese aghylshyn tilin bilse jetkilikti emes pe?! Týie boshalaghanday uaqytta keletin sanauly sheteldik ýshin Qazaqstandaghy týgel qazaq orys tilin ýirenu kerek pe, әlde...

Teatr әkimshiligining jýrdim-bardym jauabyndaghy basty "kóziri" elimizding til turaly zany bolyp otyr.

"Qazaqstan Respublikasynyng Til turaly zanynyng 1-tarau, 5-babynda «Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady» delingen. Demek, Sizding saualynyzgha zang boyynsha da jauap bersek, biz óz jazbamyzda óreskel qatelik jibermedik", - depti.

Til turaly zandaghy osy bapqa sýienip, úly Áuezovtyng atyn alyp otyrghan Qazaq memlekettik akademiyalyq drama teatrynyng memlekettik tilge qyryn qaruy aqylgha syimaydy. Onsyz da kóp sandy qazaqstandyq til turaly zandaghy osy bapty qayta qaraudy talap etip jýr. Osynday kezende, qazaq ónerining qara shanyraghy tәuelsizdikting alghashqy jyldary qajet bolghanymen, qazir kónere bastaghan osy bapqa arqa sýiemese de bolar edi ghoy.

Jәne bir aita keterligi, til turaly zang Qazaqstan halqyna ortaq. Alayda ony tek Qazaq memlekettik akademiyalyq drama teatry ghana berik ústanuy kerek pe? Elimizde resmy tirkelgen 55 teatr júmys isteydi. Búlardyng barlyghy da memleket qamqorlyghyndaghy teatrlar. Demek, memlekettik til búlargha da mindetti. Tek Almatynyng ózinde birneshe ózge últ teatrlary bar. Solardyng eshqaysysy júmysqa adam aluda memlekettik tildi biludi mindettep otyrghanyn estimeptik. Mәselen, Almatydaghy M.y.Lermontov atyndaghy memlekettik akademiyalyq orys drama teatrynyng basshylyq qyzmetinde birde-bir qazaq azamaty joq. Baspasóz qyzmeti de tek orys tilinde júmys istep túr. Demek, búlar júmysqa adam aluda memlekettik tilde mýlde talap etpeydi degen sóz.

Alghashqy maqalamyzda aitqanday, kóp til biletin, jan-jaqty bilimdi qyzmetker barlyq mekemege kerek. Áuezov teatrynda da aghylshyn, orys, japon tilin biletin qyz-jigitter júmys istese esh artyqtyghy joq. Biraq búl tilderdi bilmegeni óz elinde túryp jatqan qazaqtardyng júmystan qaghyluyna sebep bolmauy kerek. Sol ýshin elimizdegi eshbir memlekettik mekemening orys tilin erkin mengerudi júmysqa adam aludyng alghy sharty etuge qaqysy joq...

Sol ýshin basqa-basqa Qazaq memlekettik akademiyalyq drama teatrynyng әkimshiligining QR memlekettik tiline qyryn qarap, RF memlekettik tiline ekpin berui jónge syimaydy. Árbir basshy, әrbir qazaqstandyq memlekettik tilge janashyrlyq tanytyp, qúrmet kórsetkende ghana Mәngilik elding mereyi ýstem bolady. Sol ýshin Sәbit Ábdimýtәliúly bastaghan Teatr әkimshiligining búl mәselege atýsti qaramauyn súraymyz...

Quanysh Qappas

Abai.kz

11 pikir