Sәrsenbi, 1 Aqpan 2023
Didar-ghayyp 1692 6 pikir 9 Qarasha, 2022 saghat 18:43

Qosh bol, qazaqtyng Kópeni...

Býgin belgili satiriyk, jurnalist Kópen Ámirbek ómirden ozdy degen suyt habar tarady.

Kópen Ámirbek 1950 jyly 29 nauryzda Ontýstik Qazaqstan oblysynyng Otyrar audanyna qarasty Eshkiqora eldi mekeninde dýniyege kelgen. Orta mektepti bitirgen song Otyrardaghy halyq teatrynda enbek jolyn bastaghan.

Ol sayasy satiralyq «Ara-Shmeli» jurnalynda әdeby qyzmetker, bólim mengerushisi, jauapty hatshy, bas redaktor, ghylymiy-tehnikalyq «Bilim jәne enbek» jurnalynda jauapty hatshy, «Qazaq әdebiyeti» gazetinde satira jәne yumor bólimining mengerushisi, «Egemen Qazaqstan» gazetinde felieton bólimining mengerushisi, Qazaqstan Respublikasy Bas prokuraturasy men Jogharghy sotynda baspasóz hatshysy, Qazaq radiosynda bas redaktor bop qyzmet istedi. Sayasiy-qoghamdyq satiralyq «Ara» jurnalynyng Bas redaktory, Qazaqstan Jazushylar odaghy satira kenesining tóraghasy qyzmetin atqardy.

Kópen Ámirbek «Qymyzhana», «Tamasha» oiynsauyq otauynyng belsendi avtory retinde, sonday-aq ózi qúrghan «Kópen kele jatyr!...» atty satiralyq teatrymen kórermenge keninen tanyldy. Orys әdebiyetining klassikteri IY.Krylov, S.Mihalkov, S.Marshaktyng mysal-mysqyldary men lezgin satiriygi Jamidinning jәne ózbek әzilkeshi Abdulla Qahardyng birsypyra syqaq ólenderin qazaq tiline audardy. «Aty joq kitap», «Alyp», «Tilim qyshyp barady», «Qysyr әngime», «Myng bir mysal», «Auyzbastyryq», «Ózindi tanisyng ba?», «Kópen kele jatyr!...», «Iz», «Kókemning kózi», «Pa, shirkin, parodiya!...» atty әzilsyqaq, syn maqalalar kitabynyng avtory.

Abai.kz újymy Kópen Ámirbekting aghayyn-tughan, jaqyn-juyghyna qayghyryp kónil aitady.

Tayauda saytymyzda Kópen Ámirbekting «Kóntek erin» syqaq-әngimesin jariyalaghan edik. Biz materialdy oqyrman nazaryna qayta úsynudy jón kórdik.


Sizderge satiriyk-jazushy Kópen Ámirbekting kezinde oqyrman qauymnyng yqylasyna bólengen, biraq býgingi jas buyn onsha bile bermeui mýmkin syqaq әngimesin úsynyp otyrmyz.


KÓNTEK ERIN

Erin eki bet aryzyn enirep otyryp, әl-dәrmenin jiyp әreng bitirdi de, sotqa әkep tapsyrdy.

«Qasyq tiymese, ghashyq tiymegen Uyz erin atyma kir júghyp, kirbing týsti kónilime, – dep bastady bissimildәsin. – Ty dese tiymeytin, tiyme dese tiyetin bir qylqyldaghan qyrsyq erin qyr sonymnan qalmay:

– Týu! Sýikimdi erniniz sýnge ghana jaralghanday eken! – dep tamsanghanda, talyp qala jazdadym. – Kózim ótip keter me eken, tifә-tifә... tilim tasqa! Astynghy ernin qymqyryp, ýstingi ernin jymqyryp, tebegen attay teris ainalyp túratyn key erinderding qasynda sizdiki qayda-a, jer men kóktey ghoy, jer men kóktey! O, dәuren-ay! Ersili-qarsyly jýrgendey erni-ernine júqpaytyn erinderge de esimiz shyghyp, auzymyzdan su aghypty-au bekerge. Pa, shirkin, netken súlulyq!

