Seysenbi, 29 Qyrkýyek 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107775. Jazylghandar — 102736. Qaytys bolghandar — 1699
Aymaq 2827 4 pikir 25 Qazan, 2019 saghat 11:44

Investisiyanyn bәri birdey halyqqa tiyimdi me?

Qazirgi tanda Qostanay oblysy elimizde ózge ónirlerdin qay-qaysysymen de erkin taytalasa alatyn myqyt aymaqtardyn biri. Ekonomikalyq kórsekishteri de eshkimnen olqy soqpaydy. Tipti jaqynda ghana ótken toghyz aydyn qorytyndysyna arnalghan alqaly bas qosuda ekonomika men әleumettik salanyn qay-qaysysynda da erekshe órleu bar ekendigi asa maqtanyshpen aytyldy. Shyndyghynda da solay shyghar. Statistikamen talasyp, abyroy ala almaytynymyz ayqyn. 

Bizdin aytayyn degenimiz, osy kórsetkishterdin kólenkesindegi keybir kelensiz jaytardyn júrttan jasyrylyp qalatyndyghy ghana. Mәselen, osy jinalysta «Qostanay oblysynda keyingi jyldary túrghyn ýy qúrylysy jetekshi salagha aynalghandyghy» erekshe atalyp ótti. Aytalyq, tek «Núrly jer» baghdarlamasy boyynsha ghana 264,5 myn sharshy metr túrghyn ýy salynyp, ol byltyrghy jylmen salystyrghanda 16,2 payyzgha artyp, tóbemiz kókke bir eli jetpey qalypty. Jaqsy ma, jaqsy. Tamasha ma, tamasha. Tek bir sәl ghana әttegene-ayy «365 INFO.KZ» saytynyn habarlauyna qaraghanda songhy kezde elimizdegi Qostanay, Semey, Pavlodar, Taraz jәne Núr-Súltan sekildi bes birdey qalada janadan salynghan túrghyn ýyler qatty qymbattap ketken. Olardyn ishinde Qostanay shahary erekshe kózge týsetin kórinedi. Mәselen, resmiy derekterge qaraghanda janadan salynghan ýylerdin әrbir sharshy metri tek qyrkýyek ayynda ghana 9,2 payyzgha ósken. Al jyldyq ósim anau-mynau emes, tura 20 payyzgha sharyqtaghan. Osy 12 ay ishinde әrbir sharshy metr 39,5 myn tengege kóterilgen. Al bir qyzyghy, Qostanayda janadan salynghan ýylerdin baghasy elimizdin kez-kelgen qalasymen salystyrghanda erekshe ósip ketedi eken. Bizden keyingi ekinshi orynda  Semey keledi, al onyn izin Pavlodar basyp keledi.

Sonda qalay bolghany? Túrghyn ýydin jalpy ósimin aytamyz da, onyn qarapayym halyqqak qanshalyqty qymbatqa týsetindigi turaly jaq ashpaymyz. Osy bas qosuda bizdin Qostanaydaghy ýydin eshbir negizsiz shyghandap ketkendigi jayly nege teren taldau jýrgizilip, onyn týp-tamyryn nege atap kórsetpeske? Sosyn ony qalay jónge keltirudin joly aytylyp, múnday kelensizdikti keleshekte boldyrmau haqynda keleli әngime qozghamasqa?  Qala әkiminen nege naqtyly jauap talap etilmeydi? Álde jauyrdy jaba toqyp, «Bas synsa bórik ishinde, qol synsa jen ishiinde» detin prinsipti ústap, bey-jay ómir sýrgen tiyimdi me eken? Áriyne, ýylerdin qymbatshylyghynan baylar men biylik basyndaghylar eshqashan zardap shekpeydi. Qashanda sorlaytyn aylyghy shaylyghyna detpeytin qarapayym halyq qana. Alayda olardyn jay-kýyin oylap otyrghan bizdin biylik joq. Bәri tamasha, bәri jaqsy.

