Seysenbi, 20 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 109508. Jazylghandar — 105030. Qaytys bolghandar — 1768
Bilgenge marjan 5057 8 pikir 28 Qazan, 2019 saghat 11:21

Hanshayym ba, hansha ma?

«Han túqymynan shyqqan әiel jynysty adam, hannyng qyzy, qaryndasy» degen maghynada qatar qoldanylyp jýrgen osy eki sóz syrt túlghasy jaghynan egizdey bolghanymen ol oilaghanday eshbir tuyspaydy. Bir-birine kólenkesin týsirip, kedergi keltiredi. Óitkeni bireuining ghana tilimizde zandy orny bar. Ony anyqtau da qiyngha soqpaydy. 

Basqa isteytin sharuasy bolmay, kenetten qolgha alghan isine qúlshyna kirisken adamnyng әdetinshe kótergen taqyrybymyzgha óz qadirimizshe boylap kórmekpiz. Ol ýshin әueli eki nәrseni anyqtap alu qajet. Sonda shyn-jalghanyn ajyratugha jenil. Birinshi, búlardyng kommunikativtik túlghalaryna qarau kerek. Qazirgi qoldanylu ayasyna kelsek, «Hanshayym» sózi baspasózde, әn mәtinderinde, kino-filimder men audarmalarda jii tipti jappay úshyrasdy, «hansha» sózi kerisinshe qoldanys ayasy tarayghan, kóp eshkim jazbaytyn da, aitpaytyn da bolghan. Al, eng kóne ertegilerimiz ben erte dәuirlerden jyrlanyp jýrgen batyrlar jyry, qissa-dastandarda, keyingi jazba әdebiyetimizde «hanshayym» joq ta, «hansha» bar.   

Aqtamberdi jyrau: 

Týiedegi narshasyn
Álpeshtegen hanshasyn
At artyna mingizip
Tegin bir olja qylar ma ekemiz?!

Osyndaghy «narsha» men «hansha» jay úiqas ýshin ghana túrghan sózder emes, salystyrmaly týrde jas jaghynan da shendesip túr. Biri maldyng jas tóli, ekinshisi hannyng jas qyzy. 

Mahabmet Ótemisúly:

Lauazymyn kókke shaqyrtyp,
Súltanyn sugha súlatyp,
Hanshasyn qaqpa aldynda
jylatyp...

Sózderding eskirip qoldanystan shyghuy til damu tarihynda búrynnan bar zandy qúbylys deuge keliseyik, biraq ta búl jerde til zanynyng әldeqanday búzyluynyng belgileri joq ta emes. Mәselen, eger ejelden hansha sózin paydalanyp kelsek, onda hanshayym sózining keyin shyqqany anyq. Oghan dәlel, «Qazaq tilining sózdiginde» hansha sózine anyqtama berilgen de, hanshayym sózi sózdikke enbegen. Orys tilining týsindirme sózdiginde de «hansha» sózining ghana anyqtamasy bar. Endeshe tildik qoldanysymyzda búrynnan bar «hansha» sózin hanshayym sózimen almastyrudyn  qajettiligi qaydan tughany týsiniksiz. 

Ekinshi, diskrettik taldau. Han+sha. Sha- júrnaghy túlghanyng han dәrejesindegi әie adam ekenin anyqtap túr. Al «hanshayymgha» kelsek. Han-sha-ayym. Qazirgi týsinigimizde búl da han dәrgeyindegi әiel adamdy bildiredi. Biraq hanshanyng ózi әiel úghymyn ýstey alsa oghan әiel jynysyna aitylatyn «ayym» sózin qosaqtau qanshalyqty qajet. Onyng ýstine «ayym» sózi hanym degen úghymdy bildirmey me?! Al hanym sózi túrmystaghy әielge qaratylghan. Mysaly, «ayym» sózin patsha sózine qosarlap әiel patshany nemese patshanyng әieli degen úghymdy bildiretin birikken sóz «patshayymdy» (patshahanym) jasadyq. Sóitip, búryndary qoldanyp jýrgen «qatynpatshany» sәtti almastyra aldyq. Onyng ózinde orys tilindegi jenskiy rodty qazaq tiline әkep tirilte beruding til zandylyghyna qanshalyqty say keletini turaly da talas bar. Tóragha – tórayym, azamat - azamatsha degendey. Osylardy salystyra kelgende «hanshayym» sózindegi «ayym» negizgi sózge keyindep qosylghan jәne sóz túlghasyn búzyp túrghan artyq qospa. Demek «hanshayym» tildik jaghynan ghana emes, úghymdyq jaghynan da dúrys qyzmet atqaryp túrghan joq. 

Naghyz Qabshyqbayúly

Abai.kz

8 pikir