Mayday erip, esi ketti jazghannyn. Eki eli auzynyng syrtynda týrjiyip túrghan kóntek ernine kózim týsip edi, Qúday saqtasyn... jauyn qúrtynday bileu-bileu birdene. Jyra-jyra erni jybyrlap, «qaryndas» degeni sol edi, qay tústan qarpyghanyn qaydam, shart ta shúrt bas saldy da, al kep sýi, al kep sýi. Sýiden ólgendey sýikimdi ernime sýliktey jabysyp, airylsa kәne? Esimdi jisam, astynghy ernim men ýstingi ernim ózenning jarqabaghynday ekeui eki jaqta dalbasalap qalyp qoyypty. Esi joq esersoq neme araqty auzymen әreng ashqan adamday myljalap, etturaghyshtan ótkizgendey sezindim. Ilanbasanyz, mineki, medekspertizanyng qol qoyylghan anyqtamasyn qosa tapsyryp otyrmyn. Kóz jýgirtiniz:

«Anyqtama

Uyz erinning orta túsy opyrylghanday qatty sýiilgen. Sýi kýshi jobamen jýzdik shegeni jelkesinen suyrghan qysqashtyng qaruynday dep tújyrymdaymyz. Alda-jalda ol (jәbirleushi) osy tegeurinmen at arqandaghan qazyqty tas tóbesinen sýise, tisimen tartpay-aq tikesinen suyryp alghan bolar edi. Jәbirlengen Uyz erindi ýsh qyrynan suretke týsirdik. Ay betindegi aighyzday saghal-saghal. Kim qúshsa da, aqyl tisi atymen joq. Soydaq-soydaq kýrek tisterining taby bar».

Bar-joghy, bas-ayaghy osy anyqtamanyn. «Qymyzdy kim ishpeydi, qyzdy kim sýimeydi» demey, mәselege mәn berip, aq-qarasyn ajyratyp, arasha bolynyzdar!

UYZ ERIN».

* * *

Is nasyrgha shauyp, aldynda aqyrzaman kýtip túrghanyn kýni búryn sezgen Kóntek erin targhyl basyn taugha da, tasqa da úryp, damyl tappady. Kózin júmsa qay-qaydaghy qayghyly bәleler elestep, týsinen shoshytady. As isheyin dese, oraza tútqan adamday – oghan da joq. Qaptaghan uәiim. «El-júrtta erin qúryp qalghanday qaydan ghana úrynyp em. Óletin balanyng molagha qashatynynday, týr-týsine qyzyqqan ózimde de bir shaynam my joq qoy. Miym bolsa sóiter me edim. Ne laj bar? Sot aldynda sopaq basymdy iyzep jazasyna moyynúsynyp, moyyndasam ba eken? Álde soqyr týiening ottaghanynday әr nәrsening basyn shatyp-bútyp, óz basymdy arashalasam ba? Arashalaghanda ne demekpin? «Bayqamay bas salyppyn» deymin be? Joq, múnym uәj emes. «Bayqamay sýigen erin balshyqtay iylep, badanasyn shyghara ma, keshe neme?!» dep, jer-jebirime jetedi, әriyne. «Ghafu etinizder... Qaryndas qarymtasyn qaytarsyn, yaghni, meni de dәp bir qútyrghan týie shaynaghanday ghyp shaynasyn!» desem she? Bú da – kisi kýlerlik bosteki jauap. «Aynalayyn-au, óbetindey júrnaq qaldyrdyng ba әuelim?!» dep sot sorpamnyng mayyn qalqyghanda, jerge kiretin tesik tappay, fortochkadan shygham ba?

Jýretin jol tappay, tyghyryqqa tirelgen Kóntek erin kóp uәiimnen song aidap otyryp, Tayqy manday degen aghayyngha at basyn tiredi de:

– Assalaumaghaleykým, agha! – dep, bas salyp qúshaqtap, betinen sýidi. Ishi-bauyryna kirip, mayly ishektey ainaldyra jónelgenine qaraghanda isi týsken qu ekenin angharghan Tayqy manday birden jón súrady:

– Qay balasyn, qaraghym?

– Auyz degen aimaqtaghy Erin degen elden edim...

– E-e, etek tústa Erin degen el bar deushi edi, sol emessing be?

– Dәl týstiniz, agha! Esinizde me, mensinbeytin bireulerge erininizding úshymen ghana sәlemdesushi ediniz ghoy?

– IYә, iyә!

– Sol erninizding úshy men bolamyn. Key-keyde bir borkemik boskeude nemeler «ýstinnen domalaq aryz dóngeletip, shermende shekendi jer jyrtqanday jyrtyp, әjim egem de, arba jýre almaytynday qylam!» dep qoqan-loqqymen qorqytyp-ýrkitkende, siz olargha «pishtu!» degendey erninizdi pyrt etkizip shygharmaushy ma ediniz?

– Da-a... Erin – emeuringe taptyrmaytyn qúral.

– Sol «pishtuiniz» de, emeurininiz de men edim ghoy, agha.

Tayqy manday azdap araq úrttap, aldyna kelgen astan alyp, Kóntek eringe baysaldy kózben bajaylap bir qarady da, maydan qyl suyrghanday suyrtpaqtap syr tartty:

– Bәse, dausyng targhyldanyp, su týbine ketip bara jatqanday qyryldaydy. Úsqyny qashqan úrtynnyng eti de kýrketauyqtyng jemsauynday býlkildey me, qalay? Sirә, sharshap-shaldyqqan synayyng bar-au? Sharuandy ait.