Múny bir delik. Bizdegi biyliktin maqtan tútatyn taghy bir kórsetkishi--oblysymyzgha investisiyanyn qaptap qúyylyp jatqandyghy jayly әdemi ertegi. Joq, biz mýldem múnday emes deuden aulaqpyz. Oblys ekononmikasynda investorlardyn ýlesi auqymdy, sózi ótimdi, ekpini myqty. Mәselen, osyndaghy jenil mashina qúrastyratyn alyp kәsiporyn—«Saryarqaavtoprom» atty ýlken kompaniya birjolata Qytaydyn qolyna ótken. Alayda búlardyn shygharghan, jergilikti baspasózde maqtauyn asyrghan kólikterin qalamyzdyn kóshelerinen kýndiz sham alyp izdesen de taba almaysyz. Arnayy baryp kórdik, oblys әkimdiginin aldynda da qaptaghan sheteldik sylandaghan kólikterden kóz ashpaysyz. Sonda olar qayda ketken. Ras, Qytaydyn ózge júrt kóp bile bermeytin JAC deytin jenil mashinasynyn birnesheuin oblystyq polisiya departamentinin aldynan bayqap qaldyq. Bary osy. Eger bizdin biylik búlardy memlekettik qyzmettegilerge mindetteytin bolsa, odan jaqsy nәtiyje shygha qoyuy neghaybyl. Birinshiden, biz búl әdispen Qytay ekonomikasyna taghy da «ýles» ýles qosamyz. Ekinshiden, jergilikti jýrgizushilerdin aytuyna qaraghanda bizdegi qúrastyrylatyn kólikter ary ketkende ýsh jylgha ghana shydaydy. Sosyn kýrkili men jóteli bastalady. Al sheteldik mashinlar kemi on jylgha erkin jaraydy. Biz búl jerde sheteldik kólikterdi aludy nasihattap otyrghan joqpyz. Tek bizdegi otandyq dep atalatyn kólikterdin sapasyn sol dengeyge deyin kóterip, baghasyn olardan góri sәl tómendetse degen tilek qana. Búl naryq zany. Áytpese bәsekege jaramaytyn dýnie shygharu—halyqtyn aqshasyn dalagha shashu degen sóz. Osy orayda taghy bir oy kópten beri maza bermeydi. Jaraydy, osyndaghy Qytaydyn shygharyp jatqan kólikterinde esh min joq, olardyn qay-qaysysy da sheteldik kólikterden qay jaghynan da kem týspeydi delik. Onda osy óz oblysymyzdyn әkimi Arhiymed Múqanbetov nege aldymen bas bolyp, sol kólikterdi erttep minbeydi? Sonda mýmkin audan men qala әkimderi, departament pen basqarma basshylar ayaq astynan jappay «patriot» bolyp shygha keleri sózsiz. Onyn ýstine qaltalarynan eshtene de shyqpaydy, bәrin de halyq yaghniy byudjet tóleydi. Demek, búl kólikterde ýlken bir kiltipan bar degen sóz ghoy búl. Onyn qanday kiltipan ekendigin bir aytqandy eki aytyp myjghylay bermeyik, «Tisi shyqqan balagha shaynap bergen as bolmaydy» degen mәteldin ózi-aq jetkilikti shyghar.

Al jalpy, investor degen qúdyret en aldymen óz qara basynyn qamyn oylaydy, qúyghan aqshasynyn birneshe ese bolyp qaytatyndyghyna kózi jetse ghana tәuekelge barady. Mine sondyqtan da olardyn aytqandaryna bas shúlghiy bermey, múnday investisiya aldymen qarapayym halyqtyn túrmys-tirshiligin jenildetuge baghyttaluyna nazar audarsa, núr ýstine núr. Mәselen, bizde traktorlar men kombayndar qúrastyrugha qarjysyn qúyugha dayyn investorlar jeterlik kórinedi. Ekonomikanyn jetekshi salaryna kónil bólip, onyn qarqyndy damuyna bәrimiz de shyn niyetpen tilektespiz. Alayda, san-salaly tirshilik tek makroekonomika degen úghymmen ghana shektelmeydi ghoy. Qarapayym túrmysqa asa qajetti dýniyeler jetip artylady emes pe? Mәselen, ózgesin bylay qoyghanda keyingi kezderi myna jedel saty (lift) degenin zardabyn әbden tartyp jýrgenimiz jasyryn jayt ta emes. Álgindey jedel satynyn ayaq astynan búzylyp qalghandyghynyn kesirinen Aqtóbe qalasynda jap-jas kelinshektin óz nәrestesin qútqaram dep qaza tapqandyghyn qalyn júrt úmyta qoymaghan shyghar.Búl kezdoysoq dýnie emes. Birer mysal keltire ketelik. 2011 jyly Oral qalasynda ay-kýni kelip júrgen, ekiqabat  kelinshek jedel satynyn shahtasyna qúlap kóz júmdy. 2013 jyly Aqtóbe qalasynda er adam dәl osynday sebepten qaza boldy. 2016 jyly Almaty qalasyndaghy «Aqsay» shaghyn audanyndaghy 9 qabattan tómen qaray jyldam qoghalghan saty ekinshi qabatqa jeter-jetpesten kilt toqtaghan. Abyroy bolghanda, satydaghy jas bala jenil ghana jaraqat alghan. Ayta bersen, jedel satylardyn әbden eskirip, ajal әkeletin qúralgha aynalghandyghy turaly derekter jetip artylady.

 Eger statistika derekterine qaraghanda elimizdegi jedel satylardyn 70 payyzynyn әbden tozyghy jetip, adamdargha qauip tóndiretindigin eskersek, búghan mýlde tan qalugha bolmas. Bir qyzyghy, osydan eki jyl búryn «Qostanay qalasynda jedel saty shygharatyn zauyt salynady eken» degen quanyshty habar tarady. Búl qaueset emes, shyndyq bolyp shyqty. Reseydegi osynday jedel saty shygharatyn belgili kompaniya osynda kelip, dayyndyq júmystaryn bastaghan. Amal neshik, búl talpynys da sәtsiz ayaqtaldy. «Bizge búl joba qolayly emes» degen kórshimizdin mamandary qúral-jabdyqtaryn jinap, bir kýnde eline ketip otyrdy. «Áttegene-ay» dep san soghyp biz qaldyq. Eger, osy zauyt iske qosylghanda múnday asa qajetti dýniyemen óz oblysymyzdy ghana emes, býkil elimizdi tolyq qamtamasyz etip, tipti kórshilermizdi de qamtyrma edik. Qanshama tiyimdi dýniyeden ayryryldyq desenshi. Milliondaghan ghana emes, milliardtaghan paydadan qaghyldyq. Eger bir jedel satyny biz Reseyden qazirdin ózinde 6 million tengege satyp alyp jýrgenimizdi eskersek, qanshama baylyqty ysyrap etip otyrghanymyzdy týsinu qiyn emes shyghar.

Osy orayda birneshe saual maza bermeydi. Múnday asa qajet investor nege ayaq astynan ketip qaldy? Olar ketpey, jemisti júmys isteuine, sóytip qazynamyzgha ghana emes, halqymyzgha da ýlken payda әkeletin jobadan nege onay ayyrylyp qaldyq? Nege olar talap etetin qolayly jaghday jasalynbaghan? Álde bizdin jergilikti biylik: «Qayter deysin, bireui ketse, ekinshileri keledi. En bastysy, investisiya tartylyp jatyr degen jaqsy ataqtan ayyrylyp qalmasaq bolghany» degen ózgege emes, tek ózderine ghana tiyimdi sakyasat ústanyp otyr ma eken? Bir qyzyghy, reseylikter ketkennen son, «Sasatyn eshtene joq. Biz jedel satynyn ornyna Qytaydyn teledidaryn shygharyp, býkil halyqty qarq qylamyz» degen taghy bir kóz aldau shyqty. 

Minekey, bizdegi investisiya tartu degennin keybir qyzyqty tústary osynday. Sonda ol investisiya halyqtyn jaghdayyn jaqsartu emes, biyliktin «biz osylaysha qatyryp jatyrmyz» degen nauqanshylyq dertin býrkemeleuge kerek  taptyrmas tәsil me eken. Sonda kim-kimdi aldap jýr?

Aytpaqshy, kýni keshe taghy da Qostanaydyn aty dýrkirep shyqty. Biz endi osynda Peterburgtin taraktor zauytynan bólshekter alyp, asa quatty «Kiroves» traktoryn shygharatyn bolyppyz. Búl dýnie elimizge asa qajet kórinedi. Oghan dauymyz joq. Alayda búl jerde en basty súraqqa jauap tabylmady. Osynau asa quatty degen traktor shygharylghanda onyn baghasynyn qansha bolatyndyghy jayly eshkim de tis jaryp aytpady. Al búl en basty mәsele emes pe? Eger onyn baghasy tym aspandap ketse, bizdegi myndaghan sharua qojalyqtary ony alyp, qajetine jarata ala ma? Ala almasa, oghan ýkimet qanday jәrdem yaghniy subsidiya bere alady? Óz elimizden múnday mәlimetterdi taba almadyq. Al Reseydin keybir derek kózderine qaraghanda ol sol eldegi jәne TMD elderindegi diylerler múny 6 milionnan 15 million rublige satady eken. Múny endi bizdegi qúny týse bastaghan tengemizdin baghamyna salyp esepteseniz, quana qoymasynyz anyq.

Áriyne, sheteldegi belgili tehnikany óz elinde qúrastyryp, kýn kóru degen dýnie asa damiy qoymaghan elderde jii kezdesetin qúbylys. Alayda osynday shala dýniyemizdi ózimizdin shygharghan tehnikamyz dep qarapayym júrtshylyqty aldau eshkimge de abyroy әpermeydi. Bizdin ministrlerimiz ylghiy «Otandyq mashina jasau óndirisi damyp keledi» dep úrandatugha sheber. Qaydaghy otandyq mashina jasau? Qúrastyru zauyttary qashan tolyq mashina jasau zauytyna aynalyp edi? Endi kóp úzamay «bizdegi «traktor jasau óndirisinin» de  asa qarqyndy túrde damyp kele jatqandyghy turaly quanyshty habarlardy kóptep estiytin shygharmyz. Jaraydy, ózimizdi-ózimiz aldap mәz bolyp jýre beremiz. Al sheteldikter osy ótirigimizge sene qoyar ma eken? Ýlken kýmәnim bar.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

4 pikir