Kýni boyy kýtkeni de osy edi, Kóntek erin birese kóz toghanyn, birese sóz toghanyn aghytyp, qu týlkining qúiryghynday búlghandady.

* * *

Sholaq sayday tasyghan tergeui týskir de tez ayaqtaldy. Júrt gu-gu.

– Tergep-terlep, sonsha sozatyn ne bar shynynda.

– Zorlaghan kim? Kóntek erin. Qorlaghan kim? Kóntek erin. Mәselening basy ashyq.

– Jaltaqtaytyn ne bar? Qúiryghyna qonyrau baylap, aidau kerek jyp-jyp etken saytandy. Barsyn baratyn jerine!

* * *

Sot ta sozalangha salmay, óz tirligine astan-kesteng kiristi.

Advokattar әdettegidey ara týsip, arqa qasy sóiledi.

– Ystyqqa da, suyqqa da, joqtyqqa da, toqtyqqa da birdey tózip kele jatqan – eki-aq eli Erin, joldastar. Erekenning enbegi on eki mýshege sinbedi degenderding auzy qisayyp qalsyn. Auyz demekshi, shay úrttaghanda nemese jyrymshylaghan paydadan jyly-júmsaq jep, ystyq sorpasyn yqylaspen ishkende, auyz bayghús abaysyzda kýiip qalmasyn dep ýrlep suytatyn osy Erin emey, endi kim? Tapa-tal týste qylmys jasady dep qyp-qyzyl tozaqqa iyterip otyrghandaryna jol bolsyn? Ras, Kóntek erindi sýtten aq, sudan taza dey almaymyz, әlbette. Ol bayghús der kezinde dәrmensizdik tanytqan. Auzyn ashsa arjaghy kórinetin aq peyil nemege Ayaq degen alayaq kezdesken. Azghyryp, aqyr sonynda qylmysqa iytermelegen – sol onbaghan. Tipti iytermelegeni bylay túrsyn, Kóntek erindi sol qylmysqa óz ayaghymen aparyp salghan Ayaq ekeni anyqtaldy.

Solay, solay... Ayaq aparghan kezde Kóntek erin enkildep túryp jylaghan. «Ózim óz bolghaly kisining ala jibin attaghan pende emes em. On eki bir gýli ashylmaghan Uyz erindi shópildetuge dәtim shydamaydy» degen. Sol kezde Ayaqtyng airylmas dosy Qol degen bireu oghan qoqandaydy da, jónge jýrmese jýn sabaghanday ghyp sabaytynyn mәlimdeydi. Kóntek erin dir-dir qalshyldap qashugha ynghaylanghanda, alaqúiyn Ayaq ókshelep quyp jetedi. Qysqashtay Qol qysyp ústap, janyn shygharyp, zәresin zәr týbine jibergen. Bitti! «Aqsausaq», t.b. aramza atqa ilikken albasty basqyr Qol atam zamannan kósegesi kógerip, qonsy qondyrmaghan, mýttәiim bolghan. Oghan dәlel – pishen. Aghayyndy on sausaqta auyzbirlik joghalyp, auzyndaghysynan airylmasa, el aman, júrt tynysh dәuirde «Bes sausaq birdey emes» degen berekesiz maqalagha iliger me edi, bәtshaghar. Ala-qúlalyghyn jasyru maqsatymen «Bir biyeden ala da tuady, qúla da tuady» dep ózderinshe sayray bersin, meyli. Beseui nege bes týrli?

Erte, erte, ertede babasy Basbarmaq:

– Úrlyq qylayyq! – depti.

Balang ýirek:

– Qylsaq qylayyq! – depti.

Ortan terek:

– Qúday bar ghoy, qaytemiz? – depti.

Shyldyr shýmek:

– Shúnaq Qúday qayter deysin? – depti.

Kishkene bóbek:

– Qara qoydy soyyp, qan-jynyna toyyp, qashayyq! – depti.

Basqan izine shóp shyqpaghan ata-babalarynyng istegeni anau, shóbere-shópshekteriniki mynau. Jatyrynda qaghynghan Qoldyng auruy qalsa da, әdeti qalmay, býtin nәrseni býldirse, nesine mýsirkeymiz?..

...Sot óz júmysyn tәmamdady. Júrt gu-gu.

– Apyr-ay, Kóntek erinning kókesin kózine tanytudyng ornyna, basynan sipap jibere salghany qalay?

– Aydaladaghy Ayaq bayghúsqa alty jyl, salaly Qolgha segiz jyl kesip, sergeldenge týsirgenine týk týsinsek búiyrmasyn...

* * *

Týsinbeui de qisyndy... Kóntek eringe kómektesken Tayqy manday ekenin bylayghy júrt qaydan angharsyn.

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar